Ojake keset metsa

Minu poolt siis ka mingi järjejutuke.
Enjoy

1.osa

Kaks väikest tüdrukut silkavad mööda krobelist kruusateed metsa.Mõlema punased patsid hüplevad kergelt õlgade peal ning sinised kleidikesed lendlevad tuules.Laste näodel valitsevad laiad naeratused,naeratuste alt paistavad aga piimahambad.
Lily,kähku hüüab veidi pikem tüdruk ja hüppab üle pisikese kraavi.Sealt saab ta kergelt üle.Järgneb järsk kurv ning Lily,väiksem,võdistab end,kui mõned kivitükid sügavasse merre kukuvad.
Lilian,oota! hõikab ta teisele ja poeb läbi kahe kõrvuti oleva kivi vahest.Mets kohiseb mõnusal ja soe tuuleke paitab Lily nägu.Jõudes Lilianini,on ta õe peale veidi pahane.
Seal,Lily!Veel natuke,pea vastu! sõnab õde ja haarab Lily käest.Lõpuks kohal!Naeru kihistades kukuvad nad pehme sambla peale ja hakkavad usinalt mustikaid,pohlasid ja metsmaasikaid otsima.Vapralt tüdrukute kannul jooksnud Hagijas,peatub mööda metsa jooksva ojakese juures ning joob januga vett.
Iuu,Rex,kuidas sa saad seda juua? pärib Lily vastikustundega ja ajab suu ammuli kalju seest niriseva allikavee all.Lilian korjab mõndasid teelehti ja pistab need kindlalt kleidikese taskusse.
Pärast tunniajalist metsmarjade söömist ja Rex'iga müramist,kostub kõva kõuemürin.
Hakkame minema,Lilian,ma kardan. ütleb Lily mureliku näoilmega ja kutsub koera enda juurde.Keegi sahistab põõsastes.
See on ainult mürin,nagunii on naabrionu jälle traktoriga põllul vastab õde rahulikult ja viskab patsi seljale.Kostub uus mürin,tugevam ja võimsam,kui eelmine.
Palun,lähme ära! sõnab väiksem nutuselt.
No heaküll. nõustub Lilian ning võtab kaksikult käest kinni.Juba on tunda õrna seenevihma ning seejärel kõrvalukustavat huilget.
Lilian,HUNDID! kiljatab Lily ja tüdrukud hakkavad "appi!"hüüdes kurvi poole jooksma,Rex nende kõrval.Korraga on hakanud paduvihma sadama ning lapsed saavad läbimärjaks.Hirmunult vaatab Lilian taha ning näeb,kuidas kari hunte neid taga ajavad.Juba on lapsed jõudnud kurvini ja tahavad selle äärest võimalikult kiiresti mööda jooksta.Kuid tüdrukud pole arvestanud veidi libedama kohaga ja paremal olev Lilian kukub kiljudes järsust kaljust alla,tormisesse merevahtu.
EI! karjub Lily ja vaatab oma suurte hallide silmadega kaksikõe elutut keha kivil lamas.
EI!EI!EI TOHI! nutab tüdruk ja tõukab ennast jalgadega vastu kaljuseina.Rex toksab last oma koonuga,et anda märku lähenevast hundikarjast.Terve tee,mil Lily jookseb,nuuksub ta lohutamatult.Eemalt on näha,kuidas naabrimees torisedes traktorit sisse ajab.
Naabrionu! kiljub laps ja jookseb mehe suurde haardesse.

40.aastat hiljem

Kes suudab mulle oma põhimõtte tuua sellest katsest,see saab "A"kirja. sõnab pikk ja peenike,umbes neljakümnetes aastates naine.
Josh,kas sina saaksid meile selle põhimõtte tuua?" pärib naisterahvas,suunates oma jutu unisele poisile,kes tuimalt oma päevikut sodib.
Josh,uu! hõikab õpetaja ja istub klassi ees olevasse õpetajatooli.
Ah,mida? küsib Josh ja ajab end silmnähtavalt sirgu.Terve klass naerab.
Josh,uu,nagu,planeet Maa kutsub!>> hüüab pruunisilmne ja nappides riietes olev neiu silmipööritades.
Jaja,ma tean! sõnab noormees ja vajub uuesti Oma Maailma.Veel suurem naer.
Tasa,tasa nüüd! ütleb õpetaja ja pöördub Josh'i poole:
Josh,kas sa saaksid tulla klassiette ja seletada selle katse,mis me tegime,põhimõtte.Poiss neelatab ning tõuseb oma pingist püsti.Uhiuus klassipõrand naksub,juba.Josh heidab paar anuvat pilku naisele ja vaatab oma vanu tosse.
Noo,kas sa üldse tegid seda katset? pärib õpetaja ja kõnnib kontsaklõbina saatel ümber noormehe.
Ei. piiksub Josh ja närib närviliselt huult.
No kas te tõesti ei suuda nendes viimastes tundides olla.Ma saan aru,suvi kutsub!Ruttu kinno ja rulaparki ja randa,ruttu!Aga ega ma teie vanuses eriti parem ei olnud ka,muidugi. lausub naine ning pomiseb viimase lause välja.Tunnikell heliseb ja õpilased hakkavad oma asju kottidesse laduma,et koju või sõbra poole minna.
Esmaspäeval näeme!Ja sina,Kent,pea meeles,et asjad kaasa!Koduseks tööks ei jää midagi! hüüab ta üle klassi.Pead raputades istub naine tooli ning haarab veidi vanavõitu mobiili.
Sam,kullake,mul tunnid nüüd lõppesid,võid järgi tulla.Jah,tsau! räägib pedagoog oma 24.aastase pojaga.Klassiust kinni pannes,sammub naine hoogsal sammul garderoobi.
***
Vabandage,kui igav on,aga alguse asi.

Lahe.
Jätka:)

Mm, päris huvitav oli :)
Sul ka jutus Kent'i nimeline
Teist osa paluks...

Esmamulje on väga hea.

Edasii.

2.osa

Lily,sulle on kiri! hüüab väike,kärme naisterahvas,halli peaga ja pruunide silmadega.Tema nahkmantli hõlmad on lahti ja lausa lendavad naise taga,kui too kontsaklõbina saatel Lilyni jõuab.Oma krokodillinahalisest kotist,ulatab ta sõbrannale kirja.Lily jääb ümbriku uudishimulikult vaatama.Saatjat pole.
Tänan Heidy,ega sa tea,kellelt see on? pärib naine.Kiiresti topib ta kirja kotti.
Ei...Tanya avastas selle koolipostkastist. vastab Heidy mõtiskledes.
Kuule,ma lähen nüüd.Oliveril on praegu mingi jama kaelas.Tead küll neid viieteistaastaseid poisse.Noh,pakaa! sõnab naine ja väljub eesuksest sooja päikese kätte.Lily paelub saapapaelad kinni,haarab vana käekoti ning läheb koolist minema,mõtlemata kummalisele kirjale,mis ta kotis on.

Ema,kas Sam sisse ei tulegi? küsib Mary,kui Lily koduuksest siseneb.
Ei,kullake,ta peab Sophie laulukoori viima. sõnab naine oma tütrele ning võtab ahjust parajalt sooja toidu välja.Mary heidab nukra pilgu ärasõitvale helesinisele Volvole.Lily asub kärmelt sööma ja kontrolltõid parandama.Joshi töö on taaskord punaeid küsimärke täis.Naine ohkab.
Kas isa on kodus? pärib ta tütrelt ja viib nõud kraanikaussi,pestes need kohe ära.
Ei.Ma helistasin talle küll,kuid ta ei võta vastu. vastab Mary ja potsatab toolile.
Jälle?Ta on juba kolm päeva nii käitunud. ütleb Lily pisut tusaselt.Kiiresti,aga ettevaatlikult paneb ta taldrikud ja tassid kappi.
Ema,muide,kas ma võin Robiniga täna välja minna? pärib Mary pisikese muigega ja teeb kutsikasilmu.
Oh,kallis,ma ei tea.Sa oled selle Robiniga liiga palju koos.Mul tekib juba väikseid kahtlusi...ah,okei. vastab ema jätkates:
Aga hiljemalt kella kümneks oled kodus,selge?.Tütarlaps noogutab rõõmsalt ja kingib emale põsemusid.Kiiresti kaob ta oma tuppa.

Kell on 10.12,aga Maryt ei ole.Lily närib küüsi,kui tüdruk ta kõnedele ei vasta.Et igavust peletada,loeb naine mõnda raamatut,viimasena satub ta kätte kummaline kiri.Uudishimulikult avab ta ümbriku ja võtab välja papüürusematerjalist paberilehe.Aupakliku käekirjaga on sinna kirjutatud:Lily.Naine voldib paberi ettevaatlikult lahti.
Kallis Lily.
Küllap oled üllatunud selle salapärase kirja pärast,mille said.Sa olid uudishimulik juba lapsena,sp.ei viivita ma ja ütlen:su ema on suremas.Nagu sa tead,oli tal paar aastat tagasi insult.Vana,nagu ta on,nõuab ta sind.Ütleb ainult sinu nime,korrutab seda koguaeg.Minu ainus soov on,et sa tuleksid ja vedaksid viimased elupäevad temaga,enda lapsepõlve kodus.
Armastusega,
su isa.
Tardunult heidab Lily kirja kapile,hõõrub oma silmi ja ohkab.Kegegi tuigerdab esikus-Mary.
***
Taaskordne mittemidagi ütlev osa.Ma kohe ei oska põnevust lisada.

Hea uut:)
Kindlalt:)

No ja kus sa siis käisid? pärib Lily sarkastiliselt,pannes seinatuld põlema.Lambivalguses on näha purupurjus Maryt,kes,nagu näha,võitleb tohutu väsimusega.
Linnas,kinos,Inna juures,siis äää... sõnab tüdruk ja hakkab korraga laulma.
Inna laulis meile ägedat laulu!Mis see oligiii...aa...ei tulee meeeldeee..
Mul on ükskõik,mis laulu ta teile laulis.Aga ehk seletaksid,miks sa tuled kell üksteist koju,purupurjus ja veel nii nappides riietes? küsib Lily pahaselt.
Mina ei tea,ema!Ära kontrolli mind! kaineneb Mary mõistus ning neiu läheb kööki.Naisterahvas järgneb talle.
Mine oma tuppa!Kohe! käsib Lily ja haarab tütre nahkjakist.
Aah,ema!Jätta mind rahule,tõbras! kiljub tütarlaps ja rabeleb,visates sihilikult maha kolm kallist kruusi.Lataki!lööb Lily vastu ta nägu.Mary hoiab oma põsest kinni,soolased pisarad voolavad mööda ta paksu puudrikihiga põskedelt kaelale.
MA VIHKAN SIND! karjub tüdruk täiest kõrist ja läheb emale kallale,paisates ta vastu köögikapinurka.Pikkade sammudega läheb ta vannituppa.Lily on ehmunud ja silitab oma äralöödud kohta seljal,seejärel paiskab ta aga tütrele järele.
Mary Georgina Stape!Tee see uks otsekohe lahti! koputab naine vastu tammepuust ust.Kostub nuuksatusi.
Mary,kallis,ära nuta... heldub ta süda ja naisterahva näol vallandub valugrimass.Vaikus.
Mary? pärib Lily ja kuulatab.Ei midagi.Naise süda aimab halba.Juuksenõelaga muugib ta luku lahti.
MARY!APPI!MARY! karjub ta,kui leiab elutu noore naise keha vannitoa põrandalt ning selle kõrvalt tabletipurgi.Kiiresti katsub Lily tütre pulssi ja helistab seejärel kiirabisse.

Kas te olete Mary Georgina Stape ema? pärib suur meesterahvas,polit.seivorm seljas ja märkmik käes.Uudishimulikult piidleb ta naist.Lily ohkab.
Jah,kas temaga on kõik korras? vastab naine ja mässib end tugevamini sooja teki sisse.
Me arvame,et ta on tarvitanud narkootikume,kuna leidsime Mary taskust süstla,millel olid tema sõrmejäljed.Ja arstide kinnitusel oli ta...laksu all. räägib korravalvur aeglaselt.Naine surub oma käe näole.
Kuidas?Miks?Ma olen kindel,et ei tarvitanud neid.Ta on liiga hõivatud.Trennid,kool,teate küll. sõnab Lily lootusetult.
Arvatavasti on ta seda saanud kas koolist,trennidest või siis lihtsalt,kui sõpradega koos olnud on.Tänapäeval saab kõik kätte suhtlusringkonna pärast.Kas tal oli ka selliseid sõpru,keda te näinud pole? pärib meesterahvas uuesti,valmis paberile midagi kirjutama.
Kui nüüd mõelda,siis...jah.On küll,mingi poiss,Robin.Robin Fall,pidi käima Maryga samas võrkpallitrennis ja on aasta vanem tüdrukust,ehk siis kaheksateist.
[b]Aitäh,rohkem küsimusi pole..Naine noogutab.
Kas tahate tüdrukuga kaasa tulla? küsib meedik Lily käest,saades naiselt jaatava vastuse aitab arst ta autosse ja sulgeb uksed.Auto hakkab sireeniga haigla poole sõitma.

Eem... Ei, ütlen ausalt, huvi ei pakkunud ._.

Bullet-Sellest pole midagi.Ma tean ise ka,et veidi veider ja igav.

M, kui ma nägin, et sa vastasid, mõtlesin, et hakkad siin mingisuguseid vastuväiteid esitama (Kui ei meeldi ära loe)
Aga tore, kui sa mõistad. Ma ei tea, võimalik, et kellegile pakub huvi, aga mulle mitte.

mulle pakub nii et jätka;)

Piip,piiip piiksub pulsikontrollija piinavalt.Lily hoiab tütre külmast käest,samalajal teise käega Sam'ile helistades.
Sam?Samuel? küsib ta pojalt telefonitoru otsast.
See kõik on läbi,ema. nuuksub mees ja luristab nina,nagu viie aastane.
Gwen läks ära....ja võttis Sophie kaasa.Ja saad aru?Sophie polegi minu laps,ema.Hoopis ühe viiekümne aastase Antoni oma. jätkab Samuel ja pärast vaikust pärib:
Ema?.Lily on käe suule pannud ja nutab.Tema meik on laiali läinud,tema nägu näeb kohutav välja.
Oh,kallis...Mul on nii kahju,aga,aga kuhu ta läks?Kuhu Gwen läks? sõnab naisterahvas väriseva häälega.
Ära.Austraaliasse.Antoni juurde..
Vaikus.
Sam,su,su...õde...on haiglas. ütleb Lily lõpuks ja jääb ootama,mida poeg vastab.
Miks?Mis temaga juhutus?
Ta,ta...arvatakse,et ta võttis üledoosi,et ta on narkomaan..
Oh ei,ema.Kõik on läbi.Gweni pole,isa on alalõpmata ära,ma tean ju seda.Ja nüüd see... ütleb Samuel sositades.
Ma tulen sinna....
Ei,kallis,sa pead puhkama.Ma saan ise kõigega hakkama. sõnab naine ja vabastab käe tütre peopesast.
Aga...
Jää koju..
Toru pannakse ära ja Lily...minestab.

4 tunni pärast.

Proua,proua? küsivad mitmedtosinad inimesed läbisegi.Lily avab vaevaliselt silmad.
Mis,mis juhtus? pärib ta enda kõrval olevalt arstilt üllutunult.
Madal veresuhkur,närvipinge ja väsimus. vastab meesterahvas ja tõstab prillid ninale.
Meil läks teie elustamine aega..Päike paistab aknast sisse.
Aga Mary?Kuidas Maryga on?.
Aa,Mary,ta ärkas tunni eest.Temaga on kõik korras,.Lily tõuseb värisedes,kuid kukub tagasi maha.Kiiresti tõstetakse ta ratastooli ja sõidutatakse tütre juurde.
Mary,kallis! hüüatab Lily rõõmsalt ja suudleb last laubale.Tütarlaps naeratab.
Kuidas sa end tunned?.Vastust ei tule.Naine vaatab murelikult arstide poole.