Emily-kõik tundus läbi olevat.

Vaikus. Ei miskit muud. Mööduvad sekundid, minutid. Kuni on kuulda vaikseid nuukseid, kuskilt toa üksildasest nurgast.
Seal istub, nutetud silmadega tüdruk. Miks? Sest teda on petetud, nimelt jättis tema niinimetatud eluarmastus ta maha.
Toa nurgas istuv tüdruk peidab vaikselt hingates oma näo kätetaha, ning sosistab TA OLI JU MU ELU !
Nende sõnade peale puhkeb tüdruk uuesti nutma, lohutamatult..

Käib uksekell "Kes küll sellisel ajal tuleb ?" imestab tüdruk. Raskelt ohates ja kätega nägu kuivatades tõuseb ta tasakesti püsti, ning sammub uksepoole.
Ust avades paistab sealt kellegi tuttav nägu. Kes muu kui tema kullakallis poiss keda ta nii kohutavalt ARMASTAB !
Tüdruku silmadesse tekivad uuesti pisarad, ta ei oska teha muud kui virutada uks kinni, ootamata mida poiss Greg soovib- see on ta nimi .
Emily, toetab selja vastu ust ning libistab end mööda seda aeglaselt alla poole. Ning mõtiskelb omi mõtteid ei ma ei saa tema pärast end sellisen tunda, ma pean minema oma eluga edasi, otsima omale kellegi uue ja parema kui oli Greg.. sest ma olen seda väärt..
Kuigi see teeb Emilyle haiget, lõpetab ta oma nutu ning on valmis eluga edasi minema , ilma temata.

..Hommikul ärgates, kripeldab miski tüdruku südames, kuid ta eirab seda.. ta sammub peegli juurde ja silmitseb ennast. Emily uurib oma juukseid
ja jõuab järeldusele, et peaks end muutma, tõsiselt muutma.. Ruttab telefoni juurde ning valib juuksuri nubmri.. Helistatud ja aeg omale pooletunni pärast saadud.. Läheb tüdruk end korrastama, teeb omale kerge meigi paneb selga valged teksad ja kollase topi ning võtab koti ja sammub uksest välja...
Kakstundi hiljem astub juuksuri juurest välja tüdruk kes on erineb oma eelmisest välimusest palju palju. Tal on nüüd Valged pikad juuksed tukaga mis talle väga sobib.. See on lausa perfectne !
Greg on tüdruku peast justkui pühitud. Koju jalutades kohtab Emily teel oma vana tuttavat Gerlit. Tüdrukud pole üksteist sajandeid näinud nind otsustavad minna kohvikusse. Mõelud tehtud- ja juba nad sinnapoole jalutavadki.. Gerli on Emily lapsepõlve aegne sõbranna kellega ta siiamaani väga hästi läbi saab.. Kohvikusse jõudnud tellivad tüdrukud omale kokteili millejärel asuvad lauda.
Rääkides lausa aeg lendab.. Kui kokteilid joodud panevad tüdrukud tähele , et nad on kohvikus ligi 2,5 tundi istunud ning puhkevad sellepeale naerma.
Neil on tehtud õhtuk plaanid, et minnakse Gerli juurde rannamajja pidu tähistama. Kus on kõik Gerli tuttavad koos.
Kuna aega eriti enam ei ole otsustatakse sinna juba kohale minna.

Nii tellitaksegi omale takso ja asutakse teele. Teekond ei ole eriti pikk, möödub 10 minutit ja nad ongi kohal. Nende ees ilutseb suur valge rannamaja merekaldal. Makstakse taksojuhile ära ja seatakse sammud jutustades majapoole, et minna sättima end.
Maja on seest veel ilusam kui väljast.
Kui on jõutud Gerli tuppa asuvad tüdrukud end sättima, sest peoni on jäänud ainult tund aega. Tehakse valmis soengud ja meigid, vahetatakse riidedki. Mõlemal tüdruk on seljas tavaline teksaseelik ja top ning sinnajuurde ka plätud.

Kõlabki uksekell, Gerli ja Emily lähevad ust avama. Esimesena on kohal kolm kutti. Üksneist Gerli oma, kellel nimeks Kristjan. Kristjan on pikk, tõmmu, blondide juustega ja muidugi hästi stiilne. Teised kaks on Timo ja Kristo. Timo on selline kena , sõnaotses mõttes nagu. Emilyle jääb poiss kohe silma ning Kristo on selline tagasihoidlikum veits vähemalt tundub..
Ei lähe kaua aega kui majja on kogunenud palju rahvast ja pidu käib täies hoos...

See meeldis mulle üsna. Kirjavigu oli ka natukene . Ja see on hea, et Emily juba esimeses osas kellegisse teisesse ei armunud. Ootan huviga uut . :)

hhea et asjad nii kiiresti ei liigu :)
uut sis

Kuna peol olid kõik enamus alaealised, siis ühed skeidijobud otsustasid kutsuda mendid välja, et nende sõbrale- õigemini ekssõbrale Timole kätte maksta. Aga loomulikult peorahavs sellest ei teadnud midagi, kuni kuulda olid politsei sireenid. Emily vaatas just parasjagu aknast välja ja kui ta nägi, et mendid jäid maja ette seisma, tabas teda paanika. Ta viskas oma joogi nurka ja jooksis kiiresti läbi rahava massi. Peagi olid ka teised peolised märganud politseiautot maja ees ning maja täis rahavast, hakkasid paaniliselt taga ustest välja jooksma ning peitu pugema võimalikesse peidupaikadesse. Kui Emily parasjagu otsis rahvamassis peidukohta siis keegi haaras ta käest ning tõmbas teda endaga kaasa. Kui ta jõudis ennast ümber pöörata, siis nägi ta ,et see oli Timo.
Timo:”Ma viin sind peitu!”
TImo viis Emily ühte tuppa ,kust läks edasi luuk pööningule, Timo aitas Emily pööningule ning ise tuli ka.
Timo:”Kus sa viimati Kristot nägid?”
Emily: “Ta oli viimati mingi tüdrukuga diivanil, viina pudel käes- arvatavasti ei ole ta just kõige kainem.”
Timo: “Ma lähen Kristot otsima!”
Emily: “Ära mine! Ma ei taha, et sa vahele jääks!”
Timo: “Ma olen Kristole teene võlgu!”
Ning ta suudles Emilyt ja läks pööningult alla.. Emily ei saanud aru, kas Timo oli tõesti nii täis või ta tunneb tema vastu midagi. Kuid siis ta kuulis politseikarjumist all korrusel. Ta hakkas tohutult kartma Timo pärast. Ta tundis jälle kuidas ta pisarad jooksid.

Mõne hetke pärast avanes luuk, sealt tulid üles Kristo ja Timo ja Gerli ning Kristjan. Emily jooksis kohe Timole kaela ning kallistas teda. Seejärel luuk tõmmati kinni ning jäädi ootama. Kuna kõik arvasid, et see öö seal pööningul kestab veel kaua, siis nad otsustasid magama jääda. Nad olid kindlad, et neid leita sealt. Niisiis Timo võttis Emily oma kaissu ning nad keerasid teistele seljad. Kui Timo hakkas silmi kinni panama, siis Emily sositas talle.
Emily: “Kas see suudlus tähendas enne midagi?”
Oli vaikus.
Timo: “ See tähendas, seda mida ta tähendama pidi.”
Emily suudles vaikselt Timot ning pani siis silmad kinni.Timo sosistas talle.
Timo: “ Sa oled mulle kallis! Aga jääme nüüd magama., homme räägime.”
Ja ka Timo pani silmad kinni ning nad mõlemad jäid magama.

Hm, see meeldib mulle. Ma ei ttea miks, tavaliselt mulle sellised jutud ei meeldi, aga see meeldib mulle isegi v2ga ja ootan huviga kolmandat osa.

Hommikul hakkasid noored pööningul tasapisi ärkama. Kõigil olid jubedalt suured pohmakad. Keegi ei teadnud mis sai teistest kes mentide eest plehku panna ei jõudnud. Emily oli esimene kes üleval oli ja oma õnneks lamas tema kõrval ka Timo. Pööningul tasapisi ringi vaadates avastas ta seal ka Gerli,Kristjani ja Kristo. Gerli ja Kristjan magasid üksteise kaisus nii armasalt, et Emilyl oli kohe kahju neid üles ajada. Kuskil eemal lebas ka Kristo, üksinda. Toas ringi vaatamise lõpetanud heitis Emily taas pikali ning silmitses magavat Timot. Möödusid mõned hetked kui ka Timo oma silmad avas, pannes tähele, et Emily teda ikka veel jälgib. Selle peale ta ainult naeratas, sest tal oli selle üle hea meel. Timo sosistas tüdrukule kõrva "Tere hommikust. Kuidas magasid ? " Emily ainult naeratas Timole, sest ta ei tahtnud seda vaikust rikkuda.
Hetke pärast tõusid nad püsti ning hiilisid alla, vaatama mis seal ka toimub. Maja oli tühi, segi ja enamus asju vedeles maas. Kuid neid see eriti ei häirinud. Timo haaras Emilyl käest ning jalgadega alko topse ees ära lükates tiris ta tüdruku rõdule.
Ilm oli vapustav. Päike säras juba kõrgel taevas. Meri lainetas. Tüdruk ja poiss seisid rõdul mis asetses vaatega merele. See oli lihtsalt imeline.
Emily oli unustanud täielikult Gregi ja ta soovis, et see hetk kestaks igavesti. Kuid Timo rikkus nendevahelise vaikuse. Ta keeras end näoga tüdruku poole ja vaatas talle otse silma. „Kallis Emily” sõnas poiss " see kõik mis eile oli , oli imeline. Mitte keegi pole mulle hakanud nii kiiresti meeldima kui sina. Lihtsalt fantastiline. Sul on nii ilus naeratus, kaunid silmad ja üldse kõik on parim.." tüdruk tahtis sellepeale midagi öelda, kuid Timo suutis teda takistada. Ta võttis tüdruku ümbert kinni ning lähenes talle surudes Emily külmadele huultele ühe kuuma suudluse. Mille peale tüdruk veidikene punastas. Ja nii nad seal seisidki, üksteise kaisus kahekesi kuni oli kuulda hääli.
Selleajapeale olid üles ärganud Gerli ja Kristjan, kes päris pikkaaega neid kahte tuvikest seal jälginud olid.
Ja kui neid tähele oldi pandud itsitasid nad seal omaette ja küsisid "Kuidas noortel ka läheb?" vastus kõlas kahe armunu suust kooris "Hästi." mis isegi Timo põsed veidikene õhetama pani. Ja nii nad seal siis istusidki neljakesi seekord. Arvatavasti oli Kristo joogiga eile liiale läinud ning magab praegu parajat pohmakat välja.
Mõne ajapärast otsustati hakata tube kraamima. Poisid koristasid alko jääke ära tüdrukud pesid nõusid ja aitasid ka poisse. Kõik korda seatud olid nende kõhud väga tühjad. Ja loodeti midagi süüa saada, kuid ei. Sel hetkel helises uksekell. Gerli jooksis avama, sest siiski oli see tema kodu. Kõik ülejäänud järgnesid talle tasapisi. Kuid see ei lõpenud hästi, sest uksetaga oli Politsei, kes uuris eilse peo kohta. Gerli rääkis neile üpriski usutava loo kokku, et tema korraldas neile neljale istumise ilma alko ja kõigeta kuid kuskil läks see info lekkima, et on vaba maja ning tema vanad tuttavad "pahad" otsustasid sisse sadada ja siis nemad neile politsei kutsusidki ja ise ära läksid kuna nad ei suutnud seal olla enam.. Politsei tänas noori ausa ülestunnistuse eest ning lahkus. Kõigil südamed tagusid see, kuid seekord pääsesid nad puhtalt õnneks....
Noored kogunesid kööki istuma. Nende vahel valitses täielik vaikus. Kell oli palju, Kristost polnud siiamaani mingit jälge. Kuid siis kostis mingi heli kuskilt. Ning kõik kes istusid rahulikult omi mõtteid mõeldes võpatasid. Mitte keegi ei julgenud vaatama minna mis juhtunud oli. Kuid siis sõnas Timo "Me Kristjaniga läheme vaatame mis oli, ja teie võiksite mõelda mida süüa teha, nälg tapab vaikselt juba ." Vahetati üksteise vahel pilke, tüdrukud noogutasid poistele ning lasid neil minna. Poisid asusid tasakesi liikudes teele. Ja see mürtsatus mis neid kõiki ehmatas oli Kristo, nimelt ta oli pööninult allakukkunud. Timo ja Kristjan tormasid Kristole appi, aidates teda püsti. Kristo naeratas neile tuimalt.
Kuid siis hakkasid kõik koos naerma, Kristo õnnetuse üle.
Kristo kõndis poiste najal köögi poole ja sõnas tüdrukutele hüvastijätuks "Hea pidu oli, teinekordki. Praeguseks tsauka " . Gerli ja Emily lehvitasid Kristole ja nimodi ta teele asuski. Longates veits. Majja jäänute grupp kihistas teda vaadates natukene naerda, kuid siis asuti söögitegemise kallale.
Peeti pikkaaega nõu ja sellega tulenes see, et mindi hoopiski kohvikusse sööma.
Mõelud tehtud. Seltskond asus kohvikupoole liikuma. Gerli ja Kristjan armsalt üksteiseümbert kinnihoides jalutades edasi ning Emily ja Timo neist eemal, kuid mitte nimodi. Paaride vahel valitses vaikus. Kuid Timo otsustas selle peatada, küsidest Emilylt "Kas ma võiksin sul käest kinni võtta, mulle väga meeldiks see ? " Saanud Emilylt vastuseks õrna naeratuse, seejärel ta seda tegigi. Kogu see seltskond oli koos olles nii armas.
Hakati jõudma linna poole, seisatas Emily korraks nähes kaugemal liikumas üht tuttavat kogu. Kes olid nii õnnelikud, need olid poiss ja tüdruk. Nimelt Greg ja tema parimsõbranna Liisa. Emilyt tabas sõnaotsesesmõttes shokk. Ta oli unustanud Gregi ja selle mis neil oli. Kuid, et Greg endale niikiiresti kellegi leiab ja veel tema parimasõbranna, vot see tegi haiget. Emily tundis kuidas ta silmanurkadesse hakkavad tekkima soolased pisarad. See kõik tegi lihtsalt haiget. Ka ülejäänud olid seda märganud ja silmitsesid eesolevat paari. Gerli sammus tasakesti Emiylile lähemale ja kallistas teda, et tüdruk tunneks, et keegi siiski hoolib temast.
Gerli viipas poistepoole käega, et näidata neile, et nad võiksid lahkuda. Ise jäi ta Emiliga sinna ja hakkas tema kodupoole liikuma. Kus tüdrukut lohutada ja kõike muud. Tüdrukud kõndisid tasakesti Emily kodu poole. Gerli küsis tüdrukult "Miks sa midagi ei rääkinud, me oleks sind ju aidata saanud ? " Emily kuuldes sõbranna sõnu puhkes veel rohkem nutma.. "Ma tahtsin ta unustada, ennast muutes ja ei iial temast enam mõeldes. See-see tüdruk ta kõrval oli mu parim sõbranna.. Kuidas nad küll mulle nimodi koos teha said? ." Gerli oli tõsiselt üllatunud, kuidas saab üks inimene teisele nimodi haiget teha.. Jutukäigus ei pandud tähelegi, et tüdrukud on jõudnud Emily koduni. Astuti korteri uksest sisse ja võeti istet elutoa diivanil. Gerli lohutas Emilyt . Ta valmistas talle teed, kuid kui ta sellega tagasi oli jõudnud oli tüdruk uinunud. Gerli võttis diivani otsast teki ja laotas selle Emilyle peale ning lahkus.

_________________________________________________________________________________

Ande arvamusi jutu kohta. :)

Sa oskad kahtlemata p2ris h2sti kirjutada, kuid mind h2irib veidikene viimase osa sisu. Natukene liiga tyypiline on see, et Emily endine kutt k2ib ta parima s6brannaga. Samas on selles jutus palju asju, mis mulle meeldivad.
Jaa. Politsei l2heks sellise asja 6nge kyll - V2hemalt Eesti politsei.
Igatahes uut. :)

Kikkuuu , sa saad surma tegelt ka ju . Mäletad, millel või kellel see jutt üldse põhineb ,

Hahaa, see just jutu põnevaks teebki.

:D:D:D:D Mul karp kinni, ma ei oska mitte kui midagi öelda sulle .

Emily ärkas võpatades, et keegi taob rusikatega vastu ust. Ta ei julgenud seda avama minna, kuid siiski läks. Vedanud end tasakesti uksele lähemale küsis ta "Kes seal on ?" vastust ei olnud kuulda, korrates oma küsimust sai ta vastuse. "Greg olen ja ma tahan sinuga rääkida ja kohe praegu !" Emily avas tasakesti ukse ning sisse tuigerdas täis Greg. Ta suundus otse elutoa diivani poole. Kutsudes Emilyt endaga sinna. Tüdruk kuulas teda.
Mõlemad istusid diivanil vaikides, kuid Greg otsustas selle vaikuse rikkuda " Emily ma tõesti kahetsen, et ma su maha jätsin. Ma tean, et sa meid Liisaga nägid täna. Ja see oligi tüdruku soov sulle haiget teha minuga mängides ja meid lahkuajades. Ta rääkis sellest mulle täna ja ma tõesti kahetsen, et meiega nii läks... " Emily ei tahtnud talle andestada ning sõnas kindlalt "Ei, Greg see ei ole võimalik, meist ei saaks enam mitte kunagi mitte midagi. Said aru ? Te tegite mulle haiget ja ma otsustasin, et sinuga ma enam mitte mingit tegemist ei tee, nii et sa võiksid minna !" Need sõnad mis tüdruk lausundud oli tegid Gregi väga vihaseks. Ta haaras tüdrukul käest tugevalt ning hakkas talle iga hetkega aina lähenema. Korrutades sõnu mis Emilyt hirmutasid. "Ma tahan sind ja kui sina mind mitte siis ma siiski saan su, said aru ?" Sellel hetkel lükkas Greg Emily diivanile pikali maandudes ise talle peale, teda suudeldes ning üritades tüdruku pluusi seljast ära saada. Emily nuttis ohjeldamatult . Ta tõsiselt kartis. Ta ei suutnud reageerida millegile. Kuid siis juhtus midagi ootamatut. Tuppa tormas Timo. Ta tuli jooksuga Gregi juurde, võttis tüübilt kraest kinni ning virutades talle ühe kena hoobi rusikaga näkku. Greg üritas vastu lüüa kuid tulutult. Timo oli temast tugevam. Lõpuks andis Greg alla ja pani uksepoole jooksu, sulgedes ukse enda järelt.
Timo läks nutva Emily juurde teda tugevalt kallistade. Ja küsides "Ega see jobu sulle midagi ei teinud ? " Emily olles shokis raputas pead.
Ja seal nad kaks siis olidki Emily Timo kätevahel nuttes. Tüdruk nuttis niikaua kuni magama jäi. Kuid ei Timo ei lahkunud ka siis tema kõrvalt. Ta võttis Emily sülle ja tassis tüdruku tema tuppa asetades ta voodile. Ise istus ta voodi kõrval olevasse tugitooli ning tukkus kuni hommikuni seal.

Sorry, et nii lühike, aga täna tuleb veel 5.osa ka.

hm. jaaa. see meeldib mulle .
ja j22n seda viiendat osa ootama . :)

Hommikul... kui Emily ärkas vaatas ta voodi kõrval olevale tugitoolile kus oli Timo, ainult et üleni verine. Emily tõusis kiiresti püsti ning jooksis Timo juurde. Ta raputas Timot ning karjus: "Ei mitte sina, kallis!! " Ning ta pisarad voolasid ta põselt alla Ta karjus lakkamatult: " EIII!! " ning kallistas Timot kuid ühtäkki ta tundis kellegi soojasid käsi oma seljal, ta keeras ümber ja seal oli verine Greg... Emily hakkas täiest jõust karjuma: "Eii, jäta mind rahule! Minema minema!" Kuid poiss vastas: " Emily, ärka üles see olen ainult mina." Emily nuttis kuid siis kui ta silmad lahti tegi vaatas talle otsa Timo ning siis Emily avastas, et see oli õnneks ainult uni. Ta kallistas kiiresti Timot ning nuttis. Timo kallistas vastu ja ütles: "Mis sul juhtus?"
Emily nuttes: " Mitte praegu, kallista mind ainult, eks? "
Ning Timo istus ta kõrvale ning kallistas teda.
Timo: "Lähme mere äärde jalutama?"
Emily: " Mhm. Aga ma vahetan riided ka veel ära ning siis."
Timo lahkus toast ning pani ukse kinni. Emily hakkas siis riideid vahetama. Ta pani selaga lühikesed püksid, t-särgi ja jalga kingataolised plätud. Kammis veel juuksed, tegi väikse meigi ja lahkus toast. Timo ootas teda diivanil. Emily läks tema juurde, võttis käest kinni ja tõmbas ta uksest välja. Timo hoidis Emilylt ümbert kinni ning nad jalutasid mere poole. Mere äärde kõudes oli merel tugev torm. Tänu tugevale tuulele lendas Timol Cap peast ning Emily jooksis sellele järgi. Võttis maast ta Capi ja püsti tõusetes märkas ta, et keegi seisab tema ees. See oli Liisa. Emily jäi talle otsa vaatama. Teda tabas kurbus, ta mõtted olid täiest eemal hetkel juhtunust. Kuid siis kuulis ta kuidas Timo hõiskas: " Emily, tuled ka juba?" Emily: " Kohe!" Ning ta keeras sõnagi lausumata Liisale selja ning läks Timo juurde. Pani talle capi pähe ja tegi talle musi. Timo võttis talt ümbert kinni ja nad kõndisid edasi. Emily märkas silmanurgast, et Liisa seisis ikka seal samas kus enne ning vahtis neid. Emilyl jooksis korraks pisar kuid siis lausus Timo: " Kas sa hakkaksid mu tüdrukuks?" natuke punastades, "ma tean küll et me tunneme üksteist alles eilsest, kuid sa tõesti tähendad mulle palju." Emily: " Ma pean sulle midagi rääkima, see poiss kes eile minu pool oli" pisar jällegi jooksis, " see oli mul endine poiss, kes mind just hiljuti maha jättis ning see tüdruk kes seal rannal oli, see OLI minu parim sõbranna. Ning see poiss oli mulle tõesti tähtis ja see kui ta mind maha jättis, tegi mulle tohutult haiget. Sina oled ka minu jaoks väga armas ja väga kallis... ma ei tea mis oleks mis sinuga juhtuks, kuid ma ei ole valmis veel sinuga käima hakkama." Timo: " Ma mõistan sind. Aga kas ma võin sind nüüd suudelda? ^^"
Emily: "Ikka." armsalt naeratades. Seejärel nad suudlesid.

__________________________________________________________________________________
Kuna eelnevad osad on olnud küllaltki lühikesed, siis tuleb ka 6.osa arvatavasti täna.

Suudluse all on pigem väike suudlus e. musi. :)

mulle ikka meeldib
uuut.

Õnnelikult jalutas uus tulevane paar õhtuni mööda randa. Nad ei pannud tähelegi, et on juba pime. Siis nad seisatasid ning istusid liivale ise silmitsedes merre vajuvat punetavat päikest. Vot see oli romantiline hetk, kasks armunut istumas rannas üksteiseümbert tugevalt kinnihoides, et mitte keegi neid kunagi ei lahutaks. Seal nad siis istusid tunde, õues oli väga pime tähed särasid taevas. Emily mõtles omi mõtteid, issand kui tore, et ma leidsin kellegi sellise nagu on Timo, see on hea kui sul on keegi kelle nimel olemas olla ! Timo tegi samuti, ta ei soovinud rikkuda nende vahel kestvat vakust, sest see oli nii hea. Aga kuna ta tundis, et tüdrukul hakkab külm siis ta pakkus talle oma pusa.

"Emily, sul on külm ju.. " võttes oma pusa seljast ja andes selle tüdrukule.

Emily tänas teda viisakalt ning siis nad tõusid püsti.

Timo: "Kell on palju juba, luba ma saadan sind koju sind kindlasti oodatakse juba. "

Emily nõustus Timoga ning siis nad hakkasid tasapisi liikuma tüdruku koduni. Tänavad olid tühjad, sest siiski oli kell juba palju. Jõutud tüdruku majaette kallistas Timo tüdrukult tugevalt ning kinkis talle otsaette musi.

" Tsau, homme näeme, kallis. " sõnas poiss ja lahkus.

Emily lehvitas talle järele ning jooksis kähku tuppa. Otsides taskust võtmeid pani ta tähele, et uks ei olegi lukus. Ta mõtles, kas tõesti on minu vanemad kodus ?! eiei, see peab mingi nali olema neid ei ole ju kunagi.. Kuid siiski , Emily sammus tuppa võttis jalast jalatsid ning läks kööki. Kööglaua taga istusisd tüdruku vanemad.

" Just sind me ootasimegi. " lausus tüdruku ema
"Tule istu, meil on vaja rääkida. "

Nagu Emily oli selline sõnakuulelik täitis ta ema käsku ning istus nende juurde lauataha.

"Kallis, me teame, et see teeb sulle väga haiget, kuid me peame seda sulle kahjutundega teatama.. eile öösel kella 12 aeg varastas üks noormees oma vanemate auto olles ise alkoholijoobes ning läks sõitma. Kuid suurest kiirusest ta ei suutnud masinat käsitleda ja sõitis kaljust alla, noormees hukkus.. "

Emily, olles imestunud ei saanud aru miks ta vanemad talle sellist asja räägivad..

Nüüd avas ka isa oma suu " Emily, kullake s-ee.. poiss oli Greg.. meil on südamest kahju.. "

Tüdruku peas keerlesid,vaid mõtted
ta, on on surnud.. ta sõitis end surnuks minupärast ju .. appi, enne seda ta ju üritas mind v-ä-g-i-s-t-a-d-a, eiei...

__________________________________________________________________________________

Kas uued muudatused meeldivad?

Või võib vanaviisi kõik jutt koos olla?

Niimoodi on palju parem lugeda. Selline variant meeldib mulle rohkem.
Ja Gregi surm oli huvitav. Tegelikult t6i see asjasse p6nevust.
Jaa Emily ning Timo käivad nagu ikkagi. Vähemalt tundub nii .
Igatahes hea. Uut!

Mingismõttes ikka käivad, aga seda laused või sõna ei taha Emily tõena võtta, kuna see meenutab ikkagi eelmist suhet talle.
______________________________________________________________________________
Kui soovi, võin 7.osa ka täna üles panna, aga samas ei tahaks kõiki osi nii kiiresti üles panna, sest siis saab jutt ruttu läbi ja põnevust oli ainult natukeseks ajaks.
Aga, andke teada, kuidas soovi on vms.

see gregi surm tegi asja ülihuvitavaks
aaga uut siis :)

huvitav;)
Uut kindlalt

Emily oli suht šokis ning ta otsustas magama minna. Läks enda tuppa, heitis pikali ning hakkas mõtlema... just eile öösel nägin unes, et Timo oli surnud, nägin, et ka Greg oli surnud. Äkki see tähendab midagi, äkki unenägu näitas mulle et kui EI see ei saa nii olla, sest Timo on ju elus... veel... aga, äkki juhtus ka Timoga midagi, Ei seda ma ei kannataks. ... Kuid siis ta märkamatult uinus.
Kell oli kuskil 2 kui äkki helises Emily telefon, ta ärkas ehmatusega üles ning võttis telefoni vastu. Unise häälega,

Emily: "Jaa?"

Tundmatu hääl toru otsas: " Kallis, ega sa ometi ei maganud?"
Emily: " Magasin küll. Aga kes sa oled?"
Tundmatu: " Timo olen, aga kuule mul oleks sinuga kähku vaja rääkida... midagi juhtus, tule palun ruttu välja. Ma olen su maja ees. "
Emily: " Kohe panen riide ja tulen."
Timo: " Okei, ootan sind siin siis. " Kõne katkes.

Emily läks siis välja ja seal ootas teda Timo.
Timo: " Tzau!"
Emily: " Tzauki, mis juhtus?"

Timo seisid parasjagu maja varjus, kuid kui ta seal välja astus tänava valguse kätte siis oli näha, et teda oli pekstud. Timol oli silm sinine, huulest tuli verd ja ta lonkas.

Emily: " Ohh, Timo. Mis sinuga juhtus? Läheme kiirabisse. Sa ju veritsed.!"
Timo: " Eii! Kiirabisse kohe kindlasti mitte, sellega tuleks ainult rohkem probleeme. Tead need skeidi jobud, kes mendid kutsusid. Politsei oli neid vahele võtnud kui nad oma pidu korraldasid ning nad oli kindlad, et see olin mina. Aga kui me läheksime kiirabisse, siis peaksin ka poiltseile tunnistuse andma ja minuga juhtuks täoselt sama. "

Emily kallistas kiiresti Timot.

Emily: " Tule siis minu juurde, las ma aitan sind. "

Emily aitas poisi trepist üles ja nad läksid ta korterisse. Õnneks olid ta vanemad õhtul ära läinud ning Timo sai sinna jääda. Ta aitas Timo diivanile ning läks sidemeid ja puhastus vahendeid otsima. Kui ta oli Timo ära "tohterdanud" siis nad jäid diivanile istuma üksteise kaissu.

Emily: "Jääd siis täna siia?"
Timo: " No eks ma jään siis."

Nad istusid veel natuke aega ja siis

Emily: "Läheme magama?"
Timo: " Okei, ma olengi veidi väsinud."
Emily: " Tuled minu juurde?"

Sama aeg püsti tõustes ja käed poisi poole ulatades. Timo võttis Emily käest kinni ning nad läksid Emily tuppa. Emily käis vahetas riided garderoobis ära ja kui ta tuppa tagsi jõudis siis Timo oli juba teki all. Ta läks ta kõrvale ja Timo pani käe üle Emily.

"Äitäh, et oled olemas."

Ja ta tegi talle musi. Ning siis nad jäid magama.

uuhh. nii ei tohi Timoga teha .
L6pp oli armas,
Uut!

Hommikul kui Timo ärkas oli Emily ta kõrvalt kadunud. Timo tõusis kähku püsti ja lonkas teise tuppa. Ta nägi, et välis uks oli lahti ning ta ehmatas ära. Ta lonkas nii kiiresti kui võimalik uksest välja, hakkas treppist alla minema kui poole tee peal tuli vastu Emily.

Emily: " Noh, kuhu sa nüüd äkki pokserite väel jooksed? kummitust nägid w?" ise natuke naerdes.

Timo punastas natuke ning avastas, et suurest ehmatusest unustas ta ennast riide panna.

Timo: " Ei, tegeltikult ma otsisin sind. Ma kartsin, et sinuga on midagi juhtunud?"
Emily: " Nii armas sinust, kuid õnneks iga hommik nii dramaatiline ei ole. "

Ning nad läksid mõlemad naerdes üles tagasi. Kui nad tuppa jõudsid olid toas peale nende veel keegi. See oli Emily naaber- üks väga kena kutt Fred, selline päevitunud nahavärvusega, kuldpruunide juustega, ülakeha oli paljas ja surfi püksid jalas ja surfi laud ukse taga.

Fred: " Oi, tere!"
Emily: " Tzau, mis sa siin teed?"
Fred: " Mõtlesin, et kutsun sind randa. Sa tahtsid, et õpetaksin sulle surfamist, aga ma vaatan...et sul on tegemist...eks teine kord siis. Ma nüüd lähen, tzau. "

Fred hakkas parasjagu uksest väljuma kui

Timo: " Ei, Emily mine ikka, ega ma ei taha sulle olla mingiks takistuseks."
Emily: " Ei, ma võin ju ka teine kord. Ma olen praegu sinuga. " siis Fredi poole vaadates" Tzau, Fred, Eks teine kord siis. "

Ning Fred läks natuke nukra näoga toast välja ja pani ukse kinni.

Timo: " Kes see oli?"
Emily: " Mu naaber, Fred. Olme väga head sõbrad ja ta suht surfikunn ning lubas mulle ka õpetada."
Timo: " Aga miks sa ei läinud siis? "
Emily: " Kui mul oleks valida kas sina või Fred... siis ma valiksin muidugi sinu! "

Ning ta hüppas Timole kaela ning nad kukkusid diivanile pikali.

Timo: " Aii! Mu jalg."
Emily: "Sorry, ma unustasin."

Ning nad suudlesid. Peale seda nad natuke aega pikutasid ja siis meenus Timole, et ta ei ole endiselt riides.

Timo: " Lähen panen riidesse."
Emily: " Pead w? Pikutame veel natuke aega."
Timo: " Mul oleks vist ikka natuke parem, kui ma riides olen. Kohe olen tagasi."

Ta tegi Emilyle musi ja läks ning pani ennast riidesse.