Kõik, mis tundus nii tavaline (:

Piraat Postituste arv : 16 Age : 30

Tsauki, et ma siis proovin ka teha midagi järjejutu sarnast. Osasid ette pole kirjutatud, niiet ma ei tea mis tulema hakkab. Kui tuju tuleb, siis kirjutan janiiedasi.
Tegin alguse lühikese, sissejuhatuse nagu. Et avaldage arvamust ja kriitikat kindlasti ja siis kas jätkan või ei (: Razz

Jutt on 14-aastasest Matildast, perekond ja sõbrad hüüavad Mätiks, kes elab tavalist elu. Peres on tal praegu raske olukord, sest on majanduslangus. Kuna Matilda on praegu murdeeas, siis on ka tal probleeme. Tegelikult pole need väga olulised, aga noorte värk ju.

"Emme, palun! Sa tead, et ma ei joo ega suitseta! Palun luba mind, ma ei tee seal rumalusi," anusin ma ema juba väga mitmendat minutit. "Mäti, saa aru, sa oled alles neliteist. Sa oled laps alles! Asi pole selles, et ma ei tahaks sind sõpradega lõbutsema lasta, vaid, ma olen ema ju. Sa pead mind ka mõistma! Mida mina peaksin tundma, kui sinuga midagi juhtub?" oli Matilda ema Carmeni hääl range, kuid samas pehme. "Õõh, ära luba jah mind. Sa üldse ei usalda mind enam. Issi küll lubaks.Ja kui Grissu oli neliteist, siis temal sa lubasid küll käia. Ma mäletan väga hästi neid õhtuid, kui ta sind anus. JA NÄED, temaga on kõik korras. Pealegi, minu sõbrad on palju korralikumad. Palun, emme, ükskord!" tegin oma kutsika silmi ja lootsin, et nüüd ta lubab. Kõik mu sõbrad on ju seal. Ja pealegi ka Kevin tuleb sinna, ma tahaks teda õudsalt näha.

"Oeh," ohkas ema, "eks sa siis mine, aga arvesta sellega, kui ma midagi teada saan, et sa jõid või midagi veel hullemat tegid, siis on see sinu viimane käimine!" JESH, ta tegi mind õnnelikuks. "Ma luban, et ma olen korralik. Sa ju tunned mind." seekord ma mõtlesin seda tõsiselt. Mul ei olnud plaanis minna sinna jooma ja siis täispeaga äge olla. Mulle ei istu selline asi."Kallike, mine nüüd. Sa jääd muidu hiljaks. Kas sul on raha ka vaja?" küsis ema, lootes, et ta ei tea oma viimaseid sääste andma. Ma mõtlesin tükk aega, vaatasin talle otsa ning kuna on see majanduslangu siis otsustasin, et ei võta raha. Raputasin pead
ja jooksin ülesse tuppa.

Grissu on Matilda vanem õde. Paar päeva tagasi sai 17. Ta on alati olnud selline poistelemmik ja üldse tore tüdruk. Ta pole ülbe, vaid selline positiivne ja rõõmsameelne tüdruk. Ta päris nimi on Grisseliine, ilus nimi minu arust, aga talle see ei meeldi. Kui talle nii öelda siis ta lausa vaatab sind sellise pilguga nagu tahaks kallale tulla, niiet Grissu siiski.

Kevinist nii palju, et ta käib minu koolis. Üks klassiaste kõrgemal. Ta mängib korvpalli, teeb nalja, tal on tüdrukute seas lööki, aga ta väga ei kasuta seda ära. Ja ta vaatab pigem tagasihoidlikumaid tüdrukuid. Kuid tal on sügavsinised silmad, millesse ma olen juba teist aastat armunud. Ma lihtsalt ei julge temaga rääkida. Peale seda kui ma talle koolis tsau ütlesin, vaatas ta mind imelikult.

Sättisin ennast päris kaua, sest tahtisin hea välja näha. Kui lõpuks valmis olin, astusin õue. Ilm oli väga nauditav. Suvine soe tuul, lõkerdavad noored, kes sätivad õhtuks ranna poole, punane päike, mis varsti loojub metsa taha. See kõik on nii ilus. Jalutasin pargi poole, kus pidime kõik terve kambaga kokku saama.Meid pole väga palju. 3 tüdrukut ehk mina, Stella, Cathy ja 5 poissi Kevin (Kevva), Carlos (Carl), Steven (Steff), Oliver (Ollu) ja Egert (Eku). Cathy on hästi ilus, ja natukene litsakas, et tal palju poisse ja ta ise räägib, et ta pole nendest peaaegu kedagi armastanud. Stella ja mina oleme hästi sarnased. Tavalised tüdrukud. Keskmiselt ilusad ja natukene tagasihoidlikud. Mitte arad, vaid no näiteks ikka tänava peal igaühe numbrit küsima minna ei julge.

Pealkiri: Re: Kõik, mis tundus nii tavaline (: 14/8/2009, 13:39

Eeltutvustus jäta ära! sa pead oskama jutus välja tuua seda, milline see Matilda on.
Mind natuke häiris ka see, et Kevini ja Grissu kirjeldus oli nagu eraldi ja teistsuguse kirjaga - see oleks võinud olla samasugune, nagu ülejäänud jutt, sest praegu jäi see jälle eraldi, nagu sa tutvustaksid neid inimesi jutust väljaspool. Pluss, Grissu tutvustus hakkas nagu tema vormis, et "ta on Matilda õde", aga pärast oli Matildast saanud mina, nagu "minu arvates on see ilus nimi". Nii et see läks natuke nihkesse.
See ka ei meeldinud, et sulgudes olid kõikide hüüdnimed. Need tulevad jutu sees välja, või siis oleksid sa võinud kirjutada "Kevin, kelle hüüdnimi oli Kevva". Sulud on üldse juttudes minu arust ülearused, neid ei saa peaaegu kuskil kasutada, eriti veel juttudes, mis on mina vormis.
Sisu oli aga hea, ja kirjutatud ka päris hästi, kuigi pisut lühike oli ja lõppes liiga äkitselt.
Uut.

Pealkiri: Re: Kõik, mis tundus nii tavaline (: 14/8/2009, 13:47

Jahm. EITC. rääkis juba kõik vead ära Very Happy

Aga jutt iseenesest tunudb tõesti päris hea ja mitte liiga tüüpiline. ootan ka uut .

Piraat Postituste arv : 16 Age : 30

EITC.
Aitäh sulle kriitika eest, ma üritan neid vigu parandada ja jälgida, et enam nii ei läheks. Kui sisu meeldis, siis on tore. Ma ei hakanud edasi tegema, sest siis see oleks veninud ja veninud, sellepärast lõpetasin nii äkki (: .

Keiti
Okei (: Selle poole ma püüdlengi, et teha midagi teistest erinevat.

Tegin täna juba uue osa, lihtsalt tuli tuju täna kirjutada (: Igatahes endiselt KRIITIKAT ja ideid võib ka anda (:

Nägin kaugelt tulemas poisse ja nendega koos oli ka Cathy. "Tsau!" karjusin neile kaugelt, paljud vanamutikesed vaatasid mind imelikult ja üks lausa ütles: "See tänapäeva noorus," sellele järgnes madal ja raske ohe. Kui lõpuks üksteisele piisavalt lähedal olime, ütlesid teisedki mulle tsau ning kallistasin kõiki, nagu meil tavaks on.Ainuke, keda ma tavaliselt ei kallista, on Kevva. Ma ikkagi kardan temas midagi. See midagi on vist see, et kui meie kehad üksteise vastas oleksid, tunneks ma neid liblikaid oma kõhus eriti tugevalt.Ma vaatasin ta sügavsiniseid silmi ja nägin, et need on täna kurvad. Ta on väga harva kurb, eriti kui on tegu kuhugile peole minekuga.
Tahaks nii väga teada, mis teda vaevab. Oeh, suudaks ma seda vaid küsida või siis ta mõtteid lugeda. Minu mõttemaailmast äratas mind Carl. "Kas midagi on halvasti? Sa muutusid järsku vägagi mõtlikuks, on sul paha?" küsis ta küsimused, millele ma vastata hetkel küll ei soovinud. Heitsin talle kurja pilgu ning ju ta sai aru, mida ma mõtlesin.

"Kas Stella ei tulegi?" küsis Kevva täiesti ükskõikse ilme ja hääletooniga. "Ta helistas mulle ja ütles, et ema siiski ei luba aga," Cathy jäi korraks vait ja juba mu peas tekkis küsimus: kas me siis ei lähegi? "Ta rääkis Tauriga ja Taurile sobis, kui me ilma Stellata lähme." Tauri oli nimelt Stella poiss. Nad on juba üle aasta koos olnud.
" Hei, aga me käime siis poes ise ära, ootate siin või tulete kaasa?" uuris Eku. "Me jääme siia." Oeh, Cathy õnneks oskab mu mõtteid vist lugeda, mul poleks mingit isu taluda Kevva lähedust. Ma lihtsalt ei suuda, ma ei jaksa neid liblikaid oma kõhus enam tunda. Samas on see tunne hea, kuid samas kuidagi tüütav juba. Teist aastat järjest... see on pikk aeg. "Õu sõbud, ma ei tule, ma jään tsikkidega siia. Kui neile muidugi sobib." ning Kevva vaatas meile oma imearmsate silmade ja küsiva pilguga otsa. Appi, kas ma tõesti pean tema lähedust ikkagi kannatama? Cathy noogutas. Ma ei teadnud, kas ma peaksin midagi ütlema või tegema sama midagi sõbranna. Otsustasin pilgu lihtsalt asfaldile heita.Tundsin kellegi uurivat pilku oma kehal. Appi, kui ta kohe ei lõpeta, siis ma ausõna sulan. Ta istus minu kõrvale ning ütles: "Tsau, sa käid minu koolis eks?Ma tean, et nõme küsida, kui me põhimõtteliselt koguaeg õues käime aga ma pole sinuga ennem rääkinud, mis su nimi on?" Teate mis? Sel hetkel ma totaalselt sulasin, see naeratus mida ta oma ilusate valgete, kuid vildakate hammastega naeratas, tema ilusad silmad, see kuidas ta oma käsi koos hoidis... ma olen tõsiselt armunud.Kevva vehkis oma käega mu näo ees. Issand, nüüd mul on küll häbi. "Eeee, jaa.Me käime ühes koolis.Ma olen sind tihti ... noh..näinud. Matilda, sõpradele Mäti." sain lõpuks midagi bälja venitatud.
Ta naeratas uuesti."Mis sa jälgid mind või? Muide, ma Kevin." sellele järgnes vaikne naer. Appi, kas ta on tegelikult ka nii ülbe? Deem, nüüd mul küll mark maas. "Ei, ma lihtsalt olen märganud sind..noh, sind annab mitte märgata. Ehh, su nime tean ma juba ikka päris hästi" Ma punastasin. Ma vihakan punastamist, VIHKAN! "Mis mõttes? Olen siis nii kole? Või on mu riietumisel midagi viga?" vastas ta ennast vaadates ning vist tõesti arvates, et ma võin mõelda, et ta kole või midagi sellist. See oleks ta egole hea laks, naersin oma ette." Ei, hoopis vastupidi." Ma olen nii tagasihoidlik, ma oleks võinud talle ju komplimendi teha, et ta on väga ilus või, et mulle väga meeldib ta vildakil hammastega naeratus. "Oi, siis on hästi ju, aga näed poisid juba tulevad, lähme vastu neile ja siis Tauri poole. And let the party begin." tõusis ta püsti ningi tegi kahtlaseid liigutusi, vist üritas tantsida või midagi säärast.

Ma imestasin, et Cathy oli terve aja vait olnud. Teda nagu polekski seal olnud. Tavaliselt, ta üritab koguaeg poistele külge lüüa ja nalja teha või midagi muud säärast. Aga täna, ta ei seganud isegi meie jutule vahele. Hakkasime Tauri poole liikuma. Ta elab natuke linnast välja, seega sõitsime natukene bussiga. Teekond polnud pikk, varsti olime kohal ning kui me väravani jõudsime, vajus mul suu lahti. "Wow," ainuke asi mida ma öelda suutsin.
See oli suur palkmaja, aias ilutses palju lillepeenraid, mis olid täidetud värviliste lillede ja muude taimedega. Suur koerakuut, mis tähenda, et Tauril on koer. Varsti jooksiki suur saksa lambakoer meile vastu. Astusime väravast sisse. Tee majani oli munakividest. Aias oli ka saun ning täna oli plaanis vist sauna teha, kuna korstnast tuli palju paksu halli suitsu. Koputasime uksele, aga sellest polnud kasu, sest juba välja oli kuulda väga valjult muusikat. Otsustasime ise sisse astuda, uks oli lukust lahti, astusime sisse ja vaatepilt, mis avanes .....

Pealkiri: Re: Kõik, mis tundus nii tavaline (: 14/8/2009, 20:20

:)
Päris loetav, see tähendab, et hea.

Kojamees Postituste arv : 25 Age : 28 Asukoht : Tartu :P

hea (Y)

Piraat Postituste arv : 16 Age : 30

Audrey
Eks ma üritan (: Aitäh.

eku:)
Mm, aitäh Very Happy

Läks natuke aega, aga asja sai. Mul tulevad need osad kahjuks suhtkoht lühikesed, sest ma millegi pärast ei suuda neid pikemaid teha. Aga ma üritan teha võimalikult kiiresti ja võimalikult pikad osad (: Aitäh neile, kes loevad ja endiselt KRIITIKAT !!!

.. oli peo kohta suhteliselt imelik. Tauri istus esikus pea käte vahel ning vaatas maha. Muusika oli kõrvulukustavalt vali, kuid teisi pidutsejaid peale trepil kükitava Tauri polnud. Peas keerlesid miljon küsimus, kõige suurema küsimärgiga oli kindlasti: kus on rahvas ja mis Tauril juhtus? Kõik seitse küsiva pilguga näolappi vaatasid Taurile otsa. Tauri liikus kodukino poole, lülitas muusika välja ja kõndis pea maas meie juurde tagasi. Järsult vaatas ta mulle silma, see pilk oli nii terav, et ma ei suutnud selle vastu pidada ja pöörasin pea ära. Minu ja Tauri vahel olid alati pinged olnud, kuna me väga ei sallinud üksteist. Temas on peidus müstline inimene. Kui ma aus olen, siis ma kardan teda. Ma olen teda tihti näinud kahtlaste jõukudega ringi liikumas. Kunagi, kui ma Cathyga väga hästi läbi sain, kahtlustasime me, et ta tegeleb millegi maffia sarnasega. Tema sünged silmad ajasid mulle alati judinad peale. Järsult avas Tauri suu: "Teised tulevad hiljem, jäid bussist maha. Te võite oma asjad ülesse viia, ma lähen neile bussikasse vastu, nad ei oska ise tulla." Tauri vaatas mulle otsa ja naeratas esimest korda. Ma nägin teda esimest korda naeratamas. Ta naeratus oli silmipimestavalt ilus, see oli nagu suur suvine päike tumehallis taevas. Aga selle naerusuu taga oli midagi peidus. Ma vaatasin tema tumepruunidesse silmadesse ja sealt peegeldus meeletut kurbust, mitte midagi sellist, et ta kohe nutma hakkaks, vaid midagi sellist, et teda painab mingi asi juba pikemat aega. Me olime seal vist juba pikalt seisnud, sest Tauri raputas järsult pead ja kõndis uksest välja. Liikusin ülesse korrusele, et oma asjad kuskile tuppa paigutada. Trepp krigises naljakalt ja see tekistas mu suule väikse muige. Jõudsin ülesse ja seal oli sama ilus ja moderne kõik nagu all korruselgi. Vaibad olid pehmed ja valged, aknaid kattis heledad kardinad, mis olid alt äärest pitsiga. Liikusin edasi ning avasin esimese puidust ukse. See tuba oli tibukollane ja väga avar. Kahes toa seinas olid suured maas laeni aknad. Tuba oli puhas ja kõik asjad olid mugavalt paigutatud. Mulle meeldis see tuba väga, mõtlesin isegi, et ma oleks väga õnnelik kui mul selline tuba oleks. Eriti meeldis mulle mõnus ja pehme erkkollane nahkdiivan, mis ühes nurgas paiknes. Panin oma asjad sinna peale ja läksin alla tagasi.

Kui ma trepist alla jõudsin oli kuulda poiste naeru. Rahvast oli juurde tulnud. Elutuppa jõudes selgus, et me Cathyga olime ainukesed tüdrukd, see ei tekitanud mulle aga muret, sest mulle meeldibki rohkem poiste seltskonnas olla. Tutvustasin ennast teistele. Kert ja Grys olid mulle juba tuttavad, endised klassivennad. Alustasin nendega kohe juttu. " Tsauki poisid, issand kui ammu pole ma teid näind." laususin kõigepealt Kerti kallistades ja seejärel Grysi. "Kuule jah, pole sinust ammu midagi kuulnud, vahepeal üldse levivad jutud, et sa kolisid ära, et leidsin mingi välismaa kuti endale." ning Grys manas oma näole kavala muige. " Appikene, ma olen alles neliteist ju. Ma ei tõmbaks ju mingi välismaa kutiga leebet siit ja pealegi, Eestis on minu jaoks piisavalt ilusaid poisse, if u know what i mean." liigutasin oma kulme ülesse-alla. Korraks mõtlesin, et äkki nad võtavad seda isikikult ja arvavad, et ma räägin neist, kuid nad vist siiski said aru, et see oli suunatud kellegile teisele. Kert katkestas mu mõtted: " Ja kes see õnnelik on siis? On ta täna ka siin?" "Aga vot see uurige ise välja. Jah, ta on täna ka siin" pööritasin silmi. Grys tõi kuuldele väga valju vile ning karjus: " Heii kutid, teab keegi, kes selle ilusa tüdruku südame on vallutanud? See on keegi meie hulgast." Appikene, ta teeb mu margi totaalselt maha JA KUI VEEL KEVIN ARU SAAB. Mu nägu oli vist tõsiselt punane ja kõik poisid muigasid. Kahjuks avas peatselt Carlos oma suu: " Aga vot, ma tean kes see õnnelik on aga ma ei ütle. Nänänänän." lehvitas ta oma keelega nagu pisike poiss, kes veel liivakastis mängib. Nägin, et Oliver vaatab kurvalt maha, tekib küsimus:MIKS? Siis aga tuli mulle meelde, mis Carlos just ütles, kas ta tegelt ka teab, mida ma Kevini vastu tunnen?

Pealkiri: Re: Kõik, mis tundus nii tavaline (: 26/8/2009, 15:16

esimene osa oli selline .. naljakas. EITC räääkis kik vead ära nii et ma ei hakka uuesti ütlema neid Very Happy

Aga edasi läks paremaks
meeldib :)

Kojamees Postituste arv : 25 Age : 28 Asukoht : Tartu :P

hea nagu ma enne juba ütlesin Very Happy

jjaa rohkem ma ei oska midagi öelda Very Happy

et siis UUUUUT nüüd Very Happy

» Mitte mingi tavaline printsess.