I don't belong here and i'll be back...if the time is right! (pooleli)

Yayy , uus jutt jällegi ;d
Selline suur kiusatus tekkis teha uus jutt selle Lovestory kõrval.. See Lovestory värk on minu jaoks kuidagi liiga karm ja raske, kuna ma pole harjunud selliseid pubekajutte tegema.. x)
aga jahm ,
ootan kommentaare;
kriitikat
ja niisama soovitusi, mis võiks järgmises osas toimuda!


LM.


_____________________________________________________



,,Oehh! Susan! Ära ole nii põikpäine!" naeris heledajuukseline tüdruk Susani üle. ,,Kutsu ta ise! Mina ei taha poisse!" sisistas nimetatu solvunult. Susan tõmbas käega üle oma tumepruunide juuste ning Lilith lihtsalt ohkas. ,,Olgu! Kutsun! Aga sina ei tõmba uttu siis kui ta kohal on, selge?" küsis tüdruk, oodates justkui mõnda tähtsat vastust. Tüdruk pööritas silmi ja noogutas. ,,Kui ta just mõne tobeda teoga hakkama ei saa..." alustas ta, jättes lõpu lahtiseks. Loomulikult teadis Lilith lõppu ; ja vägagi hästi. Susan andis neid vihjeid iga päev, kui mingi läbu või sõprade kokkutulek korraldati.
,,Sa oled võimatu!" nentis Lilith ja hakkas naerma nähes tüdruku solvunud nägu. ,,Ole õnnelik, et sa mu parim sõbranna oled! Muidu saadaksin ma su otsemaid perse.." mossitas Susan. ,,Sa võid ju seda teha ... Mulle väga meeldiks su perses olla..." muigas Lilith lõbusalt . Viimasele meeldisid alati Susani tujutsemised. Need olid alati naljakad ja Susan üritas alati peale jääda, kuid andis lõpuks alla ja lasi teiste otsusel jääda. ,,Ahh! Kutsu ta parem ära ja ütle , et ta teeks kiiremini!" mõmises Susan ning naeratas võltsilt. Lilith noogutas ja valis kiirelt ühe telefoni numbri ja astus eemale ning alustas kõnet.

,,Ta tuleb siia poole tunni pärast!" kuulutas Lilith, ise rõõmust säramas ja põsed õhetamas. ,,Ma loodan, et ta ei pane jälle seda haisvat geeli.." pööritas Susan silmi ning astus eemaloleval ilmel arvuti taha ja saatis teistele tuttavatele veel kutseid ning mõne aja pärast tuli ta jälle Lilithi juurde, kes peegli ees askeldas ning meiki omale paksult pani. ,,Rahune maha!" kergitas Susan lõbusalt kulmi. Lilith oli nii süvenenud enda meikimisega, et pidi peaaegu võõpatama ning noogutas, pannes omale puudrit näole. ,,Sa näed välja nagu oleksid sa hullult päevitunud.." õhkas Susan vaadates lõpptulemust. ,,Sa võiksid ka end korda seada.." pakkus Lilith ja võttis ühe huuleläike kätte . ,,Ma ei soovi kellegi pärast end ülesse lüüa...teen seda vahest kui kusagile linna peale lähen.." pomises Susan huuleläikest eemale põrgates.
,,Saa oma jäisusest üle juba!" pööritas Lilith silmi ning pani huuleläike tagasi ja ristitas käed. ,,Sa ei saa ju koguaeg selline olla.. Sa pead kunagi ka kellegi nimel end ülesse lööma või kunagi kellegi nimel midagi tegema..." õhkas Lilith. ,,Sinu pärast ma olen siin ja ootan... Kas ma ei tee siis midagi?" teeskles Susan imestust ja keeras oma juuksesalgu ümber sõrme. ,,Sa oled liiga emo.." pirtsutas Lilith ikka veel. ,,Ja sina liiga Britney," ei suutnud Susan vastu vaidlemata jääda ning lõpuks naersid mõlemad.


____________________________________________________________


Susan põrnitses tuimalt enda ette kui teised tema ümber rääkisid. Külm koka pudel sõrmede vahel polnud ka mingi lohutus. Viimasel ajal oli ta otsustanud, et ei võta keelatuid tooteid enam sisse, kuna need tundusid väga mõttetud ja kui end täis juua , siis on hommikuks pohmell ja see on ka vastik!
,,Susan? Miks nii vaikne?" küsis Raili, kes oli Susanit vahepeal silmanurgast jälginud. ,,Mõtlen.." vastas tüdruk tuimalt ning rüüpas pisut oma joogist. ,,Millest sa mõtled?" küsis tüdruk. Susan tundis alkoholi lõhna ninna tungivad ning otsustas, et keerab pea ära. ,,Maast ja ilmast.." vastas tüdruk tüdinult.
Peale mõningaid katseid Susanit jooma sundida, andis Raili alla ja läks teiste juurde. Lilith oli üks nendest, kes oli täis ning ta istus praegu Kaspari kõrval ning ajas meeldivalt noormehega juttu. Viimane ei pannud seda pahaks, olgugi, et ta polnud purjus ning oli käed ümber Susani parima sõbranna asetanud. ,,Joodikud.." suutis Susan ainult mõelda ning tõusis siis vaikselt püsti ja jalutas ukse poole. ,,Kuhu sa lähed?" küsis tema käest Karl, kes oli tüdrukule järgnenud. Poisid miskipärast ei joonud , vaid olid purjus tüdrukutega, kuna nemad lasid pärast endaga põhimõtteliselt kõike teha. ,,Minema," sähvas tüdruk külmalt. Karl ainult kergitas kulmu. ,,Miks?Pidu alles algab ju?" ei saanud noormees aru. ,,Mind ei huvita joomingud, okei?" kortsutas tüdruk vihasemalt kulmi ja asetas käe ukselingile. ,,Tule joo kaa.." palus Karl ning tõmbas Susanit teisest käest. Tüdruku külm pilk ja sama külm käsi veensid poissi, et ta ei puudutaks ega veenaks enam tütarlast ning Karl tõmbas kiirelt käe ära. ,,Sorry nohh," tõstis Karl enesekaitseks käed ja läks tagasi seltskonna juurde. Susan viskas tühja pudeli prügikasti ja lahkus majast.


____________________________________________________________


,,Hallo! Susan?" kostus teiselpool toru Lilithi hääl. Hommik kell kümme ja juba kõned. ,,Peaksin selle telefoni öösel välja lülitama.." mõtles Susan ning vastas jaatavalt telefoni torru.
,,Saad sa siia tulla? Ma tahan sinuga tähtsat asja arutada!"
,,Praegu või?" küsis Susan uniselt ja pani pea padja alla, telefon ikka veel kõrva juures.
,,Tore oleks! Väga vaja on!"
,,On asi tõesti nii tähtis, et mind peab laupäeval kell kümme äratama?"
,,Jahh! Tule ruttu nüüd!" palus Lilith. Susan ohkas ja vastas jaatavalt . Telefon ära pandud , tõusis tüdruk püsti ja pani kiirelt oma igapäevased riided. Tavaline t-särk ja teksad. Juuksed kiirelt ära kamminud, tormas Susan majast välja, Lilithi maja poole.


____________________________________________________________


,,Tule sisse," sosistas Lilith ning lasi Susani kiirelt sisse. Susan võttis ketsid jalast ning astus Lilithi järel, kes vaatas Susanile tõsiselt ja kurvalt otsa.
,,Noh .. räägi.." palus Susan kui nad olid jõudnud Lilithi tuppa. See oli ebamäärselt segamini ning tüdruk ohkas:,,Vaata see eilne läbu ,eks?" küsis Lilith ja Susan noogutas aeglaselt.
,,Vaata... Ma polnud seal eriti täis ... ja siis kui läbu nagu oli täie hoo peal siis me Kaspariga ... noo tead küll," ei saanud Lilith vajaliku öeldud. Susanil vajus suu lahti. ,,Tahad öelda, et sa magasid Kaspariga?" küsis tüdruk. Seda geelipede ta oma peal ette kujutada küll ei suutnud. Lilith noogutas ja silmades läikisid pisarad. ,,Nii ... Ja mis sa sellega öelda tahad?" ei saanud Susan aru. ,,Ma arvan, et ma olen rase.." lausus Lilith meeleheitlikult.

Nii huvitav :)
Kindlalt ootan uut

Seda ma arvasin, seda ma arvasin, seda ma arvasin!
Tglt... noh, jutt oli selles suhtes põnev, et oli huvitav lugeda ja lõpus tahtsin teada saada, kui õiged mu aimdused on.
Igastahes, täppi. ^^
Kuid selle alguse kohta... ei ütleks, et põnevusjutt.
Veel.
See alles algus ju.

Igastahes, ootan uut!

nasicc (õppisin su nime ära kirjutama,yay), see ongi algus alguses ei tee ju kohe actionit võitlusega, mis ? xd
aga jahm, tänan heakskiitva kommentaari eest ning tore, et sa suutsid aimata mis lõpus on

Aga jahm , luban, et see lugu läheb kiiremini kui see Lovestory! xD

Muig.
Aga miks mitte?
Ja mis mu nimes nii keerulist?

nasicc kirjutas:

Muig.
Aga miks mitte?
Ja mis mu nimes nii keerulist?

Ma'i tea
olen koguaeg lugenud 'Nasicc' xD

Susan oli uudisest vapustunud, suutmata uskuda enda kõrvu. ,,Oled sa selles kindel?" küsis tüdruk. Lilith noogutas. ,,Ma lähen ostan sulle rasedustesti.." lausus Susan otsustavalt ning tõusis püsti ja tormas majast välja- apteegi poole.

Tagasi jõudes, istus Lilith oma ema ja isaga ning ajas nendega juttu. ,,Lilith?" küsis Susan ning sõbranna tõstis ja pea läks sõbranna juurde. Teel WCsse, ulatas Susan Lilithile rasedustesti.

Kahe minuti pärast tuli Lilith tualettruumist välja ning näol peegeldus uskumatus. ,,Positiivne?Negatiivne?" küsis Susan vaikselt. Lilith vaatas maha: ,,Positiivne.." vastas ta ;pisarad silmis helkimas.

,,Ema, isa.." alustas Lilith kui oli jõudnud oma vanemate tuppa. ,,Nad juba teavad.." sai Susan aru ning jäi ootama mis nüüd juhtub. Esialgu viisid vanemad pilgu Susanile, kes seisis ukse juures, toetudes ühe küljega vastu seina. ,,Ma olen rase.." pomises Lilith vaevukuuldavalt. Isa, kes istus tugitoolis lahvatas näost valgeks ja vaatas oma kuueteist aastast tütart. Ema oli mingil kombel suutnud rahulikust säilitada, ent oli siiamaani sõnatu uudisest.
,,Millal?Kaua?Kuidas?Kellelt?" olid küsimused isa suust välja tormanud. Mehe nägu oli ikka veel valge ja imestunud. ,,Eile, päev, ei tea, ei ütle.." vastas Lilith järjekorras küsimustele. Ema vaatas kord oma tütart ja siis Susanit. ,,Tema ei ole ja sina oled! Lilith! Mida sa ometi mõtlesid?" sai ema oma kõnevõime tagasi.
Lilith ei saanud sõnu suust vaid viis pilgu Susanile, kes oli kogu selle aja vait. Palun-ütle-midagi vaatas Lilith tüdrukut ning Susan ohkas:,,See pole tema süü..Ta oli pisut joobes ja.."
,,Joobes! Lilith! Sa jõid?!" küsis isa , suutmata ikka veel rääkida normaalselt. Suur imestus, mis teha. Tüdruk noogutas umbusklikult. ,,Susan, kas sa saaksid nüüd lahkuda?" pöördus Lilithi ema tüdruku poole, kes vaikselt noogutas. Viinud pilgu hüvastijätuks Lilithile, lahkus ta majast,olles kindel, et nüüd on Lilithil 100 aastane karistus.

_____________________________________________________________


,,Tšau Susan!" kostis Lilithi hääl tüdruku seljataga. Lilith nägi väga rõõmus välja ja oli pisut kõhtu kasvatanud. ,,Ma näen, et su vanemad ei tahtnud, et sa aborti teeksid.." muigas Susan peale kerget kallistust. ,,Kus sa olid? Ma pole sind kolm kuud näinud.." alustas nüüd Lilith pahandamisega. ,,Ma olin ukrainas.." ohkas tüdruk. Suvi oli juba mööda saamas ja kool oli ees.
,,Kuidas sul endal läinud on ja mis maailmaime lasi su vanematel mitte aborti teha?" küsis tüdruk imestunult. Ukraina reisist ta ei tahtnud rääkidagi, see oli mõttetu ja ukrainlaste keelest ei saanud ta eriti aru ,kuigi see sarnanes väga vene keelega. ,,Nohh ... Isa leppis sellega, et ta peab kunagi nii või naa vanaisaks saama ja ema sõnul oli ta õde ka noorelt sünnitanud.. Lõpuks otsustasime, et keegi ei taha last kaotada ning jätsime alles..." seletas Lilith edasi minnes.

,,Kuule.. Miks nii murelik muidu?" küsis Susan nähes Lilithi mureliku nägu. ,,Ma ei tea.. Ma panin tähele, et juba kolmandat päeva mind jälitatakse.." vastas Lilith. Susan vaatas korraks seljataha ning nägi, et keegi peitis end tema pilgu eest, minnes kõrvaltänavasse. Olenemata sellest, et oli soe suvepäev, oli see keegi mustas mantlis . ,,Ära tee välja.." pakkus tüdruk, ent Lilith ei lõpetanud muretsemist ja nii jätkus päev läbi.


,,Su vanemad teavad?" küsis Susan lõpuks kui nad olid jõudnud Lilithi maja ette. ,,Mm ... võibolla," pakkus Lilith ja astus siis majja , Susan tema järel. ,,Ema! Isa! Olen kodus!" hüüdis ta üle maja ning võttis jalatsid jalast, pannes korraks käe kõhu peale ja naeratas. Ootamata Susanit, astus Lilith edasi elutuppa. Susan võttis just ühe ketsi jalast, kui kuulis Lilithi kiljatust. Vaevumata teist jalatsit jalast võtmast, tormas ta sõbranna juurde.
,,Issand jumal!" pomises ta Lilithilt ümber võttes ning vaadates kahte laipa mis vedelesid kesk elutuba. Lilith ei suutnud enam vastu pidada ja purskas nutma ning karjus samal ajal. Kui Lilith põlvili vajus, võttis Susan telefoni välja ja helistas kiirelt kiirabisse .

Natukese aja pärast oli kuulda sireene ning kitlites mehed ja naised astusid majja sisse ja tõstsi elutud kehad kanderaamile ja kandsid need kiirabiautosse.
Lilithit küsitles samal ajal politse töötaja kui Susan vaatas eemalduvat kiirabi autot. ,,Arvan,et te peaksite haiglasse kaasa tulema," pakkus politsei töötaja ning Lilith viis pilgu Susanile, kes noogutas ja astus sõbranna juurde. ,,Ma tulen temaga.." lausus tüdruk omalt poolt ning Lilith üritas talle naeratada , kuid see ei tulnud välja. Noored järgnesid politseinikule ja istusid autosse mis viis neid kiirabi auto järel haiglasse.


Ühest palatist väljus tuttava valge kitliga mees, kes võttis suuna Lilithi juurde, kes istus kurnatult ja liikumatult omal kohal. Pisarad jätsid tüdruku näol laigud ja ripsmetušš oli laiali valgunud.
,,Tunnen sügavalt kaasa, teie isa hukkus," kostis arst. Lilith tõstis mehele pilgu ning üritamata mingisugust lohutust saada, mõistis ta, et peab saatusega leppima. ,,Aga ema?" küsis Susan. ,,Vabandage, kas te olete õed?" küsis arst, mille peale Susan ainult pead oskas raputada. ,,Teie ema jäi imekombel ellu... Ta on praegu ärkvel ja võite teda külastada.." kostis arsti. Susan ja Lilith tõusid püsti ja jalutasid palatisse. Susan tundis loomulikult Lilithi ema pärast muret. Sellist saatust see naine küll ei väärinud!

,,Tüdrukud!" lausus Lilithi ema vaikselt ja vaatas Lilithi ja Susani poole . Naise huul oli katki ja kulmu kohal suur lilla sinikas. ,,Ema!" sosistas Lilith pisarates ning kallistas ema, kes teda vastu üritas kallistada, kuid tilguti ei lubanud seda. ,,Ma pean sulle nüüd midagi rääkima.." sosistas Lilithi ema ning tüdruk võttis istet. ,,See puudutab nüüd sind ka, Susan.. kuulake," alustas naine: ,,Lilith, see et sa rasestusid, on väga vale tegu ja see, et su lapse ellu jätsime on veelgi valem.. Lilith, sa oled üks väljavalitutest!" kostis ema . Lilith tahtis midagi vahele öelda, kuid ema käeliigutus sundis ta vaikima. ,,See-et Susan on su parimaks sõbrannaks osutunud, siis juhtus see nagu ettekuulutuses oli öeldud! Susan peab sind nüüd kaitsma ja kui teil veab, siis sünnib laps ..." lõpetas Lilithi ema ning köhis . Susanil hakkas teda vaadates tunne, et kohe köhib naine kopsud välja. ,,Kui tähtis see laps on?" mõtles ta ja sedasama ta küsis koheselt. ,,Piisavalt tähtis, et te tema verd kasutades ellu jääksite!" vastas Lilithi ema hakates jälle köhima. Seekord astus sisse arst ja saatis tüdrukud palatist välja, jäädes Lilithi emaga askeldama.

Vohhh.
Juba edeneb.

Aga ma küll jälitaja peale nii rahulikuks poleks jäänud.
Ma oleks lähenemiskeelu hankinud.

Ja kui Susan pead raputas, miks arst arvas, et nad õed?

Ja wow. Huvitav... Lilith on mingi väljavalitu. Milleks? Oooootan.

Mul lähevad nimed sassi ma ei tea miks, nõme
aga tegelikult algus oli totaly pube oskad ju külll :)
lõpp läks vääga põnevaks täiega meeldib

Heh ,tänan heakskiitvate kommentaaride eest
nasicc - Susan ei mõistnud teda õigesti
bbrit - usutav. xD

aga jahm , olen kindel, et see Lovestory jutt jääb sellele jutule osadega kõvasti alla

,,Kuidas emaga on?" küsis Lilith kui arst oli palatist väljunud. Mees ainult raputas pead ja peale teda väljus palatist heleblondide juustega mees,kes korraks viis pilgu tüdrukutele ning sosistas arstile midagi . Too ainult noogutas ja teine mees lahkus.
,,Kui te tahate, võite teda vaatama minna.." lausus arst ja nii tüdrukud tegidki.

Lilithi ema oli liikumatult voodis. Nägu oli muundatud valugrimassiks , ent naine siiski ei hinganud ega midagi, vaid lihtsalt oli pikali. ,,Varsti viiakse ta ära.." arvas Susan kui vaatas tuima näoga laipa. Lilith ei nutnud samuti enam, vaid lihtsalt vaatas just lahkunud ema ning hingas sügavalt sisse.
,,Ma arvan, et me peaksime minema.." sosistas Susan lõpuks ning Lilith noogutas. Ukse juures tüdruk vaatas viimast korda oma ema poole ning lahkus palatist.

_____________________________________________________________


,,Tahad teed äkki?" pakkus Susan kui oli koju jõudnud. Lilith ainult raputas pead ja võttis tugitoolis istet. ,,Mille jaoks väljavalitud?" küsis ta küsimuse mis teda oli kiusanud alates sellest hetkest kui ema sellest rääkinud oli.
,,Ta oleks pidanud varem rääkima, et ma ei tohi last alles jätta! Siis poleks seda kunagi juhtunud.." pomises Lilith tundes kurgus klompi ning asetas pea kätele, vaadates märjaks tõmbuvate silmadega põrandat. ,,Mind saadetakse nüüd lastekottu kui ma ei leia omale kohta kus elada.." pomises ta vaikselt .Susan, kes oli hoolimata teinud tüdruku vastusest teed, astus nüüd elutuppa ja asetas kaks tassi lauale. ,,Sa võid siia elama jääda.." arvas tüdruk rüübates oma tassist sooja teed. Lilith raputas ennekõige pead: ,,Mis saab siis kui nad veel sinu vanemad ära tapavad?" sisistas ta läbi kokkusurutud hammaste.
Susan ohkas vaikselt. ,,Kuhu sa siis minna tahad kui mitte siia?" küsis ta kulmi kortsutades. ,,Su ema ütles, et mina olen su mingisugune kaitsja ja seda ma siis teen.. Kaitsen su nende värdjate eest ja kui see kõik lõppenud on, siis ma lasen kellegil enda mälust ära kustutada kogu selle teema.." pomises tüdruk vaikselt. Lilithi näole oli aga see muige toonud. Aga ainult korraks. ,,Aga me ei saa kõike ka nii varjatult teha.. Mind jälitati ja nüüd oled asjasse segatud sina ka ." võttis Lilith uue teema ülesse. ,,Siis peame ettevaatlikult olema ja et meid oleks raskem jälitada , peame me suure rahva keskel ringi liikuma.." arvas Susan . Lilith võttis oma tassi ning jõi nüüd ise ka magusat teed.


Õhtu saabus tüdrukute jaoks aeglaselt, kuna nad istusid koguaeg laua taga ja arutasid oma niiöelda "tulevikuplaane" .
Susan võttis riiulilt ühe raamatu, teises käes tass kuuma kohvi ja viis pilgu Lilithile. ,,Mine sa magama," käsutas ta oma sõbrannat, kes pead raputas. ,,Aga mida sina teed?" küsis Lilith pisut uniselt. ,,Mina pean vahti.. Me ei saa samal ajal enam magada. Kui sa tahad ikka homme ärgata elusana siis heida praegu magama ja siis kui keegi siia tuleb äratan ma su ülesse.." lausus Susan. Lilith turtsatas , kuid peale väikest mõtlemist heitis ta pikali. ,,Kui sa ära väsid siis ärata mind ülesse," palus ta oma sõbrannat, kes tuimalt noogutas ja raamatu avas.

Poole tunni pärast muutus Lilithi hingamine ühtlaseks ja Susan pani raamatu käest ning viis pilgu aknast välja. Tänav oli pime , ainult tänavatuled andsid valgust. Tüdruk astus aknale lähemale ning vaatas paremale ja vasakule . Imestuseks nägi ta ühel pingil ühte kogu istumas,kes vaatas akna poole . Susan mõtles kergendunult, et oli tule välja lülitanud ning teda polnud pimedas näha. Siluett aga ei liikunud eriti , ainult vaatas maja .. või õigemini isegi uuris seda väliselt tehes nii vast kindlaks kuidas majja sisse pääseb. ,,Jälitaja?" pakkus Susan ning jäi aknast välja vaatama. ,,Kahju, et mul relva ei ole..Nii oleks vist tunduvalt kergem end kaitsta.." õhkas tüdruk vaikselt ja viis pilgu magavale Lilithile, kes ainult uniselt külje keeras.


_____________________________________________________________



,,Kuidas magasid?" küsis Susan kui Lilith oli ülesse ärganud. Viimane vaatas sõbrannat ja hõõrus silmi ning viis pilgu kellale. ,,Ära ütle, et sa passisid kogu öö üleval!" solvus Lilith . ,,Mul ei jäänud muud üle.." kehitas Susan õlgu ning vaatas tuima näoga sõbrannat. ,,Sa lubasid, et äratad mu ülesse kui sa väsid ära!" ei jätnud Lilith pirtsutamist. ,,Sina elasid suurema kriisi üle kui mina ja seega peaksid sina rohkem puhkama kui mina ja vastu sa ei vaidle!" rääkis Susan nüüd kiirelt ja vaikselt. Korraks viis ta pilgu välja. Seesama spioon istus ikka veel pingi peal. ,,Sul on nüüd vist kõht tühi .. Tule," lausus Susan ning jalutas kööki, Lilith tema järel.

,,Ma ei viitsi eriti midagi teha seega sööme võileibu.." lausus Susan ning võttis külmkapist välja või , singi ja juustu ning ühe mahlapaki. Lilith oli selle ajaga võtnud kapist saia ning mõlemad alustasid omale hommikusöögi valmistamist, kuigi nende vahel oli pingeline vaikus. Kui võileivad said valmistatud, ulatas Susan Lilithile ühe klaasi ning kallas endaomasse mahla ja ulatas paki sõbrannale kes sama tegi.
,,Arvan, et sa peaksid puhkama..." pakkus Lilith kui nad olid söönud. Susan tõstis korraks pilgu ja raputas pead. ,,Ma ei saa ja ma ei taha.." vastas ta , mõeldes ikka veel sellele jälitajale. ,,Ja arvesta sellega,et me ei saa kooli ka minna.. Ma olen sinust vanem ja meil on tunnid erineval ajal ja kui midagi juhtub, ei saa ma sulle appi joosta.." alustas Susan kooli teemaga. Lilith ainult pööritas silmi, ent jäi kuulama. ,,Pealegi oled sa rase ja sind saadetakse sealt otsemaid minema kui õpsid teada saavad mis on..." kortsutas Susan kulmi.
Lilith viis pilgu oma kõhule, mis oli natuke paisunud ning ohkas. Ta oli oma last isegi vihkama hakanud, kuna tema pärast oligi kõik see juhtunud. Vanemate surm .. Selle otsustas Lilith enne magama minekut.
,,Aga Susan, mis sinu haridusest saab? Sa saad septembris kaheksateist ja.."
,,Minu haridus ei puutu hetkel asjasse... Ütlen, et olin väga haige ja ei saanud kooli tulla .. Jään üheks aastaks istuma,vahet pole," lausus Susan , tehes eriti muretut häält, kuigi Lilith teadis väga hästi, et nii tüdruk päriselt ei mõelnud. ,,Ta teeb seda kõike minu pärast.." mõtles Lilith nukralt.

Julia jutt on supeeeeeeer :D
edasi, edasi ma ei tea, kuidas sa oskad

bbrit. kirjutas:

Julia jutt on supeeeeeeer :D
edasi, edasi ma ei tea, kuidas sa oskad

Põnevusjutte on kergem kirjutada kui Armastusjutte. xD

Susan jalutas hetkel pargis, jättes Lilithi koju. Vanemad polnud mingil moel Susani koju veel jõudnud ja tüdruk kartis, et tegu on jälle mingi kokkusattumusega ning eelkõige ei tahtnud ta oma vanemaid kaotada nagu Lilith seda teinud oli. ,,Äkki olen mina ka mõni väljavalitu?" mõtles ta irooniliselt. Kuigi paljud oleksid tahtnud võibolla isegi kadestada Lilithit tema seisukohalt, siis Susan seda hetkel ei teinud.
Parki jõudis ta märkamatult ning kortsutas kulmi kui pingil istet võttis.

Seljataga kostis väike raksatus ning Susan ärkas kiirelt oma mullist ning pööras pilgu seljataha. Mitte kedagi . Neiu ohkas vihaselt ning tõusis püsti, tundes pidevalt, et keegi teda jälitab. Nurgataha keerates nägi ta jälle sedasama isikut, kes eile istus pingi peal. Tal olid mustad juuksed ning must mandel, mis ulatus umbes säärteni ning üldiselt oli kogu riietus must. Juuksed olid nagu iga poisipea, kuigi Susan ei saanud õigesti aru, kellega tegemist on .. Naise või mehega, kuna siin käivad ringi ka poisigpeaga naised.
Telefonihelin, mis apni Susani võõpatama, tõi ta jälle reaalsusesse tagasi. Helistajaks oli Lilith ning neiu ohkas vaikselt.
,,Kuulan?" küsis Susan ning teiselpool toru oli kergendusohe. ,,Issand! Susan! Ma muretsesin! Siis kui sa majast lahkusid, nägin ma sinu järel kõndimas ühte meest!Sina võibolla teda ei märganud, aga nüüd siis tead! Palun tule kiiresti koju!" palus Lilith teiselpool toru. Susan ainult mõmises nõusolekuks ja liikus vaikselt kodupoole, käed sügavale taskusse surutud.

,,Kuidas sinu enda olukord on?" küsis Susan kui oli kööki jõudnud. Lilith tegi just vahvleid ning tõstis pilgu. Silmnähtavalt oli ta olukord muutunud ning ta näis parem välja. ,,Hästi," vastas tüdruk naeratuse saatel. ,,Sul on kõht tühi?" küsis Lilith mõne aja päras kui Susan end laua taha istuma sättis. ,,Mitte eriti.." pomises tüdruk viies pilgu aknast välja. Hetkel kedagi näha ei olnud. ,,Sa paistad murelik olevat... Mis lahti?" küsis Lilith kes samuti laua taha istus ja vahvleid sõi. Susan võttis siiski ühe vahvli ja kehitas õlgu. ,,Mitte midagi.." pomises ta ja viis pilgu Lilithi kõhule, mis natuke paisunud oli. ,,Tead sa , kes on?" küsis ta teema mujale viimiseks. Ometigi oli tal tunne, et Lilith varjab midagi! ,,Ma ei tea tegelt, kuid pakun , et poiss.." arvas Lilith ja sõi järgmise vahvli ära.
,,Ma lähen täna pärastlõunal kooli ja kirjutan end välja," nimetas Susan oma järgmist plaani. Lilith kergitas imestunult kulmi: ,,Miks?" küsis ta külmkapist piima võttes ning kaks tassi. Mõlemasse klaasi piima sisse kallates, jõi Lilith esialgu ning siis Susan. ,,Ma ju ei tea kaua aega läheb siiski selle 'sinu kaitsmisega' ja direktor hakkab nii või naa vanematele helistama.. "
,,Ja mida su vanemad teevad?" , ,,Ma ei ütle oma vanematele ,et ma pole koolis enam kirjas.. Ma saan sügisel kaheksateist ja mul on siis omad õigused olemas!" pomises Susan meeldetuletuseks ning Lilith noogutas vaikselt, jätkates söömist.

____________________________________________________________


Susan ja Lilith astusid mõlemad bussipeatuses bussi ning neile järgnes jälle seesama isik kes enne oli Susanit jälitanud. Susan imestas, et seekord oli ta teinud end täiesti tavalise välimusega isikuks. Noormehe helerohelised silmad olid väga erinevad teiste omadest. Lilith ja Susan istusid kõige tagumisse pinki ning sama tegi ka jälitaja ja võttis oma seljakotist füüsika raamatu.

Susan, kes ei suutnud eriti nii olla;ainult sosistada Lilithiga enda plaane, õhkas raskelt ning pööras end lõpuks noormehe poole, kes ilmselgelt tundus raamatusse süvenenud olevat. ,,Kuule ..." alustas Susan oma jutuga ning noormees tõstis altkulmu pilgu. ,,Miks sa meid jälitad?" küsis Susan vaikselt ettepoole kummardudes. ,,Ma ei tea millest sa räägid," vastas poiss kindlalt ning Susan kortsutas kulmi.
,,Ei tea jahh.." pomises Lilith käsi ristitades ja omaette põrnitsedes. Susan viis pilgu oma sõbrannale ja noogutas tunnustavalt. Noormees ohkas ainult ja viis pilgu tagasi oma raamatusse. Susan sisistas vihaselt ja tõmbas raamatu poisi käest ära. ,,Sa vastad minu küsimusele selgelt!" lausus ta vihaselt raamatuga vehkides. Noormees võttis raamatu kiirelt tagasi ja pani selle kotti.


Susan vaatas põlastavalt poissi ning tõusis siis püsti. ,,Tule Lilith, meie peatus on," ütles ta valjult oma sõbrannale ning mõlemad tüdrukud väljusid bussist ja suundusid otse koolimajja.

,,Hmm ... ja tohin ma küsida : ,,Miks te koolist välja kirjutate end?" , et nagu kuhu te edasi õppima lähete?" küsis direktor paberid valmis pannes. ,,Ma kolin välismaale varsti ja seal vaatan edasi," valetas Susan ning viis pilgu Lilithile, kes tema kõrval seisis. ,,Ja tema tuleb minuga kaasa, kuid teda pole vaja koolist välja kirjutada," seletas Susan ning direktor noogutas kahtlustavalt ja viis pilgu Lilithile, kes eemalolevalt aknast välja vaatas. ,,Kaua te reisil olete või vähemalt .. Kaua on Lilith ära?" küsis direktor nõudlikul toonil. ,,Me ei oska seda täpselt öelda, aga võimalik, et alates mitmest nädalast kuni mitme kuuni, olenevalt meie tegemistest.." seletas Susan.
,,Ahsoo ... Ja millega te siis tegelete?" küsis direktori huvi tundes.
,,See on salastatud asi kahjuks ja me ei saa teise seda öelda.." lausus Susan võttes oma dokumendid ning pani need kotti.
,,No olgu.. Head teed teile siis!" soovis direktor ja tüdrukud väljusid kabinetist.


,,Mingi blond dire.." nentis Lilith lõbusalt kui nad olid lahkunud koolimajast ja bussile läinud. ,,JÄLLE TEMA!" mõtles Susan vihaselt kui nägi sedasama poissi bussile astumas.

Kui Susan magama läks, jäi Lilith üksinda maja peal askeldama. Kord koristas ta tube ja kord ta lihtsalt vaatas endamisi ringi - uuris maja. Tüdrukute voodid olid paigutatud ühte tuppa, kuna nad kartsid jällegi sea, et kui mõlemad magavad, siis keegi tuleb ja võib nt ära tappa.
Lilith sisenes tuppa,kus Susan hetkel magas ja jälgis sõbrannat. Tüdruku ilme oli jäänud isegi magades külmaks ja kulm oli kortsus ning näol oli külm higi. ,,Vaeseke.." mõtles Lilith ning vaatas aknast välja. Kedagi ei olnud ja see oli väga hea. Otsinud laua sahtlist ühe paberi välja, võttis ta pastaka ja kirjutas väikese teate sellele.
'Läksin välja jalutama. Võtsin telefoni kaasa. Helista kui oled ärkvel!

Lilith.'

Kirjakese nähtavale kohale pannud, lahkus Lilith majast ja hingas sügavalt sisse värsket õhku. Kõht oli pisut kasvanud ning Lilith naeratas, kui käe sellele asetas. Edasi minnes, jälgis ta vahepeal endavanuseid ja nooremaid kes mööda läksid ja lõbusalt naersid. Lilith hingas sügavalt sisse ja liikus kaupluse poole, kus ta omale Aura mahla ostis ja edasi pargi poole liikus.

End pingil istuma seadnud, avas ta mahlapaki ja jõi sealt paar lonksu ja jäi kergelt mõttesse. Silmad sulgenud, jäi ta mõttesse kui äkki keegi talle käe suule asetas. Lilith hakkas rabelema , kuid siis tuli nähtavale seesama tüüp, kes oli bussis. ,,Rahune maha!" sisistas ta vaikselt. Lilith lõpetas kiirelt rabelemise ja vaatas suurte silmadega poissi, kes end vabalt istuma seadis. ,,Miks küll oli vaja nii tegutseda?" ei saanud Lilith aru ja vaatas nüüd mahlaplekki mis oli punasele pluusile tekkinud. ,,Kes sa oled ja mida sa tahad?" küsis Lilith kulmi kortsutades. ,,Mis vahet seal on, kes olen," turtsatas poiss ning õhkas. ,,Kevin," tutvustas ta end nimepidi siiski. ,,Ma hoian sul lihtsalt silma peal," seletas Kevin ja muigas kergelt. ,,Mis mõttes?" küsis Lilith arusaamatult. ,,Sina oledki see jälitaja?" imestas tüdruk. ,,Kui sa just nii nimetad..." kehitas Kevin õlgu. Lilith pani aga tähele, et Kevin ei kandnud neidsamu riietusi mis olid eelmistel kordadel. ,,Miks sa käe suu ette mulle panid siis?" küsis Lilith. ,,Selleks, et sa ei hakkaks hullemini paanitsema." seletas Kevin rahulikult. ,,Aa..." pomises Lilith . ,,Nojahh..." leidis ta kiirelt, sest oleks kohemaid käskinud politsei kutsudda. ,,Kus su sõbranna praegu on?" küsis Kevin nüüd asja juurde tagasi pöördudes. ,,Ta on kodus, magab.. Mis siis?" , ,,Päeva ajal?" imestas Kevin pisut ja noogutas siis. ,,Siis kui ma teda nägin, oli ta väga kahvatu..On ta siis haigeks jäänud?" päris Kevin nüü ise. ,,Ei ole .." vastas tüdruk raputades pead. ,,See tuleneb lihtsalt murest," arvas tüdruk ja viis pilgu maha ning rüüpas oma mahlast. ,,On ta sinuarust ärkvel?" küsis Kevin. Lilith kehitas õlgu ja viis pilgu kellale. Neli läbi . ,,Siis kui ta ärkvel oleks,siis ta helistaks.." lausus tüdruk vaadates korraks tagasi ja tõusis siis püsti. Kevin vaatas Lilithile ainult järgi, kui ta minema läks ning lahkus peagi ise.


,,Susan!" hõikas Lilith üle maja. Vaikus . ,,Susan?" karjus Lilith jälle üle maja. ,,Ära karju!" kostus ülevalt korruselt tüdruku unine hääl . Lilith ohkas kergendunult ja jooksis jalatseid jalast võtmata ülesse. Susan lamas voodis, näost valge ja silmad ikka veel kinni. ,,On sinuga kõik korras?" küsis Lilith kummardudes sõbranna kohale, kes vaikselt silmad avas ja noogutas. ,,Lihtsalt paha olla.." vastas Susan silmad taas sulgedes. ,,Äkki ta ongi haige?" mõtles tüdruk ja õhkas siis, lahkudes toast ja minnes edasi kööki, et Susanile soe tee valmis teha. ,,Kust see Kevin nii paljude asjadega kursis on?" mõtles tüdruk vett keema pannes. Vaikselt silmad sulgedes, kostus uksekell . Neidis hingas sügavalt sisse ja astus ukse juurde kui sisse astus Kevin. ,,Kus ta on?" päris ta kiirelt.

Ohh, ülipõnev! Uuuut!

Lilith juhatas Kevini kiiresti Susani tuppa, kus tüdruk sügavat und magas , näost ikka veel sama kahvatu. ,,Ta ütles, et ta tunneb end halvasti ega pole siiamaani ärganud.." sosistas Lilith ning Kevin astus edasi. Mõneks sekundis kummardunud Susani kohale, kuulatas ta tüdruku hingamist, mis oli mingil moel normaalne ja katsus pulssi. ,,Oota mind siin. Ma tulen varsti tagasi," teatas Kevin ja lahkus kiirustades majast. Lilith vajus voodile istuma ja pigistas Susani kätt, kes üritas samal ajal oma kätt vabastada. ,,Tal on valus," mõistis Lilith ja nuuksatas. Valus oli tal endalgi vaadata, kuidas tema sõbranna niimoodi piinleb.

Kevin tuli jällegi joostes tagasi tuppa ja võttis oma koti õlalt. ,,On ta vahepeal ärganud?" küsis Kevin võttes kotist igasuguseid pudeleid välja. ,,Ei ole.." vastas Lilith , kes vaatas kord Susanit ja siis Kevini pudeleid . ,,Mis temaga viga on?" küsis Lilith , tundes klompi kurgus. ,,Ta on mürgitatud.." vastas Kevin, otsides välja ühe oranž värvi pudeli. Silmi pilgutades, võttis Kevin korgi pealt ära ja asetas pudeli Susani nina alla.
Susan, kes tundis mingisugust teravat ja imelikku lõhna , tundis, et ta ärkab kohe ülesse enda õudusunenäost, mis ei lasknud tal püsti tõusta. Silmad avanud, tundis ta, et ei saa enda käsi ja jalgu korralikult liigutada ja vaatas esimese asjana Lilithi poole, kes rõõmsalt naeratas. Seejärel viis pilgu Kevinile, kes asju tagasi kotti pani. ,,Kes sa oled?" küsis Susan kiiresti. Kevin tõstis pilgu ja vaatas tüdrukut mõnda aega. Nahavärv oli ikka veel kahvatu, kuid see võtab peagi oma õige värvuse tagasi. ,,Kevin," tutvustas ta end kui koti maha pani ja tüdrukut vaatama jäi. Susan kortsutas kulmi. ,,Sa oled seesama kes bussis oli," tundis ta kiirelt noormehe ära, silme-ees jooksmas pildid mida oli näinud nende päevade jooksul. Tundus nagu oleks ta iga hetk suremas. Kevin ainult noogutas vaikselt . Lilith tõusis ainult püsti ja aitas Susani istuma ning jäi kõigile otsa vaatama. ,,Äkki tahate midagi?" küsis ta vaikselt. Susan noogutas vaikselt. ,,Piparmündi teed kui viitsid teha," ütles ta . Hea , et Lilith oli võtnud pähe teemavahetuse sest muidu oleksid nad jäänud siia vaidlema millegi üle. ,,Kevin?" küsis Lilith. ,,Sama mis endalegi." vastas noormees ükskõikselt ning Lilith lahkus toast. Oli kuulda , et peagi pandi köögis vesi keema ning nagu tüdrukul alati kombeks oli - siis ka vaikset laulmist mis pani Susani muigama. Lilith ei häbenenud enda harjumusi ka siis kui keegi tundmatu võõras külas oli.

,,Miks sa mind jälitasid?" küsis Susan lõpuks ja Kevin viis seinalt pilgu Susanile. ,,Selleks, et teha kindlaks, et sinu ja Lilithiga on kõik korras," seletas ta rahulikult. ,,Miks?" ei saanud Susan ikka veel aru. ,,Mõtle loogiliselt! Sinu ülesanne on kaitsta Lilithit nende eest, kes teda tappa üritavad ja minu ülesanne on teid jälgida, et teil kõik korras oleks," seletas ta rahulikult. ,,Nohh, näiteks kui ma viga saan siis kellele sa sellest teatad?" küsis Susan arusaamatult. ,,Juhtkonnale." seletas Kevin. ,,Ja nüüd on veel olemas juhtkond millele sina töötad. Ja mille vastu veel töötad?" küsis ta kulmi kortsutades. ,,Ma ise ka ei tea kelle vastu ma täpsemalt pean töötama, kuid ma tean, et mitu mu tuttavat on vastase käeläbi surnud." vastas Kevin viies pilgu jälle seinale.

,,Tee on valmis!" hõikas Lilith. Kevin tõusis püsti, et aidata Lilithit kolme tassiga ning Susan õhkas vaikselt. Upitanud end pisut kõrgemale, avas ta akna ja hingas värsket õhku sisse ning ajas pea kuklasse.

,,Sa jääd siia kauaks?" küsis Lilith mõne aja pärast Kevinilt ja seda lootusrikkal toonil. Susan pani tähele, et Lilithi silmis on mingisugune säde,mida võis ainult ühte moodi tõlgendada. ,,Vaene tüdruk on jälle armunud!" mõtles Susan ning muigas. ,,Ma arvan, et hakkan varsti minema," sõnas Kevin ning Lilith viis pilgu maha. ,,Elad sa siit kaugel muidu?" küsis tüdruk ikka veel. Noormees kergitas kulmi, kuna selliseid isikulisi küsimusi ta ei oodanud. Susani muie venis suuremaks . ,,Sebi-sebi, Lilith," lausus ta lõbusalt. Lilith lahvatas näost punaseks. Susan hakkas naerma sellepeale , Kevin istus nagu alati oma tõsise ilmega ja kergitas korraks kulmi. ,,Sa oled vastik, Susan," pomises Lilith ning naeratas peagi. ,,Aga kus sa elad siis?" küsis Lilith pea uuesti tõstes. See pani Susani lõpuks jälle naerma. ,,Ta ei anna kunagi alla," mõtles neidis lõbustatult.

Hehe :) Aga actionit nüüd