Ma teadsin seda..

hhei , alustaksin tegelt uue jutuga, mul on ainult 2 osa valmis. Aga panen esijalgu ainult ühe. Tahan teie arvamusi teada. :) .
Küsige, kui millestkist aru ei saanud. : )

I osa .

,, Sa oled täiesti ennasttäis inimene! Lase lahti mind! Lase mul minna.. `` karjus tüdruk läbi pisarate.
,, Kuule plika, sa arvad endast liiga palju, kas pole? Sa ära mõtlegi siit ära minna! ``
,, See, et mina sulle kätte maksin, ei tähenda, et sa võid minuga hullemini teha. ``
,, Kurat, kas mul oli hea tunne, kui ma sind kellegi teise poisiga suudlemas nägin? ´´
,,Ei..´´ pobises tüdruk tasakesi.
,, Aga see ei anna sul õigust mind vägistada! ´´ ei jätnud tüduk ikka oma jonni.
,, Mida sa ütlesid? ´´
,, Ei midagi. ´´ ütles tüdruk veel tasakesi, kui enne.
,, Palun, lase mul minna. Meie vahel on kõik lõppend, sina elad oma elu ja mina elan oma elu. Lihtsalt, lase mul minna. ´´ Ütles tüdruk viimast korda ja tegi kõik võimalik, et sealt ära minna, jättes poisi üksinda.

,, See oli uni.. kõigest uni. ´´ Korrutasin ma endale tasakesi. Tõusin voodi pealt püsti ja sammusin tasakesi toast välja, et vaadata, kas keegi peale minu on üleval.
Tunduvalt mitte. Lonkisin tagasi oma ruumi, kus seal heitsin uuesti voodisse pikali ja mõtlesin igat pilti oma unenäost läbi.

Mõni hetk hiljem helises mu telefon, ehmatusega krapsasin voodist püsti ja jooksin telefoni juurde. Ekraanil vilkus Mammu.

,, Ja? ´´
,, Tsau, see.. mm .. ´´
,, No? ´´
,, Välja viitsid? ´´
,, Mis kell on ? ´´
,, Ee.. pool3 ´´
,, Raisk ´´
,, Mis on ? ´´
,, Kuule, ma ei saa praegu rääkida, helistan hiljem. Tsao ´´

Vajutades samal ajal kõne kinni. Ma ei saanud aru, mida ma teen. Ma võtsin kahe käega oma peast kinni ja kõndisin mööda tuba edasi tagasi. Istusin tagasi voodile ja silmadest valgusid välja ainult pisarad. ,,Ma pole temast ikka veel üle saanud..´´ sositasin ma endale. Ja seal ma niimoodi nutsin, kuni uue telefoni helisemiseni. Seekord oli helistajaks Kata.
Kuivatasin oma pisarad ära ja võtsin vastu.

,, Jah? ´´
,, Kuule, see, Martini pool toimub läbu. Tuled ? ´´
,, Ja, miks ka mitte´´
,, Davai, kell 8 näeme bussikas siis? ´´
,,Davai´´

,, Ma olen ikka eriline taun küll . Mammuga ei lähe õue, aga Kataga küll. Aga, mul oleks küll vahelduseks midagi muud vaja. Peale selle, et olen peaaegu kuu aega oma toas istunud ja nutnud.
Ega ma siis hakkan sättima nüüd. Hm, kell on pool5 juba? Aga tegelt ma teen nii, et ma käin söömas ära, siis pesema ja siis sätt. ´´
Kell oli 5 läbi kümme minutit, kui ma vannitoast välja tulin. Suht kiireks läheb mul. Ma kuivatasin juuksed ära, valisin riided välja ja tegin väikse meigi. Ja see kõik võttis ainult pool tundi aega. Ei olegi väga palju aega mul veel järgi. Selle ajaga ma lähen vaatan, mida mu vanem vend teeb.

,, Tsau, võib sind segada?´´ küsisin ma.
,, Ja, ikka. Mis mureks õeke?´´
Jaa, ma sain oma vennaga suurepäraselt läbi, sellist venda unistab endale igatüdruk.
,, Mm, sa lähed ka Martini juurde peole? ´´ küsisin siis uuesti.
,, Lähed ka ? ´´
,, Mhm ´´
,, Davai, lähme koos? ´´
,, Okei. ´´

Ma läksin venna toast välja ning suundusin alla koridori poole, et vaadata ennast enne väljaminekut peeglist. Mulle aga vaatas täpselt samasugune kujutis vastu. Järku lõigatud tumepruunid juuksed, rohelise-hallid silmad. Tumedad mustriga sukad, kollane top, peal musta värvi boolero ning jalas teksaseelik, mitte väga lühike, kuid samas, ega ta üle põlvede nüüd ka ei ulatanud. Rohkemat polnudki vaja. Kõik oli täiuslik, kuid minu süda oli ikka pooleks murtud.

,, Taavi. Lähme!´´
,, Oota, kohe tulen´´ hüüdis Taavi vastu.

,,Õeke, sa näed seks välja´´ meelitas Taavi.
,, Ha, ära aja naerma. ´´
,, Ei, tegelt ka. Ma ei valeta.´´

Naersin uuesti ja lõin teda vastu pead õrnalt.
,, Ai. See oli valus. ´´ Vingus Taavi.
,, Ja, kindlasti. ´´ Ja naersime siiski mõlemad.

siuke suht mõnus värk, tahaks edasi lugeda :)

Taavi meenutab natuke minu venda...ma käin ka alati küsimas kas ta läheb ka sinna peole ja siis lähme sinna koos...esimene osa muidu meeldis - ootan huviga uut!!!

Mulle meeldis see eksist-mitte-üle-motiiv. Andis originaalse aistingu juurde.

Aga saatelaused võiksid ka otsekõnede ees või järel olla - muidu jääb kuivaks.

Ja see, et igas jutus peategelane peeglisse vaatab ja meile oma välimust kirjeldab, on ka kulunud.

Muidu hea! (Y)

Seega... järgmine osa?

hm , järgmine on lühike osa, kui te pahaks juhuslikult ei pane ?

*uriseb*
Gimme!

II osa .

Eelmises osas : ,, Taavi. Lähme!´´
,, Oota, kohe tulen´´ hüüdis Taavi vastu.

,,Õeke, sa näed seks välja´´ meelitas Taavi.
,, Ha, ära aja naerma. ´´
,, Ei, tegelt ka. Ma ei valeta.´´

Naersin uuesti ja lõin teda vastu pead õrnalt.
,, Ai. See oli valus. ´´ Vingus Taavi.
,, Ja, kindlasti. ´´ Ja naersime siiski mõlemad.


,, Taavi, äkki ma ikka ei lähe..? ´´ Küsisin ma.
,, Anete, ole normaalne. Sa ometi ei jäta seda pidu mingi ühe tühja poisi pärast ära? ´´
,, Ta ei olnud tühine! Ta oli mu elu.. ´´ Vaidlesin ma Taavile vastu.
,, Jah, elu, kes su südame murdis. ´´
Seal juures jäin ma vaikseks. Mul tuli uuesti pisarad silmad ja ma hakkasin nutma.
,, Annu, anna andeks, ma ei mõelnud seda nii. ´´
,, Aga sa juba tegid seda. ´´ Ja hiljem ma juba nuuksusin vaikselt.

,, Lähme siis või ei lähe? ´´ Küsis Taavi hetk hiljem.
,, Sa võid minna, ma ei taha. ´´
,, Ma ei jäta sind üksinda, ma tulen parem siis juba koos sinuga.´´
,, Okei. ´´ Ise pisaraid kuivatades.


Kui ma lõpuks ometi kodus olin, jooksin oma tuppa ja istusin voodile. Taavi läks vist enda tuppa. Mina aga vaatasin laual seisvat pilti. Seal olin mina ja mu endine Sander. Me olime kaks aastat vähemalt koos, okei, alla selle natuke, aga hakkas saama kaks aastat. Kuni juhtus see. Ma ei saa siiamaani oma küsimusele vastust, miks ta üldse nii tegi? Miks ta pidi seda nõmedat asja tegema?

„Miks ma ei mõista teda ? Tegi asja ära.. kuid ma ei ole ju temas midagi nii kinni!Täiesti masendav on koguaeg ühe ja sama inimesega, keda sa nüüdseks nii nii vihkad, temast und näha, temast mõelda. Kuradi mölakas! Faking.. ma ei teagi.. Need pisarad ei tule ega tule. Olen ju nutnud terve see aeg, millal haiget sain..“

Väga lühike .

Kas on ikka mõte edasi kirjutada ? :S

SugarPiece kirjutas:

Kas on ikka mõte edasi kirjutada ? :S

muidugi on

kellegil on pakkuda ideid ?

oli jah lühike veits aga muidu isegi suht hea :)

Lühikese võitu ehk, aga elab üle. :) Mõtteid ei olnud, sorri. :/

III Osa

Eelmises osas : „Miks ma ei mõista teda ? Tegi asja ära.. kuid ma ei ole ju temas midagi nii kinni!Täiesti masendav on koguaeg ühe ja sama inimesega, keda sa nüüdseks nii nii vihkad, temast und näha, temast mõelda. Kuradi mölakas! Faking.. ma ei teagi.. Need pisarad ei tule ega tule. Olen ju nutnud terve see aeg, millal haiget sain..“

Tegelikult.. Ei saa ma siiamaani aru, mida asja ma nutan teda taga. Oli siis oli no. Ma peaksin sellest ammu üle saama. Täna on pühapäev. Davai. Homme, on elu muutus. Muutun täielikult !

,, Ei, ei, ei, ei! See pole ometi jälle sina ju ?? Mida sa tahad ?! ´´
,, Loomulikult mina. Sa tead kallis, mida ma tahan ! ´´
,, JÄTA RAHULE MIND ! ´´

Öö lõppes karjatusega. Ma vihkan neid unenägusi. Neid, mida ma pidevalt ja ikka veel temast näen. Rahunesin hetke ning tõusin püsti ja sammusin riidekapi juurde. Otsisin välja sealt alt kitsad kollased teksad, roosa pluus ja lilla ruutudega kampsun. Jalga otsisin ma endale just alles saadud rohelise ruudulised tennised. Seisin korraks peegli ette ning tõttasin pesema kähku ja siis sööma.
Taavi oli juba valmis.
Kiire mees.. Tuli mulle esimese asjana pähe. Naersin oma mõtte üle, ega teinud väljagi, et Taavi mind kahtlaselt vaatab.
,, Anette, kallike. On sinuga kõik korras ? Ma ei suutnud täna öösel magadagi. Sinu karjumist oli mu tuppa kuulda. ´´ Sõnas Taavi viisakalt.
,, Oh, unusta see karjumine. Eile õhtul lubasin ma endale, et ma unustan Tema ja hakkan uut elu alustama, uues versioonis ! ´´
,, Aga see on ju suurepärane ! Palju õnne, õeke ! :) ´´ Ja Taavi kallistas mind.

Astusime mõlemad korraga uksest välja, endal säravnäod peas. Rääkida suurt polnudki millegist. Vaikisime. Minu arvates oligi see just kõige parem.
Järsku turtsatas mulle pähe imelik küsimus.
,, Kas sulle meeldib Elisa ? ´´ Ausalt öeldes, ma naersin oma öeldu üle.
,, Mida sa ütlesid ? ´´ Küsis Taavi segaduses olles.
,, Ah, never mind. ´´ Ikka veel naerdes. Taavi reaktsioon oli üllatav. Ta punastas selle peale. Ma sain aru. Ta on armunud !
,, Ei nagu. Mida sa sellega mõtlesid ?? ´´ Küsis Taavi mõne hetke pärast uuesti.
,, Jäta, ma juba sain aru. Ta meeldib sulle. Ps: Ma ei ütle talle.
,, Tore oleks ! ´´ Tunnistas Taavi siiski üles.
,, JESSS ! ´´ Karjusin ma, kui me kooli ees juba olime. Võin kihla vedada, et paljud vaatasid mind kahtlaselt. Aga mind see ei huvitanud. Ma olin õnnelik ja mu vend ka kindlasti. Olin lausa uhke enda üle, et päev nii toredalt algas, missiis, et öö karjumisega lõppes. Siiski. :)

Edasi!

Jumalast hea nag... Uut

Loodan, et liiga lühike pole . :)

IV Osa

Eelmises osas : ,, Ei nagu. Mida sa sellega mõtlesid ?? ´´ Küsis Taavi mõne hetke pärast uuesti.
,, Jäta, ma juba sain aru. Ta meeldib sulle. Ps: Ma ei ütle talle. ´´
,, Tore oleks ! ´´ Tunnistas Taavi siiski üles.
,, JESSS ! ´´ Karjusin ma, kui me kooli ees juba olime. Võin kihla vedada, et paljud vaatasid mind kahtlaselt. Aga mind see ei huvitanud. Ma olin õnnelik ja mu vend ka kindlasti. Olin lausa uhke enda üle, et päev nii toredalt algas, missiis, et öö karjumisega lõppes. Siiski. :)

Tunnid möödusid igavalt, väga. Koolis ei juhtunud suurt midagi põnevat, ainult mina olin natuke teistsugusem, kui tavaliselt.. Vähemalt – üritasin olla. Kuid kooli lõpus siiski juhtus ikka küll midagi, mida ma isegi mäletada ei taha, ma ei taha sellest isegi mõelda, sest igakord ajab see mind ikka veel miskipärast nutma. Ma nägin Sandrit. Jube, eksole. Ta oli seal vist mingi plikaga suudlemas. See tegi kohutavalt haiget. Väga. Aga ta mind õnneks ei märganud. Mul vedas. Aga ma ei saa siiamaani aru, miks ta nii tegi mulle. Kuidas ta lihtsalt võis mind nii-nii julmalt petta ?? Muidugi, ma vastutasuks suudlesin teist poissi, tal oli valus, seda oli ta silmist näha. Kuid mul oli valusam, ma ei suutnud teda sel hetkel jätta, ei suutnud. Ma armastasin – või armastan.. Teda, me armastasime üksteist ja ometi ta teeb midagi säärast. Ma pole kunagi, mitte kunagi, mitte ühtegi poissi just niiviisi petnud! Ma ei kavatse ka seda teha. Ma lihtsalt siiamaani ei suuda uskuda, et ta MINU silme all ameles kellegi teisega, MEELEGA! Ja ma ei tea ikka veel põhjust!

Lõpuks olin oma mõtetega koju jõudnud. Aga mulle vist meenus, et pidin venda ootama.. Või siiski ei pidanud ? Ma ausalt ei mäleta, ma läksin nii hoogu oma mõttega, et ma ei suutnud mitte kuskilt otsast lõppu teha. Avasin võtmetega kodu ukse ja mulle kargas vastu mu neljajalgne natuke väiksem, kui keskmist kasvu koer. Kas ma olen teile rääkinud, et mul on koer nimega Lotte ? Ei vist. Olgu, räägin. Ma sain ta siis, kui olin 12, praegu aga olen juba 13 saan kohe-kohe 14. Ma nii kangesti tahtsin endale koera, kuid ema ei lubanud, aga siiski suure pinnimise peale ma selle ka sain. Ta on tavaline Eesti tõugu koer, armas ja kuulekas ka, vahepeal oli ta mu vanaemaga, sellepärast ma temast vist vahepeal ei maininudki.

Võtsin Lotte enda sülle ning sügasin teda natuke kõrvatagant. Ja seejärel panin talle köögis kaussi krõbinaid, mida ta isukalt sõi. Ise liikusin oma tuppa, korraks vaatasin ka Taavi tuppa ehk leian sealt omale midagi uudistavat. Ega vist, liikusin siis tagasi oma tuppa, hakkasin toa ust lahti tegema, kui kuulsin välisukse prõminat. Piilusin korraks, et vaadata kes on – ema. Ta tõi süüa vähemalt. Ega ma ausalt öeldes nüüd nii rikas ka pole ju, lihtsalt tavaline Eesti keskmine. Toas olles panin oma koti tooli peale ja ise võtsin läpaka lahti, muidugi ma nüüd mingi friik ka pole, kuid ikka aeg-ajalt käin seal.

Logisin käbe msni, et vaadata, kes sees on. Ma ropendasin hullult, kui nägin, et Sander msnis on. Ja kuidas mu süda veel tuksus samal ajal. Vanasti me ikka saime kokku ja rääkisime õhtuti ööseni msnis, kuni magama läksime.. Imeline aeg oli see siis alles ikka. Oh, mida ma ikka unistan siin, seda aega ei saa enam mitte kunagi tagasi. Imekombel hakkas minuga rääkima Joss- Joosep , mu koolivend.

Josssssu (hh) says : Tere, sa mind mäletad veel ? 9.klassist ?
Anetekls . (: / Yes, u r . :] says : Ee..Tere. Eks ikka mäletan. Joosep eks ?
Josssssu (hh) says : Ikka ja. Nime vahetust ma ei tee ju.
Anetekls . (: / Yes, u r . :] says : Eh, seda küll . Kas sa muidu tahtsid midagi või oli sul niisama igav ?

,, Vabanda ülbuse pärast meeees, aga mul tõsiselt pole tahtmist rääkida siin lampi 16 aastase poisiga. ´´ sõnasin endale vaikselt .

Josssssu (hh) says : No, eks mul vb ikka oli. Või, ei, tegelt ei olnud. Anna andeks kui sind segasin. :/
Anetekls . (: / Yes, u r . :] says : Cmon, vabanda, aga mul ei ole väga erilist tuju praegu niisama juttu rääkida. Ma vist lähen, mul on vaja õppida ja veel toredat. Olgu, tsau . :)
Josssssu (hh) says : Okei, tsauuuu :*
Anetekls . (: / Yes, u r . :] offline .

Ma imestasin selle üle, mis märgi ta sinna lõppu pani ja üleüldse, milleks ? Ma olen temaga küll paarkorda rääkind ja mõned korrad näinud, kuid mingit erilist sõprust me vahel küll pole. Ja üleüldse, mulle ei paku ta mitte mingisugust huvi. Mõttetu mees lihtsalt, kes arvab tõsiselt, et on nii lahe ja äge ja saab kõik gümnaasiumi tüdrukud endale. Aah, tema mõtlemine ajas juba südame pahaks.

Umbes tunniaja pärast, kui mul kõik õpitud sai, kuulsin järgmist ukseprõminat. Seekord jooksin alla, et vaadata ja teada saada, mida põnevat seal toimub. Mu isa tuli. Tore, et mu vanemad pole lahku läinud, olen isegi selle üle uhke, et mu perekond veel nii koos püsib. Kuulatasin korraks nende juttu, kuid ei midagi põnevat. Töö, äri, raha jne.

Vaatasin uuesti Taavi tuppa, ehk on juba koju jõudnud ja ennäe, mis ma leian ? Taavi magab nagu lind oma voodil. Kihistasin naerda, sest vaatepilt oli tõsiselt naljakas, ma mitte kuidagi ei suutnud naeru pidada, kuni pahvatasin väga kõvasti naerma, mille peale Taavi üles ärkas, küsides minult :

,, Anete, on sinuga kõik korras ? ´´
,, Ei, ei ole. ´´ Vastasin talle naeruga. Vabandage, aga ma ei suutnud naeru pidada, sest vaatepilt oli kuidagi nagu liiga seksikas ja naljakas. Bokserite väel magav poiss, tekk peal nii, et keha katab, kuid jalad jätab paljaks, üleüldse, tekk oli hoopiski teist pidi. Ja see, kuidas ta pea ja käsi asendis oli. Appi, ma ei suuda enam. Ma pean ta toast minema minema, oleks võinud pilti teha no. Enne, kui uksest välja läksin, sõnasin talle :
,, Vabanda väga mind, aga ma ei suuda rohkem naerda, ma kobin oma tuppa, teata mulle, kui kuskile minna tahad või midagi huvitavat tahad teha, mul kodus igav. Kõik on õpitud ja suurt midagi polegi teha. ´´ Ning kadusin oma tuppa. Ise veel natukene itsitades.

Oma tuppa jõudes viskasin ennast voodile pikali ning hakkasin kuulma oma i-podist laule. Ning jälle mõtteid mõlgutama. Imelik sõna - ,, Mõtteid mõlgutama ´´ Nagu, ma ei teagi , selline vanaaegne. Naersin oma mõtte peale. Ma ei saa üldse aru, mis mul täna viga hakkas. Korrutasin vist endale päris palju seda sõna, kuni lõpuks ei saanudki enam aru, mida see tähendab. Naljakas eks.

Kuidagi nagu liiga kiiresti sai üle . Umbes nagu üleöö . "ah, enam ma ei mõtle talle ja olen ülirõõmus " ja siis nagu päriselt ka ei mõelnud ja naeris koguaeg janii . aga muidu . mulle meeldib ! :)

Üsna normaalne, aga see,et ta otsustas nii üleöö, et hakkab äkki rõõmsat elu elama ja ta vend teda selle pärast õnnitles ja kallistas oli veits imelik
Minu moto on 'go positive thinking!', aga ikkagi tundus see selline...imelik.
Ootan siis uut osa ning loomulikult on mõtet edasi kirjutada isegi siis kui alguses lühikesed osad tulevad!

V Osa

Eelmises osas : Oma tuppa jõudes viskasin ennast voodile pikali ning hakkasin kuulma oma i-podist laule. Ning jälle mõtteid mõlgutama. Imelik sõna - ,, Mõtteid mõlgutama ´´ Nagu, ma ei teagi , selline vanaaegne. Naersin oma mõtte peale. Ma ei saa üldse aru, mis mul täna viga hakkas. Korrutasin vist endale päris palju seda sõna, kuni lõpuks ei saanudki enam aru, mida see tähendab. Naljakas eks.

Ärkasin üles kusagil kella 6-e ajal. Ma ringutasin ning seejärel kuulsin, et keegi klõbistas mu arvutis. Olin kindel, et see oli mu vend, kuna tema arvutil pole eriti internetti hetkel. Seega ei teinud klõbinast välja. Aga siiski ma võpatasin, kuna küsija hääl ei olnud mu venna oma.

,, Lilleke, ärkasid ka lõpuks üles jah? ´´
,, Kes kurat sa veel oled?! küsisin isegi liigagi segaduses olles.
,, Olen Taavi paraleel klassist. ´´ lausus kutt.
,, Nii. Ja nimi? ´´
Poiss mõtles hetke ja lausus kohe : ,, Mu nimi on Margus. ´´
,, Meeldiv tutvuda, minu nime sa tead kindlasti eks? ´´
,, Jap.´´
,, Ja kuidas sa siia sisse said? Ja miks sa siia tulid? Ja üleüldse, mis sul asja on ?!´´ sattusin ma isegi liiga segadusse, kuna mu hääl tõusis.
,, Lilleke, rahune. Kuidas ma sain? Kuidas sa nii ohmu võid olla? Su vend, kallike. Miks ma tulin? Taavi toas polnud netti ja ta lubas mul siia tulla. Ja mis mul asja oli? Ma ei hakanud sind äratama ja ma lihtsalt tulin arvutisse, ära nüüd pahanda eks. ´´ rääkis poiss rahulikult pause tegemata.
Püüdsin rahuneda. Kui ma oma mõttemaailmast välja jooksin, tuli mulle meelde, mida ma küsima pidin. ,, Miks sa mind lillekeseks hüüad? Sa ei tea ju minust mitte midagi!´´ ei, ma pole siiamaani rahunenud, ma ei saa ikkagi aru, mis õigusega ta mu tuppa tuli.
Poiss vaatas teda jahmunult, ega osanud midagi öelda.
Mu pilk oli vihane. Kõndisin vihastades toast välja, jõudsin poolele koridorile, kui tagasi pöördusin. Tegin ukse lahti, astusin sisse ja jätsin ukse lahti, ise viibates, et poiss mu toas lahkuks. Poiss kehitas õlgu ja oli natuke solvunud, et ma ta nii ebaviisakalt välja saatsin.
Ta ei huvitanud mind, ma ei tahtnud ühtegi poissi endale saada.
Seadsin ennast uuesti rahulikult voodile pikali, seekord olin küllili ja silmad lahti. Taavi tuli ilma koputamata uksest sisse, mille peale ma võpatasin. Ta hääl küll rahulik ei olnud.
,, Nii tüdruk, ütle mulle, miks sa ta nii ebaviisakalt välja saatsid? Ta on ikkagist külaline ja minu paraleel klassist. Ja mu parim sõber. ´´
,, Vau. Parim sõber. Tead, ei huvita. Miks ta üldse mu tuppa tuli, miks sa teda üldse siia lasid? Kes kurat ta selline on? ´´
Taavi vaikis hetke, kuid sõnas peagi: ,, Ta on.. ta on..,´´ ka siin vaikis Taavi ega osanud midagi öelda.
,, Noh, kes ta on? ´´ muutusin kärsituks.
,, Ta on.. Tema nimi on Margus. Ta on 16 ja ma saan temaga väga-väga hästi läbi. Ja sa meeldid talle. ´´viimase lause ütles poiss maha vaadates.
,, Normaalne nähtus.´´ vastasin ükskõikselt.
,, Kuidas sa võid nii pohhuistlik olla? Sa ju nägid isegi, kui solvunud ta oli, et sa ta oma toast välja ajasid. Ahh, tee mis tahad! Mina lahkun.´´ sõnas vend väga vihastades.
,, Oota,´´jõudsin vaid öelda, ta peatus ja ma jätkasin: ,, ma ei mõelnud nii, mul oli täna suhteliselt halb päev, anna mulle andeks. Ma ei taha sinuga riidu minna. Ja ütle Margusele edasi, et mul on kahju, et ma temaga nii käitusin, kuid praegu ma tõesti ei taha enam kedagi näha, ma lähen tagasi magama. Aitäh. ´´ üritasin olla nii viisakas kui võimalik.
,, Olgu, me ei sega sind, seniks, tsau.´´ poiss naeratas mulle ja lahkus mu toast.
Mina aga heidsin uuesti voodisse pikali ja jäin Margusele mõtlema.