Kui sa poleks seda teinud.

1. osa

Ma läksin koju.Teel koju leidsin pussnoa.Viin selle politseisse?Annan emale?Jätan endale?Mõtlesin.Viisin selle politseisse.Politsei maja oli vaid 400 meetri kaugusel.Jõudsin politseisse."Tere Karin!Kuidas te ema elab?Kuidas teie elate?"Hüüdis politseiülem.Me käisime politseülemaga söömas vahest."Ee...Tere jah.Ema elab hästi ja mina sammuti."Ütlesin ma kaheldes."Mis teid siis seekord siia tõi?"Küsis ta taas."Ee...Ma leidsin maast pussnoa.See pole tõesõna minu oma!Ma tulin koolist koju ja Revendi maanteeääres oli see pussnuga."Ütlesin ma närviliselt, kardsin et ta ei usu mind ning paneb mu aresti majja."Nii, ma usun teid.Too see siia."Ma viisinnoa politseülema kätte."Kas ma võin koju minna?Teil on mu number."Küsisin rõõmuga."Jajah, mine-mine."Läksin koju.Õppisin.Ma vaatasin õudukat.Kell oli juba pool kaksteist öösel.Ema polnud ikka veel kodus.Muretsesin.Helistasin emale."Jaa!"Hüüdis ema võõra häälega."Eee...Ema oled see ikka sina?Kuidagi võõra häälega oled." "Ei, ei, telefonist võib-olla moondub hääl." "Aga ema, varem polnud sihuke hääl, mis sellest.Kus sa oled?" Järsult pani ema telefoni ära.Hetk enne seda käis kiljatus.Ma kartsin ema pärast.
Läksin magama.


"Ema?!Ema?!Kus oled?"Hüüdis keegi minusarnane isiksus."Ema?!Uu?!"See isiksus jooksis ema tuppa."Issand!Emaa!Miks see juhtus sinuga?Miks just sinuga?"Nuttis see isiksus mu ema sarnase isiksuse juuresolekul."Emaaaa...."Lõugas see minu-teisik."Poleks sa mu pussnuga maast tõsnud ja politseisse viinud, oleks su ema vaid hoiatusega pääsenud, aga kui sa selleta juba koju läksid, oli su ema ohver..."Ümises keegi olematu.See kuju vaatas ringi, kuid kedagi ei olnud."kes see oli?Kes karjus?TULE VÄLJA SA VASTIK ÕELUS!"Lõugas jälle teisik."Poleks sa seda teinud..."Sosistas jälle see hääl kõikjalt.


Ma ärkasin ehmatusega.Läksin jooksuga ema tuppa.Teda polnud seal.Läksin alla, seal polnud ka kedagi.Käisin kõik toad läbi, kuid majas olin ainult mina.Kuulsin kuidas kell helises.See oli postkasti kell, leht oli tulnud.Läksin välja."Tšau Marco!"Hüüdsin postipoisile.Võtsin lehe ja....Pealkiri oli: Eliis Mänd suri pussnoa, kägistamise ja väärkohtlemise tagajärgedel.Ma olin kohkunud.Läksin jooksuga tuppa ja lugesin artiklit:
Meie ajakirja "Elust enesest" peatoimetaja Eliis Mänd on pussnoa, kägistamise ja väärkohtlemise tagajärgedel tapetud.Pussnoal polnud sõrmejälgi.Eliis Mändi verega oli seinale kirjutatud: Kui sa poleks seda teinud.
Rohkem ma edasi ei lugenud.See oli täpselt nagu minu unenäos - kas minu teisik olin mina ja mu ema teisik oligi mu ema?!Ma kardan õudselt.Läksin jälle politseisse."Tere!"Sosistasin endale."Tere-tere!Mis sind taas siia tõi?"Mida asja?Ta on sina peale läinud?Suva sest sinatamisest."Mul on vaja kodu ja peavarju, mu ema tapeti.Mul on oma kodus liiga ohtlik, saaksin ma sinu juurde tulla?Palun."Ütlesin hirmunult ja samas nutuselt."Ee..Võid jah, aga mind pole hommikul seitsmest kuni õhtul üheksani kodus, sul pole turvaline, aga öösel olen ikka kodus!" "Tänan, ma toon kodust oma asjad ära, ära ehmata kui mul on miljin kotti, mu tuba on suurem kui ema tuba." "Ega jah, pole ime et neiljateist aastasel vähemalt 3 kohvrit on."Läksin koju, võtsin asjad ja läksin politsei juurde.

He, kirjavead, minu nõrkus ><
a ja liiga kiiresti areneb? Ha, mai viitsi kaua ühest asjast kirjutada, tüütab:D

Laused on liiga lühikesed.. Muidu on kõik suht okei janii :)

2. osa

Olin politsei juures ja vaatasin kõik toad läbi ja jäin ühe toa ette seisma, see tuba oli nii naiselik.
Vaatasin toas ringi ning kippusin sahtlite kallale, ma teadsin, et teise sahtleid on vastik vaadata, mulle ka ei meeldi kui minu sahtlitesse vaadatakse.Vaatasin riietuskappi - äärest-ääreni riideid täis, üleval olevad kapikesed olid ka täiesti täis.Võtsin ühe kleidi, sea poleks nagu 33 aastat keegi kasutanud, proovisin selga, täiesti sobis.Keerutasin sellega ja kujutasin end selles kleidis suveballil..."Tere!"Hüüdis mehe hääl ukselt, see oli politseinik."Ee...Vabandust, ma panen kohe tagasi.Kelle kleidid need on?Kas sul on naine või tütar või..."Ta segas mu jutule vahele."Need on mu ema ja tütre omad."Ma katkestasin omakorda teda."Aga kus nad on?Ma tahaks nii õudselt te tütart näha, kindlasti on ta väga ilus ja su naine, kindlasti on ta kui kunganna."Ütlesin õhinal ja samas ka põnevusega."Aga kuule, kel on alles pool neli.Sa pidid ju kell üheksa tulema?!"Ma istusin sellele mõnusalt pehmele voodile, ta tuli mu kõrvale istuma, ja oli kurva näoga."Nad surid kolm aastat tagasi, keegi nähtamatu olend oli ta ära mõrvanud ja peale seda ta verd söönud.Sa küsid kust ma seda tean - ükspäev helistas keegi mulle.Ta oli pool kõnet naise jahelde häälega.Ta ütles järsult, et teab kuidas mu naine ja laps mõrvati, tema olevat see mõrvar.Ta hääl muutus aina mehelikumaks ja salapäralikumaks.Järsult läks vool ära ja keegi rääkis minuga otse.Mul oli tõesti hirm."Ta läks ära tagas tööle.Kell oli juba kolmveerand 4.Läksin arvutisse, võtsin oma läppari kaasa.Msni oli keegi tundmatu mind lisanud.Hakkasin temaga rääkima, kui jutud lõpetatud ütles ta viimaseks sõnaks: järgmine on su politse...Kuuldavale tuli tume naer.Ma helistasin vanaemale ja vanaisale."Tsau!Kuule Kiku, saad mulle vanaema anda?"Küsisin rõõmuga, Kiku on Kirke ehk mu kasuõde kes elab vanaema ja vanaisa juures, sest käib seal lähedal koolis."Ee...Vanaema on pikemat aega kusagil ära, õigemini pole teda kolm päeva olnud, ja vanaisa sammuti, nad läksid Heeringat ostma, nad pole siiamaani tulnud tagasi!"Ma olin kohkunud, kas nad olid ka tapetud?"Ee...Kas tead, meil liigub ringi mingi tapja, äkki ta tappis vanaema ja vanaisa saladuslikult, minu ema on ka tapetud...Ja järgmine on politseülem, see kelle juurde ma peitu läksin selle tapja eest.Ausõna, vaata tänast Postimeest ja Maalehte ja Linnalehte ja kõikides lehtedes on!Ta oli ju nii kuulus oma ajakirjaga.Okei, kõneaeg hakkab otsa saama, tšau!"Hüüdsin, sain aru, et Kiku on ka kohkunud kogu sellest jamast meie eluga."Eee...Tunnen kaasa.Mul on nii kahju, kelle juurde ma lähen kui nad tõesti on tapetu, kellegi juurde minna ju pole - Liisa on lahkunud kuna ta ema jäi kadunuks ja isa ka, Helena, sest ta isa tapeti, kedagi teist tal pole ja viimane normaalne sõber on Jaanika, kes lahkus kuna teda piinati koolis.Ma pean siis sinu juurde tulema ja põdema sinuga koos, aga ok tšau!Homme räägime."Läksin läpakasse.See tundmatu hakkas minuga rääkima:
Tundmatu says:
noh, tahad ka surra?
Kaariiiin says:
eiei, palun jätta meid rahule.tapa mind siis pealegi, ära teisi puutu
Tundmatu says
sina oled viimane, kuna tahan sind piinata teiste swurmaga, Kiku on enne sind
järgmine on politseiülem, siis vanaema, siis vanaisa, ma piinan neid enda juures haaa

tundmat to be appears offine.

Ma olin kohkunud.Kas tõesti ta tapab meid?Ma helistasin rutuga Kikule, aga seekord toatelefonga.
"Tsau!Tule homme siia, pollariülem kindlalt lubab, vanaema ja vanaisa on tundmatu juures, ta piinab neid tapab esimesena pollari, siis vanaema ja siis vanaisa, siis teised ja eelvimane oled sina ja viimane mina!Ta rääkis msnis, kust ta mu msni sai?EI TEA!"Ma olin närvis, telefon käes kõndisin edasi-tagasi."Tšau jah, vanaema?Vanaisa?Ta piinab neid?Anna olla, pollariülema tapab kaa?Isver, me jääme sinna majja kahekesi põdema.Kuule tõesti sorri, mul hakkab ingliskeele abitund, tšau!"

3.osa

Hommikul jõudis Kiku siia."Tsau Kiku, kuule, pollar on tööl, et mõtleme plaani ja räägime tundmatuga msnis?"Ütlesin põnevuse ja hirmuga."Kuule, ma sain teada, see valge maja snu kõrval, seal on tapmis protsess, sellepärast, aknast nägin verega seina peale kirjutatu kirja: Kui sa poleks seda teinud.Äkki läheks sinna majja, ja ootaks tundmatut?"Ütles ta põnevusega."Okei, aga räägime sellest Tundmatule kaa!"Läksime msni.Tundmatu oli sees, busy peal.

karin muso(l) says:
Tsau tundmatu

Tundmatu says:
mis tahad?

karin muso(l) says:
et ää, äkki läheks sinna valgesse majja kus sa mu ema tapsid ja mu vanaemat ning vanaisat piinad ja pollari tapab?

Tundmatu says:
Okei, aga ärge ehmatage...

Tundmatu to be appears offine.

"Lähme!"Hüüdsin hirmu, põnevuse ja rõõmuga.Läksime."Uu?!Kas siis on keegi Tundmatu?"Hüüdsime kooris."He, he, he, siin ma olen..."Hüüdis keegi igapoolt."Ma olen siin, kus on valgus..."Läksime valguse poole."HAAAAA!"hõikas keegi kui me mingisele mustale peale astusime, päris konarlik oli."Autshh, te astusite mu peale!"Tulime maha ja keerasime selle inimese ümber, võtsime maski ära ja...SEE OLI POLITSEIÜLEMA TÜTAR!"Kuule, ma olen su isa juures?!Sa tapsid mu ema, ja tahad tappa veel oma isa tappa?!" Ma vaatsin suurte silmaega talle otsa, Kiku sammuti."Haha, ma tapsin oma ema kaa, kui sa oleks teadnud mis ta mulle tegi!"

4. osa

Meil Kikuga tekkis küssa, mida see ema talle tegi siis?"Mida ta tegi sulle siis?Tappa pole mõtet isegi mitte siis kui ema on joodik või midagi sellist, siis tuleb pollarisse teatada, näiteks oma isale!" Catharina, ehk pollari tütar puhkes nutma."Räägi meile, Chatarina!Räägi!" Proovisime lohutada teda. "Mu ema...Mu ema tappis mu koera, 3 kassi ja 7 hamstrit, kalad lasi ta WC potist alla... Ta tappis kõik, mis mulle isast oli jäänud. Ema ja isa olid lahus. Ma ei tahtnud ema enam, ta oli vägivallatseja, aga kui politsei tuli, või isa, oli ta nii veenev et keegi ei uskunud mind." Ütles ta nutuselt." Ja see, miks ma su ema tapsin, ja su vanema-vanaisa piinan, on sellest, et sa viisid pussnoa, millega ma ema tapsin ja sinu ema tapsin mu isa kätte... Kadusin siit mailmast, ma põletasin kellegi suvalise ära, nagu see oleksin mina, ja hakkasin tapmisprotsessi tegema, keegi ei aimanud, et see mina olen..." Nuttis ta edasi."Ma kaasasin sellesse protsessi oma kaks parimat sõbrannad, Greete ja Liiza.Nemad on piinajad. Mina olen lõputapja. Greete ja Liiza ei kuula mind, ja piinavad te vanaema ja vanaisa edasi.NAD EI KUULA MIND!"Karjus ta nutuselt."Kus nad on? Kus on vanaema ja vanaisa, ja neid piinavad Greete ja Liiza?!"Küsisime kiiruga, Kiku veel eriti, me olime vanaema-vanaisa pärast."Nad on keldris, selle maja keldris.Aga ettevaatust, karjuda seal ei tohi, seal võib varisema hakata."Läksime kolmekesi keldrisse, minu käes oli taskulamp. Olime juba poolel teel, kui me nägime surnut naist.MINU EMA!"AAAAA!"Kiljusime kõik. Maja värises, jooksime ruttu sinna tuppa. Maja värin lõppes, õnneks."Vanaema!Vanaisa!"Hüüdsime Kikuga.Jooksime nende juurde, sidusime lahti ja võtsime teibi suult."Nad viskasid meid munadega, na jootsid meile oma kusi, nad söötsid meile jänesepabulaid.Kui me ooksenasime, pidime selle uuesti ära sööma, või muidu nad läksid praegu pollariülemat jahtima, et teda siin piinata ja siis tappa."Rääksid vanaema ja vanaisa võidu.Maja hakkas taas värisema, sest keegi oli kiljatanud...

5. osa

"Kuule Karin, läheks õige minema, võtame su vanaema ja vanaisa kaasa ja selle Catharina?" Küsis Kiku mult. Ma olin tardunud. Tuled olid hetk tagasi kustunud, just peale seda kui Kiku sõnad lausus. Käis suur pauk. Maja väriseb hullult, ja ma tardusin paigale, sest käis nüüd kiljatus, tasane itsitamine ja ma kukkusin näoga vastu petoon põrandat. Kaotasin teadvuse.
Noh, sa siiski taganed, ja püüad unustada? Ei, see sul korda lähe. Peale selle, et ma SINU ellu jätsin, on siiski sul praegu selline päriselu oleks, et võid iga hetk surra. Hahahah. Otsi endale uus perekond, uued sõbrad JA KAO SIIT! Kellegil pole sind siin vaja, kui sa ei täida seda, siis on sulle SAATUSLIK ÖÖ...

Ärkasin üles. Olin kusagil mustas-mustas ,majas. Alles mõne minuti pärast, kui tuled põlema süttisid sain aru, olin seal samas keldris kus olin kukkunud. Mu pea ümber oli vereloik. Suur vereloik. Olin tõusmas, kui tuled kustusid järsult ja käis jälle, pauk, kiljatus ja kivi kukkus ühest seinast välja. Tuled hakkasid taas särama. Mõtlesin öeldud sõnade peale. Tõusin ja vaatasin ringi, kõikjl olid vere logud ja nired. Vaatasin seinale kust kivi oli kukkund välja. Kivi oli verine. Ja seinadele oli kirjutatud :Otsi või ära otsi, mind sa ei leia, ja oma sõpru ka mitte, sest....Olin segaduses. Hirm, hirm, hirm, hirm. Ainuke asi mis mul meeles oli enne kukkumist oli see, et tuled kustus pauk, kiljatus ja...Mitte midagi muud. Läksin toast välja, 3 verist veatud rida oli. See kord oli seinal kirjutatud:...Nad on surnud! Surnud? Minu ema, vanaema, vanaisa, Kiku ja Catharina? Kõndisin välja, seal oli seitele kirjutatud DEAD. Jõudsin õue, seal löödi kolkaga parajalt vastu pead, et mitte tappa ega mitte teadvusele jätta.
Sa tahad teada kus su armastatud sõbrannakesed ja vanaema ja vanaisa on? Ära sa usu, et mööda veretriipe leiad oma kuku-nunnukesed.

Ärkasin, nägin üht meest see viis mu...

6. osa

...ta viis mu koju. Alles hetke pärast leidsin end oma kodust, mitte Crhistiine juurest. See oli jube, aknad olid lõhutud, kõige kallimad asjad olid läinud, külm tuuleiil käis must läbi. Olin täiesti mahajäetud, piinatud ja kurb. Mis Kikust, vanaemast ja vanaisast sai, ei seda mina tea...Christiinest poleõrna aimugi, kas ta rääkis tõtt, või kavaldas mind, et teda usaldaksin ja ta saaks uue mõrva toime panna? Ei tea...Ainuke mida teadsin oli see, et mina olen elus. Voodialt leidsin mingi tahmase, tolmuse ja samas ka kauni päeviku. See oli kaetud roosa pitsiga, ja lillast pitsist oli kirjutatud "Diary". Püuhkisin tolmu ja tahma, otsisin pastaka ja krijutasin, esimesele leheküljele:

Kallis päevik.

Ajad on muutunud, ja mul pole sugugi hästi läinud. Ema on tapetud, Kiku, -ema ja vanaisa on kadunud, Crhistiinest pole õrna aimugi, politseülem on niikuinii tapetud. Olen alles ainult mina, ja mina ise. Olen täiesti üksik, pole kedagi kaitsmas. Olid head ajad, kui Kikuga sai vanaema ja vanaisa juures käia ujumas, oli tore. Emaga käisin seenel, ja kiku oli vanaemaga läinud marju korjama. Vanaisa lõhkus puid, ja pani sauna kütte. Saunas olles jooksime kuumadena Kiku ja kõik koos vette, hullasime seal, kui pestud oli siis sõime õhtul vanaema kooki ja jõime vanaisa tehtud marjajooki. Nüüd saan sellest vaid unistada. Oleks olnud veel toredam, kui mul isa oleks ka olnud. ma lähen, sest keegi kopsib uksele.

Tšau!

Läksin vaatama, kes selle logu ukse taha oli tulnud. Avasin ukse ja mulle vaatas vastu...KIKU! Olin rõõmust säramas, kuid tema mitte, alles nüüd nägin et ta käed verised. "Tu-Tu-Tule Ka..." Jõudis ta öelda kui keegi käratas. "Kutsu nta juba siia, mida sa kokutad idii..." Tüütu hääl jällegi.

uut.. :)

Tavaliselt ma ei poolda õudusjutte, aga see siin on sisult päris hea. Kirjavead ainult sees. Aga uut ootan, kui autor veel jätkab. :)