VI Osa
Eelmises osas: "Olgu, me ei sega sind, seniks, tsau." poiss naeratas mulle ja lahkus mu toast.
Mina aga heidsin uuesti voodisse pikali ja jäin Margusele mõtlema.
--------------------------------
Mina ja meeldin talle?! Kuidas see saab võimalik olla? Ta on ilus, sportlik, pruun, ilusa kehaga...Aga ma arvan, et ma ei taha poissi. Ma lihtsalt ei suuda. Mul on hirm. Ma lihtsalt kardan, et kui ma poisiga olen, tulevad kõik unenäod, kõik mälestused mu silme eest läbi. Ma ei taha seda uuesti läbi elada, ei taha.. Mida ma tegema peaksin? Kas teda tõrjuma või mängima vallatut? Pipart mängima?
Ma ei saanudki edasi mõelda, kui keegi jälle uksele koputas. See oli Taavi, ta kutsus mind ühele peole.. "Oota, kuhu?!"küsisin arusaamatult.
"Ööklubisse. Sinna on 16+ sissepääs, me võiksime su kuidagi sisse smuugeldada. Lihtsalt mõtlesime Margusega midagi ägedat ja pöörast teha."
Jeah.. mina ja ööklubi. Ma pole ausalt öeldes mitte kunagi ühelgi ööklubis käinud, pidutsenud olen küll, kuid.. mitte midagi erilist, kui puhas täis joomine, millele ma olen kusjuures mõelnud lõpu teha. Me vaikisime, aga mitte kauaks, sest Taavi vaatas mind alt-pilguga, või kuidas iganes see ka ei olnud.
"No kuule! Ausalt ka! Sa võiksid tulla. Pealegi, saaksid sa Margusele silma peale visata." ja ta kergitas oma kulme.
Kortsutasin kulmu.. nagu.. mida? "Eieiei. Ainult kolmekesi?"
"Noh.. ma ei tea, sa võid ju.. või tegelt ei või ka. On sul midagi parema välja pakkuda?"
Oigasin. Ma lamasin ikka veel pikali. Ilmselt ei jäänud mul midagi muud üle.
"Fine," laususin inglise päraselt, "ma tulen."
"Juhhuu! Umbes kell 9 on minek, sul on ikka kõvasti aega, aga jah, tsau!" lausus Taavi ja keksis, kui seda saab nii nimetada, mu toast minema.
Ohjuudas. Ja ma oigasin jälle. Kell on.. kell on 12. Oh jumal, oh jumal. Panin endale kella kolmeks äratuse ja magasin edasi.
Aeg lendas magamisel nagu linnulennul. Kui ma üles ärkasin, oli kell 4 saamas. Ilmselt.. ei kuulnud ma äratuskella. Aga noh, mis seal ikka - sättisin end voodist püsti ja läksin alla, et midagi hamba alla saada. Kööki jõudes oli majas vaikus. Oli kaks valikut - Taavi ja Margus läksid välja või siis nad on Taavi toas väga vaikselt. Viimane variant tundus kahtlane. Mõtlesin, et teen endale paar võileiba ja kakaod. Need tehtud, asusin teleka ette neid sööma, samal ajal mõeldes. Ma lihtsalt ei saa aru. Ja nii ongi. Ma ei mõista, miks ma Temas nii kinni olen. Ma vist valetasin teile. Ma ei saa Temast üle, ükskõik kui palju ma ka ei üritaks ja samas.. ma ei tea. Need mälestused - need on kirjeldamatud.. Rohkem ma mõelda ei jõudnud, sest keegi tuli koju. Vanemad arvatavasti või.. Taavi. Igatahes ei teinud ma sellest välja. Ma pole täna mitte midagi teinud, ainult lebo, lebo, lebo. Peo aeg võiks kätte jõuda.
Jõudsin oma tuppa, tegin koheselt kapi ukse lahti ja vaatasin sealt välja tumesinised alt-kitsad teksad, tumeroosa tuunika ja musta jaki. Meigi tegin õrnalt ja jalga panin mustad gladiaatorid. Oma tumepruunid juuksed sidusin patsi. Võtsin väikese musta koti ja panin sinna sisse telefoni, raha ja ripsmedu¹¹i. Vaatasin viimistluse peeglist üle ja olin valmis alla minema ja ootama.
Alla minnes tuli mulle vastu Margus. Margus? Miks ta üksi on? Kus Taavi on? Kerkis mu peas kohe mõtted. Ta ütles mulle vaid tsau ja ma eeldan, et ta jäi mulle järgi vaatama. Sest olgem ausad - kui ma talle juba meeldin, siis ta ei suuda veel enam praegu vastu panna. Muigasin.
Nojah, ilmselt on siis ka Taavi kodus.
Lõpuks, lõpuks, lõpuks nad tulid alla ja oli aeg minema hakata. Otsustasime, et läheme jala, sest sinna pole palju vaja kõndida. Kuid see oli vale otsus, juhtus midagi, mida ma ei oleks isegi oma vaenlasele soovinud.
_________________________________
Oh, kirjutasin üle 2-3 kuu. Ma ei luba kindlalt, et sellest midagi edasi tuleb, sest mul ei jagu enam ideid-mõtteid.