Angela vs. Ingela

Pealkiri: Angela vs. Ingela 2/1/2010, 21:38

Teen siis uue juttu.

Hey, olen Angela, täiesti tavaline Eesti tüdruk, mul on pikad pruunid juuksed alaseljani, sinised silmad, 16 aastane tüdruk, kes käib koolis, vabal ajal võrkpalli trennis, ainuke asi on see et mul pole sõpru, kuna olen nö. "tuupur" nagu mulle koolis öeldakse.

Ema-isa on mul pidevalt ärireisidel, nad on mõlemad advokaadid ja tänu sellele pean istuma kodus on kaksikõe Ingelaga.

Me vihkame üksteist, koguaeg kakleme ja õiendame üksteise kallal. Tema on täielik vastand mulle, ta on koolis populaarne, palju sõpru, poiss olemas, blondid juuksed, samuti sinised silmad, täielik botoxbarbi. Õde on mul hull peoloom, pidevalt koju ei jõua ja tänu sellele olen tihti üksi kodus.

Mul on aga lapsepõlve parim sõber Nick. Käime mõlemad võrkpalli trennis, elame kõrvuti, teeme praktselt kõike koos, oleme kui õde ja vend. Nick on samuti 16 aastane, pruunis lokkis juustega, pruunisilmne poiss. Nickil on ka 2 venda, tal on väike vend Frankie ja suur vend Joe aga tema on ülikoolis. Tema ema ja isa on ülilahedad, hästi sõbralikud ja nii, nad hommikul lähevad tööle ja õhtul tulevad koju. Nad on mulle kui teised vanemad.
Kui me varem õega läbi üldse ei saanud siis täna juhtub midagi mis muudab nii minu kui tema elu...

Nii siis jutu juurde.

Oli taaskord koolipäev ning kevade lõpp hakkas juba kohale jõudma ja nagu tavaliselt oli Nick mul juba uksetaga et kooli koos minna. Kuskil 15 minuti pärast juba paistis suur punane - Jakobsi Gümnaasium - saatuslik kool.

Kooli sisse jõudes läksime otse garderoobi, eemaldasime üleliigsed riided ja panime need oma kappidesse, sealt aga võtsime matemaatika asjad. Liikusime nüüd kolmandale korrusele et tundi minna, jäime natuke maad eemal enne klassi seisma, ei tahtnud teiste silme ette sattuda. Teised klassi omad istusid juba seal, ahjaa me käime 10b klassis, mu õde käib 10a , meil on kaks klassi kuna ühes klassis on need, kes käivad korralikult koolis ja tahavad õppida, teises on probleemidega õpilased. Varsti jõudis meil õpetaja kohale ja läksime klassi.

Tulime just söömast ja võtsime suuna kehka klassi juurde. Kehaline on meil teise klassiga koos. Läksin riietusruumi ja panin keka riided selga, panin oma asjad ühte kohta ja läksin välja Nicki ootama, kehaline toimub meil väljas, pidime jalkat mängima, masendav. Kohe tuli ka Nick ning läksime staadionile, nägin hullu kampa ühes staadioni otsas, hull kisa ja lärm käis. Mõtlesin algul et mingid suvakad paralleelist aga siis märkasin ühte tuttavat blondi peaga, kes just jalaga sai.
"INGELA!!!" karjusin täis kõrist ja jooksin nii kiiresti kui suutsin teisele poole staadioni platsi.
Trügisin teiste vahelt läbi otse õele ette, ta vedeles verisena maas. Seisin Jamele vastamisi. Ta selle kooli so called boss, rohkem nagu maailma suurim mõrd.
"Jäta mu õde rahule või sa kahetsed!?" sisisesin.
"Oi kaltsakas, kaitseb oma õde, mida sa kaitsed teda, nagu nii te läbi ei saa?!" naeris Jamele mulle vastu.
"Mis see sinu asi on? Ta on ikkagi mu õde, mis vahet seal on kas me saame läbi või ei?" urisesin ta peale.
"Kao eest Angela! See ei puutu sinusse!" ütles Jamele mulle.
"Ei! Keegi ei mölise tema..." ma ei saanud lauset lõpetadagi kui Jamele lõi mind. Toibusin kiirelt ja lõin teda vastu, otse vastu nina. Ta põrkus korralikult tahapoole rahvasekka.
"On veel kellelgi ütlemist ve?" karjusin teistele. Kõik jäid vait, siin koolis on nii, kui Jamele midagi ei tee, ei tohi ka keegi teine midagi teha. Vähemalt nende puhul kehtib see nii ja kui keegi julgeb vastu seista Jamele, kahetseb ta seda, aga mina seda mõrda ei karda.
"Parem oleks, Nick tule siia, aita mul Ingela siit ära viia" ütlesin poisile. Nick tuli appi mulle, ta võttis mu õe endale sülle ja viisime ta medõe juurde.

"Me peame talle kiirabi kutsuma, Ingelal on paar ribi puru." teatas õde meile ja hakkas helistama, istusin oma õe kõrvale.
"Kuidas... Kus Kevin on?" küsis Ingela lünkadega.
"Kes?" nägin kuidas Nick välja tormas, mis see nüüd oli? "Kes on Kevin?" püüdsin selgust saada.
"Nicki... ta vend" siis kaotas õde mul teadvuse. Nicki vend? Ah? Tal ei ole sellist venda nagu Kevin ju, imelik.
Varsti jõudis kiirabi kohale ja mu õde viidi ära, mina läksin kaasa.

Varsti olime haiglas ja Ingela viidi kuskile ära ja mina jäin ootekasse.
Kuskil paar tundi pidi ootama, siis tuli arst mind informeerima.
"Kas teie olete Ingela õde?" küsis ta, noogutasin.
"Ingelal on 3 ribi puru, ninaluu murd ja paar kerget vigastust, tänu ime läbi jäi aga laps terveks, me hoiame..." peatasin arsti.
"Hold on, mu õde on rase?"

Et mis siis arvate, kas jätkan ?

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Mulle meeldis! :)
Värskendavalt pikk osa. :)
Kirjuta ikka uus. Wink

Naljatila Postituste arv : 95 Age : 31

Väga hea :)
Võib küll uut. :)

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 2/1/2010, 22:03

kui jõuan siis juba täna, :)
Tänud.

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 2/1/2010, 23:31

Aga palun, uus osa: )

Sorry et see osa lühike tuli . Sad

Eelmises osas:
"Ingelal on 3 ribi puru, ninaluu murd ja paar kerget vigastust, tänu ime läbi jäi aga laps terveks, me hoiame..." peatasin arsti.
"Hold on, mu õde on rase?"

2. osa

"Hold on, mu õde on rase?" imestasin, arst noogutas.
"Teie õde on neli kuud juba rase olnud" vastas arst ja jutustas edasi. "Me hoiame teda kuskil nädal veel siin, eks siis paistab. Kas teie vanemad teavad?"
"Emm, ma... ma helistan... ise" kokutasin, toibudes uudisest. Kelle oma see olla võib? Kas see.. Kevin või mis ta oli, tähendab kes ta oli? Mida ema-isa sellest veel arvavad? Nagunii ei luba sünnitada. Oi Ingela millega sa nüüd hakkama said.
"Kas ma teda vaatama võin minna?" küsisin, pöördudes taas arsti poole. Noogutus taaskord, arst viipas käega ja järgnesin talle.

Õde aga polnud ikka ärganud, ta oli nädal aega teadvusetu, Nicki ma ka terve see aeg ei näinud, mis haiglas olin, ema-isa tulid tagasi ja käisid ka korra siin ning olid jälle läinud. Toredad vanemad küll eks. Sad

:S Õe rasedusest ma neile ei rääkinud veel. Rohkem kedagi õe juures enam ei käinud. 9-ndal päeval haiglas olles - ärkas lõpuks Ingela. Kutsusin koheselt arsti.

"Tema seisund on kõvasti paranenud, teeme veel ultraheli ja siis võite koju minna" seletas arst, nägin õe ehmunud nägu, arst lahkus.
"Milleks ultraheli?" imestas ta.
"Ingela... sa oled rase." teatasin talle uudise. Ingela vaatas mind nagu hullu.
"Jah kindlasti, fafafa, mingi 1.aprill on ve?" küsis õde naerdes.
"Juhuslikult on täna 20. mai ja see ei ole nali, Ingela, sa oled neljandat kuud rase! Kellest? Mai tea, äkki vastaksid sina mulle?!" iroonitsesin. Ingela nägu muutus järsult jummala tõsiseks. Ta pobises midagi, aga ma ei kuulnud ega saanud aru mida.
"Kevin!! Kus ta on?" hõikas ta järsku. Jälle? Kes kurat on Kevin?
"Kes ta on üldse?" küsisin.
"Kevin on Nicki kõige vanem vend, aga ta on ka siuke huligaan nagu mina, ta on ka paar korda noorte vanglas istunud, sellepärast ka sina temast midagi ei tea, kuna ta ei ela oma vanematega, ta ei suhtle nendega ja vanemad heitsid ta perekonnast välja" seletas õde mulle. Mida per*et , Nickil on vend? Huligaan? Kevin? Noortevangla? Mis järgmiseks? Äkki hakkan mina ka mingiks kriminaaliks :S
"Ei no tore tali küll eks!" vihastasin ja läksin arsti otsima.
"Ingela toppi riidesse, me lahkume." hõikasin enne uksest välja minemist õele.

"Me lahkume!" ütlesin arstile. Arst noogutas, andis mulle paberi lehed kuhu alla pidin kirjutama ja siis ühed tabletid.
"Ingela peab neid tablette veel 2 nädalat võtma, igapäev - kindel kellaaeg!" ütles arst kindlalt, noogutasin ja kadusin.

Kui viimaks koju jõudsime hakkasime rääkima, selgus et laps ongi Nicki venna Kevini oma. Meie suhted Ingelaga paranesid kõvasti. Emale-isale me algul ei rääkinud, nad pidi 25.mail koju tulema, ehk siis 3 päeva pärast. Lõpuks sain ka Nicki kätte ja sain ka Keviniga tuttavaks. Täitsa tore aga nii palju kui õde mulle rääkis, ei tundunud ta selline, ma loodan.

Esmaspäeval aga kui kooli läksime, ootas meid seal aga suur üllatus.
Stendile oli tehtud suur plakat ja seal oli mu õe pilt ja kirjas...

Nii loodan et meeldis, et siis kommige ka, et mis arvate, mida peaksin muutma, kui leiate kirjavigu - andke kõike julgelt teada. Talun kõik kriitika ära

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

See lõpp oli tobe. Kerib pinevust, aga nõme pooleli jätta. Very Happy

Lõpp läks liigjutustavaks - see oleks old osa, millest rohkem oleks lugeda tahtnud.
Smailid jutust ära! Wink

Ootan uut. (;

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 2/1/2010, 23:47

teeme nii , aga tnx et lugesid ja kommisid :)

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ur welcome. Wink

Sinu pärast vist pole põdeda vaja, et liiga kriitiline olen? Very Happy

(Ses suhtes, et ei andnud väga hullult? Very Happy

)

Naljatila Postituste arv : 95 Age : 31

Lõpp tuli jah kuidagi äkki. :) Aga muidu, ootan uut põnevusega. :)

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 3/1/2010, 01:14

Minu talun kriitikat nagu oma vanaema moraale, ja need on jubedad Shocked

trust me

Tänud :) ,
kolmas tuleb pikem, promise :)

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Me likey.

Jah, smailid jutust ära, need häirisid. Aga muidu on päris hea. Vigu ka eriti ei leidnud. Angela vs. Ingela Icon_wink

Mis siis veel.. ah, kriitikat vist ei ole. Praegu vähemalt mitte. Angela vs. Ingela Icon_razz

UUT! :)

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 3/1/2010, 14:16

Siis hää :)

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Oh,väga põnev jutt.
UUT! flower

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Kui ma viitsiks, siis ma kritiseeriks kuhjaga.. Näiteks nagu..
See on suht nõme, kui sa ütled, et vahepeal müüdus nädal aega. Ja siis lähed edasi.. Kas panegi siis vahele "Nädal aega hiljem" või kirjelda ka seda nädalat. Selline vahepealne värk on nõme mu jaoks. Very Happy

Ja siis.. Kui inimene on neljandat kuud rase, siis ta teab seda. Very Happy

Kohe päris kindlasti. Very Happy

kaks kuud veel, aga neli.. mkm. Raudselt teab. Ja nii noorel hakkab kõht väga vara paistma.
Ja siis see ka, et ta mingi nädal aega teadvuseta oli. See on kooma juba. Okei.. oli, siis oli. Aga kui ta üles ärkab, siis ei lasta kohe kindlasi teda KOHE koju.

Nüüd ma ikkagi kritiseerin. Very Happy

Lihtsalt.. faktivead on päris rängad. Eriti meditsiiniosas. Kuigi seda sa ei peagi teadma, aga liiga utoopilised asjad olid seal juba. Ma mingi poolarst ka nii et.. Very Happy

Aa ja see vanemate osa ka. Korraks mainisid et ah käisid jah kodus.

See on üldse kuidagi läbileierdatud, et vanemaid kunagi pole. A'la külmkapil kiri: Ära maja maha põleta, jätsin sulle miljoni, saa hakkama. Very Happy

Aga muidu oli huvitav.

Very Happy

Jap.. umbes sedasi kritiseeriks. Kui ma viitsiks. Aga ma ei viitsi.

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 3/1/2010, 19:12

yeiii, kriitik Very Happy

,
Aga ma ütlesin ka ju et erilist midagi nädala sees ei toimunud . :d

khm, kusjuures ei pruugi teada, mul õde avastas siis alles 5-ndal kuul et ta rase on, ma ei kujuta ette kuidas, ta mõtles lihtsalt et on äkki juurde võtnud Very Happy

Ei ole kohe kooma, ma olen poolteist nädalalt ka teadvusetu olnud, aga ma polnud koomas.
No aga kui inimene tahab siis lastakse ka, ma kui haigla satun, ma tahan juba esimesel päeval minema sealt ja ma käin lihtsalt arstile niikaua pinda kuni saangi, ja see juhtub juba tavaliselt 2-3 päeva pärast, no oleneb mis seisus ma olen Very Happy

Minu jutus nad on olemas, trust me, tänu Ingelale, nad tulevadki tagasi ja mis sis saab, saate siis teada Very Happy

Siuke kriteerium ja siis ütleb veel et huvitav ? hmm , päris äge Very Happy

aga tänud kriitika eest.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Miks sa siis teadvuseta olid poolteist nädalat? Very Happy

Ma nägin kunagi doksaadet, kus mingil tüübil olid rängad kõhuvalud hakanud ja siis ta oli vetsupoti peal istunud ja laps oli välja vupsanud v midagi. XD V nh, pmst sünnitamise ajal sai teada, et oi, rase olen. XD

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 3/1/2010, 21:50

irwww

,

Autoõnnetuse tagajärjel Very Happy

, lendasin peaga vastu autoklaasi Very Happy

koba eks?

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Väga koba. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Ma olen 31 sekundit surnud olnud. Vot see on kobadus. Very Happy

No ma eeldan, et su õde pole 16 ka. Very Happy

16 aastasel pole keha nii arenenud ja kõht on märgatav. Ja paksus on väga erinev vormilt. Rasedatel on ikka kohe selline.. teistsugune kõht. Very Happy

No näed.. 2-3 päeva pärast. Very Happy

Aga arst ise ei tule küll ütlema, et oi ärkasid.. tore, saad koju. Very Happy

Ja oligi huvitav. Very Happy

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 3/1/2010, 23:50

Hah, ma olen 2 aastat surnud olnud Very Happy

irw.

Olgu olgu, annan alla. Very Happy

mu õde ei ole 16, ta ei ole alaarenenud. Very Happy

nuh seda küll Very Happy

Eks ole, küll sulle Kärru meeldib mind kiusata, aiai Very Happy

Tänud, aga et siis UUS OSA

Eelmises osas :
Esmaspäeval aga kui kooli läksime, ootas meid seal aga suur üllatus.
Stendile oli tehtud suur plakat ja seal oli mu õe pilt ja kirjas...

3. osa

Stendile oli tehtud suur plakat ja seal oli mu õe pilt ja kirjas:

KES ON SEE TÜDRUK SIIN PILDIL ?
SEE ON MUIDUGI MEIE KOOLI LI*S, INGELA!!
KES JAHIB TEISTE TÜDRUKUTE POISSE.
SOOVITAN SOOJALT - HOIDKE EEMALE!!!
KUI OMA POISIST ILMA EI TAHA JÄÄDA.

Oi ma olin vihane kui selle lugemise lõpetasin, õde jooksis minema, Nick läks õele järgi ja mina läksin Jamelet otsima, leidsin ta inka klassi juures, teistega irvitamas.
"Jamele!" käratasin ja liikusin otse tema poole ja lükkasin ta tugevalt vastu inka klassi ust ja hoidsin tal kaela alt kinni nii, et ta tuim oleks.
"Nii nüüd sa kuulad mind, SA HOIA HEAGA, NII MINUST, KUI MU ÕEST, NICKIST JA KA KEVINIST SAMAMOODI EEMALE, VÕI MA KISUN SUL KÕIK VIIMSED KUI JUUKSEKARVAD VÄLJA. ON SUL SELGE? Nüüd me lähme selle plakati juurde ja sa võtad selle alla, kleebid ilusti oma pildi sinna ja kõik on õnnelikud." naeratasin oma võlts naeratust ja tirisin ta kaasa. Kaks pliksi astusid mulle ette, nagu friiking turvamehed.
"No on midagi vaja ka ve?" küsisin, natuke aega seisid ees, sis astusid kõrvale. Appi ma ei saa õest aru, nad on nii vumpid ju. Me oleme ise õega enesekaitses käinud ja nüüd õde ei saa neist jagu, ma pean rääkima temaga.
"Lähme nüüd!" tirisin Jamelet kaasa. Jõudsime plakati juurde ning Jamele võttis selle alla, tõmbasin Ingela pildi ära.
"Homseks... olgu sinu pilt seal või meil läheb sõjaks Jamele, tõsiselt." ähvardasin teda. "ja lõpeta see kooli bitchi mängimine, tüütuks muutub juba" Jamele istus maas ja vaatas seda pilti ainult. Lahkusin nende toredast seltskonnast. Hakkasin oma õde ja Nicki otsima.

Jõudsin just kohviku juurde kui mulle üks kamp ligenes.
"Angela oota" hõikas mind sealt üks poiss. Peatusin ja pöördusin nende poole.
"Ma kuulan"
"Sellist asja pole veel olnud et keegi Jamele vastu hakkaks, sul tüdruk peab ikka julgust olema selle jaoks" seletas ta. Pööritasin silmi.
"Ja su point?"
"Tahaksime et sa Jamele troonilt kukkutaksid, et me ei peaks ta tallaalused enam olema" kas mulle tundus või see oli vihasena öeldud?
"Olge normaalsed, teid on palju ja te ei saa ühe lihtsa plikaga hakkama?" naersin nende üle.
"Saaks, aga see ei ole nii lihtne, lihtsalt kas sa saaks meid aidata?" küsis üks plika nüüd.
"Hei, ega minu mure see pole, minule läheb ainult korda mu õde, ülejäänuga tegelege ise." teatasin ja läksin edasi. No kurat nüüd pean mina teisi siin kaitsma hakkama, no cammoon, poisid ei saa hakkama ühe plikakesega? See on naeruväärne. Ei no see veel puuduks kui mina mingi järgmine liider siin koolis oleks, see oleks küll aasta nali. sh*t, dire tuleb.
"Tere päevast!" laususin viisakalt, dire noogutas. Nägin Nicki plikade vetsu ukse juures seismas.
"Nick, kus mu õde on?" hõikasin talle.
"Plikade pellaris" vastas ta. Läksin sisse.
"Kaduge välja!" kihutasin kahte teist plikat siit minema.
"Ingela, oled sa siin?" hõikasin vaikselt. Ühest kabiinist oli krabistamist kuulda.
"Ingela?" hõikasin uuesti ja siis läks uks lahti ning mu õde tuli sealt välja.
"Ega kedagi siin pole?" küsis õde vaikselt, raputasin pead.
"Ingela, keegi ei mõnita ega kiusa sind enam, ma luban, ma kaitsen sind. Muide viidates sellele, miks sa end toopäev ei kaitsnud, me käisime ju 7 aastat enesekaitses, mis värk on?" küsisin. Ingela ohkas.
"Sina õppisid, mina ju ei teinud eriti kaasa, arvasin et mul ei lähe vaja seda" ohkas õde. Kallistasin teda.
"Lähme nüüd koju, teeme vaba päeva!" ütlesin õele ja läksime vetsust välja. Noogutasin Nickile kui ta küsivat nägu nägin.
"Nick ma viin õe koju, kas tuled?" poiss noogutas.
"Ma helistan Kevinile ja kutsun tema ka kaasa" vastas poiss mulle. "A muide Joe jõudis täna koju, kas kutsun tema ka?" tuli Nickile meelde.
"Jah muidugi, ma pole teda juba 3 aastat näinud... oot, jah kolm aastat, jõhker, kas tõesti on möödas nii palju?" imestasin ja rääkisin rohkem endaga kui Nickiga. Nick naeris mu segaduse üle. Jõudsime garderoobi, vahetasime riided ja läksime koolist minema.

Jõudsime maja juurde ja kiikasin Nicki poole.
"Lähed hüppad kodust läbi?" küsisin, poiss noogutas.
"Ingela!!" karjus keegi. Õde pööras ümber ja otsis kedagi ja siis pani jooksu, kuna Kevin tuli meie poole. Viipasin neile käega ja läksin tuppa. Viskasin koti koridori, üleliigsed riided seljast ja suund kööki. Ukseklõps käis, kindlasti Kevin ja mu õde. Toimetasin edasi, kuni kuulsin kedagi kõndimas.
"ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!!" pistsin karjuma, kuna keegi võttis mu sülle, pöörasin näo selle inimese poole ja...
"JOEY!!!" kilkasin ja kallistasin teda hästi tugevalt.
"Kuda sul läheb ka?" küsisin, surres uudishimusse.
"Täitsa lahedalt, ülikoolis on samuti kõik ok, ja kuda endal?"
"No nii ja naa, kauaks jääd?"
"Terveks suveks" seletas ta. Panin tähele et olen ikka veel Joeyl süles.
"Khm, Joey, pane mind maha" muigasin. Joey naeratas kohmetult ja pani mu maha. Siis käis uuesti ukseklõps ja hull kisa tuli - parandan - naerukisa, ehk siis mu õde Kevin ja Nick. Kui Kevin Joey nägi, siis tuli järsult suur pinge õhku. Joey jõllitas samuti oma venda.
"Kevin!"
"Joe!" ütlesid nad vaid ja siis hakkas suur kallistamine pihta. Uh? Mis nüüd toimub? Nad ei pidanud suhtlema ju? Või oli see vanematega?
"No mis teeme?" küsis mu õde.
"Nii meil on vaja rääkida, õts, lähme suurdetuppa, jätame poisid korra omapead." ütlesin ja tõmbasin oma õe kaasa. "Ahjaa, Kevin, sina ka!"

"Nii mis teil siis plaanis nagu on? Ma mõtlen lapsega ja nii?" küsisin neilt.
"No me jätame alles ta, aga ma ei kujuta ette kuidas ma emale-isale ütlen" muretses õde. Patsutasin õla peale neile mõlemale.
"Edu teile!"
"Tegelt me mõtlesime et äkki aitad välja?" tegi Kevin mulle ingli nägu.
"Hold up... no way... that's your problem - not mine! Deal with it yourselves." torisesin nende peale ja läksin kööki tagasi.
"No mis juhtus?" küsis Joey, nähes mu pahurat nägu.
"Mis juhtus - mis juhtus? Mu kallis õde ja mu õemees tahavad et mina vanematele uudise teatan." torisesin edasi. "See on nende probleem, not mine, tegelegu sellega ise." poisid vaid naersid mu üle.
"Ja mis teile nalja pakub?" imestasin, käed puusas.
"Sa oled ikka kuradima ilus kui sa kuri oled" muigas Joey.
"Tegelt? No tore teada!" iroonitsesin vastu ja läksin isa baarikapi kallale, et sealt endale midagi kanget leida. Ükskord on ikka esimene kord. Nii konjak, liköör, šampus - fuhh. Viin. Bacardi... mm... vot selle võtangi. Haarasin pudeli ja kõndisin kööki tagasi. Võtsin riiulist klaasi ja valasin endale jooki, tšekkisin külmkappi ja leidsin sealt coca-cola ning valasin bacardile coca-colat peale, jäägikuubikud hulka, loksutasin ja volaa. Midagi olen ikka isalt ka õppinud.
"Nämm" ütlesin klaasi tühjaks juues. Poisid vaatasid mulle suulahti otsa.
"Mis ajast?" imestas Joey.
"Polegi aega, esimest korda elus on ikka ükskord." naersin vastu.
"Ma arvasin et sa oled korralik ja värki" liitus ka nüüd Nick oma vennaga.
"Inimesed muutuvad Nickike!" vastasin Ncikile - samal ajal Joeyle silma tehes.
"No aga kas võib liituda?" küsis Joey ja naeratas. Noogutasin.
"Ole aga lahke!" ulatasin talle pudeli ja coca-cola. Poiss tegi samad liigutused mis mina just ennem olin teinud, meiega liitus ka Nick. Tegin endale uue koksi ja liikusin elutoa poole.
"Ma lähen vaatan mis mu õde ja Kevin teevad, tulge järgi!" hõikasin poistele. Tegin elutoa ukse lahti ja nägin oma õde ja Kevinit ila panemas.
"Fuhh, võtke tuba" huilgasin, tehes näole õudset grimassi.
"Ja mis sa jood? Kas limpsi?" küsis õde. Purskasin naerma.
"Jaa siuke limps, Joey ja Nick joovad ka muga limpsi, mingi 40-50 kraadist limpsi" naersin edasi, õde vahtis mulle suu lahti otsa.
"No issand, nagu esimest korda näete inimest joomas" pööritasin silmi.
"Me näeme sind esimest korda joomas" ütles Kevin, ka poisid tulid tuppa. Coca ja Bacardi pudel kaasas, nad suunasid need laua peale. Õde hakkas pudelist haarama kui ma talt nina eest selle ära napsasin.
"Teie ei joo! Eriti sina Ingela, sa ei ole enam üksi, kas tead?" kurjustasin õega.
"Sa ei ole mu ema, nii et anna siia!" naeris õde vastu.
"Aga mina olen!" hõikas järsku keegi meie seljatagant. Pöörasime kõik ümber ja karjusime: "EMA!!!"

Nii loodan et meeldis, uuesti sama jutt, kriitikat ja muud jurasi tänud :)

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Ülisuperhea. :)
Mnjaa, päris karm laks, kui ema niimoodi koju satub. Very Happy

Aga, mulle meeldib, et Angela oma õde kaitseb ja värki.
Ja uut tahaks ka! :)

Pealkiri: Re: Angela vs. Ingela 4/1/2010, 00:20

Tänud :)

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ingela peaks tita eest hoolitsema. Wink

Vahepeal on imelik mõelda, et sul suurem jagu aint otsekõne ja paar sõna saatelauseks, aga samas... igav siiamaani pole hakanud. :)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

See osa mulle juba meeldis. Loogiline ja värki. Joey on nunnu. Very Happy

Kaks aastat surnud olnud? Very Happy

Kamoon..

Uut ka!

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Aga minu koer on 41 sekundit surnud olnud:PXD
Ok, veits OT, aga anyway, ootan uut osa, meeldib=)!