Angela vs. Ingela

Mul jõudis alles nüüd kohale.. Nick, Joe, Kevin.. Jonas bro's. Vihkan neid tüüpe juba. Pole üldse nii kobedad ka.

Ja neljas raseduskuu on endiselt märgatav nagu ma siin korrutan nii et ema oleks kohe pidanud nägema seda.

Sille.. Kiskuv*

Mm.. Ma ei tea küll, millised isad on, aga see papake on küll kahtlane.

Kiskuv* Sry, Käro.

mmm.. mulle küll meeldib see jutt vägaväga. :)
Uuut. (:

Mm... ma ei mõelnud otseses mõttes jäätise TOPSE, vaid noh, et suur jäätis, jaotab 5,

Heh, ma mõtlesingi millal avastate, aga siin nad pole mingid kuulsad ega värki, lihtsalt kolm venda...

Ma mainisin ka vahepeal jutus et Ingela on juurde võtnud, aga kuda ema pidi seda märkama kui ta pole koduski eriti olnud ? :O Make sence.

Ega ma pole mõelnudki et ma sellest mingi 100 leheliseks love storyks teen, mul neid si*aks

Rasedad inimesed ei "võta juurde" Neil tuleb kõht. Ja naine, kes on kord juba ise sünnitanud, tunneb selle kõhu ära.

http://kimschell.files.wordpress.com/2008/01/16-weeks-sz.jpg

16-nädalane rasedus.

-.-

Nojah , seda küll

Okeiokei, panid ära mulle

LikeNoOther kirjutas:

Hehe, ma pole öelnud et see Eestis toimub
Kus te üldse seda võtate ?

Eee, siit.

LikeNoOther kirjutas:

Hey, olen Angela, täiesti tavaline Eesti tüdruk,

Nonäe. Kui nad just välismaale pole kolinud. xD

Aga, story on still kobekobe, ei mingit kriitikat sa ei saa, ja annad uue osa soon, all right?

Ahjaaaa , assa rsk... mul polnud plaanis eestis üldse seda teha , ups ... aga nuh kui juba on ma ei hakka siis ümber muutma...

aga eks varsti saab, homme äkki ?

Ma ei tea, mis värk on aga ma tunnen ka varajased lapseootel inimesed ära a'la 3. kuu jne. Eksimata.

Aga jutt... Suht normaalne aga kui ma mina näiteks praegu oma isale teataks, et ma rase olen siis tuleks küll 3. maailmasõda. Kõigepealt sõimaks ta läbi kuti, kes sellega hakkama sai ja siis oleks kord minu käes *A'la Kas sa mõtled ka mida sa teed, tüdruk?*

Kui vanad need A&I olid? 16? *mõtleb* 16!!!? Ol...gu... Well. Ju siis nende isa on selline easy-tüüp, et ikka juhtub.

Muidu üks asi mis mind siin natsa häiris oli see, et otsekõnet oli liiga palju. Noh, ma tahan öelda seda, et selliseid vahelauseid võiks rohkem olla. See ka ainuke asi mis mind hetkel häiris...

Aga muidu on kõik korras

No eks ma annan endast parima, et rohkem jutustavat tuleks :)

Aga uus osa... *Mõtleb* ma ei teagi, eks seda näha aga loodan et varsti :)

Millal uut ka saab?

mai teagi... mul hetkel kahjuks niii palju tegemist... kool võta kogu aja ära...
arvuti ka nii aeglane et sure või ära...
aga esimesel võimalusel panen uue osa üles.

Nii uus osa siis üle piiikkapiiikka aja...
Kõigepealt palun andeks et nii kaua aega on möödas. *põlvitab läpaka ees*
aga et siis loodan et meeldib

Eelmises osas:
"No mitte päris aga kui sellest juba juttu tuli, siis... ma... ma lahutan teie emast...

5. osa

Kõik ahhetasid sellepeale. Plahvatasin totaalselt.
"PAPS , KAS TE MEIE PEALE KA MÕTLETE? MIS MEIST SAAB? KUMMA JUURDE LÄHEME? KAS EMA TEAB ÜLDSE? MIS TEIL VIGA ON? TE OLETE ÜLE KÜMNE AASTA ABIELUS OLNUD JA NÜÜD TAHATE LAHUTADA? NO SEE EI SAA OLLA..." karjusin veel seal edasi.
"Angela rahu nüüd, ära paanitse, hinga vahepeal! Jah me mõtleme teie peale ka, kumma juurde lähete? Peate te ise otsustama, aga nii palju võin öelda et mina jään Eesti elama. Põhjus miks me lahutame et meil pole enam samu tundeid mis kunagi. Ja ema teab juba sellest ja ta on nõus !" vastas isa rahulikult.
"Väga hea ju, siis pole emal enam mingit võimu minu üle, mina valin isa" säras Ingela.
"KUIDAS SA SAAD SELLE ÜLE ÕNNELIK OLLA? EMA-ISA LAHUTAVAD JA SA SÄRAD?" tundsin kuidas hingamine raskemaks muutub, isa üritas mind maha rahustada, pilt läks häguseks ja järgmist hetke ma enam ei mäleta.

Ingela vaatenurk ***

Ehmatasin ära kuidas Angela järsku isa peale karjuma hakkas, nägin ka isa ehmunud nägu. Viimaks segas paps Angelale vahele. Kuulasin mida isa rääkis, me saame ise pooled valida? Väga hea, siis ma saan lapse alles jätta ja ei pea ema käske enam täitma.
"Väga hea ju, siis pole emal enam mingit võimu minu üle, mina valin isa" ütlesin ka oma mõtte välja. Angela hakkas sellepeale veel hullemini paanitsema.
"KUIDAS SA SAAD SELLE ÜLE ÕNNELIK OLLA? EMA-ISA LAHUTAVAD JA SA SÄRAD?" karjus ta mu peale, siis nägin kuidas õde tuikuma kergelt hakkas.
"Angela rahu nüüd, hinga" üritas isa teda rahustada. Järgmisel hetkel vajus ta kokku. Tõusime hoobilt kõik püsti ja üritasime Angelat äratada.
"Kevin, too mulle midagi kanget, Nick too tekk ja padi, Joe sa mine too klaasiga vett, Ingela aita ta mul diivanile pikali panna." käsutas paps kõiki. Tõusin püsti ja aitasin isal Angela diivanile asetada. Kohe tulid ka teised asjadega mida paps tahtis. Paps pani nuuskpiirituse kõrvale, pani padja Angela pea alla ja teki peale. Klaasi vett pani Joe laulapeale ja kükitas samuti diivani kõrvale. Paps vehkis piiritusega Angela nina ees. Tüdruk krimpsutas ainult nina sellepeale.
"Las ta praegu olla, ma lähen käin poes ära, toon lastele midagi süüa." loobus lõpuks isa.
"Me tuleme ka" hõikasin isale ja haarasin Kevinilt käest ning läksime kaasa.

Angela vaatenurk ***

Tegin silmad lahti ja nägin tühja tuba enda ümber, siis aga kuulsin hääli tagatoast lähemale tulemas.
"Dvjj, ma lähen käin kodus ära, seletan mampsile ja papsile paar asja, sa hoia nii kaua oma kullakesel silma peal." kuulsin Nicki häält.
"Teeme nii, kao nüüd siit" naeris Joe.
"Ai" kuulsin Nicki oigamist ja siis ukseklõpsu - vaikus.
"Nii ja mis ma siis sinuga peale hakkan?" kas see kõlas... PAUHH...
"AIA, VALUS OLI, SEE OLI MINU VARVAS SA VASTIK LAUD" kirus Joe enda ette. Hahah.
"Siin võib surma saada..." torises ta edasi, siis tulid sammud mulle lähemale. Järgmisel hetkel võeti mult käest kinni ja istuti kõrvale.
"Oeh, sa võiks ärgata... tead kui sa ärkad ja toibud siis ma viin su välja kuhugi... ma mõtlen meie kahekesi... kui sa vastu pole muidugi... tead kui ma seal ülikoolis olen, mõtlen pidavalt sulle... mis teed, kus oled, kellega jne... olen ka väga tihti Nickile hellanud ja küsinud sinu kohta... aga ma olen keelanud tal sulle öelda... kardan et saad valesti aru või nii... olen ikka loll küll, räägin endaette, pssh, segane peast... aga et ma siis nüüd kokkama... hah, kujutad ette? Mina ja kokkan... päris koomiline." siis tuli vaikus, Joe suudles mu kätt ja siis eemaldus.
"Tead tüdruk, oled ikka veel esimene tüdruk kellesse..."
"Me oleme tagasi..." kuulsin papsi hõiget, deem, kas te 2 seki hiljem ei võinud tulla?
"Ta magab?"
"Jap" Peab vist üles ärkama. Heh, noh nende arvates. Tõusin vaikselt istukile ja vaatasin neid.
"Kaua ta veel magab?"
"Loodan et ärkab varsti"
"Mis süüa teeme täna?"
"ANGELA!" järsku avastasid kõik et ma püsti olen.
"Kuidas sul on? Ega sa midagi ei vaja?" blabla...
"Tšiisas, ega ma invaliid ei ole" naersin vastuseks.
"No jah seda küll" muheles isa. Pööritasin silmi ja läksin ametlikult "oma tuppa".
"Kui keegi vajab mind, siis andku teada" hõikasin oma toast veel neile ja siis läksin pessu.

Peale pesu, vahetasin riided ja hakkasin õppimisi vaatama. Homme ikkagi kooli, mis see loeb et viimane nädal, 10 klass, varsti kõik. Uhh lõpuks. Nii Ainult 3 Päeva veel. Võtsin läpaka välja ja lülitasin sisse. Nii mis meil siin on siis. Mata ja Inglis keel, matas mingised ülesanded, pssh lihtsad, nii Inka, väike jutt teha? Emm.... ahjaa õps rääkis ka ju midagi sellest, okei, hakkame siis pihta.

Nii mata valmis... inka, teeme siis ühe tüüpilise armuloo...

Same old story, girl meets boy, she fell so in love with you, you where her world, till the day it all went wrong, she was helpless as you walked away, you caused her so much pain and she tries to breathe to ease her pain and she wants you to open your eyes, how much she needs you in her life and she is completely torn apart, you broke the poor girl heart, she will cry her self to sleep, and she will cry your name in her sleep, and she cant live without you in her life, and she cant face the lonely days, and she says it's cold without you, she misses your hugs and you will always be her only one, she thinks about the word you use to say, when she lost you she lost the smile on her face and she can't help daydreaming of you, she wonders if you ever think of her and she tried as hard as she could to just... forget about him, she would give up forever to touch you one more time, everytime she hears this song the thinks about you, but she can't let go of the memories she has of him... and she's still waiting for you, all she wants is you back but you wont listen and now her heart is empty without you and she would give her life for you and she wants to be loved, she is so in love with you...

Peaks sobima küll? Jahm... Nii... Oot, kas ma tunnen... Jap, kapsas ja liha... Mmm... paps kokkab. Lidusin kiirelt kööki ja mul jäi suu lahti kes süüa tegid! Nick, Kevin ja Joe.
"Mida hekki? Te ei oska ju süüa teha?!" imestasin. Aga nii see oli, Nick toimetas kartuli kallal, Joe mässas kapsaga ja Kevin lihaga. Okei, see midagi, mida ei näe igapäev.
"Okei kuhu ma risti teen, kolm poissi teevad süüa!" naersin. Vaatasin toa poole, ainult Ingela istus seal.
"Ingel kus paps on?"
"Ta läks mampsi juurde, mamps helistas mingi hädaolukord pidi olema" pööritas õde silmi.
"Okei" liitusin õega ja vaatasin kella korra, pool 7 õhtul, alles? nujah, me oleme 2 tundi juba siin olnud ju. Siis tuli mulle Joe jutt meelde. Otsustasin talle sõnumi saata.

LII-GU-TA-GE PE-PUT

hakkas järsku mängima. Toas olev rahvas hakkas täiega naerma. Joe läks aga näost punaseks.
"Heh, minul tuli sõnum" vabandas ta. Ta vaatas telefoni ja tal läksid silmad suureks. Itsitasin vaikselt. Siis pani ta telfa ära ja nüüd hakkas mul möirgama.

Neegrile musi teeb rassist, karsklane viina tassist, tussi...

vajutasin kiirelt kuskile et see vait jääks, nüüd oli minu punane hetk, jälle tuba naeris.

Põgeneme kella poole 8 ajal, nõus?

lugesin sõnumi läbi, saatsin nõusoleku vastu ja hakkasin telekat uuesti vaatama.

Varsti sai söök valmis ja isa oli ka tagasi, ta sai emalt lahutuspaberid, ma ei suuda ikka uskuda, et mu vanemad lahutavad. Isa ütles et ema isegi ei uurinud meie kohta, ütles vaid et me peame emaga jääma ja kõik, aga see ei ole nii, me ise valime kumma juurde tahame jääda, kui üldse vanemate juurde tahame jääda...
Kui ära saime söödud, läksid kõik oma tegevuste juurde. Meie Joega vahetasime riided...

(Minu riietus)

(Joe Riietus)

ja põgenesime välja. Iluuussss vaatepilt tuli mulle vastu kui Joega ta auto juurde jõudsime.



Kallistasin Joed tugevalt, ta avas mulle ukse, istusin sisse ja imetlesin vaadet seestpoolt. Joe istus samuti autosse ja kimasime minema. Sõitsime päris kaua, kuskil tund või nii, siis peatusime kuskil rannikul ja milline vaade...

Minu enda isiklik pilt, kodurannast tehtud, eelmine suvi ja see sobis selle hetkega täiuslikult, vajutage ja vaadake :)

See oli maagiline... polnud elusees nii ilusat vaatepilti näinud.
"Kas meeldib?" küsis Joe seljatagant mul kinni võttes.
"Võrratu." suutsin vaid öelda, olin täiesti lummatud sellest vaatepildist.
"Ma olen tegelikult ammu tahtnud sind siia tuua, aga pole julgenud ega võimalust olnud" sosistas Joe mulle vaikselt kõrva, pöörasin tema poole.
"Loll olid et ei julgenud, ma olen ammu tahtnud sinuga koos midagi teha, aga ennem ma olin liiga noor sinu jaoks aga nüüd... meil võiks ju midagi olla." laususin, kui poisi kaela ümbert kinni võtsin. Joe vastas suudlusega, lummas sellega mind, tahtsin seal samas ära minestada. Poiss hoidis mind kõvasti, kartes nagu kaoksin kuhugi.

Olime rannikul veel kaua, Joe sõitis autoga lähemale, istusime sees ja nautisime tähti. Kuskil 12-ks öösel jõudsime lõpuks koju tagasi, Joe jäi too õhtu minu tuppa, aga me ei teinud midagi sellist mida te arvate, olime korralikud. Magasime vaid üksteise kaisus, see oli parim öö üldse...



Niii, loodan et korvasin sellle piiikkkaa aja mil ma ei kirjutanud, aga mul tõesti ei ole võimalust tihti kirjutada, kool võtab kõik mu aja ära, nüüd hakkasin breik tantsus ka käima, see võtab omakorda mult aja... ja lõpuks olen nii väsinud et jube, aga üritan nädalavahetusteti ikka kirjutada... nii aga loodan et meeldis see osa... mul endal igatahes tuli lõpus külmajudinad peale, kui uuesti läbi lugesin :)[/font]

supper, mulle meeldib ! : )

väga hea!!!!! :)

Ootan uut.

tänud :)

Endiselt väga hea.
Ingela vaatenurka oleks tahtnud võib-olla natukene pikemalt lugeda.
Pilt päikeseloojangust oli lummav, sellise mõnusa tooni andis päike lainetele.
Ja telefonihelidad olid ägedad:D
UUT!

Kirjuta veel sa kirjutad nii hästi
Igatahes KIRJUTA VEEL

to White Wolf : Jap see pilt on siiamaani, ise imestan et kuidas ma sellist pilti oskasin teha
to StripedMämmu : MA ANNAN ENDAST PARIMA :)

Thankjuuu (L)

1 asi veel ma ei näe nende riietus ma ei tea miks kas seal peaks olema mingi pilt vms igatahes ma ei näe

Miks sa ei näe ? peaks nägema :)

Ma ei tea :S

ei oska aidata
okei lets not get offtopic

Okei aga millal uus osa ?