Angels don't cry

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Tsauuu! Ma pole pikka aega kirjutanud ning nüüd tuli isu peale ja ma mõtlesin, et äkki teile võiks meeldida. Kuna ma pole vist pool aastat juba midagi kirja pannud, siis ma võibolla ei oskagi enam kirjutada, nii, et ärge pange pahaks, kui väga hull jura tuleb. Angels don't cry Icon_biggrin

Aga noh, mis mul enam muud öeldagi on.. ah, seda ka, et võib tulla mingi hullem love story pläma, aga ma üritan sellest pubekavärgist eemale hoida, et rohkem reaalne oleks ja nii. :) Ning tuleb ka natuke ebaloogilist ja ebanormaalset, aga mingit ehtsat Videvikku ma ei tee, või nii. Sarnasusi võib muidugi vahel esineda, kuid ma loodan, et te ei hakka kisama: "VIDEVIK", "SEE ON EHTNE VIDEVIK," "VIDEVIKUS ON SAMAMOODI," jne.. loodan, et saate aru küll. Angels don't cry Icon_wink

Igatahes, ma ei tea, kui tihti ma saan uusi osi kirjutada, aga ma üritan iga päev ühe või kaks osa valmis teha ja siia üles panna.
Loodan, et teile meeldib! (:
KRIITIKAT OOTAN KA! Angels don't cry Icon_biggrin

...

Esimene osa
"Kingitus"

"Lõpeta, palun. Kao minema. Ma vihkan sind. Mine, palun.."
"Cathy, Cathy! Ärka üles!" kisendab keegi mul kõrvaääres ja raputab mind. Võpatan end ärkvele ja tõusen kiirelt istukile.
"Mis? Kus?" hakkan kätega vehkima ja löön õrnalt oma tädile vastu kõhtu. Vaatan teda vabandava pilguga ja ohkan.
"Cathy, see hakkab jälle pihta.." lausub tädi vaikselt. Kortsutan kulmu kuna ei mõista, millest ta räägib.
"Misasi?" küsin arusaamatult. Tädi vaatab mulle murelikult otsa. Ta raputab pead.
"Cathy, kas sul on teistega taas probleeme?" pärib ta. Raputan sellepeale pead.
"Mul on kõik korras.. päriselt ka," valetan talle. Kurat.. miks ma talle valetasin? Ta on ju mu tädi.. ma võin ju teda usaldada. Või mis?
"Hea küll. Ürita magada veel veidi, kell on üpriski vähe veel. Kas hommikuks erisoove on?" naeratab tädi. See toob ka minu suule pisikese muige.
"Pannkooke šokolaadiga?" teen ingellikku nägu. Ma tean, et tädile ei meeldi sellised hommikusöögid ning ma üldse ei imestaks, kui ta keelduks. Kuid ta noogutab rahulolevalt ning tõuseb püsti. Korraks kummardub ta veel mulle lähemale, teeb õrna musi mu otsaesisele ja sosistab: "Ma armastan sind."
Tädi eemaldub minust ning lahkub vaikselt mu toast. Lasen oma peal taas padjale langeda ning kohendan oma tekki. Mina sind ka, Ilsa..

Hommikul ärkan üpriski hilja. Pigem võib öelda, et on juba lõuna peaaegu. Kell saab kohe-kohe kolmveerand kaksteist. Siiski on ju suvi ning on lubatud magada. Kuulen allkorruselt tädi rääkimist. Kuna keegi talle vastu ei räägi, arvan, et ta kõneleb kellegagi telefoni kaudu.
"Jah, ma arvan ka, et nii on kõige parem.." lausub ta kuidagi kurvalt. See paneb mind mõtlema. Tõusen voodist püsti ning ringutan aeglaselt. Märkan kohe enda peegelpilti ning see paneb mind muigama. Meik on kõik laiali, juuksed jubedalt sassis ning särk valepidi seljas. Issand, mis minuga toimunud on? Naeran veel mõne minuti enda välimuse üle, ning haaran peeglilaualt kammi. Sikutan õrnalt oma juustest kolm klambrit välja ja harjan oma pikad juuksed ära. Tõmban särgi alumise otsaga üle silmadega. Roosale särgile jäävad koheselt ripsmetussi plekid peale, kuid ma ei lase end sellel häirida. Võtan peeglilaualt ühe vatitupsu, teen selle keelega niiskeks ning pühin oma näo laiali aetud meigist puhtaks.

Panen kammi tagasi oma kohale ning viskan vatitupsu toa nurgas olevasse prügikasti. Ringutan veel ühekorra ning sasin veidike oma helepruune juukseid. Kuulen tädi samme trepist üles tulevat. Sammun oma toast välja, otse tädile vastu.
"Hommikust, uinuv kaunitar," naeratab ta mulle rõõmsalt. "Su hommikusöök ootab sind köögis," lisab ta veel juurde, kohendab oma valget pluuset ning läheb oma tuppa. Keksin kööki, kus torkab koheselt ninna mõnus pannkookide lõhn. Leian koogikestega taldriku keset lauda olevat ning šokolaadikastme pudel seisab selle kõrval. Plaksutan käsi õrnalt kokku, haaran sahtlist kahvli ning kapist puhta taldriku ning istun lauataha. Tõstan endale mõned pannkoogid, lasen neile hoogsalt šokolaadi peale ja pistan ühe magusa pannkoogi endale tervenisti suhu. Kugistan selle kiirelt alla ja teen järgnevaga samamoodi. Korraga kuulen uksekella.
"Kohe tulen!" hõikab tädi teisest toast ning on kuulda ta samme koridori minevat. Ta avab välisukse ning jutustab seal kellegagi lühidalt.
"Cathy?" kutsub ta mind.
"Mh?" pomisen talle vastu, suu pannkooki täis. Tädi tuleb kööki, käes pisike neljakandiline asi, mis on armsasse helesinisesse pakkepaberisse pakitud ning millel on peal hõbedasest lindist tehtud lehvik.

"Kellele see on?" küsin ja neelan koogi kiirelt alla. Tädi paneb selle köögilauale ning lausub: "Sinule."
"Aga kellelt?" pärin imestunult. Kui see on mu sünnipäeva kink, siis mõni on ikka päris hiljaks jäänud sellega.
"Mul pole õrna aimugi. Postiljon tõi selle ja käskis sinule anda," vastab ta muigega. "Ehk on see mõnelt austajalt?"
Kortsutan sellepeale kulmu. Austajalt? Mida veel..
"Aga söö ära ning tee lahti. Pärast anna mulle ka teada, mis said ja kellelt. Mul on vaja veidi tööd teha," teatab ta, pilgutab mulle kavalalt silma ning lahkub köögist. Pomisen midagi suvaliselt omaette, pugin kiirelt oma pannkoogid ära ja asetan mustad nõud kraanikaussi. Haaran pakikese kätte ja lähen oma tuppa. Panen paki oma voodile ning asetan käed puusa. Silmitsen seda kinki veidra pilguga ning otsustan selle lõpuks avada.

Üritan paberi õrnalt lahti teha, seda purustamata. Paberi sees on must karp. Avan selle karbi ning leian sealt seest hulgaliselt mu lemmikkomme - Rafaellosid. Kergitan kulme ning naeratan. Haaran ühe kommi endale pihku, võtan selle paberist lahti ja söön selle ära. Tunnetan selle magusat maitset ja naudin seda. Kuid äkki märkan kommide vahel veel ühte pisikest karpi. See on veripunast värvi ja sametine. Võtan selle kätte ning avan selle ettevaatlikult. Leian selle seest imeilusa hõbedast kaelakee. See on hästi lihtne ning C täht ripub selle küljes. Muigan, võtan selle karbist välja ning panen endale kaela. Sammun peegli ette ning vaatan seda ilusat ketti. Puudutan C tähte õrnalt nimetissõrmega ning korraga muutun väga uimaseks. Mu pea hakkab ringi käima ning ere valgus läbistab mu tuba. Mu silmad tahavad kinni vajuda, kuid üritan neid kuidagigi lahti hoida. Näen enda silme ees kellegi varju, kuid ei saa aru, kes see olla võiks. Mul läheb silme eest mustaks, korraks kuulen mingit häält õrnalt laulmas väga tuttavat laulu ja siis kaotan ma teadvuse.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Võtan peeglilaualt ühe vatitupsu, teen selle keelega niiskeks ning pühin oma näo laiali aetud meigist puhtaks.

Iu. xD

Aga muidu paljulubav. :) Ootan uut. (;

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Kusjuures, nasicc, mina teen samamoodi. See pole minumeelest üldse rõve. Very Happy

Uus tuleb võibolla juba täna hilisõhtul. :)

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Hmm, huvitav kui keegi shokolaadise keelega üle vatitupsu tõmbab...*Me and my sick thinking*

*Pistab ühe Geisha kommi suhu*

Ootan ka uut siis=)

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Mulle tundub niiii rõve. Very Happy

On üks tuttav, kes kuskil õues end äramäärides ka koha tatiseks teeb ja hõõrub... No ei suuda vaadata. Very Happy

Naljatila Postituste arv : 95 Age : 31

Väga hea jutt! Kindlasti uut, Ei oskagi rohkem öelda. Very Happy

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Noh, eks igal ühel oma arvamus. Angels don't cry Icon_biggrin

Ma siuke maamats ka, nii, et ma ei imesta, kui ma rõvedusi teen. Angels don't cry Icon_wink

Aga mul on hea meel, et kellelegi meeldib. Uus osa juba varsti. Angels don't cry Icon_biggrin

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Joujoujou. Angels don't cry Icon_biggrin

Nii, maitea, kui keegi tähelepani, siis toppisin jutule uue pealkirja. Avastasin, et see sobib paremini ning on kõvasti lühem ka. Angels don't cry Icon_wink

Igatahes, teine osa siis.
Head lugemist! :)

...

Teine osa
"Uudis"

Ärkan, tundes teravat peavalu. Tõmban end kuidagi istukile ning kombin parema käega pead. Pea tundub olevat terve ja üritan püsti tulla. Pea käib küll veidi ringi, ning ma pean otsima laualt tuge, kuid saan siiski ilma pikali kukkumata püsti.
"Cathy, mis sa teed seal?" koputab tädi vaikselt uksepeale. Raputan õrnalt pead, kõnnin ukseni ja avan selle.
"Ei midagi," vastan talle võltsilt naeratades.
"Aga ma kuulsin mingit kolinat.." hakkab tädi murelikult rääkima, kuid segan talle kiirelt vahele: "Eh, ma kukkusin toolilt maha, muud midagi," ning muigan hädiselt. Jälle ma valetasin. Aga miks? Oleksin ju võinud talle öelda, mis juhtus ja.. kuid ei, siis ta peaks mind kindlasti hulluks või midagi.
"Hea küll siis," rahuneb ta. "Ahjaa, me arutasime Hildaga, et äkki sa peaksid minema mõneks ajaks tema juurde? Tal on ema, kes on raskelt haige, ning oleks väga tore, kui sa saaksid teda vaadata mõnda aega. Hilda maksaks sulle ja puha. Aga andesta, ma ei saa sulle hetkel täpsemalt rääkida, mul on hetkel kiire," seletab ta mulle. Hilda juurde? Äh, ei. Ma ei ole sellega mitte mingil juhul nõus!

"Aga tädi! Ma ei saa ju.." pomisen talle, kuid tädi vaatab mind kurva pilguga. "Oeh, hea küll. Pärast räägime," loobun oma vastuvaidlemis katsetest. Tädi ohkab rõõmsalt ning lahkub mu uksetagant. Pööritan silmi ja löön ukse õrna pauguga kinni, peaasi, et tädi seda ei kuuleks. Oeh.. mida veel? Kõigepealt need vastikud unenäod, siis see imelik kaelakee ja nüüd pean ma veel mingit vanainimest minema valvama, KESET SUVE? Ma üldse ei imestaks enam, kui.. õh, ma ei tea ise ka enam.. Sammun peegliette ja üritan seda tobedat kaelakeed kaelast saada, kuid mitte kuidagigi ei suuda ma leida seda tobedat lõksu, et see kett kaelast ära võtta. Teen ketile vähemalt kolm tiiru peale, kuid lõkatsit ei ole. No mis nüüd? Jään veel pimedaks ka või? Võtan keti kõvasti sõrmedevahele ning üritan seda kaelast tõmmata, kuid kett ei mõtlegi puruks minna. Einoh.. tore..
"Cathy, ma lähen. Tulen umbes tunnipärast tagasi. Ära maja maha lammuta, eks?" hõikab tädi ning jookseb kiirelt allakorrusele. Hea nali, Ilsa. Okei, see, et ma ükskord, kolm aastat tagasi väikse.. nojah, suure õnnetusega hakkama sain, ei tähenda, et see enam juhtuks. Kurat, ma olin ju siis kõigest neliteist.

Pööritan silmi ja lahkun oma toast. Libistan end trepi käsipuust alla ning hüppan elutoa diivanile. Haaran väikselt klaaslaualt telekapuldi ning lülitan teleri sisse. Klõpsutan kanaleid edasi-tagasi, kuid ei suuda midagi huvitavat leida. Jätan lõpuks käima Disney multikakanali ja jään multikaid vahtima. Süvendun multikatesse ja ei pane tähelegi, kuidas aeg möödub. Korraga kuulen mingit kolistamist ja ehmun. Suunan kiirelt oma pilgu esiku poole. Näen seal tädit, kes hüppab ühel jalal, et teisest jalast kinga saada. Tema taga seisab Hilda. No tore. Kas ma pean juba täna sinna minema?
"Mine edasi, ma teen meile kohvi," lausub tädi oma sõbrannale. Hilda noogutab ning sammub elutuppa.
"Oi, tere Cathy," ütleb Hilda mind nähes õnnelikult.
"Tsau jah," pomisen talle tüdinult vastu.
"Noh, mis sa siis sellest ideest arvad siis?" küsib ta ning potsatab mu kõrvale diivanile istuma. Mis ma arvan või? Et see on puhas jama. Unustage ära see idee ja otsige endale mõni muu abiline.
Kuid tädi heaks ei ütle ma oma tõelist arvamust välja. "Oeh, ma ei tea. Ma võin ju abiks ikka tulla."
"Siis on ju hästi," läheb Hilda nägu naerule. Sinu jaoks küll jah.

"Aga kuna ma tulema peaksin siis?" küsin kiirelt, enne, kui Hilda midagi öelda veel jõuab.
"Oleks tore, kui sa homme hommikul juba tuleksid. Ma ei tea, kas sa tead, aga ma elan linnast veidi väljas, maamajas. Ära muretse, sa ei oleks seal koguaeg ainult mu emaga. Ümberringi on veel mõned majad, kus elab ka sinuvanuseid lapsi ja mu vanim poeg, Alex, on ka hommikupoolikutel ning õhtuti peale seitset kodus. Ning mina tulen ka kusagil kaheksa paiku," seletab ta kiirelt rääkides. Kohe jõuab minuni kogu see info, kuid jääb peatuma Alexi juures.
"Aga miks siis su poeg oma vanaema ei saa vaadata?" pahvatan veidi vihaselt. HALLO! Endal on lapsed olemas ja siis pean mina mingit võõrast vaatama. Suured tänud! Vaatan Hildat altkulmu. Naine muigab vaid.
"Ma ju ütlesin, et Alex on päeval ära. Ta on viimast nädalat veel praktikal. Siis tuleb koju ning rohkem sa ei peagi meie juures aega veetma," selgitab ta rahulikult. Nojah.. siis küll. Tädi jõuab ka meie juurde, käes kaks tassi kohvi. Seejärel silmitseb ta mind rahuliku ilmega ning asetab kohvid lauale. Hilda haarab koheselt ühe tassi enda kätte.
"Ma lähen nüüd oma tuppa. Asju pakkima. Nädal aega jah? Mitte kauem?" tõusen ohates püsti. Hilda noogutab. Tädi vaid naeratab õnnelikult mu otsuse peale. Raskete sammudega lähen trepist üles, oma tuppa.

Oeh.. nädal aega kusagil pärapõrgus? Mis saab veel parem olla? Nonii.. mida ma siis kaasa võtan? Tirin kapist kõik oma riided välja ning haaran kapipealt oma suure spordikoti. Hakkan asju sorteerima. Mingid normaalsemad asjad asetan korralikult spordikotti ja ülejäänud, mida ma kaasa ei võta, viskan suvaliselt kappi tagasi. Kui tagasi tulen, siis koristan. Cathy ausõna! Võtan sahtlist ka puhast pesu ja panen ka need asjad kotti. Hommikul panen pesuasjad ka kotti, praegu ma ei viitsi. Lükkan kapiuksed kinni ja tõstan spordikoti kiirelt lauanurka. Korraga kuulen oma telefoni helisemas. Hüppan voodipeale ning viskan padja voodist maha. Võtan telefoni kätte ja vastan kõnele.
"No räägi," lausun kiirelt.
"Tsau, sa välja viitsid?" küsib Sam. Keerutan end selili ning vaatan lakke.
"Ikka jah. Kus kokku saame?" küsin vastu. Samiga võiks küll kokku saada jah, enne ära minekut.
"Eh, tule minu juurde. Kõik on siin," vastab sõbranna.
"Okei, mingi kümne minta pärast olen seal," lausun ning katkestan kõne ära. Viskan telefoni tagasi voodile ning hüppan püsti.

Haaran toolilt oma kulunud teksad, musta topi ja triibulise pusa. Võtan tudukad kiirelt seljast ja tõmban puhtad riided selga. Pillun tudukad samuti voodile ja haaran peeglilaualt kammi. Tõmban sellega kiirelt juustest läbi ja kohendan juukseid veidi kätega. Panen kammi tagasi lauale ja teen kiire meigi. Natuke ripsmedušši, lauvärvi ja huuleläiget. Võtan voodipealt oma telefoni ja torkan taskusse. Tõmban pusaluku eest kinni ja jooksen allakorrusele.
"Kuulge, ma välja. Tsau!" hõikan veel tädile ja Hildale ning sikutan esikus oma ketsid jalga. Kapipealt haaran veel oma võtmed, avan ukse ja jooksupeal pistan võtmed tasku. Olen alati harjunud Sami juurde jooksma. Kuid äkki torman kellelegi otsa ja komistan. Kukun pikali ning saan põlvele päris haiget. No tore, nüüd on püksid raudselt veelrohkem lõhki! Kergitan pead ja vaatan, kellele ma otsa tormasin. Poiss on võõras, kuid naeratab siiski. Ta sirutab oma käe välja, et mind püsti aidata. Võtan ta abi vastu ning ta tõmbab mind püsti, kogemata enda vastu. Eemaldun temast kiirelt ja punastan õrnalt. Kutt on päris kena. Ning ta helerohelised silmad säravad justkui smaragdidena päikese käes.
"Vabandust," pomisen talle. Poiss noogutab arusaadavalt ning kõnnib rahulikult edasi. Ja kes see veel oli?

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Midagi käis vastukarva... pealiskaudsus vist. Very Happy

V mai tea ka.. Very Happy

Mulle endale on öeldud, et mina kirjutan ühes osas 10 minutist, teised 10 päevast... ju see minu probleem. Very Happy

Kus tegevus timub?

Ootan uut. (:

Pealkiri: Re: Angels don't cry 4/1/2010, 13:40

hea :)

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

nasicc kirjutas:: Midagi käis vastukarva... pealiskaudsus vist. V mai tea ka.. Mulle endale on öeldud, et mina kirjutan ühes osas 10 minutist, teised 10 päevast... ju see minu probleem.

Kus tegevus timub?

Ootan uut. (:

Mismõttes pealiskaudsus? Very Happy

Mul juhe koos, nii, et maisaa suht aru, mida sa mõtled nagu. Very Happy

Tegevus? Ma ei teagi, kui ausalt öelda. Pole seda veel välja mõelnud. Very Happy

Uus tuleb varsti. Ja mul on hea meel, et teile meeldib. :)

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Kõik kuidagi.... libiseb mööda. Very Happy

Sa nagu ei peatu millelgi...
Kuigi ma olen kohutavamaidki asju lugenud. Very Happy

Mitte, et su jutt kohutav oleks... Very Happy

Aga lihtsalt... tegevustik libiseb mööda. Very Happy

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

A, okei.

Ilmselt on süüdi see, et ma pole pikka aega kirjutanud. Very Happy

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Raputa rooste maha siis. ;D

Võlur Postituste arv : 50 Age : 29 Asukoht : Voodis.

Hea on. o.o uut osa, ruttu. ;o

Kas sa võtsid selle jutu pealkirja, Tokio hoteli ühest uuest laulust 'Down on you'? Very Happy

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Oeh.. pean tunnistama, et see on veidi igav osa, kuid samas ka väga vajalik edaspidise jutu juures. Angels don't cry Icon_wink

Loodan, et väga igav ei tulnud. Angels don't cry Icon_biggrin

Head lugemist! :)
Ja Anny, pealkirja sain sealt jah. Angels don't cry Icon_razz

...

Kolmas osa
"Veel üks uudis"

Kehitan õlgu ja kõnnin rahulikult edasi. Eemalt juba paistabki Sami maja. Lisan veidi kiirust ning jõuan sõbranna uksetaha. Koputan uksele üpriski tugevasti.
"SAMANTHA, KEEGI ON UKSETAGA!" kisendab keegi seestpoolt. Muigan õrnalt ning tõmban käega läbi juuste. Korraga avaneb uks ning vastu vaatab mulle rõõmsa näoga Sam.
"Jou, tule sisse," ütleb ta ning astub ukse eest ära. Lähen tema järel esikusse ja võtan ketsid jalast ära. Lükkan jalatsid kiire liigutusega seina äärde, teiste jalanõude juurde. Mnjaa, see maja on harjunud paljude inimestega.
"Mis teoksil siis?" pärin sõbrannalt ja lähen tema järel elutuppa, kus kõik istuvad ringis maas ja üks neist tõmbab vessarit.

"Tead, niisama oleme. Tegeleme vessariga ja nii. Otsi endale kellegi kõrval koht, saad ka ehk paar mahvi," nõksatab tüdruk peaga teiste suunas ja potsatab oma poisssõbra kõrvale istuma. Hingan sügavalt sisse-välja ja lähen Niki ning Sofia kõrvale.
"Piffid, tõmmake kortsu," ütlen neile sõbralikult. Tüdrukud vaid naeratavad ja teevad mulle enda keskel ruumi. Istun nende vahele ja koheselt lausub Sam: "Kuna Cath alles nüüd tuli, on temal õigus tõmmata kolm mahvi ja siis läheb ring tema juurest edasi." Seejärel hakkavad osad, kelle kord oleks olnud kohe käes, oigama ning Niki mu kõrval vaid muigab. Sam ulatab vooliku mulle ning rõõmsalt võtan oma esimese mahvi.

Äkitselt hakkab Sami telefon helisema. Tüdruk kargab koheselt püsti ja urgitseb oma mobiili taskust välja.
"Kõik vait, mu ema helistab!" teatab ta meile. Kohe jäävad kõik vait. Tõmban ka teise mahvi ning Sam võtab kõne vastu.
"Jaa?" lausub sõbranna muretult telefoni. Kostub ta ema vasturääkimist, kuid kahjuks ei saa ma midagi aru, mis ta räägib. Sami nägu läheb järjest mornimast.
"Midagi suht ei ole vaja. Meil on kõik olemas," ütleb ta seejärel.

Noh, mis nüüd siis on?
"Okei, tsau," pomiseb ta lõpetuseks ning paneb telefoni tagasi tasku. "Sorri rahvas, aga mu ema tuleb umbes kümne minuti pärast koju. Plats peab puhas selleksajaks olema," ütleb ta seejärel meile. Kõik peale minu ja Joeli kargavad koheselt püsti. Tõmban rahulikult veel oma viimase mahvi ning tõusen samuti. Joel vinnab ka end kuidagi püsti.
"Ma aitan sul veits koristada siis," lausun sõbrannale. Sam vaatab mulle tänulikult otsa.
"Mina ka, musi," ütleb ka Joel ning suudleb oma tüdruksõpra õrnalt huultele. Pööran oma pilgu igaksjuhuks kuhugi eemale ja vilistan omaette, justkui neid polekski seal seismas. Tsa-la-la-la-laa, lõpetage palun ruttu ära.

"Joel, vii sa vessar ära, ma koristan oma toa ära, Cath, võtaksid sa köögi ette? Ülejäänud peaks enam-vähem korras olema," jagab Sam korraldusi. Noogutan talle lahkelt. Joel surub veel ühe kiire musi Sami põsele ning hakkab vessariga tegelema. Sam jookseb kiirelt oma tuppa. Sammun kööki ja vaatepilt, mida ma näen, ei ole just kõige hullem. Normaalne. Vähemalt see pidu ei lõppenud nii hullult, kui eelmine. Muigan omaette ja hakkan prügi lauapealt ära koristama. Viskan prahi kõik prügikasti ja mustad nõud panen nõudepesumasinasse. Tõmban laua märja lapiga üle ning hõõrun põrandalt ka mõned plekid kiirelt maha.

Klõpsan nõudepesumasina käima ja pesen lapi ära. Joel tuleb samuti kööki ja vaatab mind huvitava pilguga.
"Mis viga?" küsin temalt. Poiss raputab vaid pead. Meie vahel on umbes kahe minutiline vaikus. Noh poiss, mis passid seal. Räägid ka midagi või? Ohkan vaikselt ning viskan pestud lapi kraanikausi äärele.
"Ei midagi. Mind lihtsalt imestab, et sa viitsisid siia koristama jääda. Teised tõmbasid küll kohe minema," lausub Joel seejärel. Kergitan kulme. C'mon kutt, Samantha on mu parim sõbranna, muidugi ma aitan teda igas olukorras.

Ma ei vasta Joelile midagi ning kohe saabub ka Sam ise kööki. Hüppan kapiäärele istuma. Joel võtab Samilt ümbert kinni. Sam vaid naeratab õrnalt.
"Mis me siis edasi teeme?" küsin sõpradelt. Sam kehitab õlgu. Kuuleme, kuidas välisuks lahti tehakse.
"Samantha, ma olen kodus!" hõikab tüdruku ema. Sam pööritab silmi ja läheb elutuppa. Järgneme talle Joeliga. Sami ema jõuab ka elutuppa ning vaatab meid rahuliku näoga.
"No tervist, pole ammu näinud," lausub ta meile sõbralikult. Joel noogutab talle mehelikult ning mina vaid naeratan hädiselt. Sam, lähme ruttu ära, enne, kui su ema meid küsimustega pommitama hakkab. Vaatan sõbrannale otsa ning nõksatan ettevaatlikult peaga ukse poole. Ta pilgutab arusaadavalt silmi ja ütleb emale: "Okei, emps, me lähme nüüd välja."

"Hea küll. Aga mõistlikul kellaajal ole palun kodus," vastab Sami ema ja läheb oma tuppa. Kolmekesi sammume esikusse ja paneme oma välisjalanõud jalga. Väljume majast ja võtame suuna pargi poole. Äkki peaks nüüd rääkima neile, et ma lähen homme minema? Või ütlen alles pargis? Oeh, ma ei tea kah. Kõnnime vaikides. Joel ja Sam hoiavad käest kinni, ma pistan käed pusa tasku ning longin nende kõrval. Korraks vaatan Samanthale otsa. Ta pilk on kuidagi eemal ja murelik.

Mõne minuti jooksul jõuame parki. Istun kiigule ja lükkan endale väikse hoo sisse. Sam sosistab midagi Joelile. Joel sosistab vastu. Seejärel sosistab Sam uuesti. Joel noogutab ning nad tulevad mulle lähemale. Mis nüüd? Saladused minu ees? Misajast? Või peaks ma ise oma uudise välja rääkima? Nojah.. ma siis teen seda.
"Sam, mul on sulle üks pisike.. uudis," ütlen vaikselt. Sam vaatab mind veidra pilguga. Joel jõllitab kaugustesse.
"Räägi siis, ma kuulan," vastab sõbranna ja lükkab oma tuka silme eest ära. Ohkan.

"Ma pean homme nädalaks ajaks linnast ära minema," pööritan silmi ja kortsutan kulmu, "Hilda ema on haige ning ta palus mind, et ma teda nädal aega vaataks. Loomulikult ma ei saanud midagi vastu öelda, sest Ilsa oleks mu nagunii pehmeks rääkinud, nii, et homme ma sõidan linnast välja," lõpetan oma jutu. Joel ei pööra oma pilku minu poolegi. Tundub, et Sami tuju langeb veelgi.
"Noh, pole hullu. Nädal aega möödub ju kiiresti, või mis?" üritab sõbranna veidikenegi naeratada. Noogutan sellepeale.

"Aga räägi, mis sul juhtunud on?" küsin temalt. Ta vaatab mind ehmunud ilmega.
"Mis mul oleks pidanud juhtuma?" küsib ta vastu. Tüdruk, arvad ka, et suudad minule valetada? Ha-ha.
"Kui sa ei saa, siis sa ei pea rääkima," lausun. Sõbranna ohkab raskelt. Joel vaatab ikka veel eemale. Sam ohkab veel kord. Rahune tüdruk, lihtsalt rahune, hinda sügavalt sisse-välja ja siis räägi, kui saad. Sõbranna laubale on tekkinud murelik korts. Ta nagu tahaks rääkida, kuid samas ei suuda sõnu endast välja pigistada. Pisarad tulevad talle silmadesse ning ta suleb korraks silmad ja avad need taas. Kuid äkitselt lausub ta: "Cath.. ma olen rase."

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ma TEADSIN, et tüüp on rase. Very Happy

Mis tegi asja ettearvatavaks. Very Happy

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Aga samahästi oleks ma võind talle vähi ka tekitada. Irw, mida veel, eks? Very Happy

Ja ma ütlesin, et igav osa on. Wink

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Kas just igav... Very Happy

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Noo, mis ta siis oli? Very Happy

Räägi välja, ma kuulan. Very Happy

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ettearvatav! (I) xD

Pealkiri: Re: Angels don't cry 5/1/2010, 14:39

Kustotsast see ettearvatav oli? Kuigi mulle oleks vähk rohkem meeldinud. Sorry, I'm a coldhearted person. Very Happy

Siis oleks keegi ära ka surnud. *naerab õelalt*

Ei, aga muidu mulle väga-väga meeldis. Esimeses kahes osas oli küll natuke nii, et ärkan üles, panen riidesse, kammin juuksed, teen meigi, lähen alla, vaatan telekat, võtan mobiili ja jooksen Sami juurde. Pealiskaudsus. Ja mul oli üli-üli mõte seda mainida, kui nasicc seda nagunii öelnud on. Anoh.

Uut ootan. Very Happy

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Ma teadsin kohe kui Sam oma suu avas, et okei, rase. Very Happy

Siis asi peab ju ettearvatav olema. Very Happy

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

Minu jaoks see küll ettearvatav polnd. Eriti veel sellepärast, et nad tulid pmst peolt ju. Vessar ja joogid ja.. milline normaalse mõistusega rase inimene teeks vessarit?
Vottt.
Niietjah - ei olnud ettearvatav.

Pealkiri: Re: Angels don't cry 5/1/2010, 20:07

Pealkiri ei kutsunud kohe kuidagi lugema..ei tea miks...igatahes on mul hea meel, et ma siia lõpuks ikka ka põigata otsustasin.
Tore jutt on.
Esimene osa:
Kuigi jah, ma pean nasicc'uga nõustuma tegevus nagu 'voolab' mööda peatumatta millelgil täpsemalt, vist mitte selle pärast, et sõnu/lauseid on asjade kohta vähe (kuigi mingi osa on kindlasti kas sellel) on nagu lause ehitus vist...-ei tahaks nüüd öelda vale-...teistmoodi. Aga võibolla mitte, ma ei oskagi eriti häsi seletada milles see viga on ja kindlasti ei ole see viga terves jutus, võibolla ainult pooles....või siis kolmveerandis.
Teine osa:
Palju parem. See oli igav kui Sam ütles, et ta on rase. Mitte, et selles asjaolus üldiselt midagigi igavat oleks, see koht meenutas lihtaslt üht tüüpilist pube juttu.
Üldiselt:
Igal juhul ootan ma uut osa.

» Demons&Angels
» Dont say anything tonight