Kord meeleheitel olles

Kord meeleheitel olles ,
elu järele mõeldes.
Mõtted lõõmasid kui leegid koldes,
stress saabus naerdes.

Rüüpan kanget kohvi,
vaadates arvutiekraani.
Taustal ilutseb ports lagunevat krohvi,
see on rahustav omat moodi.

Telekast tuleb nutufilm,
vaat` et endalgi haletsusest ,
läigib silm.
See tuleb masendusest.

Stress kui kuri loom,
varitseb nurga taga.
ei huvita teda inimese iseloom,
sellest ei pääse noor ega vana.


Just siis kui sa seda ei oota,
ilmub ta.
Tuleb lahendus kui ainult loota,
et see tuleb.

Kesklinna päikesekiir.

Ilm tormine ja kõle,
millel ilutsevad hallid kõrghooned.
On sul sõnu,
kui sinu tee seal vookleb.

Siis jalutasid välja sealt,
justkui teisest dimensioonist.
Sina oled halli kesklinna kontrast,
oled ka päris või illusioon.


Ja see naeratus sinu suul,
mis paneb tundma et minu ees on päike.
Ning mis ongi uskuda muud,
kui et oledki rõõmuallikas võimas kuid väike.