"Minu koht ei ole seal"

Esiteks mul on vigu kohutavalt palju. Ja antud hetkel ei ole mul viitsimist kül et neid parandada, kuid ükspäev võtan selle uuesti käsile ja parandan vead .



oli öö , kuu sätendas veepeal istusin üksi järveääres mõeldes kõigest .
ehmusin kui tundsin kedagi enda taga liikumas, vaatasin taha seal polnud kedagi.
tundsin kellegi õrna puudutust,justkui keegi istuks mu kõrval.
tegelikult ei istunud kuid ma tundsin sind..
puhkesin nutma et su kaotasin,nutsin et nüüd istun üksi kohas kus istusime koos
õrn tuul sasis mu juukseid tekitas reaalse tunde et istud minuga.
..olin nutnud juba mõndaaega , silmad kipitasid neist kibedatest pisaratest kuid järgi nutt ei jäänud,
tundsin kuidas jään nõrgaks,tundsin kuidas energia mu seest väljavalgus ..
tekitasin endale tunde nagu oleks ma tühikoht,et enam ei ole kellegil mind vaja.
tõusin püsti kõndisin vette,kõndisin niikaua kuni suutsin , kui lõpuks vajusin sügavusse..
vesi kandis mind justkui musta auku nägin valgust tundsin et kohe olen sinuga vajusin ja kadusin ,
järgmine hetk ,tunndsin kuidas keegi räägib muga, nägin vilkureid nägin inimesi,
tundsin kuidas mind tõsteti ja kuskile veeti..
ma ei suutnud avada silmi , ei suutnud rääkida ainult tundsin kellegi puudutusi ja kellegi rääkimist..
vajun justkui unne,tekib valgus ma näen sind ma naeratan sulle kuid sa lausud vaid :
" su koht pole veel siin, sind vajatakse sa ei saa veel siia tulla , selleks on liiga vara"
ja sa kaod edasi on vaid must auk ..
järgmine hetk avan silmad valges ruumis, mingid masinad mu küljes ..
vaatan ruumis ringi seal istub keegi kuid ma ei saa aru kes ta on
ta jookseb mu voodijuurde haarab mu käest ja puhkeb nutma lausudes " ma arvasin et olen su kaotanud".
vaatan talle otsa mõtlen kes ta on kuid ma ei mäleta,seda nägu, neid näojooni,neid käsi ..
ma ei suuda taga rääkida jälgin vaid ta liikumist,tuleb ruumi valges naine küsib kuidas enesetunne
ikka veel ei lausu ma sõnagi jälgin kuidas ta mulle süsti teeb ja ma vajun uuesti ..
ärkan,vaatan ringi ja saan aru et olen haiglas.ruumis istub ikka veel see sama kuju
ta tuleb mu voodi juurde võtab jälle mul käestkinni kuid ei lausu sõnagi vaid nutab.
nutab tükkaega hoides mul käest kinni , kui hetk hiljem ,lausub ta miskit läbi pisarate millest ma aru ei saa ..
tuleb arst , kontrollib ja räägib muga.. vastan ta küsimustele annab mulle rohtu ja lahkub ruumist.
tuleb uuesti voodijuurde see sama kuju seekord lausub selgesõnaga , "ma ju armastan sind"
vajun mõttesse , kas temajaoks tähendab armastus teistega ringi laskmist ja tihedat pettmist
lubaduste murdmist ja muga lihtsalt mängimist...lausun talle vastu , ole hea lahku ruumist ..
ta nutab kuid lähebki vaatab korra tagasi ja sulgeb ukse,
Ja nüüd siin ma olengi, haiglas mõttega et mind vajatakse , sinna sinu juurde mind ei lubatud .
kuid tunnen et oled nüüd minuga ja oled seda tegelikult alati olnud ..
jään uuesti mõttesse,mõtlen kuni lõpuks teen otsuse "keeran elus uue lehekülje" , "igaveseks" ...

Lause algab suure tähega!
Vahel pole komasid, kuid ma arvan, et peaksid.

Muidu meeldis

Jah, kes oli see too kuju?