Minu elu

1.osa
Oli ilus päikesepaisteline hommik, kui järsku kutsus ema mind alla korrusele. Ma ei teadnud eriti mis toimub ja tormasin kiiresti alla. Tal oli mulle väike üllatus.
,,Kullake,’’ ütles ema ja jätkas lauset:
,,Täna tuleb isa koju ja homme lähete koos Soome.’’
Olin lihtsalt nii õnnelik, et oleksin peaaegu lakke hüpanud. Isa ei käi kunagi kodus, sest tal on töö juures liiga palju tööd.
Vabandust, et olen unustanud ennast tutvustada. Mina olen Kadri ja olen 15 aastane, elan väikelinna ühes uues majas, kuna ema just lasi selle siia ehitada. Minu ema nimi on Liis ja ta on 37 aastane, isa nimi on Sten ja ta on 44 aastane. Mul on ka suur vend kelle nimi on Marek, ta on 19 aastane. Nii, ma arvan et olen ennast ja oma perekonda tutvustanud, nüüd siis läheme asja juurde.

Kui sain teada, et saan Soome, oli minu esimene küsimus:
,,Kaua ma seal olla saan?’’
,,No eks ikka nii kaua kuni kool algab, sest sul on vaja koolis ka käia,’’ vastas ema mulle lahkelt. Ma olin ikka nii õnnelik, sest ma sain kuu aega isa juures olla, sest kaks kuud on juba suvevaheajast möödas. Hakkasin kohe oma toa poole sammud seadma, sest pidin seda ka sõpradele teatama.
Minu toal on ülevalt roheline ja alt valge tapeet, puust põrand, mille peal on punane ja väike vaip. Minu arvutilaud on akna all ja voodi on selle lähedal, mul on telekas ka ja teleka kõrval on kõlar, millest ma kuulan vahepeal muusikat, kuna olen masendunud või midagi muud sellist.

Kui olin arvuti lahti teinud ja facebook’i loginud hakkas Jessica (minu parim sõbranna) minuga kirjutama.
,,Tsauki tibu,’’alustas tema minuga kirjutamist.
Mina kirjutasin vastu: ,,Tsau.’’
,,Mul on sulle hea uudis,’’ütles Jessica mulle.
,,Kuulan huviga.’’
,,Ma sain endale koera,’’ rõõmustas ta ja pani lõppu paar naerumärki.
Olin isegi seda kuuldes õnnelik ja ütlesin talle:,,Oh kui tore, aga minul on sulle ka midagi öelda.’’
,,No räägi, ma kuulan,’’vastas Jessica mulle.
,,Ma lähen ülehomme Soome!’’
,,Miks? Kas sa ei mäleta, et me pidime koos peole minema?’’
,,Sorri Jessica, aga ma tahan rohkem oma isaga olla kui sellele mõtetule peole minna.’’

Panin kähku facebook’i kinni ja läksin alla. Alt küsisin emalt, kes tegi süüa.
,,Ema, millal isa koju jõuab?’’
,,Isa ei lubanud sulle seda öelda, aga võin sulle mainida, et ta on varsti kodus.’’

Ma tean et natuke lühike aga luban et järgmine kord teen poole pikema

Miks sul on pealkirja järel punkt? Nagu milleks?

Ja osa oli lühike, üsna mitte midagi ütlev aga eks sa saad enda kallal tööd teha ja arened edasise kirjutamise käigus.

Lubama ei pea sa midagi, kõik on sinu enda teha. Ja selle oleks sa võinud enne osa kirjutada. Topeltposte me siin foorumis ei poolda väga, aga sa alles uus ka nii et pole hullu :)

Okei ;D

2.osa

Läksin õue ja nägin pingi peal roose. Olin vaimustuses, sest kes võiks mulle roose saata. Kui olin kirja uurinud, nägin kirja lõpus:
,,Sinu isa.''Olin nii õnnelik, aga kuidas ta sai mulle lilli saata. Vaatasin natuke ringi ja nägin, et isa tuli nurga tagant välja ja kallistas mind tugevasti. Mul oli tunne, et ei lasegi teda lahti, kuna ma nägin teda üle aasta.

Lõpuks, kui ta hakkas mind küsitlema ja samal ajal kõndisime vaikselt tuppa, siis tuli ema ka välja ja ütles:
,,Kuidas sa nii kiiresti kodus? Ma teadsin, et sa tuled hiljem,''imestas ema.
,,Mõtlesin, et teen teile mõlemale üllatuse,’’ütles isa ja ulatas emale ka roosid.
Kui olime asjad ära rääkinud, siis läksime sisse. Kui oma tuppa olin jõudnud, helistas Jessica mulle ja ütles:
,,Kadri!! Saame kähku pargis kokku, mul on sulle üks asi rääkida, mis ei ole telefoni jutt,’’rääkis paaniliselt Jessica ja pani järsku kõne kinni. Ei saanud aru, milles asi, aga tegin nagu ta ütles. Panin telefoni enda väiksesse kotti ja hakkas minema. Mulle oli park lähedal.

Kui kokku saime, tuli Jessica joostes minu juurde ja kallistas. Küsisin kohe:
,,Mis on Jessica? Räägi mulle oma murest, ma kuulan sind.’’
,,Mu ema sai autoavariis viga ja ta viidi haiglasse. Mulle öeldi, et ta ei saa kunagi enam kõndida ja tal on mälukaotus,’’rääkis Jessica mulle ja ise samal ajal nuttes.
,,Ma tunnen südamest kaasa,’’vastasin mina ja kallistasin teda tugevalt.

Isa tal ka enam ei ole ja me juba teadsime, et ta läheb oma sugulaste juurde, aga kuna sugulased ei tahtnud kunagi enda majas elada, siis nad tulid siia elama, kus Jessica elas koos oma emaga. See on vähemalt hea, et Jessica ei pea minema sinna, kus ta sugulased elasid, sest seal on väga kitsas ja neil endal on juba 3last. Läksin Jessicaga kaasa, et aidata tema sugulastel asju lahti pakkida, aga siis helises mul telefon. Mu poiss helistas.
,,Tsau musi,’’alustas ta juttu.
,,Tsau musi,’’vastasin talle samaga
,,Mis on? Su hääl on nukker.’’
,,Kas sa tead Jessicat? Ta minu parim sõbranna. Tema ema sai autoavariis viga.’’
,,Mis sul sellest. Ta ei olnud ju sinu ema ega muu selline tähtis inimene.’’
,,Ta oli isegi väga tähtis, ta aitas mind, siis kui minu enda vanemad mind ei mõistnud, ma teadsin, et sulle ei tasu selliseid asju rääkida, kuna sa ei mõistaks mind.’’
,,Kullake, ma mõistan sind, aga sina ei räägi mulle kunagi sellest.’’


Panin kähku toru kinni ja jooksin koju, sest õhtusöögi aeg oli ja ma tahaks perega süüa. Kutsusin venna ka kohe alla ja hakkasime sööma.

Teine osa pidi ju poole pikem olema.

Pidi jah olema poole pikem ja teine asi mis mind häiris olid jutumärgid. Ma ei tea, kas need olid õiged, kuid mulle tundus, et alguses olid komad ja lõpus jutumärgid.

EDIT: Ma ei saa aru, miks sa tegid uue kasutaja, lihtsam oleks enda esimest juttu kirjutada edasi, lihtsalt paremini kui esimene osa.

Varsti, vabandust, aga 5.aprill peaks tulema, kuna mul isa kodus, keda ma tihti ei näe ;D

Ma hakkasin tegema, kuna isa linnas, niiet saan teha

3.osa

Järsku helises uksekell. Ema läks ust avama. Ukse taga oli mingi imelik ja haisev mees. Ta kandis katkiseid ja rebenenuid pükse, särki polnud näha, kuna tal oli tumepruuni värvi vest seljas. Must ja katkine kaabu ja rohelised, poriga kokku saanud kroksid.

,,Kes te olete ja mida te tahate?’’küsis mu ema kohkunult.
,,Tahaksin Kadriga rääkida,’’vastas võõras ja haisev mees mu emale.
,,Kadri,’’hõikas ema mulle.
,,Mingi mees tahab sinuga rääkida. Kas ta on kooli koristaja?’’
Mul oli väga piinlik, sest nii kole ja räpane mees, tahab esiteks minuga rääkida ja teiseks arvas ema, et ta on meie kooli koristaja.
,,Kohe tulen,’’hõikasin ma emale vastu ja panin kahvli ja noa käest. Hakkasin ukse poole kõndima.
Kui Haisu (nii ma seda meest nüüd kutsuma hakkasin) võttis mu käest kinni ja tiris mind õue. Ma olin ehmunud, sest miks peaks mingi võõras mees minu käest kinni võtma ja õue tirima. Ta ei tirinud mind ainult õue, vaid ka oma katkisesse autosse. Ta sõitis kiiruga linnast välja. Olin mures, kuna pidin homme Soome minema, aga see oli väike mure, sest ma ei tea, mida ta minuga peale hakkab.

Üritasin autost välja hüpata, aga lukud olid kinni ja minu kõrval oli mingi mees, kes ei haisenud. Olin ehmunud, sest miks peaks mingis katkises autos olema parfüümipotti pistetud kena mees. Jõllitasin teda tükk aega, kuni tal sai kõrini ja ta sidus mu käed ja jalad kinni, loomulikult ma siplesin ka, sest ta käed olid nii katkised, kuigi ise oli kena. Järsku hakkasid nad midagi rääkima, kui olime linnast väga kaugel.
,,Kuhu me selle tüdruku viime?’’küsis Haisu.
,,Sinna kuhu kõik teisedki,’’vastas Parfüümipott.


Mul oli hirm, kuna ei teadnud, mis minust edasi saab, kas minu vanemad muretsevad. Arvasin, et mind vägistatakse, aga kuna siin oli Haisu ja Parfüümipott, siis seda ei saanud juhtuda. Lõpuks avanes uks, mingis väga üksikus kohas, kus oli ainult üks suur korter või maja. Haisu võttis oma katkiste kätega minust kinni ja vedas mu sinna urkasse. Kui olime sees, anti Parfüümipotile mingi süstal, milles oli narkootikum, mis teeb uimaseks. Hakkasin kõigest väest siplema, kuid see ei aidanud. Haisu lõi mind tugevasti jalaga kõhtu ja ma vajusin nõrgaks. Kui Haisu süstis mulle seda narkootikumi sisse, nägin, et siin on palju minu ealisi tüdrukuid, kes on narkootikumide all. Uinusin vaikselt ja kuulsin ka Haisu nime: Karl. Rohkem ei kuulnud ma midagi.

Kui olin ärganud, nägin enda kõrval tüdrukut, keda vägistati. Kartsin, et minuga tehakse sama. Olin voodis ärganud kõhu peal. Hakkasin püsti tõusma, aga ei saanud. Mul olid käed ja jalad voodi külge seotud. Kui kuulsin, mida Karl ja mingi mees rääkisid, kuhu keegi läheb, sain mina endale mingi kõhna ja noore. See poiss hakkas minu poole kõndima, ma kartsin nii väga. Kui ta oli minu juures, võttis ta riidest lahti ja hakkas mu peale tulema, aga siis jõudis mu poiss. Mu poisi nimi oli Martin. Ta otsis mind paaniliselt ja kui ta mu leidis, tõmbas ta poisi mu pealt maha ja hakkas seda poissi rusikatega peksma. See ei kestnud kaua, kuna sealsed turvamehed läksid Martinile kallale. Mul oli selline tunne, et ma tahaks surra.

,,Kuidas tunne on?’’küsis Karl sellelt poisilt, kes mind vägistama pidi.
,,Valus ja piinarikas,’’vastas see poiss vaikselt.
Sain aru, et see poiss on ka siia vägisi toodud.
,,Pane riidesse ja me viime su siit ära, sest sa oled kasutu ja mõtetu.’’
Mind vabastati, kuna nad said teada, et ma olen liiga noor. Kui te mõtlete, kuidas nad teada said, siis mul oli rahakott taskus, sest ma kannan seda igal pool kaasas. Seal olid tegelikkuses 16aastased, aga mina olin alles 14. Mind vabastati ainult voodist ja kästi riided selga panna.

Kui olin riides, viidi mind uksest välja jälle mingi mehe kätte, kes oli pidanuks ka Martinit ära viima, sest poiste piirid olid seal 17aastased. Meil seoti käed, jalad kinni ja pandi autosse.
,,Kuidas sa siia sattusid?’’küsisin ma Martinilt. ,,Ja kuidas sa üldse tead, et ma siin olen?’’
,,Ma olin poistega väljas, kui järsku võttis mind mingi mees mind peale ja ütles, et viib mind koju. Ma ei tahtnud ja keeldusin, aga see mees ei olnud lahke, vaid tõmbas mu autosse. Mind toodi siia, aga ma küsisin, et mida ta minust tahab. Ta ei vastanud, aga pärast pikka sõitmist, küsis ta minult, kui vana ma olen. Ma vastasin, et olen 15. Järsku peatasid nad auto kinni ja viskasid mu autost välja. Ma vaatasin, et see on päris üksik koht ja tulin sisse. Kui olin ülesse jõudnud, nägin nende käes sinu rahakotti koos sinu pildiga. Sain aru, et sa oled siin ja hakkasin otsima. Need mehed arvasid alguses, et olen üks nende vägistajatest ja lasid mul edasi minna. Kui olin sinu leidnud, nägin sind voodi külge kinni aheltatult ja et mingi poiss on alasti ja hakkab sinu peale tulema. Võtsin poisist kinni ja hakkasin peksma. Ja siin me siis nüüd olemegi.’’

Sain asja palju selgemaks ja olin vait. Kui olime sõitma hakanud, küsis Martin sõitjalt:
,,Kuhu me lähme?’’
,,Sinna kuhu lähme.’’
Olime hirmul ja arvasin, et ma ei saagi Soome minna, või veel parem oleks koju saada. Juua sooja kakaod ja süüa küpsist. Kui olime kohale jõudmas, sain aru, et see ei olegi nii hull koht. Siin olid inimesed, koerad ja pingid. Mõistsin, et see on park. Meid lasti vabaks. Kui jooksime autost välja pargi poole, kukkusin ma kokku, sest mu jalad olid nii nõrgad. Martin võttis mu sülle ja tassis mind ühe hotelli juurde, kus ta palus ühte tuba kahele. Me olime kodust kaugel. Meil oli meeles, et meil ei ole raha kaasas, kuna minu rahakotti ei antud tagasi ja Martin ei kanna tavaliselt rahakotti kaasas, aga see oli liigagi hea hotell, kuna meile öeldi, et me võime tasuta nädal aega olla. Me olime imestunud, mis koht see küll on, kus saab nädal aega tasuta hotellituba. Kui ta osutas sildi peale, oli seal kirjas:
,,Kõigile teretulnud! Nädal aega tasuta viibimist ja toateenindus on ka tasuta!’’
Seda oli meile küll praegu vaja.

varsti, see oligi selline kiiksuga koht

Nõustun igati Mustikaga, mul olid samad küsimused.

Ootan ka uut osa .

Loodan, et saan homme valmis

Tore siis ju .

Lugesin ka siis selle loo läbi
Mustikas küsis kõik, mis mulle pähe tuli juba ära. Niipalju siis veel, et kirjavigu oli (need küll erit ei häirinud), aga muidu meeldis
Ootan uut

Tore et meeldib Kriblan juba uut osa, mis peaks kohe ilmuma

4.osa

Seadsime sammud oma toa poole. Avasime puidust ukse, millel oli kirjutatud 241. Kui vaatasime ringi, nägime sinist värvi esikut, paremal pool oli peegliga kapp ja vasakul pool oli jalanõu riiul, selle üleval oli nagi. Riputasime oma joped nagisse ja läksime ülejäänud tuba vaatama.

Suurtuba oli kaetud puu põrandaga ja keskel oli väga pehme vaip, mille peale oleks võinud isegi magama jääda. Toas oli ka musta värvi nurgadiivan ja telekas. Sealt edasi leidsime köögi, kus oli külmakapp täidetud toiduga.
,,Mis hotell see veel on, kus on külmkapp täidetud söögiga?“imestas Martin.
,,Arvan, et see on kiiksuga hotell. Esiteks, nädal aega tasuta ööbimist ja külmkapp toiduga ei ole normaalne. Ma ei taha teada, mis meid ees ootab.“


Kõndisime magamistuppa. Seal oli kaheinimese voodi ja saime aru, et peame koos magama, aga see ei olnud meile enam probleemiks, sest oleme juba 2aastat koos olnud. Seal oli kirjutuslaud ja laua peal oli ilus roheline lamp, kus oli ka ilus peegel. Toa tapeet oli valge ja peal oli Eiffeli torn, igat värvi ja igat suurust. Magamistuba oli ühenduses vannitoaga. Vannitoas oli dušš koos raadioga, põrand oli marmorist ja kraanikauss oli ka marmoriga. WC oli nagu alati (valget värvi). Igatahes, oli see hotellituba luksus.

Kui olime sisse seadnud, sõime ja siis läksime magama, kuigi oli alles lõuna. Kui olime välja puhanud, hakkasime uurima kus kohas me üleüldse oleme ja kui kaugel me linnast oleme. Läksime välja parki ja küsisime sealsetelt inimestelt, et äkki nemad teavad, kus me oleme.
Saime teada, et oleme külas nimega Lerindal. Me ei ole kunagi sellisest kohast kuulnud. Küsisime ka inimestelt, kui kaugel see linnast on. Nad muudkui vastasid:
,,Väga kaugel, pool sellest külast on juba teine linn.“

Saime kohe teada, et ei jõua niipea koju. Kui järsku tuli üks kena naine vastu ja ma küsisin:
,,Tere! Ega teie ei tea kui kaugel asub linn.“
,,Tean küll, ma ise elan linnas,“vastas noor naine.
Olime nii õnnelikud ja mõtlesin endamisi ,,Ma saan varsti koju, saan isaga Soome, saan nautida suvevaheaja viimaseid nädalaid Soomes.’’
Martin küsis naise käest: ,,Kas te saaksite meid linna viia?“
,,Ja, ikka saan. Ma olin just ise linna minemas,“vastas naine.
Olime Martiniga rõõmsad ja kallistasime Martiniga. Kõndisime koos naisega tema auto juurde. Naise auto oli ilus, musta värvi ja see oli maastur. Istusime autosse. Auto istmed olid pehmed ja mugavad. Kui hakkasime sõitma, küsis naine meie käest:
,,Mis teie nimed on? Minu nimi on Katariina.“
,,Minu nimi on Kadri,“vastasin ma natuke arglikult.
,,Ja minu nimi on Martin,“vastas Martin enesekindlalt.
Sõitsime edasi, kuni järsku auto peatus. Seal ees nägin enda maja. Mul tuli järsku meelde, et Katariina on mu ema ülemus. ,,Kuidas ta sellisesse kanti sai, kus meie olime?“ tekkis mul selline mõte.
Tänasime teda ja lahkusime autost. Martin hakkas jala koju minema, sest temal oli ainult paarsada meetrit kõndida. Avasin kodu ukse ja esimese asjana tormas ema minu juurde ja hakkas küsitlema:
,,Kus sa olid?! Me otsisime sind igalt poolt!“
,,Pikk jutt. Kus isa on?“
,,Isa pakib asju kokku ja seda peaks ka sina tegema.“

Läksin oma tuppa ja hakkasin asju pakkima. Võtsin voodi alt kohvri ja esimese asjana panin sisse arvuti, siis tulid mõned teksapüksid, maika särgid, tossud ja tennised, dressipluusi ja kõige lõpuks panin peale ujumis asjad, sest planeerisime minna spasse. Olin nii õnnelik, et jõudsin tagasi koju.
,,Kadri, tee ruttu, või muidu jääte laevast maha,“hõikas ema alumiselt korruselt.
,,Juba tulen.“
Jooksin koos kohvriga alla ja isa hakkas autosse minema. Ta palus mul ka minna. Panin kohvri pagasisse ja istusin autosse. Isa istus ka autosse ja hakkasime sõitma. Keset auto sõitu sadamasse, hakkas mul igav ja ma panin raadio käima. Raadiost tuli Thrift Shop. Panin ruttu raadio kinni, kuna see laul käis närvidele. Kui olime sadamas, läksin autost välja ja võtsin pagasist oma kohvri. Isa tuli ka autost välja. Me hakkasime laeva peale minema. Kui olime oma piletid ära andnud ja laeva sisse saanud, hakkasime kohti otsima, kus istuda. Kuna vabu kohti ei olnud, pidime istuma venelastega.
,,Mida sa süüa tahad?“küsis isa.
,,Hmm… Kas sa saaksid mulle friikartuleid tuua? Ma lähen vaatan laeva peal ringi.“
,,Okei,“ütles isa ja läks süüa tooma.
Kuulsin kaugelt eestlaste rääkimist. Vaatasin kaugemale ja nägin, et seal olid kaks tüdrukut, kes olid ka Soome sõitmas.

Läksin arglikult nende juurde ja alustasin rääkimist.
,,Tere!“
,,Terekest! Kas me teame sind?“
,,Ma arvan et mitte,“vastasin arglikult.
,,Okei. Minu nimi on Ally ja tema on minu parim sõbranna Merilin. Ja mis sinu nimi on?“
,,Minu nimi on Kadri ja olen 14aastane.“
,,Mina olen 13 ja Merilin on minust 2kuud vanem.“
,,Okei. Kuhu minek?“
,,Helsingisse. Ja sinul?“
,,Ka Helsingisse, aga ma lähen isa juurde.“
,,Kuule, äkki oleme terve laeva sõidu koos.“
,,Okei.“

***
Olime sõitnud poolteist tundi ja sõita oli veel jäänud pool tundi. Me olime Ally ja Meriliniga ostnud endale kaelakeid, sõrmuseid, lõhnaõlisid, komme ja igast muud ninni-nänni.
,,Tsau siis! Kunagi näeme,“hõikasin neile.
,,Tsau! Ja, kunagi ikka!“
Kui läksin tagasi meie istumis paika, nägin isa, kes oli ka alles jõudnud.
Küsisin isalt: ,,Kus friikartulid jäid?“
,,Vabandust kullake. Ma kohtusin oma vanade tuttavatega. Me ajasime paar sõna juttu ja unustasin sinu friikartulid täiesti ära.“
,,Pole midagi,“vastasin isale otsa vaadates.
,,Ja kus sina olid?“
,,Ma leidsin endale kaks uut sõbrannat.“
,,No siis on ju tore.“
,,On küll,“vastasin mina isale naeratades.


*Soomes
Kõndisime laeva pealt maha ja nägin Allyt ja Merilini. Jooksin nende poole ja küsisin uudishimust:
,,Kuhu teie siis nüüd suundute?“
,,Sörkasse.“
,,Oh, mina ka!“
,,Äkki oleme ka ühes korteris?“küsis Ally.
,,Ei tea, mina lähen Ripusuonpolkusse.“
,,Meie ka.“
,,Mis korteri number?“
,,162“
,,Meie korteri number on 164.“
,,Okei, te elate siis ju meie vastas.“
,,Ja. Kuule Kadri, lähme homme koos Meriliniga välja.“
,,Okei. Tsau!“
,,Tsau!“




_______________________
Kriitikat

Mul tekkis küsimus, et kuidas sai Kadri endale ninni-nänni osta, kui talle ei antud rahakotti tagasi?
Muidu täitsa meeldis
Ootan uut!

Nii, oled õppinud. Isegi kui mõni viga oli, siis see ei häirinud eriti. Ainult see *Soomes häiris. Oleks võinud kirjuada nt: Jõusimegi Soome v Oleme Soomes jne.
Muidu meeldis ja millal uut osa on oodata?

Nõustun Žebra ja Mustikaga.
*Soomes häiris mind kohe väga.
Kuid järgmine osa, saad ennast sellevõrra parandada.
Igatahes mina ootan uut osa .

Žebra- Kadri ostis seda ninni-nänni koos teistega, kuigi unustasin selle kirjutada. Vabandust

Mustikas- Uus osa tuleb varsti, sest olen täis tegemisi.

Shadowpaw-Samad sõnad mis Mustikalegi ütlesin. Uus osa tuleb vartsi, sest olen täis tegemisi.


Tore kui kellegile mu jutt meeldib.

5.osa

Kõndisime isaga tema auto poole. Olime auto juurde jõudmas, kui järsku tuli väga nunnu ja kobe poiss vastu. Ta ei öelnud midagi.
,,Ma arvan, et ta vaatas minu poole.“mõtlesin mina endamisi ja samal ajal naeratades, aga see oli ka hetkeks, sest isa suutis selle ära rikkuda.
,,No mis sa naeratad seal nii palju?“küsis isa minult, ise naeratades.
,,Olen põnevil. Tahaksin nii väga sinu korterit näha,“vastasin ma isale ruttu, et ta midagi kahtlema ei hakkaks.
,,Siis on tore. Las ma panen sinu kohvri autosse.“
,,Okei. Kuule isa, kas ma võin korraks jalutama minna. Ma tean, et ma saan pärast ka minna, aga ma tahaks praegu.“
,,Olgu, mine. Pea seda meeles, et 10minuti pärast hakkame liikuma.“
,,Okei. Aitäh issi,“kallistasin isa kõvasti ja jooksin poisile järgi.


Kui ta minu poole vaatas, hakkasin järsku kõndima ja tegin näo, et ma nagu ei jälitakski teda. Ta sai sellest aru.
,,Mida sinu sugune ilus tüdruk siin teeb?“küsis ta minult.
Arvasin, et ta on soomlane, aga ma eksisin.
,,Tulin isale külla.“
,,Aru oli saada jah. Ma kuulsin teid, kui ma möödusin teist.“
,,Okei. Vabandust, et ei ole ennast tutvustanud. Minu nimi on Kadri, olen 15aastane ja elan Eestis. Ja mis sinu nimi on, kui tohib küsida.“
,,Minu nimi on Sander ja olen 16aastane.“
Sander on pruuni värvi lokid, sinised silmad ja tema ilusate siniste silmade ees on need ilusad pruunid lokid.
,,Täpselt minu jaoks,“mõtlesin endamisi, aga ma ei saa Martinit ka petta. Ta on mind alati aidanud ja me oleme ikkagi 2aastat koos olnud. ,,Mida teha?“mõtlesin mina.

,,Kadri! Tule nüüd. 10minutit on täis.“
,,Pead vist minema?“küsis Sander.
,,Pean jah. Ma annan sulle oma telefoni numbri. Saame siis ühendust võtta.“
,,Okei.“
Ütlesin talle oma telefoni numbri, ning jooksin isa juurde.


Olime sõitnud umbes pool tundi ja lõpuks olimegi kohal. Sörkas. Läksin autost välja, tegin pagasi lahti, võtsin enda ja isa kohvri. Panin pagasi kinni ja kõndisin teisele poole autot isa juurde.
,,Isa, kus kohas su korter on?“
,,See korter, mille ees on grillplats,“näitas isa mulle.
,,Okei.“
Andsin isa kohvri isale ja hakkasime korteri poole kõndima. Isa tegi korteri ukse lahti. Kõndisime hallika lifti juurde. Tegin lifti ukse lahti ja see lift oli päris kitsas. Läksime lifti ja vajutasin number kuute, sest me elasime kuuendal korrusel kohe lifti kõrval.


,,Võti on postkastis nööriga. Tõmba nöör välja, sest nööri otsas on võti,“ütles isa.
Tegin nii nagu ta ütles ja tegin ka ukse lahti. Astusin uksest sisse. Esik oli suur ja mugav. Vasakul pool oli esikus suur riidekapp. Panin oma jope ja jätsin kohvri kusagile nurka.
Köök oli imeilus, suur külmkapp, elektripliit ja ahi.

Suurtuba oli teleka ja diivaniga. Vasakule läks isa tuba ja isa toast alla oli üks sein vahel , ehk ühe seina taga oli vannituba. Ma pidin diivanil magama, aga mulle see sobis. Järsku keegi helistas uksekella.
,,Kes see küll olla võiks?“mõtlesin ma jälle.
Kõndisin põnevusega ukse juurde. Kui olin ukse avanud, nägin enda ees Allyt.
,,Tsauks Kadri. Kuule me mõtlesime Meriliniga Linnanmäkki minna. Tahtsime sind ka kutsuda.“
Olin loomulikult nõus. Kutsusin Ally tuppa ja vahetasin riided. Panin oma lemmiku maika ja lühikesed lillelised püksid. Kammisin juuksed, pesin juuksed ja lõpuks panin jalanõud jalga.

Olime juba kõndima hakanud, kui järsku helises mu telefon. Mulle helistas Sander. Võtsin loomulikult telefoni vastu.
,,Tsau Kadri, kuule sa Linnanmäkki ei viitsi minna?“
,,Ikka viitsin, aga mul on ka kaks sõbrannat kaasas. Ega sa ei pahanda?“
,,Miks peaks? Las tulevad, ongi meil kõigil koos lõbusam,“vastas Sander vaikselt naeratades.
,,Me juba liigume, ootame sind sissekäigu juures.“
,,Okei.“
Sander pani kõne kinni ja me hakkasime liikuma. Nägime teepeal igasuguseid imelike asju. Kui kohale jõudsime, oli Sander juba seal. Kallistasin Sandrit ja tutvustasin Sandrile Allyt ja Merilini.

Okei, lugesin osa läbi ja paar kirjaviga leidsin, siis oleksid võinud kirjeldada mis imelikke asju nad nägid ning imelik oli see, et alles tutvus Sanderiga ning juba kallistab jne. Muidu võiks tiba pikem olla see jutt aga millal uut saab?