Smile, like you mean it. 10

Okei. Vaatasin oma vanu pooleli jäänud jutte ja mõtlesin, et võiks midagi edasi kirjutada. Kuna ma mäletan, et see oli üks mu lemmikuimaid mida ma kirjutasin, siis hakkasin seda edasi kirjutama. Ning kuna siin on palju inglise keelt, siis kaks palvet. Esimene oleks see, et kui mul on vead, siis palun andke teada. Ning teine on küsimus. Kas ma peaksin tõlke ka panema? Kui kellegil on vaja, siis palun andke teada. (: Aga head lugemist siis ning ma loodan vastukaja ning parandusi saada.

Hahahaa See 'Can you make me a sandwich' oli hea. Nii mõnitav aga samas niii hea. Nagu tüüp teaks, et eestlased meisterdavad sealkandis (Iirimaal) võileibu

Ma ei süvenenud eriti vigadesse aga ma pean mainima, et jutt on ettearvatav. Aga ei, see ei ole paha

Siis on kui Sandra ja Robert varsti sebima hakkavad aga ma loodan, et sa muudad asja mõnusalt keerukaks ja põnevaks ja selliseks, et... mul hing kinni jääks näiteks. Ja mulle meeldib Robert tema oleku pärast, selline üleolev. Mõnus ja nauditav.

Ma loodan, tulevikus veel palju Sandra ja Roberti vahelist vaidlemist/kaklemist/kiusamist ja muud sarnast sinu jutust lugeda.

UUT soovin

Et siis teine osa. Ning ma tean, et te ei saa Robertist praegu aru, kuid te ei tohigi praegu saada. It's all part of a plan. Ning andke andeks, et see on natuke lühem, kui eelmine osa, kuid ma ei saanud seda enam edasi kirjutada, sest mul oli juba järgmise osa jaoks plaan olemas. Ja kohe, kui viga märkate- andke teada. Aitäh.

Enjoy (:

Peale väsitavat tuuri terves majas+aias+lähimas naabruskonnas lõpuks oma tuppa saades olin ma läbi. Mu jalad valutasid ning ainuke asi millele ma hetkel mõelda suutsin oli magama minemine. Ning mul oli õigus- maja taga aias oli bassein koos hüppelauaga ning väikese veetoruga ning mille nurgas oli mullivann. Kui mul seda nähes suu lahti jäi tuli Claire näole naeratus millest suuremat ma näinud ei ole.
“Oh, if this is your reaction seeing our pool then I can’t wait to show you our game room!” rääkis ta oma kõrgel häälel, mis tuli tal alati siis, kui ta väga ärevil oli. Game room oli selline nagu ma sellest teada saades seda ette kujutasin. Piljardilaud, mänguautomaadid, väike kinonurk ning paar mängulauda veel. Ning mu reaktsioon oli lihtne- kerge karje ja tormijooks, et kõik asjad kohe ära katsetada. Claire ainult naeris selle peale.
Kui ma lõpuks enda tuppa sain viskasin ma taaskord end voodile pikali. Kate oli õhtusöögiks pizzat tellinud ning me sõime seda Claire’iga kinonurgas vaadates õudusfilmi ning rääkides milline mu elu Eestis oli. Kõigest sellest rääkimisest, söömisest, jalutamisest olin ma liiga väsinud, et midagi muud teha või asju lõpuks lahti pakkida. Lükkasin kohvri lahti pakkimise homse peale- aega on selle kiire asjaga. Kiirelt oma tudukad välja otsides läksin ma enda isiklikku vannituppa hambaid pesema.. See oli väike kuid mõnus, kergelt kodune. Seal oli vann, kraanikauss, laest alla rippuv riiul, wc pott ning üks sein oli kaetud peegliga. Ohkasin kergendatult, kui lõpuks enda voodi äärele istusin ning aeglaselt tuba üle vaatasin.
Sellel olid helerohelise tooniga värvitud seined ning hästi sobiv mööbel. Uksest paar meetrit vasakul voodi ees oli seina küljes telekas. Selle all oli piklik, kuid madal kapp mille peal oli pult ning punutud korv ajakirjadega. Uksest paremale jäi suur laud ning lillepott mille ees oli armas karumõmm. Toa nurgas oli mugav tugitool koos jalatoega ning sellest natuke eemal suur kapp. Ma olin võtnud kaasa võimalikult vähe asju, sest ma teadsin, et ma ostan siit nii või naa uusi asju.
Ohkasin veelkord ning ronisin endast mitu korda suuremasse ja võimatult pehmesse voodisse. Kuigi mul oli nii kohutav uni ei jäänud ma magama. Ma lootsin, et me suudame Claire’ga headeks sõbrannateks jääda. Ta tundus tore tüdruk olevat. Enne uinumist suutsin ma veel mõelda Robertist. Ma loodan, et ma suudan ka temaga kuidagi suhtlema hakata, kuid kui tema hakkab mind kohtlema, kui viimast rämpsu, siis kohtlen mina teda samamoodi.

***

“Hey, Sandra, hey, sweety! Please wake up,” lausus keegi vaikselt ning proovis mind üles raputada. Pomisesin midagi arusaamatut ning keerasin külje. “SANDRA!” karjus järsku keegi. Tõusin kiirelt istukile ning vaatasin toas ringi. Viisin oma pilgu kahele kujule, kes minu ees seisid- Robertile ja Clairile.
“What?” küsisin ma uimaselt silmi hõõrudes.
“I wanna go out but this dumbass says that he won’t babysit Jona..So...” lausus Claire aeglaselt enne, kui Rob vahele segas, “so wake up and do your job!” lausus ta vihaselt ning lahkus toast kiiresti. 20 sekundit hiljem võis kuulata välisukse paukumist. Claire vangutas pead.
“Screw him. I just wanted to ask if you could watch him for couple of hours. Mom went to work and I would love to go out with my friends,” lausus ta häbelikult. Naeratasin talle julgustavalt.
“Hey, don’t worry. I’m here to babysit and I’m gonna do my job. So, you can go out and be as long as you want, I got this! Seriously, don’t worry.”
“You’re a lifesaver, love you, bye!” lausus ta kiiruga enne, kui mu toast välja jooksis ja minut hiljem võis juba uuesti ukse paukumist kuulda. Ohkasin raskelt ning viisin pilgu kellale. Kell näitas kaksteist läbi kümme minutit. Mu suu jäi lahti, miks nad mind varem ei äratanud?! Kiiruga tõusin ma voodist ning jooksin vannituppa. Viisteist minutit hiljem jooksin ma sealt välja värskemana. Kiiresti tõmbasin ma jalga mustad lühikesed püksid ning musta topi. Oma tumepruunid juuksed panin ma hobusesabasse kuivama ning meigiga ma ei hakanud jamama. Mind on õnnistatud ilusa naha ning pikkade ripsmetega. Ning mu sinised silmad olid piisavalt pilku tõmbavad, mis tähendas, et ma ei pidanud ei lainerit ega laovärvi panema, et kuidagi oma silmadele rõhku panna.
Omadega valmis saades läksin ma vaikselt enda toast välja ja pöörasin paremale. Jona ukse juurde jõudes tegin ma selle vaikselt lahti ning läksin tema voodi juurde. Võin uhkelt öelda, et ma valvasin maailma armsamat last! Mul polnud õrna aimugi, kuidas ma teda äratama peaks või üldse mida ma tegema peaks. Ma olin kodus lapsi hoidnud, kuid nemad olid viie aastased, kes oskasid rääkida ja öelda, mida nad soovisid.Thank God, et ema mulle kiire loengu oli kodus teinud, kuidas ma peaks Jona eest hoolitsema ning, et ma olin internetist uurinud. Õrnalt teda raputades üritasin ma teda üles äratada.
“Jona, Jona wake up... Hey, honey, wake up, please,” rääkisin ma vaikselt. Peale paar minutit äratamist hakkas ta ärkama. Ta tegi hetkeks silmad lahti, pani kinni, tegi lahti ning...hakkas hirmuäratavalt kõvasti nutma. Võpatasin ning proovisin teda rahustada, kuid see tegi asja ainult hullemaks. Hakkasin juba paanikasse minema, kui mul tuli meelde, mida Kate mulle öelnud on. Küpsised! Hakkasin juba aru pidama, kas on võimalik teda üksi siia jätta, kui ta nii karjub või ei, kuid taipasin siis toas ringi vaadata. Aknalaua peal oli kauss väikeste küpsistega ning selle juures oli silt “Good luck, Sandra.”Ohkasin kergendatult ning võtsin sealt ühe küpsise ja panin paar tükki igaksjuhuks taskusse.
“Hey, Jona! Look what I got. You want this? Yeah, take it.” Ta sirutas oma väikesed käed ettepoole ning ma andsin talle küpsise. Sekunditega oli see tal suus ning ta hakkas seda lutsutama. Ohkasin kergendatult- vähemalt ta ei karju enam. Jona ise oli armas pisike poiss nunnult tumeda nahaga ning pruunide juustega. Ta silmad olid rohelised mis oli üllatav, kuid see tegi ta nii armsaks. Võtsin voodi kõrval olevast kastist auto ning hakkasin temaga mängima. Vähemalt suutsin ma temaga sõbraks saada, mis tuleb ainult kasuks. Peale poolt tundi mängimist korises mu kõht kõvasti mille peale Jona ainult naerma hakkasin. Muigasin, sest tema naer sarnaneb ta nutuga- võimalikult kõva. Võtsin ta väikesest käest kinni ja aitasin ta voodist maha.
“Let’s go find something to eat, come on little man,” laususin ma rõõmsalt ning tõmbasin teda ukse poole. Enne treppi võtsin ma ta sülle, sest isegi kõige kannatlikum inimene ei suuda oodata, kuidas ta trepiastmete peale ettevaatlikult astuma hakkas. Kööki jõudes panin ma ta enda kukile, sest ma ei teadnud, mis kõik juhtuda võib, kui ma ta tooli peale panen. See veel puudus, kui ta sealt alla kukuks ja muhu saaks. Ühe käega külmkappi lahti tehes ja teise käega Jona jalgu kinni hoides proovisin ma kapist nii endale kui ka Jonale korraga süüa leida. Jonale võtsin ma lastele mõeldud kahtlase värvusega segu ning endale kakao pudingu. Vähemalt on neil midagi normaalselt süüa... Samuti oli laua peal eilsest alles jäänud poolik pizza. Asjad käest pannud võtsin ma Jona enda kukilt ning panin ta enda ette laua peale istuma ise tooli peale istudes. Kahtlase sisuga purgi lahti tehes proovisin ma seda Jonale sööta, kuid nagu ma oletasin ei tahtnud ta selle poole isegi mitte vaadata. Lõpuks alla andes peatus mu pilk pudingul. See ei tapaks ju teda...Ning ma olen kindel, et see meeldiks talle rohkem, kui see möks. Aeglaselt pudingu lahti tehes ning natuke seda lusika peale võttes toitsin ma Jonat. Kui ta jogurtit võib süüa, siis puding midagi halba ei tee... ma loodan. Kuna Jonale see maitses, siis toitsin ma teda juba julgemalt pudinguga ning veidi suuremate ampsudega, ise samal ajal ka paar ampsu võttes. Väga hea, et siin pudingud suuremates topsides on...
„What the...What are you doing?!“ karjus keegi järsku selja tagant. Enne, kui ennast takistada jõudsin suutis mu suust ehmatusest karjatus väljuda mille peale Jona ehmatas ja jälle nutma hakkasin. Ta kiirelt sülle võttes ning talle taskust küpsise andes rahunes ta sama kiiresti maha, kui ta nutma oli suutnud hakata. Aeglaselt ümber pöörates silmasin ma vihast Robi. Oh no...
„What is your problem?! You scared me,“ küsisin ma samuti vihase häälega.
„Do you want to kill my bro?! He’s too young to eat stuff like that!“
„Yeah... Yogurt is good for him, BUT OH NO, pudding might kill him!“ laususin ma tüdinud ning võimalikult sarkastilise häälega. Ta lihtsas jõllitas mind oma kahtlaselt roheliste silmadega... Huvitav, kas Claireil on ka rohelised silmad? Ja Kate’l...
„Don’t you dare to use that tone with me! I can get you out of this house with no time, one word to my mom and POOF- you’re out!“
„Yeah, because I’m so scared of a player like you. I’m sure that your mom trusts me more than you,“ laususin ma rahulikult mis paistis teda rohkem vihaseks ajavat. Naeratasin talle ülbelt ning istusin Jonaga tagasi laua taha, et talle süüa anda.
„I came back to talk to you about earlier, to apologize, to see if we can be friends, but HEY! If you’re just some bitch who thinks that she can treat everyone like a dirt then just… fuck off and don’t bother,” lausus ta. Ma pöörasin ennast ümber ja lihtsalt jöllitasin teda silmad pärani.
„Are you on drugs?! You call ME a bitch but you act so much worse than me, I don’t get you... What the fu-, what did I ever do to you?“ küsisin ma hämmastunult. Rob hakkas naerma.
„Holy shit, you’re stupid too! Oh my God, seriously?! You came here! You should’nt be here, you should be at your own little country not here, not at MY HOME!“ karjus ta viimaks.
Ma ei saanud aru. Ma ei tulnud talle teiseks õeks, ma ei tulnud talle ema mängima, ma isegi ei peaks temaga suhtlema! Ma tulin siia lapsehoidjaks, JONA lapsehoidjaks. Ma ei mõista, mida ma valesti tegin?!
„Bu-“ hakkasin ma ennast kaitsma, kuid ta katkestas mind.
„Don’t. Bother. But I think you should know, I’m gonna make your life here living hell until you quit and leave. And I’m pretty good at that...Have fun ’til it lasts,“ lausus ta ning lahkus.
Raputasin pead ja proovisin kõik oma ajurakud tööle panna, et temast aru saada, kuid ma ei suutnud. Ma ei olnud talle midagi ju teinud...

Like it.
Tahaks tõsist kirge nende kahe vahel näha... Sädemeid ka...
Ja Rob tundub mulle nagu mingi tõsine tiinekas, või siis on ta juba tüdrukusse armunud ainult et aju ei jõua südamele järgi vms...

mulle ka TÄIEGA meeldib!

Öäöä, igakord, kui tuleb teade, et keegi on kirjutanud on mul selline tunne, et ainult kriitika tuleb... Aga väga hea, kui meeldib. Ning sädemeid ja kirge tuleb ning seda tuleb palju.
Ning Rob, well tal on omad probleemid. Järgmises osas saate natuke aimu, millised.
Ning kui ma täna neljanda osa suudan ära lõpetada, siis ma panen kolmanda ka täna üles.

Andke andeks kahekordse postituse eest. (: Ning taaskord, enjoy.

Kui Kate õhtul koju tuli ning küsis, kuidas mul läks oskasin ma vastata ainult, et hästi. See mis Robi ja minu vahel toimus ei rikkunud minu tuju. Ma käisin Jonaga ujumas, mängimas ning tegime koos küpsiseid, mis oli vale otsus, sest Jona suutis oma pea küpsise taigna kaussi panna mille tagajärel oleks ma läbunud, sest ma naersin liiga palju. Samuti mängisime me Jona toas basseinis, mis oli väikeseid palle täis. Igav meil ei hakanud... Kui Kate ja Claire õhtul koos koju tulid võttis Kate Jona ning mina läksin Clairega kohvikusse, mis asus veidi vähem, kui paari kilomeetri kaugusel majast. Ta rääkis, et me oleme natuke aega kahekesi ning siis tulevad paar ta parimat sõbrannat. Samuti rääkisin ma talle päevasest konfliktist. Bad Idea..
„HE CALLED YOU A BITCH?! I don’t get this boy but I swear I’m gonna kill him,“ karjus ta alguses üle kohviku, kuid paar kurjemat pilku teenides tasandas ta enda häält.
„He was never like that...He is so changed after Emily but that doesn’t give him a right to treat you like..like..a DIRT! And call you a bitch...“ sisistas ta vihaselt. Ta nägu oli punakaks muutumas ning see hirmutas mind.
„Calm down. I’m the strong girl not some pus-, not the weak one, trust me. I can handle myself. And... And who’s Emily and what happened?“ Ta naeratas.
„Don’t worry- I live with my brother who is a...well, a badass. I’ve heard much worse words than a pussy or whatever. And Emily...I can’t tell you this story, it’s his story. As much as I hate him right now, it’s not my thing to tell,“ rääkis ta ning naeratas vabandavalt. Naeratasin talle vastu.
„Damn, I love it that you’re much more mature than half of my class. Seriously... I feel like I can talk to you about everything but you still-“ hakkasin ma rääkima, kuid mind katkestati.
„CLAIRE! Oh my god, I haven’t seen you like ages...“ jooksis tema juurde kaks tüdrukut ning kallistasid teda. Claire hakkas naerma ning ma nihelesin veidi ebamugavalt. Isegi kui Claire on täiskasvanulikum, kui pool minu klassi, siis tema sõbrannad ei tundu seda olevat.
„Yeah Stella, because the fact that we saw eachother like... couple of hours ago feels like ages,“ lausus Claire ning pööritas silmi. Turtsatasin, kuid kahetsesin seda kohe- tähelepanu oli minul.
„Oh, and you’re the short-term sister, right? Your name was..Sandy..no..Sand? Wait, no...SANDRA, yeah, your name was Sandra, right?“ Tahtsin tõsiselt silmi pööritada selle peale, et ta mu nimeks Liiv pakkus, seriously? Kuid vähemalt oli tal meeles seega naeratasin sõbralikult. Ma vajan sõpru mitte vaenlaseid, ma olen siin oma kaks kuud ning, kui ma pean seda ILMA sõpradeta olema...Well..It sucks.
„Yeah, and you are Stella, right?“
„Yes, yes. And this is Madison but we all call her Mad or Mads... It’s easier, you know? But anyway, what are you guys up to?“ rääkis ta. Wow, see chick räägib palju ja kiiresti. Ilmselt on ta üks enda klassi gossip girl’idest.
„I don’t know... Sandra, you wanna go somewhere? We could show you around if you want to... Or we could go to amusement park? What do you think?“ küsis Claire minult. Mul oli selline tunne, et ma võiksin karjuma hakata rõõmust.
„Amusement park? SERIOUSLY? Please, please, please tell me there are some roller coasters, PLEASE!“ Ma võisin ju olla kuusteist, kuid DAMN! Kui siin on lõbustuspark, siis no shit, et ma sinna minna tahan, ja kuidas veel! Tüdrukud hakkasid naerma.
„There are but they’re not big though... But we can still have fun,“ vastas Madison.
„I don’t care how big or small they are, I still wanna go! Please,“ laususin ja vaatasin anuvalt Clairele otsa.
„Okay, okay! No need for puppy dog face,“ lausus Claire ja hakkas naerma, kuid lisas siis, „we should probably go home and change because it’s gonna get colder at night and I don’t know how long are we planning to be there... So, maybe me and Sandra are going home to change and you guys go too and meet us near the river at eight?“
„Okay, see you there. Bye Claire,“ laususid Madison ja Stella ning kallistasid teda. Siis naeratasid nad mulle ning jätsid samuti hüvasti.
Tagasi koju rääkisime me Clairega tavalistest teemadest. Ma sain teada, et Mad ja Stella või nagu nemad teda kutsuvad- Stells- on klassiõed. Nad kõik on neljateist aastased, kuid Madison saab paari nädala pärast viisteist. Samuti sain ma teada, et nad on parimad sõbrannad olnud alates lasteaiast. Koju jõudes leppisime me kokku, et saame all tunni aja pärast kokku. Enda tuppa minnes põrkasin ma kokku Robiga.
„Where do you think you’re going?“ küsis ta enda tavapäraselt ülbe tooniga.
„Oh I don’t know...To my room maybe,“ laususin ma irooniliselt.
„Didn’t I warn you about using that tone with me?“ küsis ta ning tuli mulle lähedamale.
„Like I care.“
„Oh, you should,“ ütles ta salapärase toonig ning hetkega olin ma vastu seina surutud ning tema käed olid mu pea kõrval takistades kõik põgenemisteed. Ma panin oma käed ta rinnale ja proovisin kogu oma jõuga ta ära lükata, kuid tema ainult vaatas mu käsi ja ta näole ilmus muie.
„Can’t resist touching me?“ küsis ta, kui ta taaskord oma kahtlaselt rohelised silmad minu näole tagasi tõi.
„I think you’re the one who can’t resist me. Now let go of me, asshole,“ sisistasin ma talle vihaselt. Ma vihkasin poisse, kes mind ilma loata katsusid. Isegi, kui ta niivõrd-kuivõrd mind ei katsunud, tungis ta ikkagi minu personal space’i.
„OH SHIT, FINALLY- a girl who sees the real you, Rob. I think you’re going to be my new best friend,“ lausus keegi Roberti selja tagant naerdes mille peale Rob ehmatas ning see andis mulle võimaluse teda veelkord lükata. Seekord läks õnneks ning Rob tuikus veidi tahapoole tänu millele ma temast eemale astusin. Robert vaatas hetkeks oma sõpra ning uuesti mind ja hakkas mulle lähemale tulema.
„Don’t even try or I’m gonna scream,“ hoiatasin ma teda ning ta jäi seisma. Taaskord hakkas ta sõber naerma.
„What the fuck is your problem, Sam?“ küsis Rob talt vihaselt. Sam ignoreeris teda ning tuli minu ette ja sirutas käe välja.
„Hey, I’m Sam and you’re going to be my new BFF, what’s your name?“ küsis ta. Ma vaatasin teda hetke ’wtf’ pilguga, kuid pööritasin siis silmi ja sirutasin ka enda käe välja.
„My name is Sandra.“ Sam hakkas naerma.
„Oh. So you’re the girl who Rob claims to be a bitch...“ ütles Sam nägu naerul.
„Yeah and I have no idea why. But hey Rob!“ ütlesin ma ning läksin tema ette. Tüüp vaatas mulle vihase pilguga otsa. „Let me make this clear for you- if you’re going to be a bitch with me then I can be a bitch too and trust me- you don’t wanna see me acting like a bitch,“ laususin ma lihtsalt, pilgutasin talle silma ning läksin enda tuppa.
Viimase asjana kuulsin ma Sami naeru enne, kui uks sulgus, kuid hetk hiljem avanes see uuesti ning Rob tuli minu tuppa. Tema pilgust oli näha, et ta oli vihane. Oh well, mina teda ei karda. Ta tuli minu ette ning ma saatsin talle hoiatava pilgu.
„I came here to tell you this- you’re nothing to me and you will regret messing with me. And I really ment what I said earlier. I’m going to make your life living hell ’til you leave- believe me, I’m really good at it.“ ütles ta ning ma sain aru, et ta mõtles seda tõsiselt. Kuid hei, nagu ma ütlesin- ma ei karda teda.
„Oh, I believe you, I mean you are pretty annoying…” laususin ma tavalisel toonil nagu mind ei huvitaks mida ta räägib.
„Don’t. Mess. With. Me. Bitch.“
„I already told you- I can be a bitch too. Two can play that game, asshole,“ laususin ma vihaselt.
„Don’t you dare to fight back, I want you gone and I always get what I want.“
„Expect this time. I’m not some slut or doll who can’t stand her ground. I’m not a pussy, I can fight back and I will fight back,“ laususin ma kindlalt tagasi, et ta aru saaks, et mul on tõsi taga. Ma tõesti tahtsin riideid vahetada ning ta lihtsalt raiskas enda aega. Ma sain temast juba köögis aru ning koridoris. Kas tal tõesti on vajadus asju üle korrutada?
„You’re going to regret it,“ lausus ta taaskord ning hakkas ukse juurde astuma.
„Yeah right, asshole,“ ütlesin ma vihaselt ning pöörasin ennast kohvri poole, et pikemad püksid sealt võtta. Enda ukse paukumist kuuldes hingasin ma sügavalt sisse-välja. Damn, võttis ka aega. Järgmisel hetkel oli mu uksel koputus. Kas siin majas üldse rahu ei saa?
„Come in whoever you are,“ laususin ma tüdinud häälega.
„It’s Sam,“ lausus ta ning tuli sisse ja läks mu voodi juurde millele ta end pikali viskas.
„ I wanna change my clothes so make it quick.“
„As I said before, you’re my new bestfriend... You can change clothes while I’m talking,“ lausus ta rahulikult.
„Uhuh, but you’re still a guy so no chance,“ laususin ma kindlalt ning vaatasin teda ootavalt.
„I’m gay, so don’t worry.“
„Yeah right.“
„WHAT?! Hey, are you insulting gays?“ lausus ta dramaatilise häälega.
„Nope, I like gays but you’re definitely not gay,“ laususin ma kindlalt.
„I am! I promise!“
„Come on, I know you’re not so please stop waisting my time and leave!“ ütlesin ma tüdinult.
„And how come you know what I am?“ lausus ta solvunult.
„I know because you checked me out before dumbass and now LEAVE!“
„Damn, you rock girl,“ lausus ta, tõusis püsti, pilgutas mulle ukse juures silma ning lahkus. Lõpuks. Võtsin kohvrist pikad mustad skinny jeansid ning vahetasin kiiresti püksid ära. Kuna ma ei viitsinud oma top’i vahetada, siis võtsin lihtsalt ühe pusa. Kuna mul oli aega veel oma pool tundi panin oma ülejäänud riided kiiresti kappi ning võtsi läpaka. Kiiresti emale kirja kirjutades, kuidas mul läheb ja mida ma teen ja mis mu plaanid on möödus aeg kiiresti ning varsti oli aeg alla minna. Läpaka laua peale pannes, ukse eest võtme võttes ja ukse lukku pannes läksin ma alla. Claire oli juba valmis.
„You ready?“ küsis ta.
„Yep, let’s go.“
Kiirelt välja minnes tervitas meid jahe tuul, kuid vähemalt me olime selleks valmis. Kui me välisuksest natuke eemale olime suutnud astuda sõitis meie ette suur auto millest tuli välja Sam.
„Hey ladies, I can drop you off I you want to,“ lausus ta ning naeratas. Vähemalt tema tundus viisakas olevat. Ma ei mõista, kuidas ta saab kedagi Rob'i sarnast taluda...
„Hey Sam. That would be awesome, but we have to meet Mads and Stells so...“ ütles Claire venitades.
„No probs, I can give them a ride too.“
„That’s awesome, come on Sandra,“ ütles Claire rõõmsalt ning hakkas mind auto poole tirima.
„You have to sit in the back, Rob is sitting in the front seat,“ lausus Sam ning läks tagasi autosse.
Great, see õhtu ei saa enam hullemaks minna.

väga hea mulle meeldib, jään uut osa ootama..

Mulle meeldib!

Täitsa okei. Tähendab, et meedib!

Ma tean, et asi on minus aga mul lähevad nimed pideval pilla-palla Weird.

Ja lõpus tuli mul Rebecca Blacki "Friday" meelde: "Kickin’ in the front seat, sittin’ in the back seat..."

Nõuan UUT!

Megahea Mulle meeldib ja ma ootan uut osa. See Sam ja Rob meeldivad mulle.
Jahm mingi säde võiks nende vahele tulla

Ugh, ma tahtsin enne viienda osa valmis kirjutada, kui neljanda osa üles panen, kuid kuna ma ei suutnud midagi kirjutada, siis mõtlesin, et panen neljanda kohe üles siis. Ning Madison ja Stella...Ma üritan neid täiega lapsikuks teha, sest... Noh, sest Claire on täiskasvanulikum, siis keegi peab selline lapsik ka olema.
Kuid väga hea, et teile meeldib... (:
Enjoy.

Neljas osa

Peale seda, kui Sam meid lõbustuspargi juures maha pani hakkasime me väravatest sisse kõndima, kuid järsku olid meie taga jooksusammud ning hetk hiljem olid kellegi käed minu piha ümber. Olles kindel, et see oli Rob, kes minu elu põrguks tahtis teha pöörasin ma end kiiresti ümber ja andsin kõrvakiilu. Kuid see oli Sam...
„Oh my God, I’m so sorry... I tought that you’re someone else, like that asshole over there,“ laususin ma vabandavalt ning näitasin näpuga Robi poole, kes ikka veel meie poole kõndis. Tema vihast pilku nähes muigasin ma rõõmsalt. Vähemalt ma tean, et ma käin talle ka närvidele.
„No porbs,“ lausus Sam ning pani oma käed tagasi minu piha ümber.
„Still, no touching.“ laususin ma kindlalt, kuid siiski oli minu hääles lõbususe noot.
„Oh come on, I’m your BFF, remember?“ lausus ta, kuid ei liigutanud oma käsi.
„You have to earn that title, right now my BFF around here is Claire. Although, I do think that calling people ’bffs’ is a little chilidsh,“ selgitasin ma mille peale Claire väikese rõõmukarje tegi. Madisonilt ja Stellalt teenisin ma ühe tüdinud pilgu. Naeratasin neile laialt. I know, I know. Ma pidin nendega sõber olema, kuid hei! Mul on Claire ja Sam nii et... no regrets.
„Fine,“ ütles Sam allaandvalt, kuid lisas siis kindlalt, „but I’m not going to do something stupid to earn this title.“
„I bet that to earn this title you have to fuck her,“ ütles järsku Rob. Ma olin nii lähedal talle kallale minemisega, kuid Claire jõudis ette.
„Shut up. Freaking shut up. You have to stop treating her like dirt, you’re so much worse! She’s a really nice person not like you, asshole,“ sisistas Claire samal ajal teda rusikatega vastu kõhtu tagudes.
„Yeah that and I would like to say, I’m not like you,“ laususin ma talle silma pilgutades. Claire ja Sam hakkasid naerma ning Mad ja Stella turtsatasid. Rob hakkas mulle lähemale tulema, kuid Sam pani oma käe tema õlale ning hoidis teda tagasi.
„You don’t wanna do this man. Seriously, stop,“ lausus ta ning andis talle väikese tõuke mille tagajärel Rob veidi tahapoole koperdas. Sam pööras naeratus näol minu poole, pani enda käe üle minu õlgade ning tõmbas mind kaasa lausudes: „There is one crazy ride that you have to see.“
Kuigi siin ei olnud väga suuri traktsioone, siis siiski oli siin lõbus. Eriti, kui Mad, Stella ning Claire läksid omapead igalepoole ning mina Samiga jäin. Poiss proovis igalpool kus vähegi andis mulle midagi võita, kuid see ei õnnestunud. Kui me vaateratta poole läksima ühines meiega Rob.
„You calm, man?“ küsis Sam esimese asjana. Robert noogutas tuimalt.
„Good, because I kind of have to go to my girl...“ lausus siis Sam ning naeratas mulle häbelikult.
„’kay, say hi to Lisa and be safe,“ lausus Rob selle peale ning muigas. Sam andis talle ühe laksu vastu õlgu, kuid hakkas siis naerma. Ta tegi mulle ühe kalli, jättis hüvasti ning lahkus. Kuna Robert midagi rääkima ei hakanud läksin ma lihtsalt edasi vaateratta järjekorra poole. Lõpuks inimeste vahelt trügides sinna saades läksin ma järjekorda. Õnneks oli järjekord lühike ning mõne minuti pärast istusin ma vaaterattas. Hetk enne, kui minu kabiini üles hakati laskma, et teised peale saaksid tulla, hüppas peale Robert. Enne, kui ta midagi solvavat/õelat mulle öelda jõudsin ütlesin ma kiiresti: „Just shut up and enjoy the ride. Unlike you I haven’t been here so..Just shut up and save it for the end of the ride.“
Kui ta midagi ei lasknud läksin ma rohkem akna poole ning vaatasin sealt välja. Vaatepilt oli võimas... Ma soovin, et ma saaksin siia kauemaks jääda, kui ainult paar kuud. See on liiga vähe, ma jõuan ainult kõige sellega ära harjuda ja pean siis koju tagasi minema, kus ma pean JÄLLE kõigega ümber harjuma. Peale paari minutit sõitu hakkasin ma vaatest juba ära tüdinema. Aknast taas eemale istudes võtsin ma välja oma iPodi, et midagi mängida kuni ma siit välja saan.
„Can I talk now?“ küsis Rob.
„No,“ vastasin ma lihtsalt ning avasin Angry Birdsi. Maailmas pole vist ühtegi inimest, kes vihkab seda mängu nii nagu mina, kuid ikka mängib seda. Hetke pärast vaatasin ma teda üllatunult. Ta saatis mulle küsiva pilgu.
„Oh nothing, just thinking that this is actually the first time you listen to me.“
„I’m not really that bad,“ lausus ta. Ma hakkasin naerma.
„Oh yeah, I so believe that.“
„I’m really not.“
„Uhuh, and I’m Miss World 2011.“
„You’re acting like a bitch,“ lausus ta vihaselt ja kulmu kortsutades.
„Oh, I thought that I am one,“ ütlesin ma talle vastu, panin iPodi tasku ning vaatasin teda ootavalt. See sõnasõda hakkas huvitavaks muutuma. Ta saatis mulle kiirelt vihase pilgu ning vaatas aknast välja. Kui lõpuks sõit seisma jäi ja ma hakkasin ukse poole minema võttis ta mu randmest kinni ning surus istuma. Hetk hiljem sõitis meie kabiin jälle üles poole. Hingasin sügavalt sisse-välja, et mitte talle kallale minna.
„Why the heck did you do that?“ küsisin ma talt vihaselt, kuid ta ainult naeris. Ma ei suutnud oma kätt talutsutada ning järgmisel hetkel olin ma talle andunud kõrvaviilu. Oops, twice in one day. Kuid see oli halb mõte arvestades fakti, et Robert ei oska eriti hästi oma viha kontrollida. Ta võttis mu randmest kinni ning pigistas seda. Ma hammustasin huulde, et mitte näidata, kui valus mul on. Ta suu liikus minu kõrva juurde.
„Do it again and you’ll end up much worse,“ lausus ta hoiatava, kuid vihase tooniga. Isegi, kui ma teda hetkel natuke kartsin ning mul valus oli, ei suutnud ma oma sõnu tagasi hoida.
„I’m not scared of you,“ nähvasin ma ning üritasin enda rannet vabaks tirida. Ta pigistas seda kõvemini ning ma jätsin oma siplemise.
„What else do you want? To tell me you’re going to make my life living hell ’til I quit!? I got a surprise for you- you already did,“ sisistasin ma ning proovisin veel haledalt oma ranned vabaks tõmmata.
Ta hakkas naerma. Vaatasin teda vihaselt.
„I was hoping that you believe this ’I’m not really this bad’ crap, but you’re good! And you’re strong which means I’m going to have so much more fun that I thought at the beginning,“ ütles ta samal ajal, kui tema suu aeglaselt minu kaela peal oli. Ükskõik kui palju ma teda vihkaks, ükskõik kui palju ma teda lüüa tahaks, pidin ma endale tunnistama- ta on osav.
„Let. Me. Go. Asshole.“
„Don’t call me like that or I might punish you,“ lausus ta. Ma vihkasin fakti, et tema suu ikka minu kaelal oli ning sinna väikeseid suudluseid jättis.
„Oh yeah? And your punish would be what? Calling me a bitch?“ küsisin ma ja proovisin enda vaba käega tema pead eemale võtta. Ta võttis mu käest kinni ning pigistas seda samamoodi nagu teist kätt. Ma olin kindel, et sellest jäävad koledad jäljed...
„You don’t wanna know,“ lausus ta, kui ta suus ülespoole liikus. Natuke veel ning tema suu oli minu suu nurgas. Aru saades, et sõit hakkab lõppema ning ma saan kohe maha minna lõin ma teda jalaga, mis teda üllatas ja ta lendas kabiini põrandale.
„Don’t ever touch me again, never! Get it asshole?!“ nähvasin ma ning just siis tehti uksed lahti. Ma jooksin välja teenides inimestelt üllatunud pilgud ning hakkasin Clairele sõnumit saatma, et teada saada, kus ta on, kui ta järsku minu ette ilmus.
„I was looking for you. Mads and Stells needed to go home so I got bored. “ ütles ta ja naeratas ning küsis siis: „What were you up to?“
„Oh nothing, Sam went to meet his girlfriend so I thought I’d text you,“ vastasin ma ja proovisin kõigest väest head nägu teha. Ma ei hakka Clairele rääkima, mida Robert mulle tegi, sest ma pidin parema kättemaksu valmis mõtlema, kui see, et Claire talle peksa annab.
„Aw, Sam and Lisa are so cute together, you have to meet her someday.“
„I’m sure I will. But are we going home now?“
„Yeah, but we have to go by bus and we have to leave..“ seletas ta ning vaatas kella. Järsku läksid ta silmad suureks ning ta põhimõtteliselt karjus: „Like, right now!“ enne, kui mu valusast randmest kinni võttis ja väljapääsu juurde mind tirima hakkas. Proovisin mitte välja teha valutundest, mida see tirimine minus tekitas. Kui me lõpuks välja jõudsime tõmbasin ma märkamatult enda randme tema pihust välja ning jooksin talle järgi. Kui me lõpuks joostes bussi peale jõudsime olime me mõlemad läbi. Bussis leidsime me endale koha täiesti taga, kus Claire rääkis mulle, kuidas Madison oli ühele poisile oma kokteili peale ajanud lootes, et sellega tema tähelepanu teenib. Kuid kõik läks vastupidi ning ta pidi hoopis poisi särgi kinni maksma, mille peale me mõlemad üle bussi naerma hakkasime.
Kui me oma viisteist minutit hiljem koju jõudsime oli kell peaaegu kesköö. Ma kartsin, et minul ja Clairel tuleb pahandusi, et me nii kaua väljas olime, kuid kui Kate meile poolel teel kööki vastu tuli, oli tal naeratus näol.
„Hey, I hope you had fun,“ lausus ta.
„You’re not mad?“ küsisin ma ning mu suu vajus veidi lahti. „I mean, it’s almost midnight and... and I mean...“ hakkasin ma seletama, kuid Kate takistas mind.
„Don’t worry, I’m used to it,“ seletas ta ning hakkas naerma. Ka Claire minu kõrval hoidis naeru kinni minu näo peale. Vähemalt ei pea ma siin oleku ajal selle pärast muretsema...
Veidi oma päevast rääkides ning lõpuks head ööd soovides läksin ma enda tuppa. Me leppisime Kateiga kokku, et kuna ta peab homme ka tööle minema, siis ma ärkan kell 10, mis annab mulle piisavalt aega korralikult ennast valmis seada ja Jonale mingit putru teha. Samuti käskis ta mul Jona 11:00 ja 11:30 vahel üles äratada, et teda õhtul raske magama panna ei oleks. Endale tudukad selga pannud ja hambad pesnud, ronisin ma voodisse. Kuigi ma tahtsin mõelda, kuidas Robertile kätte maksta olin ma selleks liiga väsinud ja mu silmad vajusid vägisi kinni.

Ohissand kui hea üks jutt olla saab. Ei see Robert hakkab mulle aina rohkem meeldima. Nad on koos Sandraga ideaalsed lihtsalt.

Uuut hästi hästi kiirelt paluks

Palun ära kunagi seda juttu pooleli jäta. Ma olen so in love sellesse lihtsalt
väga meeldib ja sooviks uut osa!

super-super-super-super, niii meeldib lihtsalt

Mul tuli õhtul hull kirjutamise tuhin peale seega ma suutsin viienda osa ära lõpetada ning kuuendast umbes veerand valmis kirjutada. Kuna ma olen 95% kindel, et ma suudan homme kuuenda osa valmis saada siis ma panen viienda osa juba üles. Ning mul on ikka veel nii hea meel, et teile meeldib... (: Ning tõsiselt andke andeks, kui vead on- mul oli liiga suur tuhin kirjutades. Ma küll lugesin paar korda läbi veel, kuid ehk jäi midagi kahe silma vahele.
Enjoy.

Viies osa

Hommikul ärgates tundsin ma ennast välja puhanuna. Pesemas käidud ja ennast lõpuks riidesse pandud läksin ma kööki, kus laua peal oli kiri.
„Hey Sandra. Asshole didn’t come home last night so I’m sure he won’t be home before evening because of hangover and I went out with Mads. I’m gonna be out pretty late too, I think. Mom Kate will be home around five, good luck.“ Ma oleks hea meelega rõõmust karjunud, kuid ma ei tahtnud Jonat üles ajada. Endale muna praadides ja Jonale putru tehes läks aeg kiiresti. Kui kell sai üksteist läksin ma otsejoones Jonat äratama. Seekord jäi suurem karjumine ära, sest ma olin ennast juba küpsistega varustanud ja Jona tundis mu ära. All söötsin ma talle pudru sisse ja otsustasin temaga siis aeda mängima minna. Jona juures oli hea asi see, et ta oskas piisavalt palju rääkida, kui ta tahtis süüa, mängida, juua või pissile pluss üksikud sõnad veel. Kui me lõpuks basseinist ära tulime hakkas ta ära väsima. Lõpuks! Kui ma ta voodisse viisin ja talle muinasjuttu lugesin jäi ta magama vähem, kui kümne minutiga. Kuna kell oli natuke peale kolme ja kedagi ikka veel kodus ei olnud otsustasin ma tagasi ujuma minna. Natuke aega edasi-tagasi ujunud ilma puhkamata istusin ma basseini äärele ning proovisin oma hingamist kontrolli alla saada. Kui see lõpuks juhtus tõusin ma püsti ning lükkasin oma märjad juuksed silmade eest ära.
„Damn, she’s hot,“ ehmatas mind järsku hääl enda selja taga mida ma ära ei tundnud. Kiiresti ennast über pöörates vaatasin ma otsa kolmele võõrale poisile ja Robertile. Ohkasin sügavalt sisse ning vaatasin neid ootavalt. Ma ei tea miks, kuid mind ei häirinud fakt, et ma olin nende ees kõigest bikiinide peal ning viimne kui üks poiss silmitses minu keha. Mul ei olnud midagi karta, ma olin piisavalt vormis.
„She’s hot and she’s a bitch,“ ütles järsku Robert. Pööritasin silmi.
„Yeah, I mean, who can NOT be bitch with this asshole,“ laususin ma lihtsalt. Poisid hakkasid naerma ja Robert hakkas mulle jälle lähemale tulema.
„Don’t,“ laususin ma hoiatavalt.
„What’s wrong? You’re scared of me?“ küsis ta ning tegi ülisarkastilise kurva näo ning hakkas taaskord mulle lähemale tulema.
„Yeah? And what are you going to do this time? Hurt me again?“ nähvasin ma ning näitasin talle oma randmeid millel olid siiamaani punased jäljed kust ta kinni oli hoidnud. Ta silmitses mind vihaselt, kuid viis siis oma silmad minu randmetele. Mulle tundus hetkeks, et tema silmades oli kahetsus, kuid see oli nii korraks, et ma ei saa kunagi kindel olla. Ta näole ilmus muie ning tema taga olevad poisid hakkasid vilistama.
„Damn, that must have been one hell of a good sex,“ lausus keegi. Ma hakkasin naerma. Tõsiselt naerma. Mu kõht valutas naermisest, kui ma lõpuks pidama sain, kuid naeratust enda näolt ei suutnud ma ära saada. Poisid vaatasid mind imelikult ning Rob hoiatavalt? What, ei julge oma sõpradele tunnistada, et midagi ei ole meie vahel olnud? Naeratasin talle laialt- tough luck dear.
„Oh my, you guys are funny but let me make this clear for you- me and that asshole will never have sex. Like, never, ever, ever! Seriously, ew. I’m not some slut or bimbo who is always up for a sex. So, you guys have fun and I have to go, bye,“ laususin ma ning lahkusin. Tõsiselt, mina ja Robert? Väkk. Taaskord takistati mind ja võeti randmest kinni. Hammustasin huulde, et mitte karjatada nii ehmatusest, kui valust. Poiss, kes mind randmest tagasi tõmbas oli see, kes arvas, et me vahekorda astusime.
„So, if you’re not with him, do you want to be with me?“ küsis ta enesekindlalt ning naeratas naeratust, millele, ta nagunii arvas, et ükski tüdruk vastu panna ei saa. Damn, Liverpooli poisid on liiga enesekindlad.
„No thank you but thanks for the offer,“ ütlesin ma talle lahkelt naeratades ning proovisin ennast vabaks tõmmata. Damn, mis on kõigil sellega, et nad mu randmest kinni võtavad.
„Not so fast, hottie,“ lausus ta ning tõmbas mu tagasi. Ohkasin tüdinult ning õigel hetkel lõin talle jalaga kohta kuhu päike ei paista ning kummardasin ta kõrvale, võtsin ta juustest kinni ja tõstsin tema pead.
„I already told you, I’m not some slut for you to play with. I actually have a life and it’s not screwing with players like you. Now, if you assholes excuse me, I’m going to wake Jona,“ laususin ma hoiatavalt kindlal toonil. Millal nad ükskord aru saavad, et ma ei ole nõrk ning oskan enda eest seista?! Kui nad ei andnud märku sellest, et nad mind takistama hakkavad keerasin ma otsa ümber ja läksin ma enda tuppa. Seal kiiresti juuksed ära loputanud, riided selga pannud ja asjad kuivama pannud läksin ma lõpuks Jonat äratama. Kui ma Jonaga allakorrusele jõudsin, et midagi talle süüa anda olid poisid juba
läinud. Thank God for that.
Natuke aega pärast seda, kui ma Jonaga mängima hakkasin tuli Kate koju. Otsustades, et mul ei ole midagi toas teha võtsin ma suuna kohviku poole, et seal kohvi juua ja ehk suudan ma ka veel mõne raamatupoe leida või veel parem- ehk suudan ma enda riidekappi täiendada. Kiiresti enda toas pikad teksad ja pusa pannud, võtsin ma rahakoti ning läksin välja.
Kohvikusse jõudes võtsin ma ühe cafe latte kaasa ning läksin linna avastama. Paljudest poodidest pidin ma algselt mööda kõndima, sest uksel oli märk, et joogiga ei tohi siseneda, kuid kui ma lõpuks oma topsi suutsin tühjaks juua hakkasin ma poodidest sisse-välja käima ning endale riideid vaatama. Kui mul lõpuks kaks kotti käes oli, jõudsin ma raamatupoeni, mis oli nii mõnusa vanaaegse sisustusega ning millel oli viirukite aroom.. Seal aeglaselt ringi käies ja raamatuid vaadates ei pannud ma tähele, kui palju kell on enne, kui keegi mulle õlale koputas. Võpatades ümber pöörates vaatas mulle otsa vanem mees, kes naeratas lahkelt.
„Excuse me miss, but we are closing now,“ lausus ta vanematele inimestele omase käheda häälega.
„It’s okay, I will be back tomorrow,“ vastasin ma talle sõbralikult ning naeratasin talle.
„Take care, miss,“ lausus ta, kui ma ust lahti tegema hakkasin.
„Thank you, you too, sir,“ ütlesin ma viisakalt ja astusin õue. Selle ajaga mis ma raamatupoes ringi olin käinud, oli juba päris pimedaks ja jahedaks läinud. Sammu kiirendades võtsin ma suuna kohviku poole, sest sealt kaudu ma teadsin, kuidas koju kõndida. Kui ma lõpuks kohvikuni jõudsin nägin ma, et Robert ja tema kolm semu oli seal. Vaatasin neid hetkeks kaheldes, kas minna sisse sooja latte järgi või ei, kuid siiski läksin sisse. Just kassast oma teise latte kätte saanud tundsin, kuidas keegi oma käe minu õlgade ümber paneb. Kergelt kõrvale vaadates nägin ma, et see oli see sama poiss, keda ma löönud oli.
„You want me to kick your ass..khm, I mean, balls again?“ küsisin ma üllatunud häält teeseldes piisavalt kõvasti, et mulle lähemal olnud inimesed turtsatasid. Poiss tõmbas kohe oma käe ära ning läks tagasi oma laua juurde mulle vihaseid pilke saates. Enne, kui ma uksest välja jõudsin kuulsin ma kuidas Robert oma sõpradega hüvasti jättis ning mulle järgi jooksis.
„That was a nasty thing you did back at my house, Nate is scared of you now,“ lausus ta ning muigas.
„Good,“ laususin ma tuimalt, kuid tegelikult ma olin kergelt segaduses. Ühel hetkel ta vihkab mind, teisel hetkel tahab ta oma sõpradele mulje jätta nagu meie vahel oleks midagi ja nüüd räägib ta minuga normaalselt? Ma ei saa temast aru...Kas tal on mitu isiksust?
„Oh come on, don’t be like that.“
„Like what? Seriously, leave me alone and go on with your plan which by the way was making my life a living hell if you forgot,“ ütlesin ma nähvates. Ma ei tea miks, kuid igakord, kui ta mulle lähedale tuli tahtsin ma talle kallale minna, kuid kuna see lõppeks halvasti ja võiks maksta mulle mu töökoha, siis ma parem lihtsalt...olen temaga ülbe ja tige ja pahur ja õel ja mida iganes veel.
„Like that! I don’t understand you,“ lausus ta ning kortsutas kulmu.
„What. The. Fuck. YOU don’t understand ME?! Are you on drugs? I mean, once you are in rush to send me away, then you are like that! Acting like we are old friends or whatever, seriously, what are you?! A bipolar?“ küsisin ma ülbelt ning kiirendasin sammu, et ta maha jääks ja mulle enam ei järgneks. Mind ei huvita, et meil on sama sihtpunkt- mingu kiiremini või aeglustagu sammu. Kuid loomulikult ei saa ma seda mida ma tahan ning hetkega oli ta mul järel.
„Sorry,“ lausus ta vaikselt. Hetkeks üllatunud olnud, kuid siis taibates, et ta valetas nähvasin ma talle kiirelt: „Like you mean it.“
„I really do, you don’t understand and you probably never will but I really am sorry,“ lausus ta kiirelt. Kuigi ta hääl oli nii...aus, ei julgenud ma teda usaldada. Ma olin kindel, et see on üks osa tema plaanist- panna mind teda usaldama ja siis midagi kokku keerata. No way that I’m going to fall for that.
„Cool,“ laususin ma tuimalt ning kiirendasin veelkord sammu ning seekord ta jäi maha. Ma tean, et see oli minust ülbe, kuid ma ei saa teda uskuda. Miski minu sees keelas teda usaldada. Kui ma lõpuks koju jõudsin oli kuulda söögitoast naeru. Läksin enda asjadega sinna.
„Oh, hey Sandra. Go put your things away and join with us,“ lausus Katel lahkelt. Noogutasin ning läksin viisin asjad enda tuppa. Tagasi tuppa minnes oli Robert juba seal ning ma võtsin istet tema vastas. Roberti tavapärane õel muie oli ta suul tagasi ja ma teadsin, et kõik see eelnev jutt oli ainult pläma. Thank God for that, mul oleks imelik temaga sõber olla ning tema üritused mu elu põrguks teha olid tegelikult naljakad. Me istusime lauas ning rääkisime Claireiga oma vahel. Järsku tõusis Rob püsti ning läks kööki öeldes, et ta jook sai otsa. Minu näole ilmus naeratus. Kui ta tagasi jõudis ja enne, kui ta istuda jõudis küsisin ma süütu häälega: „Hey Robert, would you please be so kind and get me a drink?“
„Hell n-“ hakkas ta vaidlema, kuid, kui Kate kindla häälega ta nime ütles läks ta tagasi kööki ning Kate saatis mulle silmapilgutuse. Väga hea, et Kate minuga kaasa teeb. Kui ta vihase pilguga joogi mu ette pani ütlesin ma kurvalt: „But you forgot to put ice in it.“
„Then go-“ hakkas ta vastu vaidlema, kuid taaskord aitas Kate mulle kaasa. Claire oli näost veidi punane naeru kinni hoidmisest. Kui Robert jälle tagasi jõudis hakkas Claire kurva häälega jooki paluma. Ma olin hääletust naerust vappumas, kui Robert meid igasuguste kahtlaste soovidega teenindas. Kui ma leidsin, et mu kättemaks on piisavalt hea olnud soovisin ma kõigile naeratades head õhtut ning läksin enda tuppa. Samuti lukustasin ma ukse, just in case see asshole mulle kättemaksta tahab. Kiiresti hambad ära pesnud, juuksed ära kamminud ja patsi pannud olin, panin ma tudukad selga ning läksin arvutisse, et teada saada mis Eestis toimub ning mida mu sõbrad viimasel ajal teinud on. Logisin msn’i sisse ja rääkisin paljude sõpradega, kuidas mul läheb ning mis ma teinud olen. Samuti rääkisin ma paarile lähimale sõbrannale Robist. Nad kõik soovitasid mul ettevaatlik olla. Kui ma emale kirja valmis sain ning sõpradega räägitud sai oli kell juba pool üks ning ma ronisin voodisse. Nagu eelmine õhtu- tuli uni kohe ja ma jäin ilma pikema siplemiseta magama.

Super!

vääga hea

Seekord ärkasin ma millegi ebatavalise peale. Nimelt kuulsin ma ukse tagant kuidas keegi seda lahti proovis muukida ning poiste ’sosistavat’ häält. Kiirelt taibates, et need on Robert ja ta pervertidest sõbrad hüppasin ma voodist püsti, pesin superkiirusega hambad ära, panin lühikesed püksid ning lühikeste varukatega pluusi selga ja kammisin ruttu oma juuksed ära. Seejärel läksin ma teleka juurde, sest see oli ukse taga ning nad ei näeks mind kohe, kui nad sisse tulevad, mis annab mulle võimaluse neid ehmatada.. Kui nad lõpuks ukse lahti said hoidsin ma kõigest väest naeru tagasi, sest Robert karjus neile ’vaikselt’: „Shut up everyone!“
Uks hakkas vaikselt lahti tulema ning ma ootasin sobivat momenti ja liikusin vaikselt täiesti ukse taha. Enne, kui nad taibata suutsid, et ma voodis ei ole hüppasin ma neile karjudes selja taha ja panin oma käed viimase poisi õlgadele. Teised pöörasid ennast kiiresti ümber, kuid viimane poiss, kes juhuslikult oli Nate, karjus lihtsalt reaalselt nagu tüdruk, ma ei tee nalja! Ma pole elusees kuulnud poissi sellise kõrge häälega karjumas ja samal ajal kätega oma õlgu pekstes nagu tal oleksid ämblikud õlgadel, kuid ilmselt arvas ta, et mu käed on ikka veel seal. Järgmisel hetkel leidsin ennast maast, kätega kõhtu kinni hoides ja naerdes. Ka poisid hakkasid naerma, mis mind üllatas, kuid Nate oli näost punane ja vaatas mind väga vihase pilguga. If looks could kill, oleksin ma ilmselt surnud. Tema kahjuks ajas tema punane nägu mind veel rohkem naerma ning lõpuks olin ma nagu kuival kala, kes õhku ahmis, sest ma ei saanud hingata. Natuke aega maas pikali olles ja hingamist taastades ootasin ma, et poisid midagi mulle ütleksid. Kasvõi midagi solvavat, kuid mul oli imelik nende ees nii maas pikali olla. Kui ma lõpuks kindel olin, et mu hingamine on kontrolli all tõusin ma püsti ning vaatasin neid ootavalt. Kui nad ikka veel mind muie suul vaatasid said mul villand.
„What?!“ küsisin neilt kannatamatult. Nende kõigi muie läks ainult suuremaks.
„Oh nothing, but I really think that Nate hates you now,“ lausus keegi blondi peaga ükskõikset hääletooni teeseldes.
„Good, one down, three to go,“ laususin ma tuimalt ning läksin oma läpaka juurde, mis oli eilsest õhtust laua peal. Poisid naersid ning ma vaatasin neid küsivalt.
„Chill girl, we are up to no bad, I mean...we just want to be your friends,“ lausus üks pruunide juustega. Damn, ma pean nende nimed teada saama... Mitte, et mind väga huvitaks.
„And what makes you think that I want to be your friend? Especially after your girly-voice friend tried to make a move on me yesterday?“
„Because we’re cool? And hot? And good friends? Did I mantion hot?“ küsis jälle see blond.
„Whatever,“ laususin ma ükskõikselt ning istusin laua taha ja läksin arvutisse. Korraks selja taha vaadates nägin ma, et poisid olid end minu voodisse sisse seadnud ja vaatasid telekat. Millegipärast see ei häirinud mind... Arvuti nurgast kella vaadates nägin ma, et see oli natuke kaheksa läbi. Ma pidin täna ka kell kümme ärkama ja Kate läks poole kaheksa ajal tööle seega nad äratasid mind ligi kaks tundi varem üles?! Ma oleksin saanud magada veel kaks tundi, kui see idioodikari poleks oma haledat katset minu tuppa hiilida teinud?! Ma läheks neile kallale, aga oh well... Ma ei viitsi ja ehmatamine oli juba niigi lõbus kättemaks. Mitte, et ma selle ära unustaks, aga küll ma midagi paremat välja mõtlen.
Järsku kostis üle maja Jona nutt.
„Shit. Your girly-voice friend woke Jona up. If I see him, I’m gonna kill him,“ laususin ma vihaselt.
„If he doesn’t kill you first,“ pomises keegi, kuid ma ei teinud sellest välja. Jona tuppa jõudes võtsin ma esimese asjana aknalauapealt kausist viimase küpsise ning andsin selle talle. Siis võtsin ta sülle ning läksin alla. Ühe käega teda süles hoides tegin ma külmkapi ukse lahti ja võtsin sealt kaks jogurti topsi. Talle selle ära söötes ja enda oma samuti ära süües läksin ma tagasi tema tuppa ja panin ta normaalsemalt riidesse. Ta taas sülle võttes läksin ma tagasi enda tuppa, kus poisid ikka veel minu voodis laiutades telekat vaatasid. Käskisin neil kas koomale võtta või jalga lasta ning loomulikult valisid nad koomale võtmise, thank God, et mul hiiglaslik voodi oli. Istusin kõige äärde ja toetasin oma selja vastu seina. Blond poiss minu kõrval sirutas käe välja: „Ryan.“
Noogutasin tuimalt ning surusin kätt. Teisest voodi otsast sirutas üle Ryani ja Robert käe välja pruunide juustega tüüp ning lausus: „Tyler, but you can call me Ty.“ Surusin samuti kätt ning andsin teada, et meeldiv kohtuda. Kui Ryan mulle käe üritas ümber panna silmitsesin ma teda hoiatavalt, kuid kui ta ikka seda ei eemaldanud ütlesin ma talle tigedalt: „You want me to do same to you that I did to Nate?“
Kiiresti eemaldas ta oma käe, kuid vaatas mind veidi kahtlaselt. Vastasin talle küsiva pilguga.
„You really need to chill girl, I mean it. Like, I put my hand over your shoulders because you’re my friend not because I tried to make my move on you. Not everyone is like Nate you know,“ seletas ta ning naeratas mulle soojalt. Ehk oli tal õigus...
„Or like that asshole over there,“ laususin ma ning näitasin näpuga Roberti poole, kes mulle tüdinud pilgu saatis. Damn, ma pean midagi paremat välja mõtlema.
„But, I’m sorry...I think. But how the heck should I know who wants to be my friend or who wants to get in my pants, seriously,“ lisasin ma ning naeratasin talle siis vabandavalt. Jona oli mu jalgade vahel magama jäänud ja õnneks teda ei seganud, et me rääkisime.
„No probs, but really, all the boys here, aren’t like Nate,“ ütles ta ning minu ootava pilgu peale lisas ta: „and that asshole next to me.“
Naeratasin talle. Ning kui ta oma käe uuesti minu õlgade ümber pani ei tõuganud ma seda ära vaid toetasin oma pea tema õlale ning vaatasin telekat. Minu esimene mõte oli, et ehk tõesti läheb nüüd kõik paremaks ning kergemaks, kuid boy, was I wrong.
„No way! Come on dudes, I told you, she’s a bitch!“ nähvas Robert ning tõusis püsti, jäädes voodi ette seisma. Pööritasin silmi ning tõstsin oma pea Ryani õlalt.
„There you go again, telling me I’m a bitch, but why?!“ küsisin ma ning olin valmis juba ahastusest käsi õhku viskama. Ta on põhimõtteliselt esimesest päevast peale mulle öelnud, et ma bitch olen, kuid ma ei saa ikka veel aru miks.
„Calm down, man. We talked about this!“ sisistas järsku Ryan.
„You’ve been talking about me?“ küsisin ma hämmeldunult.
„Yeah, how he has to give you a chance and stop being a asshole with you,“ vastas Tyler.
„WHY ARE YOU LYING?!“ küsis järsku Rob oma juukseid tirides.
„Robert, don’t.“ lausus keegi kindlalt, kuid ma olin liiga segaduses, et aru saada, kes.
„What the fuck is going on?!“ küsisin ma peaaegu karjudes. Jona ärkas üles, kuid kellegi pilk ei peatunud tema peal pikemalt.
„What is going on?! This is going on, YOU are going on!“ karjus Robert mulle vastuseks. Ma läksin aina rohkem segadusse. Tõsiselt, mis toimub?
„Who is lying?“ küsisin ma vaikselt. Mul oli tunne, et ma ei taha tema vastust kuulda. Ning seekord oli mul õigus.
„WE ARE ALL LYING! You want to know why are they trying to be friends with you? It’s because we made a bet. Whoever gets to fuck you first wins, that’s why they are trying to be oh so caring friends!“ ütles ta veidi liiga kõvasti. Jona hakkas nutma. Tuimalt võtsin ma Jona sülle ning hakkasin toast välja minema. Veidi enne, kui ma täiesti toast välja läksin, ma peatusin ning keerasin end näoga nende poole, kuid eelkõige vaatasin ma silma Ryanile.
„That’s why I don’t trust people around here. They screw you over and you don’t even know why,“ laususin ma kindla tooniga, keerasin otsa ümber ning läksin Jonat lohutades alla. Ma ei tea miks, kuid ma ei tundnud ennast väga kurvana. Ma ei osanud küll seda neilt oodata, kuid ma teadsin, et ma ei tohi neid usalda, kuid siiski...mul ei olnud valus. Pluss ma väga tahaks teada miks Robert mind nii kohtleb. Ma ei taipa... Kes iganes see Emily on või mida iganes ta Robertile tegi pidi see ikka väga hull tegu olema, et ta mind ilma tundma õppimata vihkama hakkas.
Jonat lõpuks maha rahustades panin ma ta tema mängunurka köögis ning hakkasin talle midagi korraliku süüa tegema. Ülevalt oli kuulda kuidas poisid üksteise peale karjusid ning ma sain aru, et nad tahavad minu käest vabandust paluda. Kuna, et ma neile natukenegi saaks kätte maksta otsustasin ma, et jätan neile mulje nagu nende tegu mulle väga haiget tegi ning ma vihkan neid ja mida iganes veel. Kui mul lõpuks puder valmis oli panin ma ta nagu alati laua äärele istuma ja istusin ise tema ette. Kui ta ära sõi pesin ma ruttu nõud ära ning hakkasin meie tavapäraseid päevaseid toimetusi tegema.
Kella kolme paiku viisin ta tema tuppa ja panin voodisse ning lugesin talle muinasjuttu, et ta magama jääks. Kuna ka täna jäi ta ruttu magama otsustasin ma telekat minna vaatama. Kümne minuti pärast oli kuulda jooksusamme trepil ja varsti olid Ryan ja Tyler minu ees. Otsustasin neid ignoreerida.
„I’m sorry,“ laususid nad mõlemad samal ajal. Ma pidin huulde hammustama, et mitte nende üle naerma hakata.
„We really are. I mean, Robert was the one who gave us this stupid idea. I mean..we’re guys..and..you’re..well..you’re hot and..and...andwesaidyesandwearesosorry!“ rääkis Tyler ja Ryan noogutas oma pead hoogsalt kaasa. Ikka veel neid ignoreerides istusid nad diivani ette maha ja jälgisid ainult mind. Ma proovisin elueest naeru tagasi hoida, kuid kuna nad isegi ei pilgutanud enda silmi mind jälgides, siis ma lihtsalt hakkasin naerma. Hetkega olid nad minu ees püsti ja jälle vabandamas.
„Okay, okay! But I still don’t trust you guys, so good luck earning it,“ laususin ma, kui mul villand sai. Nad leppisid sellega ning me hakkasime kõik koos telekat vaatama ise samal ajal maailma asju arutades. Kui kell viis sai tuli Kate koju ning ma läksin jälle välja. Taaskord läksin ostsin ma endale ühe latte ning kõndisin otse raamatupoeni.
„Hello, miss. I didn’t expect you to really come back,“ lausus see sama vana mees, kes eile seal oli, naeratades.Tema nimesildilt võisin ma välja lugeda, et tema nimi on William.
„I told you I’m coming back,“ laususin ma ning naeratasin samuti talle vastu. Ta meeldis mulle, ta ei olnud pahur nagu minu vanaisa Eestis ega kurja näoga vaid temast õhkus ainult sõbralikust.
„Well, you are a teenager therefore I didn’t believe you actually meant it,“ seletas ta. Naersin korraks.
„I always keep my word. And I like this shop, it’s..homie. I hope that’s a word, I’m not from here,“ vastasin ma talle ning käisin samal ajal raamaturiiulite vahel ringi ja otsisin raamatuid, mis mulle eile silma oli jäänud. Mees hakkas naerma.
„Where are you from, then?“
„From Estonia and I’m pretty sure that you have no idea where it is,“ vastasin ma talle, tõstsin korraks pead ja naeratasin ning kadusin siis tagasi riiulite vahele.
Veidi veel temaga juttu rääkides sain ma teada, et tema õetütre tütar elab ja õpib Venemaal ning on talle Eestimaast rääkinud, mis üllatas mind. Kui ma lõpuks need kolm raamatut, mis mulle eile meeldima olid hakanud üles leidsin ja neid ostma hakkasin, pakkus ta mulle kohvi ja saiakesi. Olin meeleldi nõus. Temaga veidi pikemalt rääkides sain ma veel teada, et ta elab koos oma naisega kelle nimi on Paige ning kellele kindlasti meeldiks minuga tutvuda. Kui väljas jälle pimedaks läks jätsin ma temaga hüvasti ning lubasin, et kui ma homme ei jõua tagasi tulla, siis ülehomme tulen ma kindlasti. Nagu eile, läksin ma ka täna kohvikust läbi ja ostsin tagasiteeks endale veel ühe Latte. Koju jõudes oli maja vaikne. Paar võileiba endale tehes läksin ma ülesse ja olin natuke aega arvutis enne kui ma laua taga magama jäin. Keset ööd ärkasin ma järsku üles ja taibates, et ma voodis polnud läksin ma hambaid pesema ja ronisin voodisse, kus ma ka ruttu magama jäin.

See on veits imelik, et see Robert nii öelda ei salli üldse seda Sandrat, aga igale poole jookseb talle järgi või midagi. Umbes nagu sõimab teda bitchiks ja siis järgmisel hetkel üritab Sandra tuppa sisse muukida.
Aa mulle täiega meeldis see, et selle Williami õetütar elab just Venemaal, mitte Eestis, sest, kui ta oleks Eestis elanus, siis oleks olnud liiga suur kokkusattumus ja see poleks üldse lahe olnud. :)
Ja endiselt, mulle õudsalt meeeeeeldib!

Robertist saaksite te kõik ilmselt siis paremini aru, kui ma tema vaatenurgast osa või paar kirjutaksin, kuid kuna ma ei julge oma inglise keelt nii palju proovile panna, siis jah...jääb ära.
Kuid nii palju ma võin öelda, et ta on vaikselt taibanud, et talle meeldib Sandra natuke(!) rohkem, kui tohiks ning tänu sellele, mis tal Emilyga juhtus(sellest saate te teada...varsti..ma loodan.) ei julge ta inimesi lähedale lasta seega ta üritab nii Sandrat eemale tõugata. Ning Sandra tuppa tahtis ta minna selleks, et mingi dirty prank talle korraldada. :)

Mulle kohutavalt meeldib ! :)