Oo 2012

Kakskümmend kaks

Autor : Romain Gary (Émile Ajar)
Pealkiri : Elu alles ees
Leheküljed : 194



Sisu : Heaoluühiskonnas on kõik olemas: sotsiaalhoolekanne, meditsiin, haridus. Ometi on selle heaoluühiskonna parimad esindajad vana prostituut Rosa, transvestiit "proua" Lola ja Migrant Hamil. Muidugi ilmub lõpuks välja ka kristlikult ligimesele mõtlev Nadine, kuid Lääne tsivilisatsiooni positiivset tegelast annab inimmassist lausa tikutulega otsida.

Arvamus : Alguses oli kõik nii lapselik ja väikse lapse silme läbi, ja kuidagi naljakas ja positiivne, aga siis jäi Rosa nii järsku haigeks ja tema seisund halvenes nii kiiresti, ja kogu teos muutus järsku täiskasvanulikumaks ja palju raskemaks ja rõhuvamaks. Seal oli palju sügavamõttelisust, aga ometigi oli see nii lihtsalt kirjutatud. Mulle väga meeldis. Tõesti, vägaväga. Teine kohustuslik raamat ajaloos, mis nii väga meeldis (peale "Jane Eyre'i")

Hinne : 9/10

_____________________________

Loetud lehekülgi siiani : 5 922

Kakskümmend kolm

Autor : Lauren Weisberger
Pealkiri : Saatan kannab Pradat
Leheküljed : 388



Sisu : Äsja kolledži lõpetanud väikelinna neiule Andrea Sachsile kukub sülle selline ootamatu võimalus, „mille nimel miljonid tüdrukud oleksid valmis surema“ – temast saab moepiibliks peetud prestiižse ajakirja Runway peatoimetaja Miranda Priestly assistent ning ta sukeldub maailma, kus kõik on jalustrabavalt kaunid, hingematvalt stiilsed ja masendavalt kõhnad, hõljudes graatsiliselt ringi Manolo Blahniku mõrtsukkontsadega stiletodes. Ent õige pea avastab vaene Andrea, et ta elu on muutunud tõeliseks luuapinajaks. Püüdes meeleheitlikult kokku lappida isiklikke suhteid ning säilitada tervet mõistust ja eneseväärikuse viimseid riismeid, talub ta 14-tunniseid tööpäevi ja võpatab kabuhirmus iga telefonitirina peale, sest helistajaks on enam kui kindlalt tema kuritegelikult ekstravagantne, võimatult võimukas ja häbematult snoobitsev boss, kes annab mõne järjekordse absurdse käsu (näiteks otsida ülehelikiirusel New Yorgist restoran, mis asub tegelikult Washingtonis, aga seda tühist pisiasja ei vaevu Miranda oma ahastavale abilisele muidugi mainima).

Arvamus : Film oli ikka täitsa teistsugune. Jäi mulje, nagu oleks tegelased samad (enam-vähem), aga enamus sündmusi täiesti teistsugused. Film oli igal juhul parem kui raamat. Siin tundus kõik kuidagi liialt ülepingutatuna ja äärmuslikuna, raamat oli tegelikult liiga pikk ja justkui pikemaks venitatud, osa sündmusi oleks võinud üldse ära jätta. Kui algus oli humoorikas, siis lõpu poole muutus asi juba piinavaks.

Hinne : 5/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani: 6 310

Kakskümmend neli

Autor : Katherine Applegate
Pealkiri : Poiss kahe peale
Leheküljed : 200


(inglisekeelse versiooni kaas)

Sisu : Sam Cody on vastupandamatu noormees – kaunid näojooned, võluvad silmad. Alison Chapmanil lähevad poissi nähes põlved nõrgaks. Ning kui Sam kutsub tüdruku tantsima, on Alison seitsmendas taevas – kuni saab teada, et ta parim sõbranna Isabella on samasse poissi armunud, ja et Isabella on suremas. Alison teeb kõik, et Isabellale alles jäänud päevad oleksid tema kõige õnnelikumad, isegi kui see tähendab Sami ja armastuse mahavaikimist. Kuid kas nad suudavad hoida saladuses tunnet, et nad on kui teineteise jaoks loodud?

Arvamus : Mm, see ol huvitav nagu armastus-/ajaviiteromaanid ikka on. Lugemine läheb ladusalt, aga samas on see kõik natuke primitiivne. Ma mõtlen, ma ei usu, et just paljud sõbrannad oleksid nõus oma poissi sureva sõbrannaga jagama. Ma mõistan, et see on üllas, aga see on kõigi suhtes ebaaus ja vale ja minul küll sellist üllust ei jätkuks. Aga üldiselt oli selline mõnus ajaviitmine. Kogu aeg ootasin, millal see kõik ükskord laheneb ja vihastasin Alisoni peale, et ta nii lolli mõtte peale tuli. Ühel hetkel isegi läksid silmad vesiseks

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 6 510

Kakskümmend viis

Autor : Lois Lowry
Pealkiri : Andja
Leheküljed : 192



Sisu : Jonase maailm on täiuslik. Kõik on kontrolli all. Puuduvad sõjad, hirm, valu. Puuduvad valikud. Igale inimesele on määratud kogukonnas kindel roll.
Kui Jonas saab kaksteist, valitakse ta välja Andja õpilaseks. Andja on ainus inimene, kes hoiab endas mälestusi tõelisest valust ja rõõmust. Jonas õpib tundma tõde ja pealtnäha perfektse kogukonna süngeid saladusi. Tagasiteed ei ole.

Arvamus : Huvitav on lugeda väljamõeldud ühiskonnavormidest. See siin oli originaalne, kuid tuletas algul liiga mingit NSVL-i meelde. Aga siis hakkasid silma väga suured erinevused (peamiselt geenitehnoloogia muutustes jms), ja läks üpris huvitavaks kätte. Teisest küljest jäi millestki justkui puudu; kõik oli nagu originaalne jms, aga lemmikuks see küll ei pääsenud.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 6 702

Kakskümmend kuus

Koostaja : Peep Ilmet
Pealkiri : Armastuse valgus
Leheküljed : 442



Sisu : Läbi aegade eesti kirjanike armastuluulet (Anna Haava, Marie Under, Merca, Jaan Kaplinski, Hando Runnel jpt).

Arvamus : Ärkamisaja luule on kuidagi palju banaalsem kui tänapäeva oma. Eks inimeste maitse muutub aja jooksul, aga kuidagi kõigil kordusid needsamad sõnad ja mõtted. Ajas närvi tänapäeva luule juures kindlasti üleliigne x ja y kasutamine, aga kuidagi palju paremini jõudis mõte kohale ja meeldis rohkem.

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 7 144

Kakskümmend seitse

Autor : J.K.Rowling
Pealkiri : Harry Potter: The Prequel (Harry Potter #0.5) [inglise keeles]
Leheküljed : 2



Sisu : Lühike Siriuse ja Jamesi seiklus.

Arvamus : Eks ta oli jah paar lehekülge ja mingit raamatumuljet või sisseelamist väga polnud, aga oli armas lugeda midagi Potterimaailmast, kui sari ise juba läbi on. Ei teadnudki, et see "raamat" juba aastaid tagasi välja ilmus.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 7 146

Kakskümmend kaheksa

Autor : Mare Iknojan
Pealkiri : Pikk jalutuskäik Tallinna Botaanikaaias
Leheküljed : 138



Sisu : Neli aastaaega Tallinna Botaanikaaias Mare Iknojani fotode läbi. Raamat sisaldab ka autori lihtsaid ja siiraid luuletusi.

Arvamus : Need "lihtsad luuletused" olid pigem lasteaiatasemel, just sayin'.
Fotod olid kuidagi nagu ainult ühest puust tehtud, ei andnud kuidagi Botaanikaaia olemust ja kogu ilu edasi. Ja valdav osa oli tehtud sügisel, suve ja kevadet ma näiteks ei eristanud peaaegu üldse. Idee on lahe, aga teostus jääb kõvasti soovida. Teeks kas või ise uuesti. (Ei, ei ole ego.)

Hinne : 4/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 7 284

Kakskümmend üheksa

Autor : Scott Westerfeld
Pealkiri : Инферно (vene keeles) [originaalis "Peeps"]
Leheküljed : 386



Sisu : Arvatakse, et vaid tõlised kangelased on võimelised kaitsma elu Maal. Aga selleks on neil vaja teada tulevast ohust. Mis juhtub, kui kangelased ei tunne, et oht varitseb kuskil läheduses? Kui nad ei kahtlusta, et öö armee on valmis seda maailma hävitama?
Siis tulevad kõike elavat kaitsma Maa elanikud, kes ei erine millegi poolest tavalistest inimestest. Nemad - infernod - on tavalised poisid ja tüdrukud. Oma erilisusest teavad vaid nemad ise, nad teavad, et on nakatunud erilise parasiidi kaudu, kelle pärast neid nimetatakse solvava sõnaga "vampiirid"...

Arvamus : Algul arvasin, et oh, jälle vampiirid, mis jama see veel on. Hakkasin lugema ja leidsin, et stiil on tuttav. Siis jõudis mulle kohale, et autor on sama, mis "Inetute" seerial. Automaatselt sai raamat plusspunkte juurde. Ja tegelikult on minu arvates käesolev teos isegi parem kui kõik "Inetud" kokku. Mis siis, et vampiiride idee pole nii originaalne. Siin toimus kõik teistmoodi ja kirjeldus oli äärmiselt kaasahaarav. + tohutult palju huvitavaid fakte bioloogiast tegid kogu loo usutavamaks ja põnevamaks.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 7 670

Kolmkümmend

Autor : Puudub (oo seda rahvast)
Pealkiri : Juku juntsüklopeedia
Leheküljed : 142



Sisu : Koolihuumori kogumik.
Igas kodus, igas koolis on omad naljad, omad sõnakõlksud ja omad jukulikud koolijuntsud, kelleta elu oleks poole igavam. Kahjuks levivad juntsüklopeedilised teadmised siiamaani suust suhu, mis on teadagi tagurlik ja isegi ebahügieeniline. “Juku juntsüklopeedia” asub neid lünki täitma kogumikuga, millest leiate kollektsiooni koolinaljadest, mitmesugustest ennustustest-paikapanemistest ehk koolimullidest, salmikuvärssidest, kiiksuga kirjandilausetest ja slängisõnadest.

Arvamus : Sai siis emaga tema esimese klassi juntsakate jaoks läbi loetud. Mõni koht pani ikka krampides naerma, mõni oli aga nii banaalne ja äraleierdatud mõttetus, et endalgi hakkas hale. Tõestisündinud lood ja valesti öeldud laused on ainus väärt asi raamatus, muu on jama.

Hinne : 4/10

_________________________

Loetud lehekülgi siiani : 7 812

Kolmkümmend üks

Autorid : Jaimey Grant, Wendy Swore, Rita Webb, Paige Ray, Jeanne Voelker, K. G. Borland, Gwendolyn McIntyre, Katrina Monroe ja S. M. Carrière
Pealkiri : Unlocked [inglise keeles]
Leheküljed : 236



Sisu : Kogum erinevate autorite jutte võtmete teemal: leidub nii õudus-, armastus- kui seikluslugusid.

Arvamus : Alguses läks ludinal ja oli huvitav, mida edasi, seda rohkem tüütas ära see, et lugusid oli siiski palju ja millelegi kindlale ei saanud sellepärast keskenduda. Aga üldarvamus suhteliselt okei.

Hinne : 5/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 048

Kolmkümmend kaks

Autor : Scott Westerfeld
Pealkiri : Erilised (sarja "Inetud" #3)
Leheküljed : 320



Sisu : Seda, et Erilised linnas kõigisse hirmu sisendavad, teatakse ka siis, kui nendega kunagi elus ei kohtutagi. Tally aga oli kohtunud nendega juba siis, kui ta oli alles inetu. Erilised on hirmuäratavalt ilusad, kiired ja tugevad ning nende eest pole pääsu. Ja nüüd on Tally ise üks neist, üks neist üliinimestest, kes peab ühiskonda ohjes hoidma ja isepäiseid jooksikuid püüdma. Ta ei oleks aga Tally Youngblood, kui kusagil ta ajusopis ei elaks edasi mälestus millestki muust, sellest, kes ta oli varem. Seda mälestust on siiski võimalik maha suruda. Kuni selle hetkeni, mil ta saadetakse retkele, mille eesmärk on lõplikult hävitada Uus-London. Tallyle tähendab see, et ta peab valima ja sellest valikust ei sõltu mitte ainult tema, vaid ka paljude teiste saatus…

Arvamus : Oli üks asi, mis mind kohutavalt häiris. Nimelt see, et Tally oli siis see "väljavalitud" ja ainuke, kes teisest erines ja suutis "end igalt poolt välja mõelda". Igas raamatus peab ju olema see kangelane, kes terve maailma päästab. Ja see tõesti käis väga närvidele.
Idee on jätkuvalt originaalne, aga mitu raamatut nüüd ikka sealt välja imeda. Tally'l on ju vaja kõik ühiskonnakihid läbi käia. Kahju, et neid kuidagi teistmoodi raamatusse pole osatud tuua.
Oli huvitav tegelikult ja eriti huvitav oli jälgida, kuidas peategelase suhtumine maailmasse muutus iga uue muutusega temas endas. Ma vist räägin iseendale vastu.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 368

Kolmkümmend kolm

Autor : Maggie Stiefvater
Pealkiri : Igavesti (raamatute "Värin" ja "Palavik" järg)
Leheküljed : 466



Sisu : Alguses oli Sam hunt ja Grace tüdruk. Kuid Sam leidis viisi, kuidas jääda inimeseks, ning hundi ja tüdruku vastastikusest sõnatust uudishimust sai poisi ja tüdruku vaheline tugev armastus. Lugu olekski võinud niimoodi lõppeda, kuid saatusel oli neile varuks veel katsumusi. Grace’ist sai hunt ja nüüd ähvardab kogu Boundary metsa hundikarja julm hävitamine. Sam on Grace’i päästmise nimel kõigeks valmis, kuid kas sellest piisab, isegi kui appi tulevad ootamatud liitlased? Kas Sam ja Grace jäävad lõpuks õnnelikult kokku või peavad teineteisega igaveseks hüvasti jätma?

Arvamus : Kindlasti kehvem kui eelnevad osad, kuidagi venis rohkem ja ei suutnud nii palju korraga lugeda, kui eelnevaid osi. Huvitav oli erinevatest vaatepunktidest kirjutamine ja kogu idee põhjendamine (näiteks "Videvikus" on lihtsalt mingid vampiirid ja lihtsalt mingid libahundid, aga siin on kõik kuidagi nii loogiline, et hakkad lausa nagu uskuma toimuvasse).
Lõpp oli minu jaoks veidi nigel, aga üldmulje ikka päris hea

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 8 834

Kolmkümmend neli

Autor : Helen Fielding
Pealkiri : Bridget Jones'i päevik
Leheküljed : 304


(väga vale kaas, aga õiget ei ole üldse kusagil (??!))

Sisu : Bridget Jones on üle kolmekümne vallaline naine ja tema vallalisust hõõruvad talle nina alla kõik abielus tuttavad. Mida aga võtta ette, kui kõik tuttavad mehed on kas abielus, homod või armastavad jubedaid kampsuneid? Kas aitaks sellest, kui jätaks maha suitsetamise, magusasöömise ja püüaks saavutada sisemist rahu?
Raamatus on esitatud paljud tänapäeva naise dilemmad humoorikas päevikuvormis.

Arvamus : Kõik oleks väga kena, kui huumor poleks vahepeal äärmiselt labaseks läinud. Naljad stiilis "ma olen nii paks sest ma olen vaalaline" ja "ujun siin omaenda rasvas" ei ole ei teravmeelsed ega naljakad (ei usu, et asi on inglise huumoris), lisaks on peategelane umbkaudu 58 kilone, seega minu arvates täiesti sale ja normaalkaalus.
Muidu selline hea kerge lugemine, aga need paar täiesti idiootset lauset rikkusid mulje ära. Hea, et olen juba varem filmi näinud, nii et ehk ei märganud neid miinuseid nii väga.

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 138

Kolmkümmend viis

Autor : Kätlin Hommik-Mrabte
Pealkiri : Minu Maroko
Leheküljed : 192



Sisu : „Appikene! Ära seda nüüd küll tee!!! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!” Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see pole veel alanudki? Olen eestlane, aga moslem. Või kas peangi siia „aga” vahele panema? Olen moslem juba üheksandat aastat, abielus viiendat. Pean seda täpsustama, sest enamasti arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast. Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus, mida tahaksin teiega jagada, on mind viinud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, otse sooja Maroko südamesse. See kõik on osa minust: olen eestlane ja moslem.

Arvamus : Appi-appi-appi. See oli NIIVÕRD hea raamat, et ma mõistan täitsa hästi, miks ma selle alles pärast kuudepikkust ootamist sain. "Minu" seeria paistab olevat üks kullatükk, nii et minust on juba esimese raamatu abil saanud kindel lugeja.
Ma pole kunagi moslemitesse või araablastesse või ükskõik kellesse eelarvamusega suhtunud, aga see raamat tegi mõnes osas pildi palju selgemaks ja kogu lugu oli üldse niiniinii huvitav, et ...
Oeh.

Hinne : 10/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 330

Kolmkümmend kuus

Autor : Alyson Noel
Pealkiri : Sinine tund (Surematud #2)
Leheküljed : 304



Sisu : Ülipopulaarse raamatu „Igavesti“ järjes „Sinine tund“ on Everil võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu.
Just nüüd, kui Ever oma surematu-võimeid tundma õpib, kui tema armastatud Damen on pühendanud ta süngesse, ahvatlevasse maailma, juhtub Dameniga midagi hirmsat. Samal ajal kui Everi võimed aina täiustuvad, hakkab igavene elu mõistatusliku haiguse tõttu Dameni kehast lahkuma.
Meeleheitlikult poissi päästa soovides rändab Ever nende kahe pelgupaika Suvemaale, kus ta ei paljasta ainult Dameni minevikusaladuse – kohutava loo, mida Damen varjata tahtis –, vaid ka iidse teksti, mis õpetab ajas rändama.
Saatjaks sinine kuu, mis annab talle ainsa võimaluse reisiks, on Ever sunnitud valima, kas keerata kella tagasi ja päästa oma perekond hukutavast autoõnnetusest… või jääda olevikku ja päästa Damen, kes iga päevaga aina nõrgemaks muutub…

Arvamus : Oeh, kui päris aus olla, olen ma väsinud kõikidest neist ühesugustest raamatutest, mis justkui üksteist kopeeriks. Telekinees, surematus, mõtete lugemine, aurad, ajas rändamine, igavene (kuigi natuke keelatud) armastus, armukadedad tapmised, mingid armujoogid, õelad koolitüdrukud... Palun. Kas on tõesti vaja kogu aeg kopeerida üksteise mõtteid?
See raamat oli küll huvitavalt kirjutatud ja läks ludinal, aga häiris nii väga sarnasus paljude teistega. Lisaks oli seal liiga palju kasutatud sõna "tähendab", mis oli reaalselt igal leheküljel mitu korda. Tüüpilised tegelaskujud (eeskätt Stacia ja ideaalne salapärane Damen). Aga kirjutamisstiili tõttu sümpatiseeris teos küll.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 9 634

Kolmkümmend seitse

Autor : Helen Fielding
Pealkiri : Bridget Jones: täitsa lõpp
Leheküljed : 368



Sisu : Järg ülimenukal romaanile "Bridget Jones'i päevik". Eelmise raamatu lõpus saabus õnn Mark Darcy kujul Bridgeti õuele. Kas Markiga on võimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida- need on küismused, millega Birdgetil tuleb nüüd tegemist teha. Lisaks peetakse Bridget kinni narkoäris kahtlustatuna ning ka eneseabiraamatud ei paista enam aitavat.

Arvamus : Mulle meeldis, rohkem kui esimene osa. Ei olnud enam labased naljad, mitmes kohas ajas ikka kõvasti naerma ja lisaks läks raamat väga ludinal (pooleteise päevaga, käisin ringi, raamat käes). Lihtne lugemine.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 002

Kolmkümmend kaheksa

Autor : Sophie Kinsella
Pealkiri : Ostuhullu salaunistused
Leheküljed : 322


(taaskord pole õiget pilti)

Sisu : Saage tuttavaks Rebecca Bloomwoodiga. Ta on ajakirjanik. Tema töö seisneb selles, et ta õpetab teisi inimesi rahaga ümber käima. Vabal ajal... käib ta poes. Ostuteraapia lahendab kõik mured. Rebecca teab, et peaks järele jätma, aga ei suuda. Ta püüab kokku hoida, ta püüab rohkem raha teenida. Kummastki ei tule midagi välja. Lood, mida ta oma segaste rahaasjade lahtiharutamiseks nuputab, lähevad aina uskumatumaks. Ainus trööst on endale midagi osta, kõigest mõni pisiasi...
Kas Becky pääseb unistuste maailmast, leiab tõelise armastuse ja saab konfiskeeritud pangakaardi tagasi?

Arvamus : Alguses leidsin palju sarnasusi Bridget Jones'iga ja üleüldse oli peategelane vastumeelt. Aga mida edasi, seda rohkem haaras raamat kaasa ja hakkas meeldima. Lõpus ei tahtnud käestki panna.

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 324

Kolmkümmend üheksa

Autor : Kathryn Stockett
Pealkiri : Koduabiline
Leheküljed : 458



Sisu : See on lugu, mida jutustavad kordamööda kolm naist, kes kõik näevad vaeva, et sobituda rassistlikku kogukonda 1962. aasta Mississippis. On Aibileen, mustanahaline teenija, kes kasvatab juba seitsmeteistkümnendat valget last; on Minny, kes ei suuda kuidagi oma teravat keelt hammaste taga hoida; ning on valge Miss Skeeter, kes on äsja kolledžist koju naasnud ja üritab välja selgitada, kuhu on kadunud tema armastatud hoidja.
Pealtnäha ei saakski kolme naise elud erinevamad olla, kuid tegelikkuses põimuvad nende lood ühe salajase projekti raames, mis naised tõeliselt ohtu seab. Sest mõnikord lihtsalt tuleb piire ületada...

Arvamus : Algus venis ja ei tahtnud kuidagi edeneda. Aga kui raamatu lõpetasin, teadsin kindlalt, et sain just maha ühe väga hea raamatuga, mille alates keskelt ja kuni lõpuni lihtsalt alla neelasin. Soovitan.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 782

Nelikümmend

Autor : Paulo Coelho
Pealkiri : Alkeemik
Leheküljed : 184



Sisu : Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest - oma südame kuulamisest ja eneseleidmisest. Kui Andaluusia karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja - Alkeemiku.

Arvamus : Väga, väga meeldis. Kuigi tekst on päris lihtne, siis lugu iseenesest pole üldse nii lihtne. Igaüks sellest raamatust aru ei saaks. See on omamoodi nagu "Väike prints", ainult et kuidagi raskemgi. Üllatavalt palju leidsin sealt enda jaoks ja suur respect Paulo Coelhole, et ta sellise asja on kirja saanud.

Hinne : 9/10 (Siiski päris maksimumi ka ei annaks)

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 10 966

Nelikümmend üks

Autor : Sophie Kinsella
Pealkiri : Ostuhull välismaal
Leheküljed : 336



Sisu : Kas reisimine avardab silmaringi... või avab rahakotirauad?
Rebecca Bloomwoodi elu on magus. Tal on ametikoht hommikutelevisioonis, pangajuhataja käitub temaga lahkelt, raha kulutades lähtub ta uuest põhimõttest "osta ainult seda, mida vajad", ning ta kavatseb sellele truuks jääda. Kõige krooniks pakutakse talle tööd New Yorgis.
Becky kavatseb kõiki vaatamisväärsusi vaatamas käia. Tõesõna. Aga esmalt tuleb põigata Saksi. Ja Bloomingdale'i. Ja Barney'sse.

Arvamus : Parem, kui esimene osa, kuna siin ei käinud mulle peategelane enam närvidele. Natuke ei meeldinud see, et kogu esimese raamatu progress kadus ja Becky langes tagasi võlgadesse, aga okei. Lõpuks meeldis ikkagi.

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 302

Nelikümmend kaks

Autor : Kati Lumiste
Pealkiri : Minu Ibiza
Leheküljed : 216



Sisu : Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis.
Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Arvamus : Ei, ei, ei ja veel kord ei. See EI ole hea raamat, veel vähem on see hea reisikirjeldus. Näidatakse ainult ühte Ibiza palet kolmest olemasolevast. Räägitakse ainult narko- ja seksinäljas hipidest, kes kusagil puu all elavad ja tööd ei tee (välja arvatud rannal pakutav massaaž). Ei mainita üldse põliste Ibiza elanike traditsioone, kombeid ja elu (kuigi see oleks mind vägagi huvitanud). Ei räägita Ibiza rikkast palest, kus toimuvad glamuursed peod ja on palju värvikaid sulelisi ja karvaseid.
Oleks võinud siis leida vähemalt inimese, kes on Ibizal kõik ära näinud, mitte mingi eriti vabameelse naise. Lisaks ei meeldi mulle üldse teema vaated elule (sünnitan siin paar last, magan saja mehega, tassin lapsi mööda maailma kaasas, käin paljalt ringi ja tõmban iga õhtu end uima). Nojah. Tore.

Hinne : 4/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 518

Nelikümmend kolm

Autor : Truman Capote
Pealkiri : Hommikusöök Tiffany juures
Leheküljed : 118



Sisu : 1940ndate New York. New York, kus tormilised kokteilipeod kestavad läbi öö ja võivad parimal juhul lõppeda hommikueinega maailma kõige luksuslikumas juveeliäris "Tiffany juures". Ja mõistagi ei oota tüdrukud neile olengutele Holly Golightly't- tüdrukut, keda ajavad taga nii mafioosod, elumeestest miljonärid kui algajad kirjanikud. Holly Golightly on habras suure suu ja nipsninaga iludus, seiklejast lapsnaine, kes hõljub kergelt läbi elu, jättes endast maha murtud südamed.

Arvamus : Mäh, mulle meeldis filmi lõppvariant rohkem. Ja film ise ka. Raamat jättis kuidagi liiga pealiskaudse mulje. Ei, see oli hea, aga kuidagi... ei jätnud väga muljet.

Hinne : 6/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 636

Nelikümmend neli

Autor : Roy Strider
Pealkiri : Minu Mongoolia
Leheküljed : 216



Sisu : “Inimesed mägedes meenutavad putukaid. Nagu sipelgad, rühivad nad kuhugi, hambad ristis: hagu korjama, odra või viinamarjade kasvatamiseks terrasse looma; mõned narrid lähevad endale midagi tõestades tippe vallutama, just nagu oleks maailm pärast seda kuidagi parem paik; ja siis on veel moodsad inimesed, kes ronivad kuhugi üles selleks, et ennast ja ümbritsevat pildistada ning sellise saagiga alla ronida. Mäed on aga majesteetlikud ja vaiki, neil on inimestest täiesti ükskõik – nad on lihtsalt mäed.”
Rändaja Roy kuulub tippe vallutada tahtvate inimeste hulka. Mõned neist jäävad ka kättesaamatuks: võib-olla on aeg olnud selleks vale, võib-olla ei ole seda soosinud muude, esmapilgul tühiste pisiasjade kokkulangemine. Ja võib-olla pole vajagi tõusta iga mäe tippu, et teada, mida kõrgmäestikuõhk inimesega teeb.
Lõppeks on üksainus kõrgus, mille vallutamine pingutust väärib – ja seda geograafiliselt kaardilt ei leia. Sest mine nii kaugele kui tahad, minevik saab su alati kätte.

Arvamus : See erines eelnevatest sama seeria raamatutest selle poolest, et oli pigem jutustav romaanitaoline teos, kui ülejäänud traditsioone kirjeldavad raamatud. "Minu Mongoolias" kirjeldati rohkem peategelase tundeid ja suhteid ja minu jaoks natuke liiga vähe Mongooliat ja selle tavasid. "Minu Marokoga" ei anna seda osa selles suhtes võrreldagi.
Aga huvitav oli siiski, läks kiiresti ja mõnusalt peale.

Hinne : 7/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 11 852

Nelikümmend viis

Autor : Stephen Chbosky
Pealkiri : Müürililleks olemise iseärasused
Leheküljed : 242



Sisu : Noorteromaani "Müürililleks olemise iseärasused" peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega... Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.

Arvamus : Algul ei saanud ma aru, miks on tekst kuidagi lapsik ja imelik. Mõne lehekülje pärast sain aru, et peategelane on vist autist või mõne muu säärase haigusega. Ja issand kui hea raamat see siiski oli! Eks ta veidike raske oli ja pärast selle läbilugemist oli natuke rõhuv tunne, aga väga hea sorav tekst, ühe hingetõmbega läheb see lugemine.
Kõik hädad olid ühes perekonnas esindatud, mis mind natuke kahtlema pani, aga ikkagi. Väärt lugemine.

Hinne : 9,5/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 094

Nelikümmend kuus

Autor : Elena Kolina
Pealkiri : Дневник новой русской ("Uusvenelase päevik", vene keeles)
Leheküljed : 468



Sisu : 30ndates naine kirjutab oma päevikusse oma elust: armastusest tema ja abielumehe vahel, puberteedieas tütrest ja tema lõpmatutest kahtedest füüsikas, õpetajatööst ülikoolis, kaaluprobleemidest ja paljust muust humoorikas ja elurõõmsas toonis.

Arvamus : Päris mitu kohta sarnanes "Bridget Jonesile", kuid sellele raamatule vihjati ka selles raamatus, nii et ma ei pidanud seda eriti häirivaks. Pealegi oli see raamat Bridgetist palju naljakam ja huvitavam, originaalsem. Meeldis kõvasti rohkem, kuigi lõpu poole hakkas ära vajuma- suhteliselt paks raamat siiski.

Hinne : 8/10

______________________________

Loetud lehekülgi siiani : 12 562