2013

1. Väljavalitud

autorid: P.C ja Kristin Cast
lk.arv: 288
sisu: Öö Kojas tegutsevad tumedad jõud ning vastmärgitud vampiiri Zoey Redbirdi seiklused koolis võtavad salapärase pöörde. Sõpradest saavad vaenlased ja, kummaline küll, vihavaenlastest sõbrad. Nõnda algab sarja kaasahaarav kolmas osa, kus Zoey pannakse proovile nagu ei kunagi varem. Tema parim sõber Stevie Rae on ebasurnud ja pingutab, et säilitada endas inimlikkust. Zoeyl pole aimugi, kuidas teda aidata, aga ta teab, et tema ja Stevie Rae avastusi tuleb Öö Kojas varjata kõigi eest, sest usaldada ei saa enam kedagi. Tagatipuks leiab Zoey end ootamatust olukorrast kolme poiss-sõbraga. Kui tuua mängu veel verejanu, võib tagajärjeks olla katastroof. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, hakkavad surema vampiirid. Päriselt surema. Ent nagu Zoey sageli avastab: asjad on harva nõnda, kui pealtnäha paistab…
arvamus: Kahju, kahju. Väga kahju, et Loreniga nii läks.
Aga raamat ise oli see-eest põnev ja selle iga lehekülg oli nauditav. Ma pidin ennast vahe peal lausa küünte ja hammastega tagasi hoidma, et seda liiga kiiresti läbi ei loeks. Kuid nagu eelmises raamatuski häirisid mind need pubekalikud kommentaarid. Ja kas need, kes fännavad Potteri filme ja raamatuid või siis muid ulmefilme, on kohe nohikud, jah? Mina tundsin end küll natuke puudutatuna. Lisaks häiris mind see, et nad olid mõned kuulsused vampiirideks tembeldanud.
punktid: 9/10
lahedad kohad: ''Lumekuul,'' ütlesin, püüdes kõlada rõõmsalt. ''Ja sees on lumememm.''
.....
Kahjuks aga näis, et viimane asi, mida ma vajasin, oli tavaliselt esimene, mida ma sain.

2. Untamed

autorid: P.C ja Kristin Cast
lk.arv: 464
sisu: A week ago Zoey had a group of special friends, three boyfriends and a (kinda) clear conscience. Now she has none of the above. Luckily ice-queen Aphrodite is showing signs of melting and ex-roomie Stevie Rae isn´t as dead as she´d thought. Though Stevie´s now hanging out in tunnels with freaks - gross. If she can get them to listen, Zoey will need all her friends as events take a frightening turn at the House of Night school for vampyres. Shocking true intentions are about to come to light, loyalties will be tested and an ancient evil is about to rise again. Some days being special just doesn´t seem all that ...
arvamus: Alguses, nii umbes paarkümmend esimest lehekülge, tundus raamat natuke igav ja ma jõudsin juba kahetsema hakata, et olin selle inglise keelse versiooni laenutanud. Aga siis käis kuskil üks plõks ning ühtäkki läks kõik väga põnevaks. Natuke uskumatu, et kogu selle raamatu tegevus toimus ühe kahe päeva jooksul.
Zoey armub natuke liiga kergesti ja ei tundu kuigi truu ka olevat. Ma ei imesta, kui ta nüüd Kalonaga suudlema kukuks.
punktid: 9/10

3. Harry Potter ja segavereline prints

autor: J.K.Rowling
lk.arv: 556
sisu: Lord Voldemort ja surmasööjad tegutsevad peaaegu varjamatult ning ohvreid on nii mugude kui ka võlurite seas. Harryt aga ootab uus õppeaasta ja ta soovib kannatamatult Dursleyde juurest minema saada. Sedapuhku on talle lubanud järele tulla Dumbledore ise. Mis on selle põhjus ja mida soovib Dumbledore talle näidata? See esimene üllatus ei jää viimaseks ja Harryl tuleb raamatu jooksul koos professor Dumbledore´iga nii mõnigi retk ette võtta.
arvamus: Endiselt põnev, hoolimata teisest lugemiskorrast. Kas Pottert raamatud üldse saavadki igavad olla? Minu arvamus mõnest tegelasest muutus paremaks. Näiteks Bellatrix, keda ma enne totaalselt vihaksin, tundus nüüd kuidagi lahedam, selline temperamentne.
Aga ma ei saa aru, miks see Segavereline Prints neid soovitusi sinna õpikuküljele kirjutas. See tüüp, kes see prints oli ei tundunud ju kuigi abivalmis olevat.
Aga jah, Dumbledorest on ikka meeletult kahju.
punktid: 8/10
lahedad kohad: ''See võis olla tüdruk. Minu meelest on käekiri rohkem tüdruku kui poisi käekirja moodi.''
''Tema nimi on Segavereline P r i n t s,'' vastas Harry. ''Kui paljud tüdrukud on sinu meelest printsid?''
.....
''Ära mossita ja tule meie juurde, Severus!'' luksus Slughorn õnnelikult. ''Ma rääkisin just sellest, kuidas Harry erakordselt hästi nõiajooke valmistab! Muidugi peab aupaistet ka sinule langema, sina ju õpetasid teda viis aastat.''
....
''Kas see on sinu ''Nõiajookide valmistamise edasijõudnutele'' eksemplar, mille sa ostsid Flourish ja Blottsist?''
''Jah,'' kostis Harry kindlalt.
''Mispärast siis,'' küsis Snape, ''on selle kaane siseküljele kirjutatud ''Roonil Wazlib''?''

4. Kõrboja peremees

autor: A.H.Tammsaare
lk.arv: 135
sisu: Romaan «Kõrboja peremees» on uuema eesti kirjanduse silmapaistev saavutus. See on kõrge kunstilise tasemega realistlik teos, ilma ühegi kiremõrvata, ühtlasi romantikaga elustatud psühholoogiline romaan. Ta on esijoones sügavate elamustega haarav higeelu-käsitlus, kusjuures sündmused ja konfliktid on ühiskondlikele vahekordadele rajatud ja nendega lahutamatult seotud.
Teos sai oma esmakordsel ilmumisel 1922 kohe elava tähelepanu osaliseks.
arvamus: See polnud halb ega hea. Midagi nende vahepealset. Sisu oli iseenesest hea ja lõpp ettearvamatu (minu jaoks). Aga need vanaaegsed sõnad/väljendid häirisid ning muutsid kohati mõne lause mõtte arusaamatuks. Lisaks kippus mu mõte kogu aeg kuskile rändama minema ning oli kohti, mida pidin seetõttu mitu korda üle lugema.
punktid: 6/10

5. Harry Potter ja surma vägised

autor: J.K.Rowling
lk.arv: 639
sisu: Harry Potteri sarja viimases ja seitsmendas raamatus seisab Harry silmitsi raske ülesandega – leida ja hävitada Voldemori varikätkid. Samal ajal on olukord võlurite maailmas raskeks muutunud – seal märatsevad surmasööjad ning kiusatakse taga muguverelisi võlureid. Muidugi aga on Harryl abiks tema sõbrad Ron ja Hermione ning Fööniksi ordu liikmed. Harry Potter lugude seitsmendas osas saavad lugejad vastuse paljudele seni vastamata küsimustele.
arvamus: Ma nõustun selle ütlusega, et Rowling jutustas ühe peatükiga parema armastusloo, kui Meyer suutis nelja raamatuga kirjutada. Mitte, et mul midagi Videviku vastu oleks, aga see on lihtsalt liiga ära leierdatud. Kuid Videvik ja Meyer ei puutu praegu siia. Igatahes see, millega Rowling hakkama sai, oli nii hingeminev ja liigutav.
Aga üks asi, mida ma Rowlingule kunagi ei andesta, on nii paljude minu lemmiktegelaste tapmine.
punktid: 9/10
lahedad kohad: Harry lemmikhetk saabus siis, kui onu Vernon ei teadnud, et Dudley oli viimase pakkimise ajal kohvrisse pannud hantlid, ning katsudes seda uuesti pagasiruumi vinnata, varises ta valumöirete ja ohtra vandumise saatel kokku.
.....
''Aga ta ei öelnud ju üldse aitäh!'' ütles Hestia nördinult. ''Ta ütles ainult, et tema meelest ei raiska Harry ruumi.''
''Jah, aga kui seda ütleb Dudley, on see nagu ''Ma armastan sind''.''
.....
''Ah, mis siin ikka,'' ütles George oma pisaratesse uppunud emale naeratades. ''Nüüd sa igatahes oskad meil vahet teha, ema.''

6.Rehepapp

autor: Andrus Kivirähk
lk.arv: 200
sisu: Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.
arvamus: Tavaliselt ma ei fänna eriti raamatuid, mis on kirjutatud vanast ajast. Aga see oli lihtsalt nii humoorikalt kirjutatud, et kogu aeg oli suu muigvel. Ja taaskord ei saa ma mainimata jätta, et autoril on nii hea fantaasia. Lihtsalt ma lugesin ja imestasin.
Kuid seekord panin ma tähele, et jutul oli mingisugune lapsik alatoon või on lastejuttudel hoopis täiskasvanulik alatoon....ma ei tea. Aga igatahes, Kivirähk on eesti kirjanikest minu vaieldamatu lemmik.
punktid: 10/10
lahedad kohad: Muna Otti ja Luiset nähes pani ta poti kiiresti käest, kuid Jaani sinist keelt jõudsid siiski mõlemad märgata.
''Jätku tinti,'' soovis Muna Ott lahkelt ja naeris.

7. Ruubeni liblikad. Kirsipiia

autor: Kiiri Saar
lk.arv: 272
sisu: Septembrikuu algus toob ühte Tallinna gümnaasiumi lõpuklassi uue õpilase – nägusa ja kütkestava Ruubeni, kes võidab oma meeldiva oleku, erakordse tarkuse ja sarmiga otsekohe koolikaaslaste poolehoiu. Ent kõigi üllatuseks näib noormees kaunitest kooliõdedest enim huvi tundvat hoopis paksukese ja paljude pilkealuse Kirsipiia vastu. Tüdruku vastu, keda keegi endale sõbraks ei taha. Keda isegi ta enda kass mingil seletamatul põhjusel vihkab. Kelle ainus meelelahutus on oma kurbust, üksildust ja tõrjutust peletada krõpsupaki või kommikoti sisu tühjendades. Hoolimata ebavõrdsest taustast areneb vastastikune sümpaatia Kirsipiia ja Ruubeni vahel kiiresti sügavaks armulooks, mille taga peituvaid tumedaid ohtlikke hoovusi armastuse kõikvõimsusesse sinisilmselt uskuv tüdruk esialgu aimatagi ei oska.
arvamus: Mul oli hea meel lugeda eesti noorsooromaani, mis polnud paksult slänge täis topitud ning kus polnud läbivaks teemaks alkohol, narkootikumid, peod jne.
Kohati, või tegelikult rohkem kui kohati, meenutas see raamatut ''Igavesti surematud'', mis oli põhimõtteliselt segu teistest fantaasiaromaanidest.
Peategelase nimi Kirsipiia kõlas nii, nagu ta oleks Kirsi talu Piia.
Aga see lõpp oli küll äärmiselt ilus.
punktid: 5/10

8. Jäätunud võõras

autor: Kristiine Kurema
lk.arv: 219
sisu: Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega – peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus?
arvamus: Issand jumal. Kui vana see autor on? See raamat paistis koosnevat ainult teismeliste plämast ja slängist, mida ma vihkan. Tundus, nagu oleksin lihtsalt mingi pube blogi lahti võtnud ja seda lugenud. Sisu oli ka kuidagi lihtsakoeline, kui selle raamatu puhul üldse sisust rääkida saab. Okei, nii hull vist ka asi polnud.
Küll aga meeldisid mulle need mõtteterad peatükkide alguses ja Olga-tädi oli ka nii tore, lahke ja tegi südame soojaks. Aga muidugi suutis autor selle lõpus ilusasti ära rikkuda.
punktid: 2/10
lahedad kohad: ''No kuulge, doktorihärra, te teate ju, et loovutan oma verd meeleldi teie laboritele. Peaasi, et seda loomade peal ei katsetata.''
''Jah, nendest loomadest oleks kahju. Head päeva teile.''

9. Inetud

autor: Scott Westerfeld
lk.arv: 415
sisu: Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Pealegi elab tema parim sõber juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse hoopis teisiti. Shay kutsub teda koos endaga Varemetesse, kus elavad inimesed, kes ei taha Muutust läbi teha. Tally keeldub, kuid sellegipoolest viiakse ta ülekuulamisele asutusse, mille olemasolu ta enne ei kahtlustanudki. Ta peab valima – ta kas läheb Varemetesse ja reedab Shay ning sealsed asukad, või temast ei saa kunagi Ilusat. Tally otsus muudab igal juhul tema elu jäädavalt.
arvamus: Idee oli hea. Originaalne. Aga see oli kuidagi igavalt lahendatud. Tegelikult isegi nii igavalt, et enne viimaseid lehekülgi mõtlesin, et ei tahagi järgmist osa lugeda. Kuid see lõpp oli nii põnevaks tehtud, et nüüd ma polegi selles enam nii kindel. Mind üllatas alguses Tally reetlikus, kuid vähemalt ta parandas ennast lõpus.
Kuna autor oli mees, kartsin, et mingit ilusat armastuslugu siit küll loota pole, aga õnneks ma eksisin.
punktid: 6/10
lahedad kohad: ''Täpselt. Ma olen näinud palju linnalapsi siia tulemas. Sa oled teistsugune kui ülejäänud. Kuigi sa kasvasid üles hellitatuna, suudad sa maailma selgelt näha. Sellepärast ma pidingi sulle rääkima. Sellepärast ma...''
Tally vaatas poisi silmadesse ja nägi, et ta nägu särab taas - puudutades teda niimoodi ilusa kombel, nagu ta oli varemgi tundnud.
''Sellepärast sa oledki ilus, Tally.''

10.Müürililleks olemise iseärasused

autor: Stephen Chbosky
lk.arv: 240
sisu: Noorteromaani "Müürililleks olemise iseärasused" peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma.
Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega...
Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.
arvamus: Ma ei tea kas mulle ainult tundus nii, või propageeriski see raamat natuke suitsetamist ja narkootikume. Aga sellel ajal vist oligi narko tõbamine moes. Ah see selleks.
Okei need sagedad nutuhood olid veidrad ja hakkasid lõpuks ikka päris närvidele käima. Isegi mina, kes ma olen väga emotsionaalne inimene ja pealekauba veel tüdruk, ei nuta nii palju. Ja see, et õpetajad talle sellepärast, et neil oli temast hale, häid hindeid panid oli kahtlane.
Aga muidu oli täitsa loetav raamat.
punktid: 7/10
***********
Loetud lehekülgi siiani: 3428

Mm. Ma selle "Müürililleks olemise iseärasuste" kohta tahan öelda, et Charlie nuttis ja oli üldse nii eluvõõras peamiselt selle pärast, et ta tädi ahistas teda, kui ta oli väike (pluss süütunne tädi surma pärast) ja see kõik oli päris suure jälje vajutanud temasse.

Nojah, seda küll. Aga ikkagi.

11.Smaragdatlas

autor: John Stephens
lk.arv: 432
sisu: Kate, Michael ja Emma on kümme aastat elanud orbudekodus, kuid neil pole aimugi, mis neid oma vanematest lahutas. Vastus peitub võluatlases. Atlasest valla päästetud vägi viib lapsed maale, mida valitseb kuldjuukseline krahvinna oma hingetute huukajate armeega. Peagi satub Kate oma venna ja õega uskumatutesse seiklustesse: laste vangistamine, ootamatud liitlased, verejanulised hundid, maa-alused lahingud, särav-tontlik ball, mõõgaosavad hiiglased ja kolme sõnulseletamatu väega raamatu otsimine. Tegevust, nalja ja tundmusi tulvil „Smaragdatlas” on esimene etapp teekonnal, mis viib Kate’i, Michaeli ja Emma tundmatutesse ohtlikesse paikadesse ja iseenda hinge sügavusse. See on lugu kolmest lapsest, kes asuvad päästma oma perekonda, ja peavad lõpuks päästma maailma.
arvamus: Olgugi, et raamat oli kirjutatud natuke noorematele lugejatele kui mina, oli see põnev. Idee oli üsna originaalne. Kuigi kohati võis märgata kohti, mis on tüüpilisele ulme-/seiklusjuttudele omased. Näiteks see, et peategelase tapmise asemel hakkab kuri hoopis rääkima ja seletab, kuidas ta kogu selle jama kokku keeras, ja siis tuleb viimasel hetkel keegi päästma ning ütleb väljailmudes mingisuguse vaimuka lööklause jne.
Aga jah, muidu oli täitsa tore.
punktid: 9/10
lahedad kohad: Lõhna järgi jõudsid lapsed kümne minuti pärast kööki, kus miss Sallow kuulutas, et tal on see au- keiser ja keisrinna (lapsi oli millegipärast edutatud) pidasid võimalikuks osutada oma kohalolekuga armulisust, ja et järgmisel korral, kui nad hilinevad, annab ta nende toidu koertele.
.....
Hamish oli keeldunud järvest välja tulemast. Seal ta seisis, vööst saadik mustas vees, ühes käes nuga, möirates sekretärile ja tema huukajatele, et need tuleksid ja ta kinni võtaksid. Aga miski pidi ta jalga puudutama, sest ta kiunatas ja oli ühe hüppega veest väljas.

12. Nimed marmortahvlil (1. osa)

autor: Albert Kivikas
lk.arv: 102
sisu: Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis 1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse.
"Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel ja kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise.
arvamus: Selle lugemine läks kohe eriti aegaselt. Osaliselt sellepärast, et tekst oli nii pisike ja leheküljele kokku surutud. Lisaks oli see kuidagi nii raskelt ning igavalt kirjutatud. Mitu lehekülge oli lihtsalt kommunisti ja sotsialisti vaidlusi täis. Ma ei kannata selliseid asju.
Mul on siiralt hea meel, et selle lõpuks läbi sain.
punktid: 4/10

13. Lucas

autor: Kevin Brooks
lk.arv: 320
sisu: Romaan, mis on kirjutatud 15aastase Caitlin McCanni jutustusena.
Tüdruk elab koos kirjanikust isaga väikesel saarel kuskil Inglismaa rannikul. Suvel on koolivaheajale tulnud ka Caitlini vanem vend Dominic, kes õpib ülikoolis. Caitlini ema on aastaid tagasi hukkunud autoõnnetuses, milles isa tunneb ennast süüdi, püüdes osutada tütrele seda suuremat tähelepanu. Kuna aga süümepiinad ja ka loomekriisid tõukavad teda sagedasti viskiklaasi poole, pole viimane just kerge tegevus. Caitlinile jääb silma saarele saabunud ilus, tark ja elukogenud vagabund Lucas, kes väidab, et ta ei tea oma päritolu. Kuid mitte kõik ei jaga Caitlini arvamust Lucasest ning tema tabamine ja minemakihutamine saab saarel kellegi eesmärgiks ja kinnisideeks.
arvamus: Võrreldes eelmise raamatuga läks selle lugemine tunduvalt kiiremini. See oli küll hästi kirjutatud, aga midagi jäi puudu. Mul ei tekkinud peategelasega mingit erilist sidet ja ma ei elanud talle nii väga kaasa ka. Nii et jah, raamat oli loetav, aga mitte midagi enamat.
punktid: 6/10

14. Legend

autor: Marie Lu
lk.arv: 304
sisu: Kunagisi Ameerika Ühendriike laastavad orkaanid ja üleujutused ning sõda kahe osapoole, vabariigi ja kolooniate vahel. June on vabariigi imelaps, rikkasse kõrgklassi peresse sündinud 15-aastane tüdruk, keda treenitakse hiilgavaks karjääriks sõjaväes. Day, 15-aastane agulipoiss, on vabariigi tagaotsituim kurjategija, tabamatu lindprii, keda kahtlustatakse ka kolooniate heaks tegutsemises. Nad on pärit täiesti erinevatest maailmadest, kuid nende teed ristuvad, kui mõrvatakse June’i sõjaväelasest vend ja Dayst saab peamine kahtlusalune. June otsustab ta iga hinna eest leida ja oma venna surma eest kätte maksta. Samal ajal teeb Day kõik, et varastada vabariigilt ülikalleid ravimeid oma katku haigestunud vennale. Algab kahe andeka vaenlase vaheline kassi ja hiire mäng, mille käigus aset leidvaid pöördeid, ilmsiks tulevaid saladusi ja kõrgeid panuseid ei näe ette kumbki osapool.
arvamus: Jälle üks raamat, kus meespeategelase nimi on Daniel (siin oli ta küll oma nime hiljem ära muutnud, aga vahet pole). See on vist mingi kolmas või isegi neljas. Huvitav, kas Daniel on kirjanike lemmik mehenimi.
Sisu oli hea. Üle pika aja on mulle viimaks kätte sattunud raamat, mida polnud võimalik käest panna ja mis keerles kogu aeg mõtetes ringi.
Aga see erinevatest vaatepunktidest kirjutamine mulle eriti ei meeldi, sest mul õnnestub alati segamini ajada, kumma tegelase vaatepunktiga on tegu. Õnneks selles raamatus juhtus see ainult ühel korral.
Mulle hakkas see pidev riietuse kirjeldamine närvidele käima.
punktid: 9/10

15. Põrgulikud lõpuõhtud

autorid: Meg Cabot, Stephenie Meyer, Michelle Jaffe, Kim Harrison, Lauren Myracle
lk.arv: 256
sisu: Kardad, et lõpuõhtul sind hammustatakse? Kogumikus „Põrgulikud lõpuõhtud“ näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer („Videvik“) ja Meg Cabot („Printsessi päevikud“) lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest. Need viis lugu, kus seiklevad vampiiri järglased ja deemonitega võitlevad inglid, on tõeliselt lõbusad. Pole vaja rentida limusiini ega korsetti – lõpuõhtu peab lihtsalt olema põrgulikult seksikas ja hirmsalt lõbus.
arvamus: Kõigil juttudel oli üks ja sama viga: nad olid liiga pealiskaudsed. Tegevus hakkas kuskilt keskelt pihta ja sai siis sama järsku läbi. Ma arvan, et eraldi raamatuna oleks enamik neist mulle rohkem meeldinud.
Kõige parem oli minu meelest ''Sada suudlust''. Peategelane polnud mingi ullike ja paaril korral sai isegi muiata. Lisaks oli lõpuks üks väga ettearvamatu pööre.
Kõige halvem oli ''Madison Avery ja hall vikatimees''. Seda lugedes oli mul enamus ajast selline wtf olek. Autor ei suvatsenud midagi eriti selgitada. Aga viga võis olla ka minu ajus, mis on viimasel ajal keeldunud minuga koostööd tegemast.
punktid: 7/10
lahedad kohad: ''Palju õnne, sind on edutatud kaitseingliks.''
Barnabas tardus, seejärel vaatas kohkunult minu poole. ''See pole edutamine. See on karistus!''
.....
''Hei!'' ütles Will.
Ja Miranda vastas:''Hoo.''

16. Pii elu

autor: Yann Matel
lk.arv: 313
sisu: Üks poiss. Üks tiiger. Ja otsatu Vaikne ookean. Imepärane ja haruldane lugu, mis võib panna lugeja uskuma Jumalasse. Kas saab üks lugeja enamat nõuda? Pii Patel, loomaaia juhataja poeg ja veendunud jumalaarmastaja, tunneb kiindumust mitte ainult oma rahvuse usu, hinduismi, vaid ka kristluse ja islami vastu. Kui Pii on 16-aastane, otsustab tema perekond koos oma loomaaia loomadega emigreeruda Jaapani kaubalaeva pardal Indiast Põhja-Ameerikasse. Paraku läheb laev põhja ning Pii leiab end päästepaadist, kus tema kaaslasteks on hüään, orangutan, haavatud sebra ja 200 kilo kaaluv bengali tiiger. Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile teistele peale Pii. Kas Pii ja tiiger leiavad tee mandrile? Kas Pii hirm, tema teadmised loomadest ja nutikus aitavad tal niikaua elus püsida?
arvamus: Kui seda raamatukogus nägin, mõtlesin tükk aega, kas ma ikka tahan seda lugeda. Film oli hea, vahepeal pidin isegi hambad kokku suruma ja sõrmed rusikasse pigistama, et mitte nutma hakata. Aga ikkagi oli kerge kahtlus sees. Lõpuks otsustasin siiski selle kasuks. Ja mul on selle üle siiralt hea meel. Raamat oli nii imeliselt kirjutatud. Kõik need võrdlused ja kirjeldused....mul pole lihtsalt sõnu. Pluss veel need huvitavad faktid loomade kohta. Tundus, nagu oleksin ma ise Pii asemel seal paadis olnud ja kõike seda omal nahal läbi elanud.
Ainult see usu-asi oli minu jaoks natuke igav.
punktid: 10/10
lahedad kohad: ''Ei ole. Olge lahked, proovige ise. Mul on siin kaks banaani.''
Härra Chiba: ''Kust ta need võttis? Mis tal seal lina all veel peidus on?''
.....
Pii Patel: ''Ha-ha-haa!''
Härra Chiba:''Ha-ha-haa! See polnud üldse nii naljakas!''
Härra Okamoto:''Naera ikkagi. Ha-ha-haa!''

17. The Indigo Spell

autor: Richelle Mead
lk.arv: 401
sisu: In the aftermath of a forbidden moment that rocked Sydney to her core, she finds herself struggling to draw the line between her Alchemist teachings and what her heart is urging her to do. Then she meets alluring, rebellious Marcus Finch--a former Alchemist who escaped against all odds, and is now on the run. Marcus wants to teach Sydney the secrets he claims the Alchemists are hiding from her. But as he pushes her to rebel against the people who raised her, Sydney finds that breaking free is harder than she thought. There is an old and mysterious magic rooted deeply within her. And as she searches for an evil magic user targeting powerful young witches, she realizes that her only hope is to embrace her magical blood--or else she might be next.
arvamus: Olen selle lugemist oodanud alates ajast kui ''Golden Lily'' läbi sain. Kahjuks on sellest juba hulk aega möödas ja ma ei mäletanud paljusid asju, näiteks seda, kes need Valgusesõdalased olid. Aga muidu oli see nii lahe. Eriti Adriani pärast. See tema auto nimi oli ülekõige.. Ja ma olin millegipärast kogu aeg kindel, et Stanton on mees.
Mul oli Marcust blondina väga raske ette kujutada, sest kaanepildil on ta mustade juustega. Kui juba jutt temale läks, siis mulle ei meeldinud, et Sydney teda liiga kergelkäeliselt usaldas. Ja ta oli üldse palju vähem kohusetundlikumaks muutunud. Selles suhtes, et ta tegelikult ei tegelenudki eriti nendega, kelle pärast ta seal tegelikult oli.
Aga mulle meeldis see otsus, mille Sydney lõpus tegi.
punktid: 10/10
lahedad kohad: Her response came quickly: Excellent. See you tomorrow. A second text followed a moment later: Lock your door.
.....
''You know,'' he said, ''under normal circumstances, you inviting me to the bedroom would be the highlight of my day.''

18. The Notebook

autor: Nicholas Sparks
lk.arv: 267
sisu: Noah Calhoun has just returned from World War Two. Attempting to escape the ghosts of battle, he tries to concentrate on restoring an old plantation home to its former glory. And yet he is haunted by images of the beautiful girl he met there fourteen years before, a girl who captured his heart like no other.
But when these distant memories begin to slide into reality, the passion that had lain still is ignited once more. Though so much is in their way, the miraculous force of their love refuses to fade.
arvamus: Tegelikult poleks ma elu sees arvanud, et meeskirjanik nii ilusa armastuslooga hakkama saab. Kuigi mulle oleks meeldinud kui Noahi ja Allie tutvust oleks alates selle algusest kirjeldatud. Siis oleks see veel romantilisem olnud ja ma oleksin siis nende suhtele tõenäoliselt veel veel rohkem kaasa elanud. Ja üldse oleks ta võinud Noahist ja Alliest palju rohkem kirjutada. Treileri järgi otsustades tundub film palju sündmusterohkem olevat.
See raamat on vist esimene, mille lugemise ma pidin nutmise pärast katkestama. Lihtsalt see, kuidas nad isegi vanadena üksteisest nii palju hoolisid ja jalutamas käisid ja Noah talle lilli kinkis, oli nii ilus. Mulle lihtsalt läheb vanainimeste armastus millegipärast niimoodi südamesse.
punktid: 9/10

19. Nähtamatu

autor: H.G.Wells
lk.arv: 150
sisu: Ta on kõikjal - ja mitte kusagil!
Vaikne maakülake, lumetorm, salapärane võõras... enam kui küllalt, et vallandada külaelanike seas kuulujutte ja spekulatsioone. Kes ta küll on, see kahtlase välimusega mees, kes varjab nägu ja on kõigi poole seljaga?
Ent kui võõras neile viimaks otsa vaatab, on küsimusi rohkem kui vastuseid. Järgneb sõnulseletamatu hirm, raev ja mõrv, mis annavad kunagi nii vaikse maakoha ettearvamatult tegutseva hullumeelse võimusesse. Viimaks on vaid ühe mehe käes võimalus saladus lahendada ja tema märatsemine lõpetada, Nähtamatu Mehe saladus paljastada!
arvamus: Hoolimata sellest, et raamat oli äärmiselt põnev ja väga hästi kirjutatud, läks mul selle lugemine kuidagi aeglaselt. Ei tekkinud nagu sellist sõltuvust ega vastupandamatut soovi raamat ühe korraga ''alla neelata''. Tegelastest meeldis mulle ainsana see nähtamatu. Ma elasin talle nii kaasa. Kuigi see tema hirmuvalitsemise idee oli natuke tobe. Aga kogu ülejäänud küla rahvas oli nii nõme ja harimatu. Isegi see dr. Kemp.
Enne selle raamatu lugemist leidsin, et päris lahe oleks vahest nähtamatu olla. Saaks inimesi jälitada ning neid kollitada. Kuid nüüd ma enam nii ei arva. Eriti kui inimesed on nii reetlikud ja madalalaubalised.
punktid: 8/10

20. Minu Eesti 2

autor: Justin Petrone
lk.arv: 352
sisu:Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks.
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?
arvamus: Esimene osa oli parem. Seal rääkis ta rohkem Eestist ja oma muljetest, mis oli tegelikult tunduvalt põnevam. Siin keskendus ta pigem oma isiklikele probleemidele/suhetele. Kuigi ma kuulsin kuskilt, et teise osa kirjutas ta tegelikult lugejate palvel (kui see ikka tõele vastab).
Vahe peal läks raamat kiiresti. Ma olin leheküljenumbrit vaadates mitu korda siiralt üllatunud. Kuid oli ka igavaid kohti, kus mõte rändas pidevalt mujale ja lugemine läks teokiirusel.
punktid: 7/10
*
loetud lehekülgi siiani: 6325

21. Õnnistatud needus

autor: Airika Harrik
lk.arv: 358
sisu: “Õnnistatud needus” on eduka teismelise kirjaniku Airika Harriku (sündinud 1995) triloogia teine osa. Kui esimeses osas “Iseenda laps” oli jutustajaks ulmeliste sündmuste keskmesse sattunud Tallinna koolitüdruk Annika, siis teist osa näeme tema Valvurist sõbranna Akiira pilgu läbi. Tegelased, kellest enamik jätkuvalt müstilised olendid, seiklevad nii Põrgus, New Yorgis kui Tallinnas ning peadpööritavate sündmuste kõrval leiab peakangelaste ellu tee ka armastus. Kõik see pole aga kaugeltki lihtne ning iga tegelane sugugi see, kes ta pealtnäha paistab.
Triloogia esimest osa «Iseenda laps» on kriitikud võrrelnud ka kuulsa «Videviku» saagaga.
arvamus: Ma ei mäletanud eelmisest raamatust peaaegu mitte midagi. Vahepeal oli nii meeleheitel, et plaanisin Google appi võtta. Sest kuidas saab raamatu lugemist nautida, kui kogu aeg üritad meenutada, kes kes oli?
Sisu oli hoolimata ettearvatavusest hea, põnev ja kaasahaarav. Kohati sai isegi naerda. Eesti kirjaniku kohta väga hästi kirjutatud. Ainult mind häirisid need mitmekordsed küsimärgid või siis küsimärgid ja hüüumärgid lausete lõppudes, samuti oli trükitähti liiga palju kasutatud.
punktid: 9/10
lahedad kohad: ''Mis värvi lipsu ma panema peaksin?''
''Roosade südametega,'' torkasin ma uimaselt, sest olin alles ärganud ning kell kolm ootas mind Maapealne Põrgu.
''Hahaa, hea katse! See oli üks neist sarkasminaljadest, jah?''
''Mul on hea meel, et sa juba vahet teed. Paari nädala eest oleksid sa vingunud, et sa ei leia seda üles.''

22. Nullpunkt

autor: Margus Karu
lk.arv: 367
sisu: „Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksinda rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista. Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
arvamus: Kuna see oli kohustuslik kirjandus, pidin selle uuesti läbi lugema. Vähemalt üks kord tuleb mulle mu lühike raamatumälu kasuks.
Põnev oli. Ja läks kiiresti. Millegipärast kipuvad eestlaste poolt kirjutatud raamatud alati kiiremini minema. Isegi see ropendamine ei häirinud enam nii palju. Ei tea, kas ma hakkan sellega ära harjuma.
Aga ma ei saa aru, kuidas Päevaleht Johannest nii kergesti uskuma jäi. Lihtsalt Johannes helistas ja ütles, et see laul on tegelikult tema kirjutatud ja siis järgmisel päeval ilmuski artikkel. Igaüks oleks ju võinud seda väita. Päevaleht ei tundu selline kõmuleht ka olevat.
punktid: 7/10
lahedad kohad: ''Tõid enda klassijuhataja kaasa või?'' küsin, kui püüan hirmrasket kohvrit üles tõsta.

23. Vaikus

autor: Becca Fitzpatrick
lk.arv: 382
sisu: Becca Fitzpatricku edukate romaanide „Salajane” ja „Crescendo“järg, kus langenud ingel Patchil ja koolitüdruk Noral on võidelda veel üks võitlus: relvadeks armastus ja lõppematu usk teineteisesse peavad nad peatama kurja, kelle käes on võim purustada igaveseks kõik see, mille nimel nad on vaeva näinud.
arvamus: Alguses ei olnud ma sellest raamatusarjast erilises vaimustuses. See oli nagu üks tüüpiline noorteromaan: Klassi tuleb uus, kena, seksikas poiss ja peategelane armub temasse. Siis tuleb välja, et poiss on mingi müütiline olend ning tavaliselt minnakse sel hekel lahku. Ja kõik lõpeb sellega, et poiss päästab tüdruku ära ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni. Kuid sellest hoolimata oli selles midagi, mis sundis mind ka järgmisi raamatuid lugema.
Millegipärast meenutas ''Vaikus'' mulle kohati Videvikku. Scott oli nagu Jacob ja Patch oli jällegi nagu Edward (ainult umbes miljon korda lahedam). Pluss veel see aknast sisse ronimine.
punktid: 7/10