Ma olen olnud alates 7. eluaastast kiusatud.Kui ma läksin väikesesse maakooli,olin ma seal ainukene inimene,kellel eales olid prillid.Kiusamine algas juba eelkoolis.Õige pea hakkasin ma vihkama kooli,isikust,kes oli ennem olnud rõõmus ja enesekindel,ta oli erak. Ma peitsin end garderoobi vahetundide ajal,enamus sõbrad olid võltsid. Minul oli vaid üks kõige suurem sõber,kes on mul siiani:kaisukoer Pontu. Temale ma vaikides rääkisin kõik hinge pealt,tema pühkis enda käpaga minu pisaraid. Minu õppimine tulenevalt sellest läks halvemaks. Kuigi ma olin inteligentne,siiski ma ei töötanud tunnis kaasa. VIhkasin kõike,mis oli seoses kooliga. Minu jaoks oli kool vangla,ma vihkasin seda vastikut kohta,kus olin mina veidrik.Kui ma alustasin teist klassi,siis olin alguses igati eeskujulik õpilane,väljaarvatud kehaline kasvatus,käitumine ja hoolsus.ma sain esimese klassi tüdrukutega sõbraks,kuid need poisid,nendega kaklesin ma vägagi tihti. Siiski,mind kiusati siiski paljude poolt.Mulle tekkis siiski üks parim sõber. Tema oli samuti saanud hiljuti prillid,ja nii võis meid pikapäevarühma ajal näha istumas,koos olles,kaks sõpra,kelelst üks oli vaid teise klassi oma,teine juba kolmandas. KOlmas klass algas kohutavalt:mind löödi jalaga silma.Otse sellese silma,mis oli mul pm. pime. See oli kohutav.Lisaks läksime me sõbrannaga tülli,ma olin metslane. Minu vihkamine oli muutunud raevukaks kättemaksuihaks.Ma käisin psühholoogi juures,aga midagi ei aidanud.Mu viha oli liiga tugev.Mul oli kombeks suvalisel ajal neile,kes olid mind kunagi kiusanud,kallale minna.Kuigi nad ei olnud mulle sel momendil midagi teinud.Lõpuks saabus suvevaheaeg,ja siis tuli mulle vapustav uudis:Ma lähen uude ja suurde linnakooli! Seal olin ma üks vähestest prillidega inimestest,aga mul oli vapustavalt palju sõpru.Oma neljanda klassi lõpetasin ma ülimalt edukalt,paar väikest kiusamist,ja see oli nagu uus algus! MUl olid sõbrad,ja ma polnud eelmises koolis mitte kunagi saanud mingit kiitust. Nüüd,seal koolis kus ma neljandas klassis käisin,sain ma iga veerand kiituskirja va. kevadveerand,kuna mul oli ükskord kodutöö tegemata ja sõbranna kaebas ära. Kuid kevadvaheajal sain ma sisse pärnus olevasse eliitkooli,ning nüüd,suvevaheajal,valmistun ma ette uueks alguseks. Ma lähen kuu lõpus laagrisse,ning ma olen palju lugenud.Nüüd käin ma kõikjal linnas jalgrattaga. Mind ootavad laagris uued sõbrad,uues koolis olen ma lõpuks ometi omasuguste seas! Sellest algab minu Uus algus,sest alati on lootuskiir,sa pead vaid märkama seda. Minu unistused täituvad,minu sünnipäeval on uue kooliga tutvumine.5. klass saab olema huvitav,seal koolis on miinimum klass kust vastu võetakse,viies klass. See uus algus tähendab uusi võimalusi,ning igalühel on võimalus alustada puhtalt leheküljelt! Ma kirjutasin enda loo sellepärast,et te mõistaks:ka kõige hämaramatel aegadel on lootuskiir, Et uus saaks alguse,peab pimedus olema,ja siis algab uus päev!
,,Sulab jää ja õide puhkeb raagus puu. Iga lõpp ei ole muud kui algus uus,on vaja ööd et päev tooks valguse,et uus saaks alguse,mis mõõdund,jäägu kaugele!''
Sellest laulust sain ma inspiratsiooni enda lugu kirja panna.birgit õigemeel-et uus saaks alguse
,,unistusi täide viib aeg,ära peatu poolel teel,uus algus ootab ees!''
ka see getter jaani laul andis mõtte mälestused kirja panna.Getter jaani-alles alguses
Pealkiri: Uus algus 
9/7/2013, 03:06
