Viimane kontsert

Tuli selline mõte, aga kuna mingit selget ideed ei tulnud, siis tuleb imselt seegi jutt mingi väga kahtlane ja jama.



Ma mängisiv 2 viimast takti viiulil ja terve suur saal kajas aplausist. tegin suurejoonelise kummarduse ja läksin taharuumi. Kontsert oli lõppenud. Pool maailma pidas mind imelapseks, alles 16 aastane ja juba geniaalne mitmekümnes pillis ja üldse muusikas! Tegelik lugu oli see, et ma oleksin soovinud saada sportlaseks, aga isa oli mulle sünnist saati õpetanud sunniviisiliselt muusikat. See oli tegelik põhjus, miks mind peeti imelapseks. Ma ohkasin sügavalt: olin enda privaatruumis. TÄiesti tavaline pikk kontsert, kuid nüüd pidi see olema viimane. Seepärast olin viimase loo asemel mänginud, mis pidi olema mingi bachi teos, mänginud enda väljamõeldud viisi, mida polnud keegi sunniviisiliselt õpetanud. See viis oli kurblik, ja see oli minu viimane laul. siit privaatruumist avanes vaade tervele linnale, ning siin oli paar mugavat tugitooli,laud ja telekas. Lisaks töölaud koos paberite,printeri,koopiamasina,arvuti ja muu sellise pahnaga. Isa oli mulle spetsiaalselt linna kõige suuremas kontsertihallis ostnud privaatruumi. Ja see oli spetsiaalselt ehitatud, kujundatud ja sisustatud. Mu pere oli olnud alati ühed kõige rikkamatest maailmas, see oli põhjus, miks mul oli siin taga privaatruum, enda maja, kus olid mul kaamerad silma peal hoidmiseks, ja muu pahn mida raha eest saab osta. Ja nüüd võtsin ma välja terava noa ja hakkasin pliiatsiga kirjutama, ma hakkasin kirjutama kõikidest enda tunnetest, ja põhjustest, miks ma seda teen. Ja ma lõpetasin kirja, võtsin noa kindlalt enda pihku ja lõikasin endale veenidesse, seejärel kaela. Verd voolas, ja nüüd lläks mul silmeeest mustaks...ja ma kuulsin kõrvus ühte ja sama viisi... ja siis ma surin.


Poisi vanemad tulid sisse,,Ma ütlesin sulle, et üks päev see juhtub,kui sa seda teed''ütles naine mehele, ja nüüd mees noogutas,,Ma oleks pidanud tal laskma teha seda, mida ta ise tahab.''Naine ulatas mehele kirja, ning nad nutsid. Isa oli poissi piinanud, ja sai ema nõusse vaid sellepärast, et ta pakkus midagi, milele naine ei suutnud vastu panna. Ja peale seda Mees ei andnud naisele mitte ühtki neist...


Ma tegin kõik asjad,niemd ja asjad selleks ähmaseks, et teil oleks võimalus kõike ise ettekujutada. Mina näiteks eelsitan, kui midagi pole kirjeldatud, saab kõike ettekujutada. Seepärast tegingi selle jutu äärmiselt ähmaseks, isegi nimed on teie mõelda.

Vigu oli kõvasti. koma, tühik.. mitu lauselt oli ilma suure täheta..

Mõte oli hea, kuid teostus jättis soovida... Ma saan aru, ka mulle meeldib kui asjad on "ähmased" ning saan kõike ise ette kujutada. Kuid sinu jutt ei olnud selline. See polnud nii ähmane kui oleks võinud sinu kirjeldusest eeldada. Nime ei saanud küll teada, kuid kirjas oli põhiliselt terve tema elulugu.
Kirjavigu oli palju - tundus nagu see oleks äärmiselt kiirelt kirjutatud ning kohe siis ilma läbi lugemata postitatud.
Otsekõne oli... veider... Ma ei oska seda muu sõnaga kirjeldada. Soovitan seda sul endal veelkord lugeda.
Ka kirjeldusi oli ääretult vähe (minu jaoks) ning tegevus läks liiga kiiresti (minu jaoks). Kuid see on maitse asi. Mõnele meeldib, mõnele mitte.
Aga jah, mõte oli üpriski hea :)

DragonFly'ga täielikult nõus.

Tõsi, ma kirjutasin selle ülehelikiirusel ja siis kiiresti postitasin, sest vend kõrvaltoas nutsin ja ma pidin kiiresti magama minema, et pääseda ema õiendamisest

Nõustun nastiku ja teistega, kuigi idee oli üpris hea. :)