A call from the blood

Vere kutse vist tõlgitakse nii.. :d
Ärge nüüd arvake, et ma mingi sadist olen
Üks õhtu jumala lampi tuli väike mõte, kui mul üks mälestus meelde tuli seoses selle tuksleva veresoonega
Tegelt see pole mitte midagi erilist, lihtsalt väheke... idk, õuduka moodi asi?

______________

See juhtus niipea, kui ma uksest sisse astusin.
Ma kuulsin seda.
Ma nägin seda.
Kuulsin kohinat, mis läbis sooni, tasast ühtlast tuksumist. See oli nii ülim muusika mu kõrvadele kui ka ühtlasi päris närvidele käiv. Mu sõrm hakkas südamerütmidega ühte käima kohe, kui ma tuppa sisenesin.
Tema nahk liikus iga tuksega kaasa. Pehme, sile nooruslik nahk. Ma olin talle juba päris lähedal, ma nägin seda liikumas kaelal, korra ülesse, siis jälle alla, siniseid sooni rabelemas. Need lausa kutsusid mind oma teravate hammastega lõhki kiskuma ja oma janu kustutama.
Ma niisutasin oma kuivi huuli keelega ja lükkasin siidjad blondid juuksed tema kaela eest. Tõsi, tüdruk oli omal veetleval kombel ilus, kuid see ei huvitanud mind. Täna olin ma vere peale väljas.
Ma kõhklesin. Kui kaua oli sellest möödas, mil ma viimati inimverd maitsesin! Sellepärast ma ei teadnudki, mida see võib minuga teha. Ma võin kontrolli kaotada, tegelikult ma olin juba poolel teel selleni. See kõik oli nii kutsuv, ma peaaegu tundsin vere peenet maitset ja meeliülendavat lõhna.
Naine liigutas ja mõmises mindagi unes. Ma tardusin, silmad pärani. Kui ta nüüd ülesse ärkab, on jama... ja otsekui minu sõnade kinnituseks avas ta unesegused silmad ja vaatas otse mulle otsa.
Tema südamerütm kiirendus. See peksles nagu vabadusse püüdlev lind. Pupillid laienesid. Veri kihutas temast läbi ülimal kiirusel ja just see mulle tõuke andis. Hirm.
Enne, kui mu ohver oleks saanud midagi öelda, lõin talle käe suule ja vajutasin hambad kaela.

Mõnus ja veits creepy :)