Life isn't all about the fame! [Lõpetatud]

Päev enne aastavahetust *

„EMA EIII… SA EI SAA SUNDIDA MIND, MA OLEN JUBA 17. AASTANE, MA EI TAHA SAKSAMAALE MINNA, MINGI SUGULASE JUURDE, KEDA MA EI TEAGI, MA EI LÄHE JA KÕIK!!!“ karjusin emale.
„SA LÄHED, MUL ON SUST JUBA KÕRINI, MUUD SA EI TEE KUI ISTUD PÄEVAD LÄBI KODUS, KOOLIST VISATI SIND VÄLJA, TÖÖL SA EI KÄI, SA LÄHED JA KÕIK.“ karjus ema mulle ja lõi mind.
„Sa lõid mind? Ma ei lähe, arghh ma nii vihkan sind, ma hoiatan kui sa mind sinna saadad, siis enam sa mind ei näe, ma vannun oma isa mälestuse nimel. Enam sa mind siis ei näe. MA VIHKAN SIND!“ see oli viimane kõnelus mul emaga. Kuulsin kuidas ema veel vabandust palus, lahkusin köögist ja läksin oma tuppa. Lülitasin läpaka sisse, toksisin parooli, ja läksin otse msni. Lootsin väga et Eunike on msnis. Ja täpselt nii oligi. Klõpsisin 2 korda ja tuligi Euni msni link lahti.

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tsau tibu, tead mis mu ema ütles praegu v?

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Tsau musu! Nuh räägi!

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Et ma pean uuest aastast Saksamaale elama minema, kuna emal on must kopp ees. :S

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Jaa v? kelle juurde siis nagu?

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Mina ei tea mingi sugulase juurde, Like daasshh.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mida asja nagu? Ta on ära keeranud v?

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Ju siis, tibu ma ei taha minna ja ma ei saa teda kuidagi ümber ka veenda.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mul on nii kahju ma nii tahaks suga kaasa tulla.

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tead sa andsid mulle praegu hea mõte, kuule ma praegu lähen. Pärast räägib.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mis mõtte, räägi mulle ka!!!

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Hiljem.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Okei, Tsau, (L)

Helen :@ arghh ma vihkan sind. says:
Tsau(L)

Helen :@ arghh ma vihkan sind. Is appears to be offline.
Hüppasin voodilt püsti ja jooksin alla. „Emps kus oled?“ Mingit vastust mulle ei tulnud. Jooksin kõik toad läbi, mitte kuskil polnud teda. Kööki uuesti jõudes, nägin laua peal kirja. Läksin selle juurde ja tegin lahti.

Kallis Helen!

Ma loodan et sa ikka lähed sinna, lennuk lahkub täna kell pool 8 õhtul. Palun mine. Ma jätsin sulle raha ka natuke, samuti pangakaardile, pilet on samuti ümbrikus. Sulle tulevad vastu su vanatädi pojapoeg ja ta sõber. Poiss teab milline sa välja näed, ma saatsin pildi. Sa lähed tema juurde elama. Palun ole siis korralik.

Sind armastades, ema.

Oi nüüd ma olin vihane. Vaatasin kella see näitas poolt 6, vaatasin uuesti ümbriku sisse seal oli vähemalt üle 5000.- Võtsin pileti ja raha ning läksin üles. Jõudsin oma tuppa, istusin korra voodile ja mõtlesin. Võib-olla see polegi nii paha mõte aga ma tahan et Euni kaasa tuleb, ma hakkan teda täiega taga igatsema. Ohkasin kõvasti. ma ikkagi lähen, kui mulle midagi ei meeldi, saan ju igal ajal ära tulla. Naeratasin endamisi korraks, siis läksin kapi kallale ja hakkasin asju kokku panema. Läpakas, riided, meigi asjad, US5 postrid, mp3, telefoni, rahakott ning muud väiksed pisiasjad.
Lõpuks oligi asjad koos. Vaatasin uuesti kella, kell on 6. läksin asjadega alla ning otse kööki, võtsin kapist vorsti, juustu, võid ning saia. Tegin endale neli võisaia, panin taldrikule ning panin mikrouni. 2 minutit. Edasi võtsin mahla, valasin klaasi. TILL… saiad valmis, võtsin välja, haarasin lauapealt klaasi ning läksin teleka ette. Surfasin ringi, midagi huvitavat ei tulnud. Panin Mtv peale, sealt tuli Tokio Hotel, arghh oi kuidas ma vihkan seda bändi. Kui söödud sain, oli ka paras aeg minema hakata. Tellisin omale takso järgi ning palusin lennujaama. Mõne aja pärast olin ka seal. Läksin otse piletiletti, andsin pileti ning mind juhatati kohale. Vou, äriklass jah. Muljetavaldav. Istusin kohale võtsin mp3 välja ning hakkasin muusikat kuulama ja uurisin mingit ajakirja. Varsti pakuti suupisteid ja jooke jne. võtsin ainult mineraalvee. Varsti jäin ma ka magama.
Ärkasin hääle peale mis stjuardess rääkis. Öeldi et hakkame maanduma. Panin rihma peale ning ootasin maandumist.
Tulin lennukist maha, kohe varsti sain ka oma kotid kätte ning läksin pingi peale istuma. Järsku kuulsin seljataga keegi hõikamas oma nime. Pöörasin ringi ja see oli mingi tüdruk aga ta ei hõikand mind. Võtsin oma kompsud ning läksin kohvikusse, tahtsin süüa midagi. Panin asjad ühe laua juurde ja ise läksin tellima. Tellisin ühe prae ja läksin kohale tagasi. Ootasin paar minutit kuni toodigi mulle. Sõin isukalt kuni järsku keegi mu lauda istus, tõstsin pea üles ja vaatasin kahele poisile otsa. Arghh see ei ole võimalik. Nemad. Miks peab üks kõige nõmedamatest inimestest olema minu sugulane, miks mina?
„Helen?“ küsis…

2. osa

„Helen?“ küsis Gustav mult.
„ei ole võimalik, sina, miks sina mu sugulane pead olema, palun ütle et see pole tõsi.“ Torisesin omaette. Poisid hakkasid naerma.
„kus nali oli?“ mõlemad jäid kohe vait.
„ma olen Gust…“ segasin talle kohe vahele.
„Jaja ma tean kes te olete!“
„Ja sa ei hüppagi rõõmust lakke?“ imestas Tom.
„Peaksin? Pole nagu mille üle rõõmus olla, ma olen just vastupidi vihane.“
„aga kuule äkki läheks? Ei tahaks eriti nagu rahva keskel olla.“ Ütles Gustav.
„olgu lähme!“ Tom jäi mind vahtima.
„Ja mida sa vahid? On huvitav?“ nähvasin kohe talle. Tom võpatas sellepeale.
Tom ja Gustav võtsid kumbki mult ühe kohvri. Minule jäi käekott. Liikusime lennujaamast välja ning meid ootas limusiin kohe. Muigasin vaid selle üle. Istusime sisse ja hakkasime sõitma. Vaikus enne tormi.
„Vana sa oled?“ küsis Tom mult.
„peaks see sind nagu kottima? Ja muide tüdrukult ei küsita vanust.“ Tom turtsatas selle peale. Nad rääkisid midagi seal saksakeeles aga sellest ma aru ei saanud, ja ei huvitanud ka. Appi, millega ma nüüd selle veel välja teenisin, palun aidake mind. Torisesin endamisi.
Mõne aja pärast jäi auto seisma. Poisid läksid autost välja, sama tegin mina. Seisime suure maja juures.
„nuh kas tuled ka?“ küsis Gustav mult. Noogutasin ja läksin nendega kaasa. Saime uksest sisse kui juba Bill mulle ette hüppas.
„Tsau, ma olen Bill.“ Ütles ta kohe.
„tean jah, sa oled Billyboy.“
„Ja kohe mulle hüüdnimi. Aitäh.“ Rõõmustas poiss mul nina ees. Hakkasin naerma. Issand ta on nii… ma ei tea, ju siis ta ei tea et see kondoomi nimi. Tom vaatas mind imelikult.
„Mida?“ küsisin siis lõpuks. Poiss raputas pead.
„Ma olen Georg.“ Tutvustas mulle nüüd järgmine end.
„nagu ma ei teaks teid. Psshh… nojah, igatahes, kallis sugulane ütle kus mu tuba on ja ma kaon teilt jalust.“ Ütlesin talle sarkasmiga. Gustav viipas käega mulle ning me läksime teisele korrusele. Jõudsime ühe toa juurde, Tom tegi ukse lahti ja liikus tuppa, roomasin talle järgi. Toas oli ainult voodi, laud, kapp ja mingi mega maitsetu tapeet. Turtsatasin sellepeale.
„Mis te teete nalja? See on mega maitsetu, poisid teil pole üldse maitset.“
„Muideks, me ei teinudki sellepärast sellega midagi, me laseme sul ise selle oma maitse järgi teha!“ rääkis Bill mulle. Muigasin vaid. Võtsin poistelt asjad viskasin kuhugi nurka ning istusin voodi peale. Uh vähemalt see on pehme. Panin tähele et poisid seisavad ikka veel ukse peal.
„see on nagu kõik, te võite kaduda eks.“ läksin nende juurde ja viskasin nad sõnaotseses mõttes toast välja. Panin ukse lukku ning vahetasin riided.
Võtsin kotist läpaka ning lülitasin sisse. Natuke aega laadis, siis sain msni, ma ei jõudnud veel midagi tehagi kui Euni juba mulle kirjutas.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Tsau musi, kus sa oled? Ma käisin sinu juures sind polnud seal.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Tsau tibu, ma olen saksamaal. Ja sa ei usu elu sees veel kes on mu sugulane ja kellega ma siin koos elan veel.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Mida fucki nagu? Juba seal? Kellega siis räägi juba.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Sinu lemmikbändiga, ja minu vihavaenlased.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
TOKIO HOTELIGA? Tibu sa teed nalja v?

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Kuule pole eriline naljatuju, ja Gustav on mu sugulane, ma lähen lolliks siin. Päästa mind.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Appi sul nagu täiega veab!!!

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Kust otsast mul veab? Sa tead ju et ma ei seedi neid silma otsaski.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Appi ma lendan järgmise lennuga sinna.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Oleks see vaid nii lihtne. Sul jah lemmikbänd appi nagu, tead ma ütlesin Billile nagu BillyBoy eks, ja mees arvas et see on ta hüüdnimi, appi kui ta teaks et see kondoom on, ma saaks krambid.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Ära ole nii julm, nad jumala nunnud poisid ju.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Sinu jaoks jah, aga minu jaoks mitte.

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Oeh jah, aga ok musi ma pean minema tsau… (L)

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
Ohjess muidugi jätta mind üksi kah. Fain. *toriseb omaette*

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
Muss ära nukrutse, aga tõesti peab minema.

Essu :@ ojee ma elan nüüd Saksamaal. Ja veel pededega koos :S says:
No olgu tsau (L)

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… says:
tsau (L)

Euni (L) yee kohe aasta 2009. pidu… appears to be offline.
Panin samuti arvuti kinni ja mõtlesin et läheks alla. Nii ma ka tegin. Keerasin toaukse lukku ning läksin alla. Poisid istusid kõik teleka ees ja vaatasid midagi ning naersid. Läksin sinna ja jäin uksepeale seisma.
„Khm… kas ma nagu poodi saaks või nii, tahaks toa normaalseks teha või mis?“
„nuh ikka, kes veel tulevad?“ küsis Tom teistelt.
„Khm… ma läheks parem üksi kui t e i e g a!“ ütlesin ma neile.
„Oo ei, tibuke sa ei tohi üksi kuhugi minna, vähemalt üks meist peab kaasas olema.“ Hõiskas Gustav.
„Issand, teed nalja? Ma pean teiega ringi käima? OMJ tapke siis parem mind kohe ära.“ Poisid hakkasid naerma. „No olgu siis tuleb minuga a i n u l t Gustav. Nii et lähme siis.“ Poiss noogutas ja hakkasime liikuma, käisin korra üleval võtsin käekotti ja läksime. Istusime uuesti limusiini ja hakkasime sõitma mööbli poodi. Mul oli kavas kõik oma toas ära vahetada.

„Muide kuna täna on aastavahetus siis me lähme klubisse, kas tuled meiega?“ küsis poiss mult.
„ma mõtlen sellele veel!“
„Muide miks sa meid nii väga vihkad?“ küsis poiss pisut kurva häälega, appi mul hakkas isegi temast kahju.
„Ära põe sind ma nii väga ei vihka, sa oled alati selle bändi kobedaim olnud minu arust ja pealegi mu sugulane ka. Aga ma lihtsalt ei seedi teid, Tomi sellepärast et ta on l i t s m e e s, Bill näeb välja nagu ma ei tea kes ja Georg on pikkade juustega hobune ja mulle ei meeldi teie muusika ka. Ma ei kuula sellist stiili.“ Lugesin ma poisile ette. Poiss kergelt punastas. Psshh mille peale see nüüd punastab?
„Mida sa siis kuulad? On sul mingi lemmik bänd ka?“ küsis ta mult.
„Kuule on jah, lemmik on US5 ja nendest meeldib Richie, siis mu endisel klassivennal on ka oma bänd, õigemini nuh nad on kolm venda ja nad teevad väga head muusikat. Aga jah ma pole kahjuks Joed juba aastaid näinud.“ Ütlesin ma kurvalt poisile. Gustav naeratas kavalalt ja noogutas. Jõudsime ka lõpuks mööblipoodi, käisin seal igal pool ringi, siis nägin kõiki neid asju mida vaja oli. Täiuslik. Tänaseks pidi nad sinna meile ära tooma ja me liikusime autosse tagasi. Käisime veel toidupoes, ostsime rakette veel, siis ma läksin veel nats aega šoppama ja lõpuks läksimegi „koju“ tagasi. Lõpuks meil klappis väga hästi, naersime ja palju kino sai.

Kui „koju“ jõudsime, tulid kohe teised poisid meile vastu ja samuti veel üks blond poiss, siniste silmadega, keda ma ei tundnud.
„Tere olen Andreas, sa peaksid olema toriseja Helen.“ Turtsatasin sellepeale tugevalt. Mis asi? Toriseja Helen? Saatsin poistele hävitava pilgu. Need tegid mulle ingli nägu. Pööritasin silmi sellepeale, naeratasin Andreasele ja kallistasin Gustavit ning läksin oma asjadega üles. Poisid vaatasid mulle suu lahti järgi. Kuigi ma ei tea miks? Tegin ukse lukust lahti ning läksin tuppa. Mõneajapärast hõikasin poisse et nad mulle appi tuleks. Viisin seni oma asjad teisse tuppa. Tassisime voodi, kapi, laua ja rebisime tapeedi seinalt. Lõpuks oli see tuba täiesti tühi. Panin uue tapeedi poistega ning nüüd oli äge. See oli helesinine hästi ilus. Meresinine. Nunnu. See tehtud, läksime niikauaks alla kuni mööbel toodi. Läksin kööki, poisid aga tuppa.
„GUSTAV!!!“ karjusin ma mõneajapärast. Poiss tuli jooksuga kööki.
„Nuh mis on?“ küsis ta hingeldades.
„Ma tahtsin seda öelda et ma olen teiega nõus klubisse kaasa tulema ja ma tahtsin veel seda küsida et kas te süüa tahate kui teen?“ vaatasin ma poisile otsa. Ta ütles mulle korra et ma ootaks. Kohe ka tuli tagasi ja ütles: „jah me kõik sööme, isegi Andreas.“ Noogutasin ja hakkasin tegema, otsisin ühe suure poti välja ning panin vee keema. Nüüd hakkasin hapukapsast otsima, no ei leidnud.
„GUSTAV!!!“ karjusin ma jälle poissi.
„Nuh…“ tuli poiss joostes siia.
„Kas teil hapukapsast ja verivorsti on?“ poiss mõtles natuke aega ja raputas pead.
„no mida sa ootad siis veel, kui süüa tahate minge käige poes ja ostke.“ Poiss noogutas ning jooksis uuesti tuppa. Tagasi tulid nad Georgiga. Nad läksidki poodi. Varsti roomas Tom kööki.

„kuule miks sa mu venda kondoomi nimega kutsud?“ küsis poiss mult kohe, hakkasin naerma. Nats aega naersin siis ütlesin:
„Ma olen alati teda nii kutsunud isegi kui ma teid veel ei teadnud, mu sõbranna on teie hull fänn, eriti sinu. Aga no olgu ma enam ei kutsu, tegelikult ma ootasingi millal te seda avastate,“
„Ma teadsin kohe seda, aga ei hakkand Billi solvama.“ Vastas ta mulle.
„Aa sellepärast sa mind vaatasidki imelikult.“

Varsti olidki Georg ja Gustav tagasi. Haarasin asjad ning hakkasin kartulit koorima. Lõpuks sai mul villand ja panin poisid kartuleid koorima.
„Nuh oled Tomiga klappi leidnud?“ küsis Georg mult.
„Haha, unista! Temaga, neverever.“
„miks sa meiega nii kuri oled? Miks ma meid nii hullusti vihkad? Me pole sulle ju midagi teinud?“ küsis Bill kes oli teisest toast tulnud.
„kui seda teada tahate, küsige Gustavilt, tema teab juba.“ Poisid pöördusid kohe tema poole. Tom võttis talt käest kinni ja taris tuppa, teised poisid kobisid järgi.
Natuke aega sain vaikust kuni järsku Georg tuli kööki ja kisas mu peale:
„MIS KURADI PIKKADE JUUSTEGA HOBUNE MA SULLE OLEN AH?“

3. osa

„Mis sa nii närvis olen? Päevad ve? Aga see on tõsi jutt ju! Või ei?“ küsisin ma talt vastu.
„Mul võivad ju pikad juuksed olla, see ei tähenda et ma kohe sul mingi hobune olen!“ oli mees jumala tige. Georg hakkas mulle juba kallale tulema kui Gustav poleks vahele tulnud.
„Mees rahu! Rahune, eks!“ üritas Gustav Georgi rahustada.
„Ah käigu ta ka sinnasamasse.“ Ja Georg läks minema. Ou fuck.

„Gustav vaata kartulite järele, ma lähen räägin Georgiga.“ Jooksin järele talle.
Poiss kõndis päris kiiresti.
„Georg, oota palun!“ karjusin ma poisile, lõpuks jäi ta seisma. Jooksin ta juurde.
„Andesta mulle“ Vaatasin ma poisile otsa. Tundus et poiss leebus. Ohkasin korra, nägin pinki natuke eemal meist, võtsin poisilt käest kinni ja vedasin ta sinna.
„Georg ma tõesti ei mõelnud seda tõsiselt, lihtsalt nagu ma pidin sunni viisil siia tulema, ja siis kui ma sain teada veel et teie juurde, siis ma pöörasin üldse ära, lihtsalt palun andesta.“
„Sorry ma reageerisin üle, ma poleks pidanud su peale karjuma. Sõbrad?“ lõi ta mulle käe ette. Noogutasin. Ja surusime kätt. Lõpuks kallistasime ja läksime koju tagasi.

Nii kui poisid nägid et tagasi olime, ja koos, siis ohkasid kergendatult. Nii nüüd ma pean kindlasti Billiga rääkima. Jõudsime kööki, vaatasin korra kartuleid, need paistsid kohe valmis saama. Käskisin Gustavil vee ära valada ja taldrikud lauale panna. Haarasin Billilt käest ning vedasin ta elutuppa.
„Bill, andesta mulle sina ka. Mul on lihtsalt paha päev olnud, eks. Ma arvan et sa nüüd tead et see BillyBoy on kondoomi nimi eks?“ vaatasin poisile kurvalt otsa. Bill noogutas. Ohkasin ning langetasin pea. Bill võttis mult lõuast kinni ja tõstis pea üles.
„Helen, pole midagi, meil kõigil on halbu päevi olnud, eks, elab üle. Lähme nüüd tagasi ja hakkame sööma.“ Noogutasin ning kallistasin tedagi ja liikusime kööki tagasi.

„nii kas palud mult ka vabandust?“ hõiskas Tom mulle.
„haha, sinult ikkagi ei palu, sest sinu kohta on see tõsi ja parem oleks kui sa must eemale hoiaks.“ Saatsin talle hävitava pilgu ning võtsin kartuleid, kapsast ja verivorsti. Tom turtsatas. Aga mul oli savi. Lõpuks hakkasime kõik sööma. Poisid koguaeg kiitsid jne edasi. Oi kui hea kapsas, verivorst bla-bla. Kui sain söödud kuulsin uksekella, jooksin sinna ning tegin ukse lahti. Seal seisid mehed.
„tere, kas siia telliti voodi, kapp ja laud?“ küsiti saksa keeles, ma ei saanud mitte mõhkugi aru.
„GUSTAV!!!“ poiss jooksis siia. Nad rääkisid midagi seal ning lõpuks seletas Gustav mulle ära et mu mööbel toodi ja ma pean allkirja andma. Need tehtud tassiti mul asjad ära. Kui toaga sain ühele poole, tõin oma asjad kõik tagasi. Mõneajapärast, oli tuba täiesti korras.
„Nii korras! Poisid!!!“ karjusin ma. Poisid tuli koppadi-koppadi minu tuppa. Kõigil jäid suud lahti.
„Ou poisid, suud kinni, süda jahtub ära.“ Naersin ma.
„väga lahe, mulle meeldib! Stiilne! Oo sa oled US5 fänn.“ kiitis Bill ja vaatas mu postreid, tänasin teda ning noogutasin, samamoodi kiitsid teised. Panin tähele et Tomi polnud aga noh mind eriti nagu ei huvitanud ka kus ta on või nii.

Lõpuks oli kell nii palju saanud, et kohe on südaöö. Liikusime kambaga välja. Võtsime raketid kaasa. Väljas oli jõhkralt rahvast. Kõik karjusid ja kilkasid. Järsku hakati lugema „10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1… Head uut aastat!!!“ karjuti igalt poolt. Kallistasime kõik üksteist, isegi Tom kallistas mind ja soovis head uut. Naeratasin talle.

Varsti hakkasime juba klubi poole liikuma. Saime kohe sisse. Poisid läksid VIP-ruumi, meie Andreasega jäime alla. Tellisime joogid ning mõne aja pärast läksime tantsima.

Tund hiljem*

Mõlemal oli meil Andreasega võhm väljas. Järsku tuli Gustav meie juurde ja kutsus meid ülesse ning ütles et ühed poisid tahavad muga tuttavaks saada. Läksime Gustavi ja Andreasega üles nii kui ma uksest sisse sain, pidin ma ära minestama. Seal seisis…

Raudselt see... Joe orst.

Ahjaa, mulle üldiselt väga ei meeldinud. xD Liiga kiire ja siuke, aga samas omamoodi armsa kiiksuga. Helen pani kõik enda jaoks ringi tormama ja roomamise kohad olid head, tore sõnakasutus, ütleks.

Sorry, pean pettumust valmistama, see ei ole Joe

Ta on kord sellise iseloomuga.
muidu aitäh.

No siis mingi US5 kindlalt. See tuli mulle alles pärast postitamist pähe.

Vot, kui ästi oled juttu lugend siis tead kes

Uus osa siis.
Kui midagi ei meeldi siis kohe karjuge
ahjaa ja see ka kui kirjavigu näete, siis öelge , muudan ümber.

4. osa

Seal seisis Richie täie elu suurusega. Pistsin kisama ning jooksin tema poole. Hüppasin talle sülle ja kallistasin teda.
„appi sa oled tõesti maailma kõige ilusam poiss keda ma elu sees näinud olen.“ OMJ kas ma tõesti ütlesin selle kõvasti välja ? okei, nüüd tahtsin ma maa alla vajuda. Punastasin. Richie naeratas vaid.
„hei, sa oled Helen eks?“ küsis ta mult. Noogutasin. Vaatasin kõrvale Izzy ja Chris olid samuti seal. Hüppasin ta sülest maha ning kallistasin Chrisi ja Izzy samuti. Vaatasin VIP-ruumis ringi ning nägin et siin olid ainult poisid ning baarmen ja panin tähele et olin ainuke tüdruk. Muigasin selle üle. Mis VIP-ruum on ainult kuulsuste oma?
„aga kus Mikel ja Jay on ?“ küsisin kuna nägin et neid polnud.
„Jay on oma naise juures ja Mikel on perega.“ Vastas Izzy mulle noogutasin vaid.
„Aga mis teeme siis?“ küsisin mõneajapärast.
„Hmm… lähme kõik 9-kesi baarileti äärde ja laseme kõigile topeltviski tellida ja siis kõik korraga ära juua.“ Naeris Gustav.
„Pole paha mõte.“ Kilkas ka Andreas kaasa.
„Ma tegin ainult nalja!“ ütles Gustav uuesti.
„Aga miks nalja see päris hea mõte, näiteks võtame uueaasta terviseks või mis?“ ütles ka nüüd Richie. Nii oligi, seisime kõik baarileti ääres ja lasime endale topeltviski tellida. Baarmen lõi igale ühele ühepitsi ette ja valas viski sisse.
„3, 2, 1!“ ütlesin ja kõik kulistasid alla. Ma pidin naerukrambid saama, mõndadel poistel olid nii võimsad näod ees et kukku pikali, eriti Billil, no naera herneks.
Lõpuks tuli meile siia mingi DJ ka siis tantsisime, tegime muid lollusi ja olime muidu ägedad. Läksime Richie-ga alla. Seisime baarileti ääres ja rääkisime juttu. Üks plika tuli meie juurde.
„Ou kuule Richie ää, tuled äkki muga tantsima?“ küsis ta Richie-lt minust välja tegematagi.
„no kuule ma ei tea, küsi Helenilt, kas ta lubab?“ ütles Richie kavalalt.
„Miks ma peaks s e l l e l t küsima?“ piidles ta mind ülevalt alla. Mul jäi karp lahti. Oot misasja nagu?
„Jah sa pead temalt küsima!“ ütles Richie kavalalt.
„Kuuled sina v? ta võib tulla eks, muidugi võib, kes sina talle oled et lubad või ei?“ hakkas juba Richie-lt käest kinni võtma, kui ma ütlesin:
„Kuuled sina! Ei või ikka küll. Nii et tõmba parem minema!“ saatsin eidele hävitava pilgu. Plika turtsatas selle peale. Näitas mulle keskmist sõrme ning lahkus.
„Thank good. Ma arvasin juba et peangi s e l l e g a tantsima minema!“ naeris Richie mulle.
„Heh, sa teed nalja, et lasen sul sellisega tantsima minna? Ta näeb välja nagu oleks just tead-küll kust tulnud.“ Nüüd naersin minagi. Rääkisime veel natuke aega juttu ja siis tuli mingi hirmus kole tüüp minu juurde.
„hei, musike, tule lähme tantsima, jätame s e l l e siia üksinda nukrutsema.“ Ütles ta mulle. Ta võttis mult käevangust kinni, rebisin lahti ja ütlesin.
„Esiteks ma pole su mingi musike, teiseks ma ei taha suga tantsida, kõigepealt vaata peeglisse ja kolmandaks kas sa juba ei näe et ma olen juba siin poisiga või mis?“ ütlesin talle vihaselt vastu. Mees vaatas mind nagu oleks puuga pähe saanud. Ta pööras kannapealt ringi ja läks minema.
„Richie lähme üles tagasi mul on kõrini juba. Üleval on parem.“ Poiss noogutas, ulatas mulle käe ja liikusime VIP-i tuppa tagasi.
VIPi tagasi jõudes nägin et 4 tüdrukut oli juurde tulnud. Üks Tomiga, teine Izzyga, kolmas Chrisiga ja neljas Gustaviga. Päris ilusad tüdrukud on. Läksime sinna siis saime teada et nende nimed on Anni, Hedi, Katrin ja Liisu. Tantsisime seal, jõime ja tegime jällegi muid lollusi ja lasime hommikuni välja.
Lõpuks tellisime endale taksod järgi ja sõitsime meie juurde. Ühte autosse läksime mina, Richie, Izzy ning Anni. Teise Chris Hediga, Gustav Katriniga, Bill ning kolmandasse Tom Liisuga, Georg ja Andreas. Jõudsime lõpuks nö. Koju. Läksime Richie-ga minu tuppa. Andrease jätsime elutuppa diivanile. Chrisi-Hedi ja Izzy ning Annile külaliste toa ja ülejäänud kobisid oma tuppa.
Tegin voodi ära, läksin vannituppa, panin tudukad selga ning läksin tuppa tagasi. Richie oli juba voodis ja vaatas järsku minu poole kui vannitoast välja oli saanud, ehmusin korraks aga läksin samuti voodisse tema kõrvale. Ütlesime mõlemad üksteisele head ööd ning jäime magama. Vähemalt mina.

Aitäh :)

Palun uus osa. Kui midagi ei meeldi kohe karjuge.

Ja kui kirjavigu näete siis öelge seda ka


5. osa

Ärkasin hommikul ülesse, appi mul oli nii palav, vaatasin kõrvale ja ehmatasin, Richie vaatas mind. Tal on nii ilusad silmad.
„Hommikust unimüts!“ ütles ta mulle.
„Hommikust!“ vastasin talle ning naeratasin. Vaatasime pikaaega lihtsalt üksteisele otsa ja naeratasime.
„Peaks vist üles tõusma ja vaatama mis teised teevad.“ Nõustusin ning läksin vannituppa riidesse panema.
Lõpuks olime mõlemad valmis, Richie võttis mult ümbert kinni ning liikusime alla. Kõige rohkem pani mind see imestama et me pole veel ühtegi korda suudelnud.
Alla jõudes nägin et ainult poisid olid seal.
„Hommikust!“ ütlesime mõlemad teistele. Saime ka vastu hommikust. Kes viipasid käega, kes lihtsalt noogutasid.
„kus siis Andreas ja teised tüdrukud on?“ küsisin mõneajapärast.
„Andreas pidi tööle minema ja teised läksid koju!“ vastas mulle Tom. Noogutasin.
Istusime lauaäärde ja juba saime Gustavi poolt endale kohvid nina ette. Jõin seda mõnuga. Võtsin lauapealt mõned võileivad veel. Mõne aja pärast sain ka söödud, liikusin edasi tuppa, toas oli Georg, Bill, Izzy ja Chris. Georg ja Bill istusid tugitoolides, Chris ja Izzy diivanil. Istusin diivanile poiste kõrvale.
„Nuh mis te tuvikesed öösel tegite?“ kilkas Bill mulle kohe kui istuma sain.
„Mida me tegema pidime?“ vaatasin talle küsiva näoga otsa. Bill naeris kavalalt.
„No ma ei tea mis ikka noored teevad sellisel ajal, kui kahekesi, öösel, teki all.“ Kilkas Bill. Lõin Billile puuka. „Aia, mille eest? See on tõsijutt!“
„Eks ole jah, ainult sinu fantaasiates.“ Naersin Billi üle. Poiss mängis solvunut. Nüüd naersid kõik kes seal olid. Varsti tulid ülejäänud rahvas ka tuppa. Richie tuli hooga ja hüppas otse minu kõrvale.
„Mis duracelli jänkule sisse läks?“ naeris Izzy.
„Ma sain kohviii…“ kilkas Richie nagu 5 aastane. Jälle käis naerupahvakas üle pea. Selle aga katkestas Izzyle kõne.
„Ja… eem, me oleme Gustavi ja teiste juures, mis siis… praegu… täna on uusaasta… ei ma ei ole nõus tulema ja ma arvan et teised samamoodi… ma löön ausõna maha su… Mikel see ei ole aus… Richie ja Chris on minuga… miks? … no olgu ma räägin, aga mees sa jääd selle võlgu… Jaja varsti oleme seal… tsau…“ poiss lõpetas kõne ning mossitas.
„Nuh mis sa mossitad siin nüüd ja mis Mikel tahtis?“ küsis Chris.
„Me peame stuudiosse minema ja Georg, Bill, Tom ja Gustav teie samuti! David oli teid ka tahtnud näha. Ja limusiin on kohe siin.“ rääkis Izzy. Kohe hakkasid kõik poisid vinguma. Minust nagu ei tehtagi välja jah…
„Hallo poisid, ma olen ka nagu siin veel eks ja mida mina niikaua tegema hakkan?“ ütlesin poistele solvunult.
„Ega sinagi siia ei jää, sa tuled meiega!“ ütles Gustav.
„No muidugi see veel puudus ma pean kuulma kuidas te veel laulate ka eks. ei no aitäh tõsiselt.“ Mossitasin ikka edasi. Richie pani mulle käe jälle ümber õla ja ütles: „ära põe kallike kui sa neid ei taha kuulata siis saad ju meid kuulata.“ Nüüd olin kohe palju rõõmsam.
„Täiesti nõus! Aga mina sõidan teiega!“ poisid noogutasid. Nii hakkasimegi liigutama. Saime asjadega ühele poole ja liikusime välja. Ja nii oligi, kaks limusiini seisid maja ees. Läksime Izzy, Richie ja Chrisiga ühte limusiini. TH-poisid teisse.

Meie limusiinis*

Mina ja Richie istusime ühelpool, Chris ja Izzy teisel.
„Kas te olete siis nüüd paar?“ Küsis Chris meilt.
„Sa teed nalja? Me teame üksteist vaid päev! Aga kes seda teab, mis tulevik toob?“ naeris Richie vastu. Mina vaid noogutasin.

Varsti olimegi stuudios. Tulime autost välja ning me olimegi mingi maja juures. Richie ulatas mulle käe, võtsin sellest kinni ning läksime sisse. Kohe olid ka TH-poisid siin. Meie liikusime ees juba ära, ning kohe tuli meile Jay ja Mikel vastu. Mikel vaatas mind nagu ma ei tea misasja? Jay naeris lõbusalt.
„Hey, tema on Helen. Näed tahtsid Jay’d ja Mikel’it näha, nüüd vaata!“ naeris Richie.
„Emm… tere jah!“ Jay viskas mulle käpa ette, võtsin vastu ja surusime kätt. Mikel ei teinud teist nägugi. Muigasin selle üle.
„Igatahes lähme nüüd aeg jookseb.“ Ütles Mikel vaid ja liikusime edasi.
Jõudsime ühte tuppa, kus oli helistik ja kus tehti proove jne. Istusin ühe pingi peale. Poisid hakkasid laulma Mariat, mulle täiega meeldisid need tantsu sammud. Proovid kestsid paar tundi ning siis lõppesid.
Kohe tuli Mikel minu juurde ja vaatas mind jumala tigeda näoga ning ütles…

Nii nüüd Kriitikat, kohe tuleb ka 6.osa

Kui midagi ei meeldi kohe karjuge.
Ja kui kirjavigu näete siis öelge seda ka

6. osa

Kohe tuli Mikel minu juurde ja vaatas mind jumala tigeda näoga ning ütles:
„Sina, Helen, või kes iganes sa olid? Hoia poistest eemale, neile pole vaja mingeid uusi probleeme! Nii et mine minema siit, kohe!“ ütles ta mulle. Vaatasin talle suu lahti otsa. Kohe tuli ka Richie meie juurde.
„Mikky, mis sul viga on? Sa polegi kunagi selline olnud. Ja Helen ei lähe siit kuhugile. Mina tahtsin et ta siia tuleks ja ta jääb ka siia.“ Ütles Richie Mikel’ile vihaselt vastu.
„Richie kuule ma vist ikkagi lähen, ma ei taha et te omavahel tülli läheksite. Ole tubli. Tsau.“ Ja lahkusin sealt. Ma hakkasin vaikselt nutma. Mis ma talle teinud olen? Kohe tuli mulle Gustav vastu.
„Helen, mis juhtus? Miks sa nutad?“
„Eks sa küsi oma kalli sõbra Mikeli käest!“ vastasin talle, rabelesin talt käest lahti ja läksin minema. Lahkusin üldse sealt majast. Kõndisin lihtsalt minema, kuhugile.

Samal ajal stuudios*

Gustav tormas US5 prooviruumi ja otse Mikeli juurde. Lükkas ta vastu seina ja võttis pluusist tugevasti kinni.
„Mida sa ütlesid mu sugulasele ah? Mis kuradi õigus on SUL talle midagi öelda?“ oli Gustav jumala vihane. Mikel lükkas Gustavi eemale.
„Seda mida oli vaja!“ Karjus Mikel Gustavile veel vastu.
„Mida sa talle ütlesid et ta nutab praegu sinu pärast ah?? Räägi nüüd, oled mees või ei ole? Gustavit pole vist keegi nii vihasena näinud, nüüd olid teised poisid ka juba sinna tulnud. Tom tõmbas Gustavi eemale. „Rahu, mees!“ üritas poiss Gustavit rahustada.
„Ma ütlesin talle et tal pole asja siia, ta segab meid, et hoidku eemale meist!“ Gustav kaotas kontrolli, ta lõi Mikel’it.
„Ma poleks endast elu sees seda uskunud et ma sõpra löön, aga kui tuleb pere mängu siis pole mul sellega probleeme. Ja kus ma praegu tean, kus ta olla võib? Ta ei tunne ju seda linna. Sina selle sitta kokku keerasid, siis paranda ära ka. Kui Heleniga midagi juhtub, siis ma ei tea…“ ütles Gustav viimased sõnad ja lahkus sealt.

Samal ajal Heleni juures*

Kõndisin ikka edasi, olin jõudnud kuhugi kohviku juurde. Läksin sisse ja tellisin endale latte. Läksin kuhugi lauda istuma. Ei no tore, Mikel vihkab mind, olen eksinud ja mida ma nüüd teen? Mida ma teinud olen Mikel’ile, kas seda et nende fänn olen? Või tõesti olen ma viies ratas vankri all. Ohjah. Nüüd toodi mulle mu latte. Jõin seda vähehaaval.

Samal ajal poiste juures*

„Mida ma teen nüüd, ma lubasin ta emale, et kannan ta eest hoolt ja nüüd on ta kadunud ning ma ei tea tast midagi.“ Oli Gustav paanikas.
„Vennas rahu, me leiame ta!“ ütles Bill lohutavalt. Kohe helises Gustavi telefon, see oli Andreas.
„Jaa… ma olen stuudios… Helen on kadunud… Mikel karjus ta peale… oh on ve? … Ma olen kohe seal… aitäh sulle! Olgu varsti näeme…“
„Andreas teab kus ta on! Ta on siin natuke maad eemal kohvikus. Ma lähen kohe sinna.“ Ütles poiss teistele.
„Ma tulen sinuga!“ ütles Richie. Poiss oli nõus ning nad läksid.

Samal ajal Heleni juures*

Istun ikka siin, nutan nagu loll ja ei oska kuhugile edasi minna. Nüüd joon juba teist lattet, ei tea mis poisid teevad? Kas nad ikka otsivad mind, või on suva!
Järsku pani keegi mulle käe õla peale, pöörasin ümber ja nägin et seal oli Gustav ja Richie. Hüppasin püsti ja kallistasin neid tugevalt.
„Ma arvasin et unustasite mu.“ Nuuksusin ma poistele.
„Me ei unustaks sind kunagi.“ Ütles Richie.
„Aga kuule lähme nüüd tagasi, teised ka muretsevad. “ rääkis Gustav.
„ei ma ei taha tagasi stuudiosse minna, ma ei taha Mikel’it näha ja pealegi kuidas te mu üldse leidsite?“ imestasin ma.
„Ära põe selle mehe pärast, ma kandsin selle eest hoolt, ja vaata sinna.“ Viipas Gustav käega Andrease poole. Läksin tema juurde ja kallistasin tedagi. „Aitäh!“ ütlesin vaid poisile, tema noogutas vaid. Läksime minema sealt kohvikust ning kõndisime stuudiosse tagasi.
Jõudsime tagasi stuudiosse. Nii kui sisse saime, põrkas Mikel mulle jälle peale.
„Mida t e m a siin teeb? Tal pole asja siia!!!“ ütles Mikel tigedalt. Nüüd mul kannatus katkes.
„Mikky, mis sul viga on? Mida ma sulle teinud olen? Kas ma tõesti tekitan sulle niipalju tüli ?“ ütlesin ma viimase lause peaaegu jälle nutma hakates.
„sa pole ainuke kelle vastu ta nii tõre on, ta on kõikide meie tüdrukute vastu selline.“ Ütles Richie lohutavalt.
„Okei poisid, ausalt mulle aitab. Ise valite kas tema jääb siia või mina lahkun… bändist igaveseks!“...

Kui midagi ei meeldi kohe karjuge
Ja kui vigu leiate siis kah

7. osa

Me kõik vaatasime teda. Keegi mitte sõnagi ei öelnud.
„Okei selge, otsustatud, seega mina lahkun, edu teile!“ ütles Mikel viimased sõnad ning lahkus. Ma olin vist ainuke kes kiiresti reageeris, jooksin talle järgi, aga enam ma teda ei leidnud. Kadunud. Kõik. Vajusin sinna samasse maha ja hakkasin nutma.
Kohe tuli ka mulle Jay järgi. Võttis mult ümbert kinni ja läksin koos temaga üles tagasi. Richie tuli kohe minu juurde ning kallistas mind.
„Poisid andke andeks, ma ei tahtnud. Parem oleks kui ma läheks.“ Hakkasin juba minema, kui Chris mul käest kinni võttis.
„Helen, ära mine, meil on tegelikult hea meel et ta minema läks, ta ainult vingus meie kallal, muud midagi, tegelikult aitäh sulle!“ ning kallistas mind, mina aga vaatasin Chrisi, nagu oleks puuga pähe saanud ega suutnud uskuda mida ta just ütles.
„You’re kidding, right?“ naersin vastu talle ja kõik kallistasid mind Jay, Izzy ja samuti Richie.
„oot, mulle ei jõua kohale, miks te talle siis ise midagi ei öelnud?“ imestasin ma.
„Sellepärast meil polnud uut bändiliiget kuskilt võtta. Aga nüüd on, mu onupoeg Vincent, ta on küll 16 alles aga tal on hea hääl ja me oleme ennem juba poistega sellest rääkinud.“ Seletas mulle Jay, ma kuulasin teda, ega suutnud uskuda. „Ja ma arvan et võin talle helistada praegu!“ teised poisid nõustusid ning Jay valiski numbri. Mina vaatasin neid ikka nagu loll ega suutnud uskuda.

„hei, Vincent, kuule Jay olen… siuke mure et kas saad stuudiosse tulla… siis me räägime pikemalt sulle… okei, ootame…“ poiss lõpetas kõne ja naeratas võidukalt.
„Ta tuleb kohe!“ ütles Jay. Istusime karjaga natuke aega vaikuses kuni järsku Izzy hakkas lampi naerma. Me kõik vaatasime talle imelikult otsa.
„Izz, mis sul nüüd hakkas?“ küsis Georg talt.
„Midagi… mulle… tuli meelde… praegu milline… Heleni nägu oli… kui Chris talle… rääkis Mikel’i kohta…“ ütles Izzy ja naeris. Nüüd plahvatasid kõik naerma, peale minu, mina istusin seal nagu loll.
„Ei no aitäh poisid, tõsiselt. Mulle oli see šokk eks, mõelge ise kui saate teada et üks bändi liige läks sinu pärast ära, ja siis hiljem ollakse veel tänulikud ka.“ Ütlesin poistele torisedes. Richie hüppas jälle hooga minu kõrvale.
„Mis? Said jälle kohviii ve?“ ütlesin talle lapse häälega. Richie turtsatas sellepeale, nüüd naersin mina ka, ainult seekord vaatas Richie meid nagu lolle.

Järsku läks uks lahti ja üks poiss hüppas sealt sisse. Jay tõusis kohe püsti ja läks selle poisi kätt suruma.
„Hey, Vinc, tore et jõudsid, tutvustan sulle teisi. See on Chris, Richie, Helen, Izzy, Tom, Gustav, Bill ja Georg.“ Tutvustas ta meid, poiss lehvitas meile, lehvitasime vastu. Panin tähele et ta jäi mind vaatama. Isegi Richie märkas seda ja võttis kohe ümbert kinni. Muigasin vaid selle üle.

Poisid asusid kohe asja kallale, meie läksime TH-poistega nende proovituppa.
„poisid kuulete kas ma võin ühte laulu harjutada, see pole veel täitsa valmis aga nuh ma proovin ja Tom mul on sinu kitarri oskusi vaja, et sa mulle viisi teeksid. Palun, palun.“
„Sa laulad?“ imestas Tom, noogutasin.
„Aga võin eks?“ tegin neile ingli nägu. Lõpuks sain nad nõusse, ning võtsin taga taskust sõnad ja andsin need Tomile. Poiss läks nendega teisse tuppa, Tom mässas nendega mingi pool tundi ja siis valmis. Läksime Tomiga heliruumi.
„Ma kuulan ühe korra lihtsalt siis teist korda laulan kaasa. Eks.“ poiss noogutas. Ta hakkas mängima. Mulle meeldis selle viis. Hakkasin vaikselt kaasa ümisema. Tom mängis ära.
„Mulle meeldib viis jubedalt, nii nüüd proovime koos.“ Taaskord noogutus Tomi poolt. Tom hakkas taaskord mängima ja mina laulma.

I don’t wanna put no chains on you
I just wanna be here loving you
Cuz you touch me in the place
That puts a smile right on my face

But I don’t wanna be holding you
Baby only for an hour or two
I want you with me
In these arms for all eternity

I don’t wanna to put you under pressure
I just wanna spend some time together
So baby if its just for one night

Refrään.
Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you

Love the things you say, the way you move
Id love to stay here making love with you
Cuz you’re just so good to hold
And you’ve wrapped your arms around my soul

Come on and take this heart of mine
You can have it till the end of time
I want you to be part of every single part of me

I don’t mean to put you under pressure
I just wanna have your love forever
So baby if its just for one night, one night

Refrään…

Baby, give me your kisses for a lifetime
Baby, show me your smiling face each day girl
Baby, hold me in your heart forever
Cuz I need you by my side
And I wont be satisfied

Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night.
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you
Give me just one night with you
Every day of your life
One kiss every morning
After a hundred kisses each night
Give me just one night with you
Everyday for all time
It would be so right
Every day to have just one night with you
baby baby baby...

Lõpetasin laulmise ja mul tuli pisar silma. Kuna see laul oli mul tehtud peale Kaupo surma. Samuti kuulsin hullu plaksutamist, tõstsin pea üles ja nägin et kõik poisid olid seal, isegi Us5 omad. Punastasin kergelt.
„Fantast. Mulle meeldis ja me lindistasime ka selle. Nii et tule kuula!“ kiitis mind David. Liikusime Tomiga sinna. Bill pani käima selle ja kõik jäid vaikseks, istuti maha ja hakati kuulama, mind tõmbas Richie enda sülle.

Paar minutit hiljem.

„Helen, see oli tõesti võrratu, kas sa oled ennem ka lugusid kirjutan?“ küsis Jay mult.
„Nuh jah, juba pisikesest peale. Aga need on nii lapsikud et oh jah, aga nuh see on nüüd mu uusim.“ Seletasin Jay’le.
„Aga kuulge, proovige teie seda laulda.“ Vaatasin ma Us5 poistele otsa. „äkki saab see teie esimeseks lauluks koos uue bändi liikmega.“ Poisid raputasid pead.
„Ei me ei saaks seda teha see on sinu laul ja sina pead seda laulma.“ Vaidles Chris mulle vastu.
„Poiss ära vaidle minuga see on minu laul, ma arvan et tean ise mis sellega teha või mis?“ lõpuks jäid poisid nõusse. Printisin neli lehte veel ja andsin igale laulusõnad.
Poisid läksid ruumi ning hakkasid laulma.
Kui nad lõpetasid, tulid nad välja tagasi ja Richie küsis: „No kuidas oli?“ me kõik vaatasime neid, endil suud lahti ja suured silmad peas. „See oli…

8. osa

„See oli…“ ma ei suutnud lauset lõpetada.
„See oli kohutav eks“ lõpetas Richie lause.
„Ei, ei vastupidi, see oli võrratu. Sellest laulust saab kindlalt teie bändi lugu ja ei mingit vaidlemist.“ Ütlesin poistele kindla sõnaga.
„Ei me ei ole nõus sellega, see on sinu laul ja kõik!“ vaidles Richie vastu.
„Kui sa kohe vaidlemist ei jätta ja kuss ei ole, sa kahetsed seda.“ Ütlesin talle ähvardaval toonil, samal ajal ka naerdes.
„ei jätta, juba sellepärast et ma tahan teada mida sa mulle siis teed?“ ütles ta mulle. Naeratasin kavalalt.
„Ma hoiatasin sind.“ Ning suudlesin teda pikalt. Teised vilistasid kõrval. Nii kui suudluse lõpetasin, Richie punastas tugevalt ja mina olin seitsmendas taevas.
„ja kui veel vaidled kahetsed hullemini!“ ütlesin Richiele naerdes.
„Aga kui meie vaidleme!“ küsis Vince mult. Vaatasin talle veidralt otsa.
„Siis saate minu käest kolki.“ Naeris Richie. Ka teised hakkasid naerma.
„aga ainult sellel juhul kui sina laulad koos meiega seda!“ ütles Jay mulle kindla sõnaga.
„haha, väga naljakas Jay, mitte mingil juhul.“ Raputasin pead.
„miks mitte? Tee vähemalt see augi meile, et koos laulad meiega homme!“ palus Chris mind.
„Homme? Kus kohas siis?“ imestasin ma.
„Ahjaa sorri ma unustasin sulle öelda et meil hakkab homsest tuur koos ja esimene esinemine on meil siin, Berliinis!“ seletas nüüd Gustavgi.
„Koos?“ oli mul küsiv nägu ees.
„Jah, koos, nii meie bänd kui Jay bänd.“ Rääkis Bill.
„Ja kui veel vaidled, siis kahetsed seda!“ ütles nüüd Richie ka, ainult naeratas kavalalt.
„Sa ei julgeks!“ vaatasin teda suurte silmadega.
„Ojaa julgen ja kuidas veel!“ ütles ta võidukalt.
„Aga ikkagi ma ei ole nõus, you can’t make me! Ja Richie sinu ähvardused mulle ei mõju, nii et ma ei tule.“ Naeratasin võidukalt ja istusin toolile tagasi. Richie tõmbas ühe laksuga mu püsti ning suudles mind. Jällegi oli vilistamist kuulda. Mul oli aga liblikad kõhus, ma olin jällegi seitsmendas taevas. Lõpetasin jällegi suudluse.
„okei, kui ma igapäev siukesi asju saan, siis olen nõus tulema.“ Potsatasin uuesti toolile ja ahmisin õhku. Richie hüppas mulle sülle.
„Pole probleemi!“ ning suudles mind jälle. Meid segas Vince.
„Kuulge paha hakkab juba!“ ütles poiss naerdes.
„Ega sellised asjad polegi sinu silmadele.“ Kaitses Jay meid. Vince hakkas mossitama.
„mõni on vist armukade.“ Sosistas Richie mulle. Mina aga turtsatasin naerma.
„Aga kuulge ma tahan koju, ma olen väsinud. Kell hakkab vaikselt juba seitse ka saama, nii et ma ei tea mis teie teete aga mina lähen, ja ma soovitan teil ka kui tahate homme korraliku kontserdi anda!“ Poisid nõustusid minuga, ning läksimegi. Jay, Vince, Chris ja Izzy läksid oma koju. Richie tuli jälle meile.
Istusime kuuekesi kõik limusiini ning läksime meile. Natuke aega oli sõitu ja olimegi kodus tagasi. Tom, Georg ja Gustav läksid klubisse, Bill jäi koju, samuti mina ja Richie.
Istusime kahekesi oma toas, kuni Richie järsku ütles:
„Mis kell on?“ küsis poiss suure pabinaga.
„Eem, kell saab pool kaheksa mis siis?“ ei saanud ma aru.
„Ma täiesti unustasin, ma tahtsin sind täna õhtusöögile kutsuda, meil on restoranis kell 8 aeg.“ Vuristas poiss mulle ette.
„Aga mida me siis ootame, lähme!“ vastasin talle.
Richie läks koju korra, mina jäin sinna sättima. Panin helesinise kleidi, valged kingad, juuksed jätsin lahti, tegin kerge meigi ning ühepoolse südame kaelakee.
Kohe varsti käiski ukse kell ning läksin uksele. Richie oli üleni valges ülikonnas. Gaašh ta on nii ilus. Richie jäi mind vaatama. Mind hakkas see juba vaikselt häirima.
„Hei, mis vaatad? Kas ma olen tõesti nii kole ?“ tegin kurva näo pähe.
„ei, ei vastupidi, sa oled võrratult ilus.“ Kallistasin teda ning tegin põsemusi, poiss hoopiski vastupidi suudles mind. Punastasin kergelt. Ta ulatas mulle käe, haarasin sellest kinni ning läksime limosse.
Jõudsime varsti kohale. Richie küsis meie lauda, meid juhatati sinna. Istusime kohale ja meile anti menüüd kätte.

Mõni aeg hiljem*

Kui saime lõpuks söödud, hakkas Richie rääkima.
„Helen, kas sa oleksid nõus mu tüdruk olema?“ tal olid nii nunnud silmad.
„Richie, ma ei tea tegelikult, me teame üksteist nii vähe, mina isiklikult armastan sind juba ammu. See on minu jaoks nagu uni ja ma kardan üles ärgata.“ Vastasin ma talle kurvalt. Nägin et ka Richie jäid kurvaks. „Aga ma olen nõus su tüdrukuks hakkama, ma tahan riskida. Richie, aga ma palun sult ühte asja, kui sulle hakkab meeldima teine tüdruk või midagi sellist. Siis ma palun et sa ütleksid mulle kohe sellest ja et meie vahel ei oleks mingeid saladusi.“ Nägin et poiss muutus kohe rõõmsamaks.
Richie tuli minu juurde ning suudles mind ja läks tagasi istuma.
„Ma luban et ei pea pettuma.“ Ütles ta mulle otse silma vaadates. Punastasin õrnalt, ning naeratasin.

Mõni aeg hiljem, autos*

„Tead mul on veel sulle üks üllatus!“ ütles Richie mulle nii muuseas.
„Ahah ja mis see olla võiks?“ küsisin talt.
„See on… üllatus. Aga ma pean sul silmad kinni siduma ja kusjuures me praegu sõidamegi sinna.“ Poiss naeratas ning võttis valge rätiku ja pani mulle silmadele.
„No olgu, eks pead sina mind siis juhtima.“
Auto jäi seisma ning Richie abiga sain autost välja. Kõndisime natuke aega ja nüüd võttis poiss mul side silmade pealt ära. Tegin aeglaselt lahti ja see vaatepilt oli võrratu, maagiline. Me seisime pankrannikul ning seal oli just päikseloojang, paremat päeva ma ei olegi osanud tahta.
„Kas meeldib?“ küsis Richie mult paari minuti pärast.
„Ma pole elu sees midagi niisugust näinud!“ Istusime Richiega maha üksteise kaissu.
„Helen, räägi endast. Tervest oma elust.“ Ütles ta mulle rõõmsalt. Aga nii kui ta nägi minu pilku, muutus ka tema pilk.
„Miks sa kurvaks muutusid?“ ei saanud poiss aru.
„Richie, mu elu pole lilleline olnud. Ma olin pisike alles kui mu isa suri, õigemini ma nägin ta surma pealt.“ Mul tuli pisar silma. Richie muutus samuti kurvaks.
„Kuidas, kui küsida tohib!“
„see oli 13 aastat tagasi, minu sünnipäeval, sain siis just neljaseks, läksime emaga isa töö juurde et teda koju kutsuda. Jõudsime sinna, hakkasin sisse minema, kui nägin ühte isa töökaaslast maja kõrval suitsu tegemas. Ta lõpetas selle ja ta viskas otse selle püssirohu tünni, neid oli neli. Nägin selle mehe irvitavat nägu, mul on siiani see pilk ees, käis kõva pauk ja terve maja lendas õhku, lendasime hooga emaga kaugemale, mina lendasin vastu seina, ema õnneks vastu maad. Kui ma toibusin, oli maja kõik tules ja ma sain sellest lihtsalt šokki, ma ei rääkinud midagi, lihtsalt olin. Lõpuks langesin ma kooma, olin peaaegu poolteist aastat koomas. Ärkasin päev enne jõule, küsisin kohe isa kohta, ema ütles et isa sõitis ära, et me kunagi veel näeme teda. Aga ma teadsin. Ma teadsin, mis juhtus, ma mäletasin kõike, aga ma ei öelnud midagi, samuti ema ei rääkinud sellest rohkem, sünnipäevad pole minu jaoks kunagi rõõmsad olnud, vaid vastupidi, olen igaõhtu oma toas istunud ja lihtsalt olnud. Kooli ma kohe ei läinud vaid läksin alles 8 aastaselt. Kui lõpuks kooli läksin, sain ma tuttavaks ühe poisiga, kellega hakkasin koos pättust tegema, suitsetama, jooma, lõpuks jäin ma 6 klassis veel istuma.
9 klassi lõpetasin ilusti ära ning läksin edasi kutsekooli, sealt visati välja kuna…“ rohkem ma ei suutnud rääkida, see oli nii valus. Ma hakkasin nutma, Richie tõmbas mind tugevamalt endale kaissu ning lihtsalt olime seal. „Richie, ma ei ole hea inimene, ma olen kohutav, mu elus on üks kõige suurem saladus mida ma pole mitte kellelegi rääkinud. Ma lihtsalt ei suuda.“ Nüüd nutsin hullemini.
„See ei saa nii hull olla, see oli minevik, unustame selle.“ Üritas poiss mind lohutada.
„Richie sa ei mõista… Richie ma olen mõrvar!“

9.osa

„Richie sa ei mõista… Richie ma olen mõrvar!“ poiss vaatas mind kohkunult.
„ag…aga kuidas?“ ei saanud poiss aru.
„see on põhjus miks ma kooli pooleni jätsin, ma läksin ühe tüdrukuga kaklema, ta oli mu parim sõbranna ja mingi fucking poisi pärast, ma lõin ta sõnaotseses mõttes haiglasse. Mind viidi minema sealt, see poiss kellele pärast see toimus ja teised ütlesid et mind seal polnud tollel päeval, et olin läinud juba, ja sellepärast keegi mind ei kahtlustanud. Paar sõbrannat läksid järgmine päev teda haiglasse vaatama ja olid talle öelnud et kui ta kellelegi iitsatab et see mina olin, siis ta elupäevad lõppevad. Ja tüdruk sai šokki sellest ja langes kooma, ning suri 3 kuud hiljem, õigemini eelmine aasta detsembris, tal oli juhe välja tõmmatud.“ Nüüd ootasin ma poisi reaktsiooni. Richie ohkas.
„Helen aga see ei ole ju sinu süü et ta suri. Nuh vähemalt tervenisti. Ja sina teda ei tapnud, sina ei tõmmanud juhet ju seinast. Ära süüdista ennast.“ Ütles poiss ja kallistas mind tugevalt. Ma lükkasin ta eemale.
„Aga minu pärast ta sinna sattus.“ Ütlesin uuesti. Rohkem ei öelnud poiss midagi ning lihtsalt kallistas mind. Ma olin nii õnnelik, et ta mul olemas on. Vaatasin kella kell hakkas juba 11 saama. Richie lubas selle meie vahele jätta mida ma talle täna rääkisin. Liikusime autosse tagasi.
„Richie?“ ütlesin mõne aja pärast.
„jah?“
„Aitäh et olemas oled mul! Tead ma alguses ei tahtnud üldse siis tulla aga mul on väga hea meel et tulin.“ ning naeratasin. Poiss suudles mind.

Kümme minutit hiljem*

Olime jõudnud minu juurde tagasi, läksime uksest sisse ning otse minu tuppa. Läksin otse vannituppa, vahetasin riided tudikate vastu ja läksin voodisse, Richie oli samuti juba seal. Poiss suudles mind ning soovis head ööd, soovisin vastu. Poiss võttis mind kaissu ning me jäime magama.

Hommik*

Ärkasin kellegi hääle peale, tegin silmad lahti ning nägin Gustavit.
„tuvikesed ärgake, me peame 2 tunnipärast liikuma hakkama, ärge unustage et meil hakkab tänasest tuur nii et hops-hops ülesse.“ Tõusin üles, ajasin Richie ka üles ning läksin vannituppa. Seal sain valmis läksin tuppa tagasi. Voodi oli juba tehtud ning kiri seisis seal peal. Võtsin selle kätte ning lugesin:

Pisike, ma läksin koju, asju pakkima, varsti näeme.
Suudlen.

Aww… olgu siis, hakkasin ka ise asju pakkima. Varsti oli mul asjad koos, liikusin kotiga alla. Läksin kööki nägin et seal istusid ainult, Georg, Bill ja Gustav.
„Hommikust poisid!“ ütlesin neile, sain ka vastu hommikust.
„kus Tom on?“ küsisin poistelt.
„Magab!“ vastas Georg mulle. Ohkasin tüdinult.
„Ma lähen ajan ta üles.“ Ütlesin neile ja liikusin üles Tomi tuppa.

Tomi toas*

Tegin ukse lahti ja nägin et poiss magab, liikusin tema poole, hakkasin just ütlema et ärka kui Tom mind järsku voodisse tõmbas.
„Tom lase lahti!!!“ karjusin talle, poiss ei teinud teist nägugi ja hoidis ikka mind kinni. Järsku Tom suudles mind, rebisin end lahti ja lõin talle vastu nägemist.
„Mida sul arus oli, et mind nii suudled ah?“ karjusin ta peale.
„midagi, see oli lihtsalt hommikumusi.“ Vastas ta rahulikult mulle ning tõusis üles. Ta oli peaaegu üleni paljas, ainult bokserid olid jalas. Pöörasin automaatselt ringi. Kuulsin samme endale liginemas.
„Mis sa häbened, sa ju tead et tahad mind!“ ütles poiss naerdes. Pöörasin ringi.
„haha, unes ja pildiraamatus. Ära ole endas nii kindel ja proovi sa kellelegi sellest suudlusest rääkida.“ Ütlesin talle ähvardavalt ning läksin toast minema. Kuulsin veel torisemist Tomi toast.
Liikusin uuesti alla, ning istusin laua taha ja hakkasin sööma. Varsti roomas ka Tom alla, endal kaval muie näos. Saatsin poisile hävitava pilgu ning raputasin aeglaselt pead. Poiss noogutas. Tore ning sõin rahulikult edasi. Varsti oli uksekella kuulda ning Gustav läks ust lahti tegema ja Richie kargas talle kaela.
„kallike ma igatsesin si… Ups…“ ütles poiss kui nägi kes see oli.
„jajah, ma igatsesin sind ka aga äkki laseksid mind nüüd lahti, ma olen veel hetero.“ Naeris Gustav. Mina olin laua ääres juba pikali maas ja ainult naersin. Kohe tulid ka teised poisid sisse. Tõusin püsti ja läksin koridori, kallistasin kõiki.
„Ja sina poiss, juba petad jah? Ma saaks aru veel et naisega, okei selle veel andestaks, aga p o i s i g a ja veel mu sugulasega.“ Naersin Richie üle, ka teised liitusid minuga.
„no sorri juhtus nii…“ tegi Richie mulle kutsika silmi.
„oodake nüüd, mis mõttes petab? Te ei ole ju koos? Või olete?“ küsis Vince.
„nüüd oleme, eilsest.“ Vastas Richie talle ja suudles mind. Mina tark olin jälle seitsmendas taevas. Vince’l kohe millegi pärast tuju langes.
„aga olgu me peame nüüd minema hakkama, bussid juba ootab.“ Vuristas Jay meile. „bussid?“ ei jõudnud mulle kohale.
„jah bussid, meie tuuri buss ja nende.“ Seletas ta mulle. „nii et sul on valida kumba bussi tahad tulla?“ ütles Richie ka takka, ning vaatas mulle sellise pilguga otsa, sa-tuled-meiega-eks.
„ma arvan et lähen Richie ja teistega.“ Ütlesin. Richie kohe kallistas mind. Ning hakkasimegi minema, kõik võtsid oma kotid, Gustav keeras ukse lukku ja läksime. Maja ees seisis kaks bussi, mõlemal oli bändi pilt ning bändi nimi kirjas. Mõlemad olid süsimustad. Läksime bussidesse ära, Us5 bussisisustus oli ülinunnu. Istusime kohtadele, õigemini mina jälle Richie sülle. Jay läks bussijuhiga juttu ajama, Chris ja Izzy hakkasid kaarte mängima, Vince istus akna ääres ja oli kuidagi tujust ära, meie aga niisama rääkisime Richiega juttu. Varsti ma ka magasin.

10. osa

Ärkasin üles ning nägin, et Richiet enam polnud, ega ma ei olnud enam tugitoolis, vaid kuskil nn. toas ja voodis. Tõusin istukile, läksin peegli ette ja nägin et üks nõid vahib mind. Turtsatasin selle peale ning kammisin pea ja tegin end korda. Läksin toast välja ning vaatasin et buss on täiesti tühi, mitte üht hinge. Liikusin edasi ja nägin jälle kirja.

Nagu ma aru saan oled sa ärganud. Nii läksime poistega juba ees ära majja, tule järgi.

From Us5 as usually.
Xoxo

Naeratasin, ning läksin tagasi tuppa. Võtsin oma kotist roosa seeliku, valge topi, ning helesinise pusa. Vahetasin riided ning läksin. Astusin bussist välja ja ma olin mingi suure maja juures. Läksin ukse juurde seal oli turvamees. Hakkasin ust lahti tegema kui turva mu kinni võttis.
„Ja kuhu teie neiu lähete? Fänne ei lasta praegu sisse.“ Ütles ta mulle.
„Khm, ma pole fänn, Gustav on mu sugulane, Richie on mu poiss ja ma esinen ka täna muuseas.“ Ütlesin talle vastu.
„haha, seda juttu räägi kellelegi kes sind usub. Nii et lahkuge.“ Ütles ta sarkasmiliselt vastu. Turtsatasin sellepeale.
„oot misasja nagu, eks sa kutsu poisid välja ja me veel vaatame seda kes meist lahkub!“ vastasin tigedalt talle vastu. Turva rääkis midagi raadiosaatjasse ja ütles et poisid on kohe siin. Natuke läks aega ning Richie ja Gustav olidki väljas.
„miks sa mu tüdrukut sisse ei lase ah?“ hakkas Richie kohe õiendama.
„vabandust ma ei teadnud!“ hakkas tüüp kohe vabandama.
„teinekord ära hakka kohe mölisema vaid uuri kellega tegu on!!“ ütlesin talle, haarasin Gustavilt ja Richielt käest ning tõmbasin nad endaga sisse kaasa.
„õh ma vihkan selliseid tüüpe!“ porisesin omaette.
„ah ära tee välja! Igatahes lähme, peab harjutama, kuna sa laulad ju meiega!“ ütles Richie mulle.
„ou fuck ma unustasin selle täielikult. Kas ma pean?“ vaatasin poisse anuva pilguga. Poisid noogutasid.
„sa laulad meiega ja kõik!“ ütles Richie kindla sõnaga.
„no olgu.“ Ohkasin tüdinult. Kohe olimegi lava juures. Poisid karjusid mulle, „õhtust unimüts!“ vastasin neile ka õhtust vastu.
Richie aitas mind lavapeale ning andis mulle mikrofoni. Muusika hakkas mängima ning Richie hakkas laulma, kohe varsti mina ja siis teised.
Saime lauluga ühele poole. Siis hakkasid TH-poisid harjutama. Meie läksime nii kaua backstage’i, end korda tegema ja ette valmistuma.
Mõneajapärast hüppas Bill sisse ning hingeldas.
„Helen, sa tead meie bändist ühte laulu ainult eksju.“ Küsis ta mult. Noogutasin vastuseks. „aga sa võiksid meiega seda laulda, kuna sa nagunii laulad nendega ühte laulu siis võid ju meiega ka.“ Vuristas poiss mulle. Raputasin automaatselt pead. Aga siis ütlesin.
„Ah vahet pole, ma olen nõus, te lõpuks nagunii veenate mu ümber nii et olgu teeme ära!“ Bill haaras mul käest ja tõmbas välja. Läksime lavale ning poisid hakkasid mängima.
Alguses hakkas Bill laulma, kuni refräänini siis hakkasin mina ka laulma…

Paar tundi hiljem*

„Appi Richie ma olen nii närvis ma arvan et ma ei suuda seda.“ Kõndisin närviliselt mööda lava tagust ringi, hüppasin ja kargasin ringi. Lõpuks viskas poistel üle ja Vince kallistas mind. Lükkasin vaikselt ta eemale ja läksin ruttu Richie haardesse. Kallistasin teda tugevalt.
„kõik saab korda, rahu!“ sosistas poiss mulle ja suudles mind.
„Guys, it’s time, go, go!“ ütles üks mees neile. Poisid liikusid kõik lavale ja hull tüdrukute kisa hakkas pihta.
Poisid hakkasid laulma, esimene oli Maria, algul hakkas Jay laulma…

Laulude lõpus*

Nüüd hakkas Richie rääkima.
„tere kallid fännid, kahjuks on meil kurb teatada et Mikky lahkus meie seast ja meil on uus liige, Jay onupoeg Vincent, võtke teda siis hästi vastu, täna esineme teile ka uut lugu, loo nimi on One Night With You, mis on tehtud ühe väga erilise inimese poolt meile ja ta teeb selle au ning laulab koos meiega, palun Helen tule lavale!!“ fännid kukkusid kiljuma jälle. Läksin lavale, otse Richie kõrvale, ta tegi mulle musi, ning muusika hakkas mängima. Alustasin lauluga…

Peale kontserti*

„oeh, nüüd lähme fännidega pläkutama. Ma nii väga tahaks magada, aga tegelikult tahaks fännidega ka möllata, ohjah, peab ära kannatama.“ Inises Izzy mul kõrval.
„Izzy, ausalt ära vingu nii palju, ja lähme nüüd fännid ootavad. Tom, Georg, Gustav, Bill, teie ajage ka oma paksud pepud püsti ja liigume.“ Torisesin ma poiste kallal. Lõpuks tõusid nad ja liikusime fännidega kohtuma.
VIP-pileteid oli ikka väga paljudel tüdrukutel. Järsku nägin tuttavaid nägusid. Ei see pole võimalik nemad siin…

11. osa

Euni, Kätlin!! Appi need ongi nemad! Jooksin nende juurde.
(nad räägivad eesti keeles)
„Euniiii, Kätlinnn!!!!“ karjusin talle. Tüdrukud nägi mind ja jooksid vastu. Kallistasin mõlemaid tugevalt.
„mis te siin teete?“ küsisin kohe.
„kontserdile tulime. Tibu sa olid vapustav laval.“ küsis Euni vastu.
„Mis sa nüüd. Aga tulge mis te siin passite ma teen teid hiljem isiklikult tuttavaks.“ Ütlesin neile.
„Aga oota Carolyn ja Kairi on ka siin meiega! Kas kutsun nad kaasa?“ küsis Kätlin mult. Noogutasin. Kätlin viipas käega neile ja nad tulid meie juurde.
„lähme, tulge minu järgi!“ liikusime tüdrukute ühte tuppa. Istusime kõik viiekesi diivani peale.
„Hei, ma olen Helen!“ tutvustasin ma tüdrukutele ennast.
„Ma olen Kairi ja tema on Carolyn!“ rääkis heleda peaga tüdruk. Noogutasin vastuseks.
„Hennu kuule, kas see laul polnud sulle mitte tehtud Siku mälestuseks, peale seda kooli juhtunut?“ küsis Euni mult.
„jah, oli küll.“ Vastasin talle kurvalt.
„tibu sorri et meelde tuletasin, ma tõesti ei tahtnud.“ Kallistas Euni mind.
„Ei ole midagi, muide kus te üldse ööbite ja millal tulite ja kauaks jääte?“ pommitasin neid uute küsimustega.
„no tulime täna, ööbida kavatseme vist hotellis ja jääda võime kauaks tahame!“ vastas Kätlin mu küssatele kohe.
„Euni sulle Jay meeldib ikka? Ning sulle Kätlin, ikka Chrisist sisse võetud? Ja teile tüdrukud?“ küsisin ma järgmised küsimused.
„jah, ikka meeldib! Kätule samamoodi ikka Chris. Kairile meeldis Miku aga nüüd vaatasin et talle hakkas Vince rohkem silma ja Carolynile meeldib Gustav.“ Seletas Euni mulle.
„oi kas Carole meeldib mu suksu?“ küsisin naerdes.
„Oot misasja? Gustav on su sugulane?“ küsis Kairi mult. Noogutasin talle.
Jutustasime veel tüdrukutega aga meid sega uks. Kõik 9 poissi hüppasid sealt sisse. Tõusin püsti ning läksin Richie juurde, kallistasin teda ning ta vastas mulle suudlusega. Tüdrukud vaatasid suud lahti.

(nüüd räägivad jälle inglis keeles)

„hei poisid, need on Euni, Kairi, Carolyn ja Kätlin!“ tutvustasin ma tüdrukuid. Edasi Vince lükkasin Kairi kõrvale, Gustavi Caro kõrvale, Jay panin Kätlini kõrvale istuma, aga kohe tõmbasin püsti tagasi lükkasin Euni kõrvale ja Chris panin Kätlini kõrvale. Kõik tüdrukud punastasid. Nii missioon täidetud.
Ise istusin Richie sülle. Kõik hakkasid kohe tüdrukutega läbi saama.
„aga kuulge miks te ei võiks meiega tuurile edasi tulla, ruumi on küllaga!“ küsisin mõne ajapärast. Poisid nõustusid samamoodi. Ega siis tüdrukutelgi midagi üle ei jäänud. Ning nõustusid…
3 tundi hiljem, bussis*

(Carolyn läks TH- bussi, Euni, Kairi ja Kätlin tulid meie bussi.)
„appi poisid see oli lihtsalt jube kuidas fännid kiljusid, nii mõlema laulu ajal. Ma olin ikka nii pabinas, poisid ausõna kui ma veel pean ühe korra selle läbi elama, siis ma matan teid elusalt seast maha.“ Naersin ma poistele.
„Helen, ära põe sa laulad igal kontserdil meiega neid laule, nii sinu uue laulu kui ka poiste By Your Side.“ Muigas Jay nii muuseas.
„poisid te teete nalja eks? mis te tahate et ma ära sureks?“ vaatasin ma neile silmi pilgutades otsa.
„Tibu, keegi ei taha et sa ära sured, lihtsalt sul on vapustavalt võrratu hääl ja nuh palun laula, kasvõi minu pärast“ nurus Richie mul kõrval.
„Poistel on õigus!“ liitusid nüüd tüdrukud ka nendega.
„ei no aitäh tziikad onjä, plikad peaksid nagu kokku hoidma!“ mängisin solvunut.
„no sorri tips eks, aga sul on tõesti võimas hääl ja sellepärast me olemegi poiste poolt.“ Ütles Kairi.
„thank you very much.“ Tõusin püsti ning läksin nö. Magamistuppa.
„Tibu, jäta nüüd, tule tagasi!“ nurus Richie. Mina aga ei teinud välja ning panin ukse kinni.
Viskasin end pikali ja hakkasin mõtlema.
Oeh, see on nagu unistus tõeks läinud. Euni ja Kätu on minuga siin, käin Richiega, tuuritan oma lemmik bändiga ja nuh muidugi Tokio Hotelliga mida veel tahta võib. Oh jah. Mu mõtlemist katkestas koputus uksele.
„mida vaja?“ karjusin põhimõtteliselt uksele.
„Tibu kas võin sisse tulla?“ kuulsin teiselt poolt Richie häält.
„Eks sa tule siis!“ Richie tegi ukse lahti ja pistis pea sisse. Ta vist kartis padjaga saada. Nüüd tuli täienisti sisse, pani ukse kinni ning tuli minu kõrvale pikali.
„Kalli mis juhtus?“ küsis poiss murelikult.
„ei midagi, lihtsalt kõik need inimesed keda ma elus vajan on praegu siin ja see on lihtsalt nagu uni, et ma olen sinuga koos, tuuritan oma lemmikbändiga.“ Ohkasin. Poiss lihtsalt võttis mu kaissu ja kallistas mind. Mõneajapärast ma magasin jälle.

3 nädalat hiljem, jaanuari lõpp*

Oleme ikka Richiega koos, tuuritame siiani, tüdrukud on ikka meiega. Oleme ümber maailma reisil. Carolyn ja Gustav on koos nüüd. Euni pidi kahjuks tagasi Eestisse minema, aga lubas niipea kui võimalik tagasi tulla. Kätlin ja Chrisil susiseb juba midagi tõsist võimalik et on koos. Vince käitub ikka minu ja Richie juures olekul imelikult. Ta on isegi plaaninud bändist lahkumist aga oleme alati ümber veenud ta. Kairi ikka üritab teda sebida aga Vince ei tee millegi pärast teist nägugi. Tom on ikka naistemees, iga õhtu erinev. Georg ja Bill on ikka samasugused. Aga jah eks vaatab mis edasi saab.



Praegu siis* 21. jaanuar, tund aega lavale minekuks.*

„Guys, kus Vince on, ma otsin teda juba vähemalt mingi tund aega!“ tuli Jay hingeldades. Kõik kes seal toas olid kehitasid õlgu. Keegi ei ole Vince pikka aega näinud.
Läksime Richiega niisama lavale möllama. Richie tegi enda imeliigutusi, mina istusin lava ette ja vaatasin Richiet. Järsku kuulsin seljataga mingi nohisemist, pöörasin ümber ja vaatasin lavalt alla.
„Vince!!!“ karjusin täiest kõrist. Hüppasin lavalt alla ning otse Vince juurde. „Vince, ärka!!“ püüdsin poissi äratada. poiss tegi silmad lahti, ning nägin et ta pea oli verine. „Kiiresti kiirabi, kippelt! Vince’il jookseb peast verd.“ Nüüd sattusin ma paanikasse. Richie helistas kiirabisse ning lubati kohe kohal olla. Richie võttis Vince sülle ning viis ta teiste juurde, backstage’i. Nii kui sisse saime, hakkas Kairi kiljuma ja tuli meie juurde, ta pani Vince pea endale sülle ning nuttis. Kohe tuli ka kiirabi.

Haiglas*

Istusime kõik ooteruumis ja ootasime. TH-poisid meiega kaasa ei tulnud ja nad lubasid meie eest ka vabandada et Us5 täna esineda ei saa. Olime seal juba 2 tundi oodanud ja mitte keegi pole meile midagi ütlema tulnud. Järsku tuli arst.
„Kuidas Vincentil on?“ küsis kohe Kairi.
„Mul on väga kahju teatada, aga ta on hetkel mitte kõige paremas seisus ja me kardame et ta ei ela seda ööd üle. Minu kaastunne.“ Rääkis arst. Kairi hakkas hullemini nutma.
„ei see ei saa olla, ta peab elama jääma. Ma tahan teda näha!“ nõudis Jay. Arst noogutas ning viipas käega et temaga läheksime. Kätlin, Izzy ja Chris jäid sinna. Mina, Jay, Richie ja Kairi läksime Vince juurde.

Palatis*

Kairi jooksis kohe tema juurde ja võttis talt käest kinni. Tulime talle järgi. Istusime Richiega ühel pool, Jay ja Kairi teisel. Poiss naeratas meile.
„hei, hei, Kairi miks sa nutad? Minuga on kõik korras. Lihtsalt väike tagasipõrge.“ Ei saanud poiss aru. Üritasin mitte nutma hakata. Richie kallistas mind tugevalt. Jay hakkas nüüd ise ka nutma.
„Ole tugev poiss, ole tugev, sa pead meiega jääma.“ Ütles ta poisile ja lahkus.
„hei, kuulge mis toimub? Miks te kõik nutate? Kus Chris, Izzy ja Kätlin on?“ ei saanud poiss ikka aru. Kohe astusidki sisse Kätlin, Izzy ja Chris. Samuti tuli Jay tagasi. Kairi ikka nuttis tal kõrval.
„hei, väikemees, kuidas läheb?“ küsis Chris talt.
„hästi läheb!? kuulge mul on uimane tunne, ma vist jään magama.“ Poiss pani silmad kinni, natuke aega läks mööda ning hakkas aparaadil punane joon jooksma. Nüüd nutsid kõik… Jay läks arsti kutsuma, kohe ka tuli. Meid aeti välja… kohe tuli ka arst välja: „Minu sügav kaastunne!“ ning lahkus.

12. osa

„Minu sügav kaastunne!“ ning lahkus. Kairi kaotas täielikult kontrolli, ta hakkas karjuma, hüsteeriliselt käituma, Jay üritas teda rahustada ning järsku tüdruk kukkus kokku. Ma kutsusin arsti ning Kairi viidi kuhugile palatisse. Istusime ülejäänud rahvaga ikka ooteruumis. Helistasin Gustavile.
„Gustav!... Vince… Vince on surnud… ja Kairi minestas…olgu.“ Ning lõpetasin kõne.
„poisid tulevad kohe siia.“ Ütlesin teistele. Sain noogutuse vastu.

Mõni aeg hiljem*

„Kus Kairi on?“ küsis kohe Caro kui oli meie juurde jõudnud.
„Ta on palatis 265!“ vastas Izzy talle. Caro tormas kohe sinna. Meie aga istusime ikka seal, Gustav istus minu kõrvale ning kallistas mind. Samuti ka teised. Ainult Tom mitte. Kohe tulid ka Caro ja Kairi meie juurde ning läksime majja bussidesse.

Taas bussis*

Istusime taas toolidel, mina Richie süles. Kairi ikka niuksus.
„Helen, mul on sulle üks kiri, Vince poolt, ta palus sulle selle anda kui on õige aeg ja ma arvan et nüüd on see aeg käes.“ Ütles Jay mulle ning ulatas mulle kirja.
„Mine kuskile üksi lugema seda, see oli ta soov.“ Rääkis Jay veel juurde. Noogutasin ning läksin nö. tuppa.
Viskasin voodi peale pikali ja hakkasin lugema.

Kirjutasin sulle kirja ma küll isegi ei tea miks, aga ma nagu teadsin et midagi on juhtumas, nagu deja vu. Aga igatahes, kui ma esimest korda sind seal stuudios nägin, hakkasid sa mulle väga meeldima, aga ma ei julgenud midagi öelda, kuna nägin sind Richiega koos ja igapäevaga muutusid mu tunded sinu vastu tugevamaks, ning kui me tuuril olime, tahtsin ma sulle öelda, aga ei, ma olin liiga arg. Andesta mulle kui tülitasin sind. Tahtsin sulle lihtsalt öelda et armastan sind ja jään armastama. Ja ütle Kairile et hoolisin tast väga, ning ta oli mulle väga tähtis, ta isegi meeldis mulle, aga mu tunded polnud sellised nagu sinu vastu. Loodan et te ei unusta mind. Olge tublid.

Teid armastades, Vincent.
Ps. aitäh parima aja eest.

Jälle ma nutsin. Oleks ma vaid teadnud. Nüüd ma tean seda põhjust miks ta koguaeg imelikult käitus ja Kairiga edasi ei jõudnud. Oh sind pisikest küll. Voltisin kirja kinni ning olin ikka pikali ja ei kavatsenudki üles tõusta. Panin pea patja ja lihtsalt nutsin. See kõik on nii raske.
Lõpuks tõusin ikka voodist ning läksin rahva juurde tagasi.

Tagasi teiste juures*

„Jay, kas sa tead mida Vince talle kirjutas ve?“ küsis Richie Jay’lt.
„Ei, ei tea!“ vastas Jay talle.
„Kairi tule, see kiri puudutab sind ka!“ ütlesin Kairile kui sinna jõudsin. Kairi nõustus ning läksime tagasi tuppa. Andsin tüdrukule kirja ning ta hakkas lugema seda. Nägin kuidas tüdruk jälle pisarais oli. Istusin tema kõrvale ning kallistasin. Tüdruk pani kirja käest ja kallistas mind vastu. Olimegi nii lihtsalt umbes pool tundi. Lõpuks tuldi ukse peale koputama. See oli Izzy, lasime poisi sisse, ning ta istus meie vahele ja lihtsalt kallistas meid. Liikusime kolmekesi tagasi teiste juurde.
„Aga kuule mis nüüd teeme, ühe kontserdi peame ikka veel andma, siis on tuur läbi.“ Rääkis Chris.
„Ma arvan et teeks selle ära, Vince mälestuse puhul.“ Ütlesin neile.
„Ma olen nõus Heleniga, teeme Vince mälestuse puhul kontserdi.“ Nõustus ka minuga Kairi. Nüüd olid juba kõik nõus.

Päev hiljem*

„kas kõik on valmis!“ küsisin poistelt.
„jah, kõik on valmis! kohe lähme lavale, kõik koos.“ rääkis Gustav, nõustusime kõik. Ning oligi aeg minna.
Järjekord oli siis selline, Gustav, Jay, Kairi, Carolyn, Tom, Bill, Kätlin, Izzy, Richie, mina, Georg ja Chris. Seisime kõik reas.
Izzy: „Põhjus miks me oleme kõik laval koos, on see et tänane kontsert on pühendatud Vince mälestuseks ning mõned meist tahaksid öelda midagi Vince’ile.“
Nii paljud fännid nutsid.
Jay: „Vince oli meie bändi pesamuna.“
Mina: „Ta oli poiss kes hoolis kõigist.“
Richie: „Ta suutis alati kõigil tujusid üleval hoida isegi kui tal endal oli raske!“
Kairi: „Vince oli niivõrd hea südamega poiss.“
Chris: „Me jääme kõik teda igatseme ja ta jääb meie südamesse igaveseks ning me sooviks et te laulaksite Vince laulu I’m With You meiega kaasa.“ Fännid hakkasid jälle kisama.
Ning muusika hakkas mängima ja kogu saal laulis kaasa.

Somehow this is strong,
Somehow I feel weak,
The Feelings that I feel inside are deep ,oh girl
We'll know that it's right, I'll call and I'll write
And all we have to do is just hold on , hold on

And I believe you're an Angel
And I believe we'll have our time
And I'll believe that you will stay forever the one, for me

Cause I'm with you Girl, no matter where you are I'm there
I'm with you Girl, Do you know I really care?
All we have to part, I'll save my heart
It's only for you
There's nothing that I wouldn't do to proof, that I'm with you

I'll keep holding on, I'll keep you with me
Forever in my Heart you are the Key, oh girl
We have to live our life’s, and this we can't deny
Our love will stand the test of time, I know , I know

And I believe you're an Angel
And I believe we'll have our time
And I'll believe that you will stay forever the one, for me

Cause I'm with you Girl, no matter where you are I'm there
I'm with you Girl, Do you know I really care?
All we have to part, I'll save my heart
It's only for you
There's nothing that I wouldn't do to proof, that I'm with you

C-Part:
I will call you, I will write you,
So you'll always know I care
I will miss you, I will thank you
The kiss of love will show I'm true
All we have to part, I'll save my heart
It's only for you
There's nothing that I wouldn't do to proof, I'm here with you

Cause I'm with you Girl, no matter where you are I'm there
I'm with you Girl, Do you know I really care?
All we have to part, I'll save my heart
It's only for you
There's nothing that I wouldn't do to proof, that I'm with you.

Lõpetasime laulmise ning lihtsalt nii paljud nutsid, samuti meie seast, eriti Kairi. Kummardasime ning lahkusime lavalt.
„nüüd on tuur läbi, võime koju minna!“ lausus Izzy, tegime grupikalli ning läksime bussidesse.

13. osa

Back on bus*

Sõit algas tagasi Berliini. Kairi on endiselt läbi ja plaanis tagasi Eestisse pöörduda. Õnneks veensime ümber. Praegu on 25. jaanuar ning kell hakkab 9 õhtul saama.
„Chris kuule kus kaardid on?“ küsis Richie poisilt.
„need peaksid seal riiuli peal olema, mis tahate kaarte mängida?“ viipas käega ühe riiuli poole. Richie tõusis püsti ning läks riiuli juurde, võttis kaardid kätte.
„kes kaarte on nõus mängima?“ küsis poiss. Ainult Chris ja Kätlin tõstsid käed.
„Siis teeme paarismängu“ ütles poiss selle peale. Nõustusime ning istusime kõik neljakesi ühe väikse laulu äärde. Chris ja Kätlin vastamisi ning mina ja Richie vastamisi. Richie jaotas kaardid platsi ning hakkasime mängima. Kui olime juba tükk aega mänginud siis Richie vahepeal kilkas Kätlinile.
„Ei piiluu…“ ütles ta nagu 5 aastane. Purskasime kõik naerma. Richie vaatas meid nagu lolle. Lõpuks lõpetasime ka kaardimängu kuna kell oli juba päris palju. Teised läksid juba ammu magama, nüüd läksime ka meiegi.
Olime Richiega pikali, üksteise kaisus ja rääkisime juttu.
Richie: „Kauaks sa muidu siia jääd?“
Mina: „kuule ma ei teagi, ema käskis lihtsalt siia tulla, aga ta ei öelnud kauaks ja ma ei ole suhelnud temaga mingi kuu aega juba, ning midagi kuulnud temast. Ning viimane kõnelus emaga oli, et ma ütlesin talle et ma vihkan teda. Kuigi ma seda tõsiselt ei mõelnud.“ Ütlesin natuke kurvalt.
Richie: „Helen, usu mind, su ema teab et sa ei mõelnud seda tõsiselt!“
Mina: „ma loodan väga!“ me rääkisime veel natuke juttu ning siis jäin ma magama.

Hommik*

Hommikul ärkasin jubeda peavaluga ning süda oli paha. Richie ütles ka et olin öösel palju köhinud. Mul on palavik samamoodi, õnneks väike. Aga Richie mind voodist välja ei lasknud.
Vedelen voodis ja olen muidu äge. Vahepeal käivad mind inimesed kontrollimas kas ikka elus, samuti Gustav, isegi Tom tuli ja küsis kuidas enesetunne on. Veider. Richie käib mind ninnu-nännutamas, ning laulab mulle. Nunnu… ja nii mööduski mu terve päev, voodis vedeledes. Õhh nõme! Õhtul tuli Richie jälle minu kõrvale, algul küll keelasin et äkki jääb tema ka haigeks, aga ei poiss jäi kindlaks. Leppisin sellega ning poiss võttis mind kaissu. Suudles mind, soovis head ööd ja jäin jällegi magama.

Järgmine päev*

Ärkasin lõuna ajal üles ning panin tähele et ma pole enam bussis vaid oma toas. Üksi! Enesetunne oli samuti palju parem ning panin riidesse ja läksin alla.
All nägin ainult Georgi, Carolyni ja Richie’t. Richie tuli kohe minu juurde.
„hommikust ja kohe voodisse tagasi!“ käsutas poiss mind.
„hommikust sullegi, aga minuga on kõik korras, mul on palju parem olla. Ning mul on kõht tühi.“ Vastasin torisedes Richie’le.
„kindel?“ küsis Richie ikka üle. Noogutasin. Läksime laua taha istuma ning Richie hakkas kohe mulle midagi nikerdama, Carolynilt sain kohvi. Jõin seda suure mõnuga.
„oeh ma igatsesin kohvi taga!“ ütlesin teistele. Järsku käis kõva pauk, nagu uks löödi tugevalt kinni ning Gustav tuli vihasena alla ja otse minu juurde.
„Sina! Tuled minuga mul on vaja suga rääkida.“ Ütles ta mulle. Noogutasin ning Gustav taris mind elutuppa. Tõmbasin käe lahti.
„kuidas sa said Tomi suudelda kui endal on Richie ah? Ütle mulle!“

14. osa

„kuidas sa said Tomi suudelda kui endal on Richie ah? Ütle mulle!“ hakkas poiss kohe karjuma.
„hei, oota nüüd, esiteks Tom suudles mind ja sai laksu ka selle eest ning sellest on juba üle kuu möödus.“ Vastasin talle.
„Tom rääkis küll teist juttu!“ vaidles poiss vastu.
„No muidugi Tom on ju meil ingel. Tead Tom on mind pidevalt terroriseerinud. Milles nüüd mina siis süüdi olen?“ õigustasin end.
„Ma ei väidagi et ta ingel on, aga kuidas ta seda mulle ütles et sina suudlesid teda, see oli nii tõeline.“ Turtsatasin selle peale.
„ei no tõesti aitäh.“ Pöörasin ümber ning läksin otse teisele korrusele, välja tegemata mida Richie mulle ütles.
„Tom!!!“ karjusin tal ukse taga. Poisil oli uks lukus. Pidin tükk aega ukse taga seisma, viimaks lasi ta mind sisse.
„Miks sa Gustavile valetasid, sa tead väga hästi et sina suudlesid mind, ning said kohe laksu ka selle eest, nii ära hakka valetama.“ Karjusin poisi peale.
„Ma ütlesin et sulle too päev et nii see asi ei jää.“ Ütles ta mulle ähvardavalt.
„Haha, mees ära tule mind ähvardama. See ei tähenda et sa mingi Tom Kaulitz oled, et kohe mingi maailma naba ja kõik tahavad sind. Tead ma võin sulle niipalju tüdrukuid nimetada, kes jälestavad sind. Nii et hoia parem must eemale.“ Karjusin talle ning lahkusin sealt. Nii kui ukse lahti sain, põrkasin ma Richiega kokku. Poiss vaatas mind kurvalt ning läks ära.
Läksin enda tuppa ning lukustasin end sinna. Ma ei hakanud nutma. See ei olnud minu süü, mida ma valesti tegin, et ma talle ei rääkinud? See oleks ainult asja hullemaks ajanud.
Istusin oma toas tunde ning ma ei kavatsenudki välja tulla. Järsku hakkas Carolyn mu ukse taga karjuma.
„Helen, tule ruttu välja, Richie ja Tom kaklevad!“ ütles tüdruk pisarates.
Ehmatasin kohutavalt ära ning tegin ukse lukust lahti ning jooksin Carole järgi. Ja nii oligi köögis Richie ja Tom kaklesid. Jooksin nende vahele, kus Richie hakkas just lööma ning lõi mind, kukkusin põrandale. Carolyn hakkas veel hullemini nutma ning jooksis minu juurde, samuti teised.
Tõusin uuesti püsti ning kõik vaatasid mind ehmunud nägudega, otsisin Richiet aga ei näinud ja panin tähele et välisuks oli lahti, jooksin ruttu sinna ning nägin et Richie kõnnib seal. Jooksin talle järgi ning pöörasin ta ümber.
„Richie!“ poiss ei vastanud, nägin et tal oli pisarad silmas või oli see vihmapiiskadest, sellest ma aru ei saanud, võtsin talt järsult ümbert kinni ning lihtsalt kallistasin, poiss kallistas mind vastu.
„Anna andeks!“ sosistas ta mulle kõrva.
„Pole midagi andesta. Ma tean et see ei olnud mulle mõeldud. Anna parem sina mulle andeks et ma midagi sulle ei öelnud.“ Ütlesin vastu.
„Helen, ma teadsin seda juba ammu, juba järgmisel päeval sain teada, Georg nägi teid suudlemas, õigemini Tomi sind suudlemas ja ta ütles mulle ka seda et sa lõid teda!“ rääkis poiss mulle, vaatasin teda ehmunult.
„Miks sa midagi ei öelnud?“ ei mõistnud ma.
„sellepärast et tahtsin vältida tänast olukorda.“ Ütles ta ning kallistas mind, viimaks seisime seal ja lihtsalt olime üksteise kaisus. Lõpuks läksime tagasi tuppa. Võtsin külmkapist jääpaki ning panin silmale. Läksime Richiega elutuppa telekat vaatama, kohe varsti tulid ka teised. Ja nii me istusime, mina, Richie, Gustav, Kairi, Carolyn ja Bill. Ülejäänud olid koju läinud ja Kätlin oli Chrisi juurde jäänud ning Tom oli klubisse läinud.
Istusime rahvaga teleka ees ning rääkisime juttu. MTV-st tuli just Vince mälestuse puhul kontsert mis poisid andsid. Kõigil olid pilgud telekal. Nii minul kui Carol ja Kairil olid pisarad silmis. Helistasin ka poistele et nad MTV paneks käima. Vaatasime kontserdi lõpuni ning läksin kööki süüa tegema, tüdrukud tulid appi, poisid jäid telekat vaatama.

Poolteist tundi hiljem*

„Poisid sööma!!!“ karjusin köögist poistele. Poisid tulid kõik koppadi-koppadi kööki ning istusid laua taha. Nad võtsid noad ja kahvlid kätte ja siis hakkasid neid vastu lauda taguma ja karjuma…
„Süüa! Süüa!“ kisasid nad nagu väiksed plikad. Naersime tüdrukutega nende üle ning hakkasime sööma.
Õhtul läks Richie koju, mina läksin omatuppa, teised jäid telekat vaatama.
Istusin oma toas ja mässasin netis. Käisin reidis ning msn-is. Msnis hakkas kohe Maarja kirjutama. Üks mu suurimatest vaenlastest.
Maarja(L) says:
sau, kuidas läheb ka?
Helen (D) says:
Emm… tere jah, enam-vähem.
Maarja(L) says:
Kuule kas sa oled Gustavi sugulane vä?
Helen (D) says:
Emm, kus sa seda võtad? Ja millise Gustavi?
Maarja(L) says:
Muidugi Tokio Hotelli trummari ikka. Ma nägin sind ja Eunit telekas, koos Us5 ja Tokio Hotelli bändiga, nii kahju kuulda et Vince suri.
Helen (D) says:
Sa vastik mõrd, ära isegi hakka siis muret tundma, minugi poolest sure ise ära!

Õhh, ma nii vihkan silmakirjalike inimesi. Ning sellega ka mu arvutis käik lõppes. Viskasin end pikali ja üritasin magama jääda. Mõneajapärast mul see ka õnnestus.
Ärkasin öösel kolistamise peale üles. Panin tule põlema ja nägin purupurjus Tomi irvet. See ajas mulle judinad peale.
„Kao välja Tom, kao välja mu toast!“ poiss ei suvatsenudki liigutada, järsku tuli ta minu peale ja hakkas mind suudlema. Lükkasin ta eemale ja lõin teda. Jooksin ühte toa nurka ja karjusin Carolyni ja Gustavit aga kedagi ei tulnud.
„ja nüüd sa saad minu omaks!“ ütles Tom mulle ning tuigerdas minuni. Ta tõstis mu püsti ning lükkas vastu seina. Oigasin valust. Ta tahtis mind jälle suudelda aga pöörasin pidevalt pea ära. Tom lükkas mu voodile pikali ning hakkas särki ära kiskuma, kiljusin nii kuidas suutsin. See pole lihtsalt võimalik et keegi ei kuule. Järsku läksid minu toas tuled põlema ning Gustav ja Carolyn tulid tuppa, Gustav tõmbas Tomi mu pealt ära ning virutas talle nii et poiss lebas teadvusetult maas. Mina aga hakkasin nutma. Carolyn tuli minu juurde ja kallistas mind. Nüüd tulid Bill ja Kairi ka siia. Gustav viis Billi abiga Tomi mu toast minema. Ise istusin lihtsalt Caro ja Kairi kaisus ja nutsin. Varsti tulid Gustav ja Bill tagasi. Gustav istus minu kõrvale ning ma pugesin tema kaissu ja nii jäimegi kolmekesi minu voodisse magama. Bill ja Kairi läksid oma tuppa tagasi.

Hommikul tõusin üles, olin üksi toas jälle. Mul tuli eilne jälle meelde. Läksin otse pesema. Peale pesemist tulin tagasi, ning hakkasin otse asju pakkima. Mul oli kindel otsus Eestisse tagasi minna. Helistasin juba lennujaama ja broneerisin pileti ära, 2-sele lennule. Nii et mul oli aega 2 tundi. Vähemalt tund aega panin asju kokku.
Lõpuks oli aeg selline et pidin minema hakkama, helistasin taksosse ja kutsusin järgi. Võtsin kohvrid ning liikusin alla.
All ma kedagi ei näinud. Ju siis olid elutoas. Kasutasin võimalust ja kadusin sealt. Takso oli ka juba jõudnud kohale, istusin taksosse ja palusin lennujaama.
Varsti olingi kohal. Läksin otse check-in, hakkasin piletit andma kui järsku keegi mind karjus. Pöörasin ümber ja nägin…

UUT OSA NÕUAN!
JAAAA KAS SA Catbox´i või mis see nüüd oligi viicid tulla vä
äää?

Catboxi ? mäs asi see veel on ?

Chatbox on nagu msni moodi asi siin foorumis :)
Leiad selle lehe lõpust
Muide, mulle meeldib see jutt :)

Eks ma tšekkan. :)

15. osa

Pöörasin ümber ja nägin et Carolyn, Kairi ja Kätlin jooksid minu poole, kohvrid kaasas.
„Tüdrukud mida te teete? Ma lähen üksi Eestisse!“ ütlesin neile kohe kui nad check-in juurde jõudsid ehk minu.
„Ei, me ei lase sul seda üksi läbi elada, me tuleme sinuga ja kõik. Meil on pealegi piletid juba olemas!“ ütles Kairi mulle.
„aga kas poisid teavad, et me läheme?“ küsisin uuesti.
„Ei, mitte keegi ei tea!“ vastas Kätlin ning oligi aeg lennukisse minna. Andsime kohvrid ära ning istusime kohtadele. Kohe varsti tõusis ka lennuk õhku.

Mina: „appi, Richie ei teagi sellest midagi ju. Ta ei tea üldse eilsest ega nii ju.“ Vaatasin kurvalt tüdrukutele otsa.
Kätlin: „samuti ei tea Chris sellest midagi ega Gustav, ega keegi!“ lausus tüdruk samamoodi kurvalt.
Mina: „aga ma olen otsustanud, ma jään küll neid poisse igatsema aga… teate ma arvasin et saan ise Richielt haiget aga hoopiski tegin mina ja ma pean tast üle saama.“ Olin juba pisarates.
Kätlin: „ning mina Chrisist kuna see on nii väike protsent et ma veel teda näen.“ Ütles ta samuti kurvalt.
Carolyn: „Mina jään ka kohutavalt Gustavit igatsema. Teate ma olen selle väikse ajaga hakanud teda armastama.“ Sõnas tüdruk rõõmsamalt.
Kairi: „Meil olid lahedad ajad nendega. Ma jään neid ka taga igatsema.“ Ütles tüdruk veel ning peale seda jäin mina magama.

Kõndisime Richiega kahekesi mööda tänavaid, järsku kuulsin mingit krabistamist seljatagant. Ma ei teinud alguses sellest välja aga siis tundsin et keegi jälitab meid. Vaatasin taha, kedagi polnud. Järgmine hetk oli Richie kadunud. Hakkasin karjuma ta nime, kuskilt vastust ei kuulnud. Järsku kuulsin laske, jooksin häälte poole ning nägin Richiet seismas, jooksin tema juurde ning võtsin talt käest kinni. Vaatasin ringi ja kaks meest seisid meil ees.
„Mida te tahate, kes te olete?!“ ning hakkasin nutma. Mees maskis suunas relva Richie poole ja tulistas…

„Richie!!“ karjusin teda ning nutsin. Carolyn kes mu kõrval istus, kallistas mind.
„Helen, rahu see oli vaid uni!“ üritas tüdruk mind rahustada.
„Aga see näis nii tõeline kui Richiet tulistati.“ Ning nutsin ikka aga vaikselt. Õnneks teisi reisijaid see ei seganud. Lõpuks suutsin rahuneda ning stjuardess ütles et hakkame maanduma. Panime turvavööd peale ning ootasime maandumist.

Tulime lennukist maha ning võtsime takso ja palusime bussijaama viia. Natuke aega sõita ning olime kohal. Läksime bussiaegade juurde ja nägime et poole tunni pärast läheb buss Rakvere. Läksime tüdrukutega kassasse ja ostsime piletid ära. Ning läksime natukeseks ajaks kohvikusse istuma, tellisime endale hot dog’id ja läksime välja bussi ootama. Kairi ja Carolyn jäid Tallinna, kuna nemad elavad seal.

Buss tuli ette ning me saime hot dog’id ka söödud. Läksin ees bussi ja kohe tuli ka Kätlin järele ning liikusime kõige tagumistesse pinkidesse. Võtsin läpaka välja ning panin Twilight’i peale, ning hakkasime seda vaatama.

Me ei jõudnud filmi lõpunigi vaadata kui olime juba Rakvere bussijaamas.
Läksin takso peale ning Kätu tuli minuga kuna elasime suht kõrvuti. Natuke aega sõitsime ja olimegi kohal, andsin taksojuhile raha ning läksime autost välja. Jätsin Kätuga hüvasti ja hakkasin kodupoole kõmpima.

Kodus*

Tegin koduukse lahti ning ema tuli kohe ja kallistas mind. See oli küll ime.
„Helen mul on nii kahju mis Saksamaal juhtus, ma poleks pidanud sind sinna saatma. Andesta mulle laps!“ rääkis ema mulle. Ma vaatasin teda nagu lolli.
„Emme kus sa tead sellest?“ ei saanud ma aru.
„Gustav helistas mulle ning rääkis ja ma arvasingi et sa koju tuled, Gustav palus et sa helistaksid talle. Aga mine pane asjad ära, ma teen süüa praegu ka.“ Noogutasin ning läksin oma tuppa. Sain asjad ära pandud ja otsisin telefoni välja ning valisin Gustavi numbri. 3 korda kutsus siis võeti vastu.
„tsau Gustav, Helen olen!... head aega!“ ning lõpetasin kõne, kuna Tom võttis vastu. Viskasin pikali ning lihtsalt lebotasin. Varsti kuulsin telefoni helinat. Lükkasin klapi ülesse, mingi võõras number helistab.
„Jah… a tsau Gustav… jah ma olen Eestis tagasi ja samuti teised tüdrukud… olgu anna talle… sau Richie… enam pole midagi teha… ma ei suutnud Richie, see on mulle endalegi raske… Richie ei, ära tee talle midagi, ta pole väärt seda, palun… ma ei tea millal ma tagasi tulen, kui üldse tulen… Richie see on mulle ka raske, saa minust ka aru… Richie ei sa ei tule siia… palun… mul on aega vaja… no olgu tervita teisi… armastan sind ka, kallistan… tsau!“ ning lõpetasin kõne, mul tulid pisarad silma. Nii raske oli ilma Richieta. Kuulsin uksele koputamist. Hõikasin et võib sisse tulla. Sealt tuli ema sisse ning kutsus sööma, liikusin emaga alla ning hakkasime sööma.

3 nädalat hiljem*

Ma pole poistega enam rääkinud need 3 nädalat, Tom on mulle ikka pidevalt helistanud ja palunud et ma andestaks aga olen alati ta pikalt saatnud.
Täna on mu sünnipäev ja ema üüris mulle spordihoone välja ning ma pean sünnat seal, turvad ja kõik asjad on seal. Sinna sisse saavad ainult teatud inimesed, kutsega, kuna mul on ikkagi 18. Kell hakkas vaikselt 5 õhtul saama ning ma pidin liikuma hakkama, pidime Kätu ja Euniga kohe kokku saama ja sinna minema, Carolyn ja Kairi lubasid ka tulla.

Uksekell*

Jooksin uksele ning Euni ja Kätu olid seal. Kallistasin mõlemaid ning hakkasime liikuma. Hõikasin emale tsau ja läinud me olimegi. 15 minutit kõndisime ning varsti olimegi seal. Pidu pidi hakkama kuus.
Jõudsime kohale ning vaatasime kohe ringi kas kõik on ikka korras. Mul oli ka 4 VIP-i, Euni, Kairi, Kätu ja Carolyn loomulikult. Uksel seisid juba 2 turvat ning Kairi ja Carolyn olid ka kohale jõudnud.

Kell 6*

Inimesi oli niipalju ukse taga ja ootasid sisse pääsemist. Seisin isiklikult samuti seal, pidin ju kontrollima et mingeid probleeme poleks.
Lõpuks oli rahvas sees, rahvast oli ikka kõvasti, mõned võõrad tahtsid ka sisse saada aga ei lastud.

Kella 7 ajal käis pidu juba täies hoos. Emal oli mulle ka kaks üllatus bändi, üks all ja teine VIP ruumis, kuhu pääsesime ainult meie viiekesi. Kuulsin et Trax hõikas lavalt minu nime, liikusin lavale ning kõik hakkasid karjuma. DJ Trax hakkas rääkima.
„Tere tulemast, mu sõbranna Heleni 18. sünnipäeva peole. Kuidas kõik ennast tunnevad?“ hull kisamine hakkas pihta.
„See tähendab vist et hästi. Meil on teile ka üllatus bänd kes on välismaalt siia tulnud ja see bänd on…“ kõik jäi järsku vaikseks ning Trax karjus. „Three Days Grace!!“ hakkasin ise ka kiljuma, see oli üks mu lemmikutest. Bänd tuli lavale ning kõik bändi liikmed kallistasid mind.

„Hello everybody, are you ready to partyyy!!!“ karjus Adam neile. Ka Brad, Neil ja Berry karjusid kaasa. Ning nad hakkasid mängima, mina läksin lavalt alla, otse lava ette, tantsisime koos plikadega. Nüüd hakkasid nad mängima „Are You Ready?“ kaks poissi tõstsid mind ülesse, õlgadele, kiljusin ja laulsin kaasa. Adam sirutas käe välja ning mina samuti ja me hoidsime natuke aega käest kinni, lõpuks lasime kätest lahti ning poisid panid mind uuesti maha, viimaks lõpetasid nad mängimise ja uuesti hakkas DJ Trax mängima, läksime plikadega ühte ruumi kus bändi poisid olid. Rääkisime nendega juttu ja niisama lollitasime, pakkusin neile välja et nad võiksid siia veel jääda, ning nad olid nõus. Poisid läksid VIP ruumi, meie jäime veel alla, tantsime, jõime, lollitasime.

Tund hiljem*

Pidu oli ikka veel täiesti raju ning me otsustasime et lähme vaatame kes on VIP ruumi bänd. Liikusime üles ja nägime et seal oli rohkem poisse kui Three Days Grace poisid.
„Hei, kes teil lubas siia üles tulla?“ hõikasin neile. Poisid pöörasid ümber ning ma pidin ära minestama. Carolyn ja Kätlin ahmisid ka õhku. Need poisid olid…