Tunded lahkuvad...
Tundide viisi põrnitsen telefoni.
Tundide viisii istun ma aknal.
Igatsedes vaatan suurt kuud,
mis metsa kohal õhtust ringkäiku teeb.
Igatsuse noot on kirjutatud taas südamele.
Kurbasid meloodiaid laseb kuuldavale hing.
Seelest kurbusest jagu ei saa.
Se justkui on ja on et jääda.
Tunnene end kui laevahuku pääsenu.
Triivimas külmas ja mäslevas meres.
Kuid see ei ole meri mis lained rannale uhub.
See on mässlev tunnete meri.
Torm seal alanud on. Torm mis vaibumist ei näita.
Räsivad mind lained, peksavad mind vastu kurbuse kaljut.
Tunnen kuis olukord muutub lootusetuks.
Tunnen kui viimnegi tahtejõu piisk must lahkub.