Tunete raju ....
Triivin ja ei näe lõppu piiritul piinal.
Tunnen end kui piinapingis.
Tunnen kuis mu keha tükkideks rebitakse.
Kuidas verd mu südamest tilgub.
Igatsusest su silmi, näha tilgub mul veri silmist.
Igatsusest hoida su käest, kistakse mul käed otsast.
Igatsusest tunda kordki veel su huuli, mul nülitakse needki.
Süda mis igatseb sind kistakse rinnust.
Nünda mu elutu keha vedelema jääb randa.
Tunneteranda kus laguneb see tuhandeks tükiks.
Kust tagasi teed enam pole.
Sinna see jääb ja enam sealt tagasi tule.
Kuid siis tunnen end justkui kergemalt.
Tunnen et miski on valesti.
Tunnene et miski paraneb.
Tunnen. Ma tunnen su puudutust.
Tunnen kuis silmist lakab vere vool.
Tunnen kuis käed tagasi on küljes.
Tunnen kuis keha mul kokku lapitakse.
Tunnen kuis süda omale kohale ta asetatud on.
Mäslevalt igatsuse ja piina merelt mind päästad.
Tormiliset kirepiksest mind säästad.
Taas paraneb mu hing, taas oled sa siin
Tas on su käsi mu käes. Taas puutuvad me huuled.
Oled siin, oled mu kõrval.
Enam sinust lahti ei lase.
Enam sind ei kaota.
Kui kaotan kaotan ka end ma sootuks...