Surnud ei tule tagasi.

8.peatükk
Matt mind märkas ja hakkas minu juurde tulema, naeratas jälle seda jalust rabavalt säravvalget naeratust, mu põlved läksid nõrgaks ja ma krimpsutasin nägu.
„Nõrkus tabas sind või?“ küsis Matt muiates mult.
„Jaah, tabas küll, sa ju jälle naeratasid.Ma arvan, et kui sa veel nii ühe korra naeratad mulle, siis ma kukkun siruli,“ torisesin ma ja ulatasin Mattile tema suhkruvatti.
„Oh sind küll,“ naeris Matt ja toppis enda suu suhruvatti täis.
„Võin ma küsida, kus sa käisid?“
„Võid.“
„Nooh..räägi siis.“
„Mida?Sa pidid ju mult küsima," õrritas Matt ja naeratas mulle salakavalalt.
„Nääh, kiusupunn.Ok, kus sa siis käisid,“ pööritasin ma oma rohelisi suuri silmi.
„Ma käisin ühe sõbra juures, ta sai meile igasuguste aktraktsioonidele pääsmeid nii, et me ei peagi pileti sabas enam kusagil ootama.“
„Ja sa ei võinud mind kaasa võtta?Sa ei kujuta ette, kui igav mul oli ja loomulikult kontrolliti mind juba,“ vingusin ma ja krimpsutasin nina.
„Kes sind juba siis kontrollis?“ itsitas Matt.See ajab mind nii marru, kui ta minu üle itisitab.
„Tädi ,“ laususin ma lühidalt.
„Oot..sul oli plaanis mind siis lõbustus parki tuua?“ küsisin ma, äkki seisma jäädes.
„Nooh oli jaah.Ma tegelikult arvasin, et sulle ei meeldi lapsikud inimesed, sellepärast ma midagi ei maininud midagi.“
„Kiitus, sa oled jube kaval.Väga tubli,“ naertasin ma Mattile ja patsutasin talle õlale.
„Tänks, oleks ma teadnud, et sulle lõbustuspargid meeldivad, oleks ma su kohe siia toonud.“
„No nüüd siis tead.Liigume äkki kiiremini.Me oleme keset teed,“ ütles Matt, haarates mult käest ja tiris mind tee äärde.Ma muidugi komistasin mingi kivikese otsa ja kukkusin Mattile otsa ja jällegi püüdis Matti tõmmud, musklites käed mind kinni enne, kui ma asfaldile lendasin.
„METSA, mis ma enne auto juures ütlesingi?Aaajaa..ma saan sellega niikuinii hakkama.“
„Ega ikka ei saanud küll, mina ju tirisin sind,“ raputas Matt oma pruune lokke ja aitas mind jälle jalule.
„Okei, aga äkki läheks nüüd järjekorda,“ ütlesin ma Mattile ja hakkasin liikuma kümnekonna inimese, - kes parasjagu ootasid, et saada Ameerika raudteel sõita ja ennast ogaraks kisada - suuunas liikuma.Kuna päike paistis siis ma panin päikse prillid ette, et päike mulle silma ei paistaks.Sel ajal, kui ma kontrlörile seletasin, et mul on pilet olemas ja vaatasin Mattile otsa kes nüüd juba jooksis, sest kontrlör ei uskunud mind ja oli valmis iga sekund nüüd stardi nuppu vajutama.Kuid samal hetkel kui kontrolör oli valmis strati vajutama, hõikas ühe tüübi hääl nende hulgast, kes juba olid valmis enda häält ära karjuma kontrolörile, et ta selle stradi nupu vajutamisega natukene ootaks ja nii kaua oli juba Matt minu kõrval, tegi mulle silma ning ulatas porisevale kontrolörile meie piletid.

„Ausõna, ma oleks peaaegu ropsima hakkanud,“ lausus minu kõrval tuikuv Matt, kui me väravast väljusime.
„Jah, ma tean.Me poleks vist enne seda Ameerika raudteed suhkruvatti sööma,“ nõustusin ma tuikuva aga jalust rabava Mattiga, kes oleks peaaegu ühele väiksele jäätist söövale poisile otsa jooksnud.
„Mis me nüüd teeme?Ma oleksin õnnelik, kui me nüüd midagi rahulikumat teeks,“ küsis Matt ja naeratas mulle hädiselt ja istus puust pargi pingile millel olid sepistatud käetoed ja pingijalad.
„Ma tahaks plekist parte ja karusid maha notida.Lähme otsime mõne laheda putka, kus ma seda teha saaks,“ teatasin ma pärast mõnda hetke mõeldes, mida ma teha tahaks ja siis haarasin Mattil käest ja tirisin ta püsti.Ma pean mainima, et Matt peale selle, et ta jalust rabavalt kena, pikk ja silmipimestava naeratusega on ta ka tohutult raske.Ma sikutasin ikka tükk aega, et ta aru saaks, et ma teda püsti üritan sikutada ja see tegi sellele ilueedile veel nalja ja see tegi mu tigedaks.Aga kui Matt lõpuks oma tagumendi pingilt kergitas kadus ka minu väike tigedus.Kuid ta oli vist siiski märkanud, et see mind natuke tigedaks tegi.
“Mis sa nüüd tigetsed?Kas sa ise ei naeraks, kui sinu sugune väike, põikpäine ja ilus tüdruk tiriks üht minu suurt hiiglast pingilt püsti,“ küsis ta mult, naerdes.
„Ära naera, sa oled tõsiselt raske või sa siis näitlesid,“ kaeblesin ma.
„Natuke mõlemat ma arvan.Ma üritan siis mitte järgmine kord naerda.Anna andeks,“ ütles Matt ja pani oma musklis tõmmu käe ümber minu.Oookei, nüüd olen ma tõsiselt segaduses, kas ta lööb mulle külge või mulle ainult tundub aga see tuleb välja kohe uurida.
„Mida sa teed?“ küsisin ma Matt vaadates.
„Kas sulle ei meeldi, et ma sult ümbert kinni võtsin?“ uuris Matt ja jäi seisma ning vaatas mulle otsa.
„Eeeemm..meeldib küll.See on lihtsalt veits uskumatu, et ma kellegile meeldida võiks,“ laususin ma oma tume blonde pikki lokke ümber oma sõrme keerutades.
„Huvitav küll, miks sa ei peaks kellegile meeldima?Sul pole midagi viga peale su tasakaaluhäire aga ma arvan,et see on omamoodi armas.Pealegi oled sa väga ilus, viisakas, naljaks ja natuke põikpäine aga see põikpäisus meeldib mulle,“ muigasas Matt ja naeratas mulle.
„Tänan.Ei mul pole midagi viga peale selle väikse tasakaaluhäire,“ raputasin ma nii ägedalt pead, et ma lõin tuikuma ning Matt haaras mul käest et ma selili ei kukkuks.
„Nii kõvasti ka nüüd pead pole vaja rapudada,“ haaras Matt ka nüüd teisest käest ja vaatas mulle puurivalt silma.
„Selge,“ ütlesin ma lühidalt ja hakkasin jälle kõndima, Matt kiirustas minu kõrvale ja võtis mult ümbert kinni.
„Nii, mis sa siis vastad mulle?“ vaatas Matt mulle otsa kui me igasugustest putkadest möödusime.
„Sa pole isegi mult midagi küsinud,“ ütlesin ma naerdes ja aimates juba, mis küsimus nüüd mulle esitatakse.
„Ahjaa, sul on vist õigus,“ vastas Matt vaikselt ja jäi jälle seisma, „Sammy, kas sa tahad minuga käima hakkata?“ Noo, mis ma ütlesin..ma nägin seda ette.Ime, et ta veel ühele põlvele ei laskunud.
„Eeeeee..“ ei osanud ma muud öelda, „Jah.“ sain oma suu liikuma ja naeratasin talle kohmakalt

9. peatükk
“Ma ju ütlesin sulle, et mulle meeldib see plekk purkide maha nottimine, kuigi see ei ole mul kunagi nii hästi õnnestunud kui täna,“ naersin ma ja vehkisin Matti nina ees sõrmega.Kaenlas tohutult suur, roosa ja karvane jänes, mille ma olin plekkpurkide maha nottimise eest auhinnaks saanud.
„Kas lähme veel ühele hullule rattale enne, kui me ära lähme,“ küsis Matt ja võttis mult käest kinni nii, et ma sellega enam ta nina all ei saaks vehkida.
„Mis kell muidu juba on?“ küsisin ma, Mattile otsa vaadates ning enda kätt Matti tugevast haardest vabastades.
„Kell on täpselt pool 10.Kui me kohe läheks, näeks veel kuidas päike vette kaob,“ rääkis ta mulle, ise käekella jõllates.
„Ahh, lähme parem minema.Homme algab kool ja ma ei taha eriti zombina kooli ilmuda kohe esimesel päeval, “ ütlesin ma ning hakkasin Matti väljapääsu suunas tirima.
„Nõus, kuule kuidas sulle meeldiks päikeseloojangut vaadata?“ rääkis Matt, kui me käest kinni, Matti auto suunas kõndma hakkasime.Kui me auto juurde jõudsime avas Matt mulle autoukse ning aitas mu autosse.Ma panin turvavöö peale ja viskasin oma roosa, karvase ja tohutult suure jänese taha istmele.
„Kuhu me nüüd õieti läheme?“ küsisin ma Mattilt, kui me linna poole ei keeranud.
„Päikese loojangut nautima,“ naeratas Matt tapvalt seksikalt ning mul jäi hing kinni ja süda oli otsustanud rinnust väljuda, sest isegi Matt kuulis kuidas mu süda taguma hakkas.
„Hinga, Sammy!“ tuletas Matt mulle meelde.
„Matthew, sa tapad mu niimoodi veel ära.“ vingusin ma.
„Ma vist tegin seda jälle, mis?“ oletas Matt, nüüd teed jälgides, vaikselt
„Arvad, jah?“ ütlesin ma sarkastiliselt, käsi rinnale ristates ning aknast välja vahtides, kuna ilm oli üpris soe, otsustasin ma akna lahti teha.
Ülejäänud tee ei lausunud me sõnakestki, mina vaatasin aknast, kuidas väga rohelisest, tihedast metsast sai Springs'i naaberlinnake ja sellest armsast linnakesest sa suur parkla ja järgmine asi mida ma märkasin oli suur ääretu Mehhiko laht, päike selle kohal laskumas ja loomulikult suurt liivaranda.
„Ohhsaa,“ imestasin ma suu ammuli.Mu reaktsioon tegi vist Mattile nalja, sest see tobe ilueedi hakka naerma.
„Tore, et sulle meeldib,“ naeratas Matt ning jättis auto seisma.
„Las ma arvan..see oli sul ka plaanis, jah?“ olestasin ma, kuid selle asemel, et mulle vastata muigas Matt ning lahkus autost.Enne, kui ma turvavöö lahti sain, paiskus minu poolne autouks lahti ja mulle vahtis otsa rabavalt kena Matt, parem käsi ette sirutatud, et mind autost välja aidata.
„Lähme randa, seal on palju ilusam,“ lausus Matt, kui ma autost välja ronisin ja jumalale tänatud ma ei jäänud mitte mingit moodi kinni.
Kui me liivarannani jõutsime, panin ma Mattile käe õlale, et tasakaalu mitte kaotada ning võtsin kingad jalast ning järsku näen ma silma nurgast, et Matt vehib kätega.Kui ma kingad jalast ära sain, vaatasinn ma ringi ja märkasin, et mingi kohutavalt pikk tüüp ja mingi tüdruk parklas seisva BMW jeep'i suunas jooksma hakkavad.Ma haistan jälle, et see kogu päev oli Mattil ette kavatsetud.Ja mu kahtlustuse kinnituseks märkan, et liivale on laotatud suur rannatekk ning tekki peal on suur kandik viinamarju, maasikaid ja vaarikaid.Ma jään seisma ning lausun Mattile otsa vaadates „Sul oli kõik see lõbustuspargi värk ja nüüd siis see,“ osutades teki suunas.
„Oookei, oli jah.Lõbustuspargi külastuse plaanile tulin ma ise aga see siin,“ tunnistas ta tekki põrnitsedes. „Oli mu õe idee, mis mulle meeldis.
„See on väga kena,“ naeratasin ma ning võtsin Mattilt ümbert kinni ning vaatasin talle silma.
„Siis on ju kõik hästi.Aga nüüd palun istu tekile, söö viinamarju, vaarikaid ja maasikaid ja naudi päikese loojangut,“ lausus Matt ning võttis mu kätele ja pani mu tekile istuma nagu väikse lapse.
„Jess, boss,“ noogutasin ma ja krabasin suure viinamarja kobara ning hakkasin neid endale sisse kühveldama.

„See oli mega ilus päikeseloojang,“ ütlesin ma, kui me tekk ja kandik kaenlas auto juurde kõndisime.
„Päikese loojang oli tõesti ilus aga ma tean midagi..õigemini kedagi kes on ilusam.,“ naeratas Matt ja aitas mu autosse.
Kuna Matt kihutas nagu mingi maniakk siis me jõudsime suht kiiresti tagasi Springsi.Kui Matt mu kodu ees auto kinni pidas, võin ma täiesti kindlalt vanduda, et Lizzie ja Mary rõdu aknal passisid ja ootasid minu saabumis.
„Aitäähh ilusa ning huvitava pühapäeva eest.See oli mu esimene tore päev Springsis.“ laususin ma Mattile otsa vaadades ning turvavööd lahti kohmitsedes.
„Kena,“ lausus Matt ainult ning nõiatus ettepoole, et mind suudelda.Kui ta tagasi tõmbus tegi ta enda turvavöö kiiruga lahti, avas autoukse ja jooksis mulle autoust avama.
„Tead, sa ei pea igakord mulle ust avama, ma saan ise ka väga hästi ukse lahti tehtud ja välja astuda,“ teatasin ma Mattile.Ma polnud eriti, et keegi mulle uksi avab ja mu välja autost aitab.
„Einoh arvestades seda, et sa kaks korda oleks käpuli käinud, võib tõesti arvata et sa saad autost välja tulemisega hakkama aga ma ei riski sellega, et ma sind homme koolis ei pruugi näha,“ püüdis Matt naeru tagasi hoida ning aitas mu siiski autost välja.
„Oleks see siis nii suur katastroof, kui sa homme mind ei näeks?“ küsisin ma, kui me maja välisukseni kõndisime.
„Jah, oleks küll,“ teatas Matt ning jäi seisma, sest me olime välisukseni jõudnud ning vaatasime nüüd teine teisele otsa.
„Noojah, mida iganes siis.Eemm..head ööd.“ ütlesin ma ja tegin Mattile kiire põse musi.
„Head ööd,“ ütles Matt ning kallistas mind.

11. peatükk
“Kuidas sulle siiamaani siin meeldib?“ uuris nüüd Emma üks mu esimestest uutest sõbradest, kui me suundusime bioloogia klassi.
„Siiamaani on kõik veel super lahe olnud,“ naeratasin ma Emmale.
„Tore,“ laususid Chris ja Sean nagu ühest suust ja tuiskasid meist mööda nii, et mina ja Emma pikali kukkusime.
„Kuradi kurat,“ vandus Emma valjult ning näitas neile rusikat poistele järele, kui ta ennast püsti upitas ja siis mind püsti hakkas aitama.
„Oh, tore.Ma just jõudsin imestada, et ma polegi veel pikali kukkunud.Tavaliselt selleks ajaks olen ma juba mitu korda siruli lennanud,“ ütlesin ma naerdes, kui Emma mind püsti aitas ning Tiffy, Taylor, Audrey ja Ashley meie õpikuid kokku korjasid, mis olid mööda koridori laiali lennanud, kui poisid meid maha niitsid.
„Nii hull sa ka nüüd pole,“ muigas Ashley ning ulatas mulle mu maha lennanud õpikud.
„Usu mind, olen küll,“ vaidlesin ma Ashleyle vastu ja üritasin enda moblat taskust välja sikutada, et uurida Mattilt mitu tundi tal on.“Tsau, Matt!Kuule ma tahtsin sult küsida mitu tundi sul täna on?“
„Tsau, Sammy!“ vastas Matti hääl telefonist.“Oota natuke....nii..mul on 7 tundi aga neist 2 on vabad,“ teatas Matt mulle.
„Ehhh..mul on 6 ning mul on üks vaba tund,“ ütlesin ma nördinult tunniplaani vaadates ning enda sõprade kambale järele rutates.
„Kaaahjuuu.Aga sa ikka saad ju koju?“ küsis Matt mult murelikult.
„Saan, kui Davidil pole just 7 tundi saan ma temaga aga kui tal on 7 tundi siis pean ma bussiga koju loksuma.Kuule, ma pean nüüd minema,“ seletasin ma telefoni ning märkasin, et ilmselt olime me bioloogia klassi jõudnud, sest Emma seletas ühele pikale tumedale naisele midagi ja viipas mulle, et ma lähemale tuleksin.
„Sammy tema on meie biuka õps, proua Stephen, proua Stephen tema on Samaya“ tutvustas Emma meid korda mööda otsa vaadates.
„Meeldiv sinuga kohtuda, Samaya,“ naeratas nüüd proua Stephen.
„Mul ka,“ pilgutasin ma naeratades silmi, sest mulle oli miskit silma läinud.
„Kas istume koos?“ küsis Emma mult, kui ta oma koti kolaki kolmandale lauale kukkutas.
„Ok, istume koos.Kas sa taha poole ei tahaks istuda?“ küsisin ma, sest mulle ei ole kunagi eriti ees istuda.
„Taha poole tahad istuda?Olgu peale, istume Ashley ja Jessica taha siis saame akna lahti teha kui vaja.Tead, biukas on ilgelt kerge, proua Stephen ei vaevu meid keelama.Tal on täiesti suva, kas me teeme koos kontrasi või üksi, sest ta ei taha siin suvel istuda.Ta ei fänna eriti suvel umbses klassiruumis istuda,“ seletas Emma, kui me enda kotid kaks pingirida tahapoole vinnasime ja asju välja võtsime.Mina ainult naeratasin talle.Phoenixis oli suurem osa õpetajatest siukesed nii, et ma olin suht harjunud sellega kuigi ma ei teinud kunagi kusagilt maha.
„Ole lahke, Samaya,“ tuli nüüd minu juurde proua Stephen käes paberi leht, mille ma pean kõikidele õpsidele täita anda ning ulatas selle mulle.
„Tänan,“ võtsin ma lehe naeratades vastu ning sel hetkel helises kell.Ja sel hetkel kargas klassi uks lahti ja sisse tormasid õpilased, kes ei tahtnud hilinejataks saada.See tormamine põhjustas ühe koomilise vuhtumise.Nimelt kaks poissi, kes olid ilmelt samala ajal uksest sisse saada tahtnud olid nüüd kinni jäänud ukse vahele nagu mingis komöödias.
„Sa oled ikka tõsiselt loll Mike,“ teatas üks nendest, kui ta üritas uksest sisse saada aga see ei õnnestunud.
„Mina?Sina lollakas tulid sellele mõtele ja nüüd vaata mis juhtus, ma oleks peaaegu juba klassis olnud, kui sa poleks tulnud ja litsunud ennast siia,“ vastas nüüd Mike vihaselt enda sõbrale otsa ning üritas klassi saada.Terve klass naeris isegi proua Stephen.
„Poisid, kas te peate iga jumala aasta seda sama nalja tegema.Nagu eelmisest aastast polnud veel küllalt kui te haiglas lõpetasite,“ naeris proua Stephen ja läks poistele appi. „Tule Jack mulle appi ega ma üksi neid siit küll lahti ei saa,“ kutsus ta ühte tume pruunide juustega poissi endale appi, kes ei paistnud eriti rõõmus selle üle olevat.
„Ma loen kolmeni siis me tirime teid.Üks..kaks..KOLM!“
Jack ja proua Stephen sikutasid nüüd Mike ja seda teist poissi, et nad ukse piida vahelt välja saada.Mina, kes ma olin sellist asja esimest korda näinud, naersin lakamatult.
„Nad teevad seda tõesti iga jumala aasta esimese bioloogia tunni puhul nii, sest nad sõlmisid kihlveo 5 klassi alguses 6nda klassiga.Kui nad sellisel viisil uksest sisse saavad tervelt, siis peavad 6endikud meie klassile, kui me oleme 10ndas klassis ekskursiooni New Yorgi korraladama ja kinni maksma.Kui aga nad sel viisil klassi ei saa siis peab meie klass korraldama, kui me oleme 10ndas klassis tolle aasta kõik kooli üristused,“ seletas Emma pettunult.
„Nii, et me peame see aasta KÕIK kooli peod korraldama,“ ütles minu ees istuv Ashley kõva häälega Mike'ile otsa vaadates.“Einooh, super.“
„Sorryyyy, mis me teha saame, et see võimatu on,“ kaebles nüüd Mike'i sõber, kes nüüd enda õlga hõõrus.
„Möla maha tiinekad,“ hõikas nüüd proua Stephen vihaselt nüüd tahvli ees ning vahtis meie poole kurjalt.“Tehke õpikud lahti, lehekülg on tahvlil.Lugege läbi, ma jagan teile küsimused ning vastake neile.ILMA õpikusse vahtimiseta, palun.“

HPFännides panid just sama üles

oihh..ma jätsin 10nda osa siia lisamata
kohe parandan selle vea

10.peatükk
Kui ma uksest sisse sain, tormasid Lizzie ja Mary trepist alla näod punased, ilmselt naermisest.
„Nooh..räägi, mis te tegite, kus käisite.Me muuseas nägime väga hästi, mis te seal autos tegite ja maja ees,“ keksles Mary ühelt jalalt teisele ja vuristas kõik välja nagu mingi paganama Durazeli jänes.
„Me käisime kinos peale seda läksime lõbustusparki ja siis käisime lahe ääres päikeseloojangut vaatamas,“ pööritasin ma silmi, kui Mary ja Lizzie itsitasma hakkasid. „Jah, te nägite õieti.Me käime,“ naeratasin ma, kui ma jakki nagisse riputasin ja ketse jalast ära hakkasin sikutama ütles Lizzie järsku „Kukku surnuks,“ ja vahtis mind nagu oleks tal plaanis mind maha niita.Väljend „Kukku surnuks“ tähendab istu maha, me leiutasime selle, kui me olime 12nesed.
„Sa süüa tahad?Emps jättis sulle külm kappi kana ja potis peaks riisi veel olema,“ muutis Mary minu õnneks teemat, samal ajal, kui nad mult kingi jalast harutasid.
„Ma arvan, et ma võtan riisi.Kas Miranda oli pahane, kui ma talle ütlesin, et ma jään kauemaks välja?“ küsisin ma ettevaatlikult, jälgides kuidas Lizzie mult kinga rihmi lahti harutab ning krimpsutasin nägu hirmust, mida ma nüüd kuulen.
„Nooh..ta oli rohkem mures, kui pahane.Aga me kaitsesime sind Lizziega ja kinnitasime, et sinuga on kõik korras ja ilmselt sul on lihtsalt lõbus,“ ütles Mary ning oleks mind paeaegu mu enda kingaga visanud.
„Issver-sussver..Sammy, su jalg on paistes,“ kiljatas Lizzie ning vahtis mulle ehmunult otsa ja siis naerma purskas.
„Võimatu, viimati oli jalg veel täiesti normaal suuruses,“ raputasin ma pead uskumatult.
“Ei ole olemas,“ kiljatasin ma, kui ma nägin oma jalga, mis oli sama jäme, kui pesapalli kurikas.
„Mida te karjute siin?“ kostus Davidi pahane hääl teiselt korruselt.
„Ära plära, kutsu emps ütle talle, et Sammy parem jalg näeb välja nagu pesapalli kurikas,“ käratas Mary pooleldi naerdes.Ja selle peale puhkesime ka mina ja Lizzie naerma.Siis kuulsime, kuidas David naerdes hõikas „Emm..Sammy parem jalg meenutab pesapalli kurikat,“ ja kõndis enda tuppa, vähemalt ma arvan nii.Mõne sekundi pärast tormas Miranda trepist alla punane fliisist hommikumantli saba lehvimas ja valged balletti sussid jalas, kui ta aga minu pesapalli kurikat meenutavat jalga nägi jäi ta seisma nagu kivist skulptuur mis meie maja ees külalisi „soojalt“ vastu võttab.
„Issand, mis su jalaga juhtus?Kas sa kukkusid?“ küsis Miranda paanikasse sattunult.
„Ma kõigest kaks korda koperdasin nii, et oleksin peaaegu maha prantsatanud kuid tänu Mattile seda ei juhtunud,“ teatasin ma ning tirisin kinga jalast nii, et oleks peaaegu endale kinga kontsaga otsa ette suure muhu saanud ning andsin Maryle ja Lizziele märku, et nad mu püsti aitaksid.
„Ahsoo..või, et ta KÕIGEST kaks korda koperdas, “ pomises Miranda pahaselt, „Kobi nüüd enda tuppa, keegi toob sulle külmageeli koti.“
Seda polnud mulle kaks korda vaja öelda, kui Miranda lõpuks liikuma sai tuiskasin ma trepist üless, käsisin vannitoas pesemas, panin öösärgi selga ning samal hetkel, kui ma olin peaaegu, et ennast mõnusalt teki alla sättinud, koputati uksele.
„Mina olen.Ma tõin sulle külmageeli koti,“ hõikas Mary hääl ukse tagant.
„Tule siis sisse.“
„Pane see endale jala peale, varsti peaks paistetus ära minema kuid, kui hommikuks paistetus kadunud pole viib emps su arsti juurde,“ teatas Mary külmageeli koti käteräti sisse pakides ning siis asetas selle mulle jalale.
„Aga homme on ju esimene kooli päev, ma ei saa kohe esimesel päeaval puududa,“ protesteerisin ma ja raputasin pead.
„Ahh ära pabla nii palju. Head ööd..õeke,“ naeratas Mary ja kallistas mind, kui mu suu lahti vajus imestusest, et ta mind just õeks oli kutsunud.
„Eeemmm..lase tuli ära, palun.Ja..head ööd,“ laususin ma, kui Mary minekule pöördus ning noogutas ja lasi tule ära ning sulges enda järel ukse.



TÕRRRRRRRRRR-TÕRRRRRRR-TÕRRRRR helises äratus kell.Ma kobasin öökapil käega kella otsides, et seda vaikima sundida.Kell näitas 05:30. Palun tee nii, et mu jalg oleks normaalses suuruses tagasi, mõtlesin ma tekki põrnitsedes ja lootes, et mu loll jalg paistetamise ära on lõpetanud.
„Jeeeeee..see ei paisteta enam,“ olin ma õnnelik ning ajasin ennast voodilt püsti, et pesema minna ja riidesse ennast panna.
Kopp-kopp-kopp, koputas keegi mu toa uksele.
„Sisse,“ hõikasin ma vannitoast väljudes ning nüüd riidekappi vahtides, ning mõeldes, mida esimesel kooli päeval selga panna.
„Ohh jumalale tänatud, su jalg on normaalses suuruses,“ ohkas Miranda tuppa astudes rahulikult.
Noogutasin ja võtsin kapist välja teksased ja musta trakside ja vööga särgi kapist viskasin need voodile ning küsisin „Nii, nii..kas ma panen need,“ osutades voodi peal lebavatele riietele ning viskasin voodile helesinise kolmveerand varukatega pluusi ja tumesinised strechikad ,“Või need?“ küsisin ma tädile otsa vaadates.Ta natuke mõtles ja ütles „Pane need,“ ning haaras voodilt tumesinised teksased ja helesinise pluusi ning viskas need mulle rõõmsalt naeratades.
„Ok, aitäh,“ noogutasin rõõmsalt ja hakkasin endale teksaseid jalga ajama, kui tädi minema hakkas.
„Plikad, tehke kiiresti, ma lahkun 20 mintsa pärast, kui te just muidugi bussiga ei taha minna.“ karjus David.
„Juba valmis,“ hõikasin ma enda toast välja tuisates ning seljakotti õlale vinnates.
„Mina olen ka nüüd valmis,“ hüüdis Mary mõne sekundi pärast enda toast rahulikult välja astudes.
„Valma,“ lausus Lizzie ning ohkas kurvalt, kui ta enda toast välja ilmus.
„Noo mis sul viga on?“ küsisin ma Lizzielt.
„Arva ära?“ vahtis Lizzie tüdinult mulle otsa.
„Jaah, õige..kool, muidugi,“ muigasin ma noogutades, kui ma koridorri astusin.“Miks me ültse nii vara peame minema?“ uurisin ma kõva häälega.
„Nooh esiteks, kooli on tunda aega vaja sõita ja teiseks ei taha meist keegi esimesel kooli päeval hilineda,“ vastas mulle Justini hääl järsku mu selja tagant nii, et ma võpatasin.

„Turvavööd peale!“ hõikas tädi meile järgi, kui me kõik autosse ronisime.
„Ära muretse, emps,“ hõikas David ja tõmbas autoukse kinni.
„Einooh..tore,“ ütles Kevin, kui ta midagi enda koolikotist otsis „Ma jätsin kodu võtmed tuppa.“
„Tubli, Kev, tubli,“ raputas David pead ning keris akent alla „Emm, saad sa Kevini võtmed tuua, ta puupea jättis need.. “ning vahtis taha vaate peeglisse Kevinile otsa.
„Suure toa kamina peale,“ ütles Kevin kohe.
„Suure toa kamina peale!“ hõikas David.Ma nägin, kuidas tädi Miranda tuppa jooksis ja natukese aja pärast välisuksest välja jooksis, võtme kimp ühes käes „Palun,“ ütles tädi Miranda ja ulatas võtmete kimbu Davidile, kes oma korda need Kevinile taha visates Kevini otsaesist tabasid.
„Aiiiiii..mida kuradit sa neid viskad, jobu,“ hõõrus Kevin vihaselt Davidi kukalt jõllitades oma otsaesist.
„Said haiget vä, pisi-Kevin?“ naeris Justin, kui David auto käivitas ja me nüüd maja ees seisva pahasest tädi Mirandast eemaldusime.
„Ole vait,“ käratasid Kevin ja David korraga.Ainult, et David vapus naerust nagu ka Mary, Lizzie ja mina, kuid Kevin oli vihast punaseks tõmbunud ja ta otsaette oli tekinud jälg keldri pisikesest võtmest.
Ülejäänud tee ei rääkinud keegi.Me olime nüüd kooli ette jõudnud ja David keeras parklasse.Kui me autost välja ronisime hakkas Justin mulle rääkima koolist.
„Mobile keskkool on jagatud 3ks majaks. Peahoones,“ seletas Justin ning osutas suurele helesinisele sammastega ja trepiga 3 korruselisele majale. “On õpetajate tuba, keemia, bioloogia, füüsika ja keelte klassid, arvuti klass, labor, kantselei, söökla, muusika klass ja suur aula,“ seletas Justin mulle, kui me mööda parklat peahoone suunas kõndisime, et aulasse kooliaasta alguse aktusele minna „Keka maja,“ osutas ta parkla taga olevale natuke väiksemale valgele majale “Esimesel korrusel on võimla, ujula ja riietus ruumid, teisel korrusel jõusaal ja peeglisaal.Ja selles seal,“ näitas ta parklast paremale jääv klaasist seintega majale „Klaas Saunas on ülejäänud ained ja raamatukogu,“ naeratas Justin mulle, kui me trepist üles läksime.
„Miks Klaas Saun?“ küsisin ma üksest sisse minnes ja taipasin, et mind vahitakse.
„Sest, kui sinna päike paistab on seal kohutavalt palav,“ vastas Kevin mulle, kui nad mind kentseleisse juhatasid.
„Tere, kullakesed,“ tervitas meid üks noor, punaste juuste ja prillidega naine, kes arvuti taga midagi klõbistas “Ohh, tema on Samaya ma oletan.“
„Tere, miss Steep.Jah, tema on Samaya,“ rääkis Mary ja kutsus mind endaga kaasa, et mind tutvastada ja ma endale vajalikud paberid saada.
„Oota natuke, ma annan teile kohe teie kõigi tunniplaanid ja Samaya, sinule ma annan ka lehe kuhu õpetajad alla peavad kirjutama.Päeva lõpuks too see tagasi,“ vuristas miss Steep sahtlisse sukeldudes.“Näed siin need ongi, palun,“ ülatas väikese pataka pabereid Maryle.“Head esimest kooli päeva, Samaya.“
„Aitäh,“ naeratasin sõbralikult miss Steep'ile ja hakkasime kantseleist lahkuma.
„Aktuseni on veel pool tundi,“ vingus Lizzie ja otsis kedagi ringi vaadates koridoris.
„Einooh, väga meeldiv mul on esimene tund füüsika,“ teatas Kevin pettunult ja kiikas Mary tunniplaani. „Pole aus, miks sul esimene tund kohe vaba on.“
„Mul on esimene tund prantsus keel.Siis on kaks vaba tundi ja siis on see nõme kehaline,“ vaatasin ma oma tunniplaani.
„Lähme istume sööklas niikaua kuni aktus hakkab,“ ütles Justin nüüd koridori mööda edasi sammudes, kui äkki läks kantselei uks lahti „Samaya, ma unustasin sulle näidata, kus su kapp on.Kas te näitate talle kus see on?Mul on juba vaja aulasse tuisata, sest seal olevat juba midagi viltu.Siin on su kappi kood,“ vuristas miss Steep närviliselt.
„Jaah me võime seda teha,“ hõikas Lizzie ja keksles miss Steepi juurde, et talt mu kappi kood võtta.Ning kepsles minu juurde ning ulatas mulle paberi lehekese, kus oli mu kappi kood.
„N34, N35, N36 ja N37..Sammy su kapp on siin,“ hõikas Lizzie, kui ta lõpuks mu kappi oli üless leidnud.
„Hei, Lizzie,“ hõikas üks pikkade blondide juustega modelli meenutav tüdruk meie selja tagant.
„Hei, Heather,“ ja kallistas enda sõbrannat „See on Sammy, ma rääkisin sulle temast.Ta hakkab ka nüüd siin koolis käima.“
„Hei, Sammy.Meeldiv sinuga lõpuks kohtuda.Mul on kahju, et su vanematega nii juhtus,“ naeratas Heather. See oli esimene kord peale seda, kui ma „surnuist üles ärkasin“, kui keegi seda mainis.
„Hei, Heather.Mul on ka lõpuks sinuga meeldiv kohtuda,“ naeratasin ma Heatherile natuke kurvalt.
Ma avasin enda kappi ja panin paberid kappi.Ning hakkasin ringi vaatama otsides Matti.
„Ma ei kavatse see aasta jalgpalli meeskonda astuda, sest see ei huvita mind enam.Ma kavatsen see aasta enda energia kulutada enda tüdruku välja viimisel,“ seletas mulle tuttav hääl ja siis ma näginki enda Matti, kes tuli meie suunas suur kamp, ilusaid, tõmmusid poisse tema järel.
„Hei, Sammy!“ hõikas ta mulle naeratades ja lehvitades mulle.
„Wooow, see on Sammy?“ imestas üks tumedate juustega pikk tüüp.
„Ole vait, ta muuseas kuuleb sind,“ äsas Matt sellele poisile küünarnukiga kõhtu.
„Jaah, mina see Sammy olengi,“ teatasin naeratavalt poisile, kes nüüd Matti oma korda tagus, et ta talle küünarnukiga kõhtu virutas.
„Ma olen Bryan, Matti „väike“ vend,“ tutvustas Bryan ning sirutas parema käe, et viisakalt kätt suruda.
„Ma ei teadnudki, et Mattil vend on,“ sirutasin Bryanile enda parema käe ning põrnitsesin Matti, kes nüüd ebameeldivusest niheles.
„MIDA?“ lõugas Bryan Mattile vihaselt otsa vahtides.“Tegelikult on Mattil kaks venda ja kaks õde ka,“ lausus Bryan kiirelt mulle otsa vaadates „Sa jobu unustasid talle mainida seda?Einooh ime, et Sammy minema ei jooksnud, kui ta sind nägi.Sa oled ikka tõeliselt loll loom,“ karjus Bryan Mattile otsa vahtides.Minu jaoks oli see naljaks, kuidas peajagu väiksem Bryan Matti peale karjus ning ma ei suutnud naeru tagasi hoida ning purskasin naerma ning kohe liitusid ka teised minuga.
„Kas ma kuulsin õieti?Matt unustas mainida, et tal on kaks õde ja kaks venda?Bryan, sul on täiesti õigus, Matt ON tõeliselt loll loom,“ lausus imestunult üks tume pruunide lühikeste juustega tüdruk, kes meie Matti kõrvale lükkas ning ma oletasin, et tema on ilmselt Matti üks õdedest.“Ma olen Chealsea, Matti väike õde aga sa või mind Cheks kutsuda,“ tutvustas Sea ennast.
„Tsau, Che. Ma olen Samaya, mind tegelikult kutsutakse Sammyks,“ naeratasin ma Chele.
„Ma pean nüüd kahjuks minema enda klassi juurde aga küll me veel kohtume,“ vuristas Che ja jooksis edasi.
„Jamh, ma pean nüüd ka minema.Pärast näeme, Sammy,“ lahkus nüüd ka ikka veel vihane Bryan.
„Nooh, eks me ka vist nüüd läheme,“ ohkas Matt ning kallistas mind ja lahkus enda sõpradega.
„Oh kell on juba päris palju, parem lähme aulasse, saame ehk head kohad,“ vaatas Justin mobili pealt kella vaadates.
Nii me hakkasimegi kolmandale korrusele kõmpima, vahel saime mõne Justini, Mary, Lizzie, Kevini või Davidi tuttavaga kokku ja mind muidugi tehti nende sõpradega tutavaks.

Peale aktust aitas Mary mul prantsus keele klassi leida, sest teised pidid enda tunditesse minema.Prantsus keele õpetaja härra Adams võttis mind soojalt vastu ja minu õnneks ei pidanud ma ennast tervele klassile klassi ees ennast tutvustama.Ma istun akna poolsel real tagant neljandas pingis ühe kiiskavalt punaste juutseja prillide tüdruku kõrval.
„Tere, ma olen Ashley!“ naeratas ta mulle ja tõusis püsti, et aken lahti teha, sest klassis oli kohutavalt palav.
„Hei, sa oled vist Sammy.Ma olen Emma, see kes seal midagi kritseldab punases kleidis on Audery see Audrey kõrval on Tiffany, see läpakasse sukeldunud tõmmu tüüp on Christopher, see kes Chrisi kõrval prillidega triibu on Sean, see brünett, kes enda küüsi viilib on Emily, see munapea seal Emmy kõrval on Harry ja see blondi, kes minu kõrval istub on Taylor.“ tutvustas üks väga krussis tedretähnilidega tüdruk mulle minu ümber istuvaid poisse ja tüdrukuid, kes näisid väga kenad inimesed.
„Hei Sammy,“ hõikas Chris läpaka tagant.
„Hei Chris,“ hõikasin ma talle tagasi.
Sel hetkel astus klassi õpetaja ja teatas meile et nüüd on paras aeg tühi loba jätta ja prantsus keele õpik leheküljelt 12 avada.