Varsti tuleb...

Berameli Saatus.

Cheryl on olnud alati teistsugune tydruk, kui teised. Pikk, ylik6hna ning salap2rane satanistlikute p6him6tetega tydruk teab paljusid asju, mida teised ei tea. Kui tema ema Ceretel loeb ajalehest yhe liiklus6nnetuse kohta, tundub talle asi kahtlane. Kas tema tytar v6ib olla sellega seotud? Cheryl n2eb asju, mida teiseid ei n2e. Teab asju, mis hakkavad juhtuma. Yhel p2eval kylastab Cherylit tema isa ja Cereteli eksmees. Isa r22gib asju, mida Cheryl ei pea v6imalikuks. Avades iidse raamatu ja seda puudutades satub ta teise maailma. Maailma, mida pisikene mehikene nimetab tema koduks. Just Cheryli k2tes on oma rahva Beramelide saatus ning inimeste maailma tabav aastaaegade katastroof. Kas ta saab sellega hakkama?

Katkend: "Palun 2ra t2na koolis mingit jama korralda," lausus Ceretel murelikult. Cheryl ei teinud temast v2ljagi. "S6ida ringiga t66le, kui sa ei taha Michelle ja tema perekonna teed minna."

Lisaks: Beramelid on olendid, kellest saab selles loos rohkem teada. Ja Cheryl on nagu teine mina. xd

Seda üritaks kindlapeale lugeda^^

Mul on nüüd mõttes midagi sellist, aga ma pole kindel, kas see teile meeldida võib:

"Kirjad Ha Yu'lt"


Umbkaudsed žanrid: põnevus, action, Sci-Fi/Fantasy

Sisu:
Ha Yu on seitsmeteistkümneaastane tüdruk, kes põeb amneesiat. Ta on unustanud kõik minevikusündmused. Kõik, mida ta teab on tema nimi ja veider poolik mälestusekatkend lapsepõlvest, mille suhtes ta tunneb, et ei tohiks seda mäletada.
Tegelikkus on aga see, et juhtum pidi olema tema mälust kustutatud...
Ta saadab kirju vaid ühele inimesele - kenale itaallasele, kelle nimi on Enrico, ning kes üritab aidata tal taas mäletada.
Ha Yu arvab, et Enrico võib olla ainus elav hing, kes teab...
Aga mis siis, kui lugu võtab ootamatu pöörde?

Katkend:Esiteks mäletas ta karjet, teiseks rohelist valgussähvatust.
Siis läks kõik pimedaks.

"Kangelane elab sinus"

Christian ja tema pere on halbade kokkusattumuste tõttu sunnitud kolima oma sõpradest ja senisest elust eemale, väikelinna, mille maine pole kuigi hea.
Seitsmeteistaastasena ning alles gümnaasiumiealisena peab noormees minema ka uude kooli, milleks saab Sutteri gümnaasium. See poistekool erineb aga kõigist teistest, ja seda mitte heas mõttes. Ning kui poiss on juba mingil määral sealsesse ellu sisse suutnud sulanduda, kaob üks tema klassivendadest jäljetult. Lisaks hakkab Christianit kummitama ebameeldiv tuttav minevikust, kes üritab olevikku veel jubedamaks muuta.

Katkend:
Keegi karjatas. Otsaeest voolas veri mu silmile ning kui selle ära pühkinud olin, nägin Hyde, kes kogu oma keharaskusega Marcki kinni hoidis. "Lõpeta ära!" karjus ta poisile otse kõrva. Adryani käed kiskusid teda nende juhist eemale. "Kuradi tõbras!" lasi Hyde edasi. "Lõpeta ära ükskord!"

See on lõpuni valmis kirjutatud, nii et toppama ei jää. :)

Loo algus:
Iga päev algab hommikuga ning lõpeb ööga. Iga päev sureb keegi ning sünnib nii samuti. Iga hetk suudab keegi teha midagi valet ja keegi suudab teha midagi õiget. Keegi armub, kellegi süda puruneb, keegi abiellub, keegi lahutab – nii lihtsalt see käibki..Kuid kuidas suudan ma siin maailmas jääda iseendaks?

" Päriselu "

Tuleb sellist midagi teistsugusemat, esimene osa on enam-vähem valmis, kirjutan edasi seda vaikselt ning mingisugusel hetkel jõuab see ka ehk siia. Mis seal loos juhtuma hakkab? Pauley on teistsugune, esmapilgul aga täpselt ühesugune nagu kõik teised, kuni ühel hetkel jääb talle inimesi vaatades silma üks tüdruk kes tantsib vihmas, ning nii hakkab tüdruk mõtlema, et kas elu on väärt elamist teiste inimeste reeglite järgi ning millised on üldse on need reeglid. Enamus jutust toimub neiu mõtetes.

Juba tuli siis.. "Mi ángel precioso"

Jutt on tõsieluline ja räägib ühest vapustavast inimesest. Ja minust.

Link allkirjas. Kliki ja loe

Varsti tulemas põnevusjutt - "Athánatos"

Kes viitsib, siis tõlgib selle sõna ise ära.

Räägib ühest mehest ja naisest, kes ei tunne teineteist ja ei vaevu ka üksteist kuigivõrd tundma õppima. Mees õpetab naist elama. Sõna otseses mõttes. Kuigi elu on neil mõlemal seljataha jäetud.

Mõned lõigud jutust, et te ettekujutuse saaksite..

„Me kaotame ta..“ … „Lae 300.. eemale.“ … „Surmaaeg – 1.36, 12.märts 2009.“ …

„Will..?“ uurin ma edasi, lootuses ka tema perekonnanime teada saada. Kuigi erilist kasu sellest poleks. Kui siin just arvutit ei leidu.. Ehk saaksin googeldada? „Lihtsalt Will.“

„Sa surid,“ lausub Will ja naeratab ka veel, nagu oleks minu surm kõige tavalisem asi, mis üldse juhtuda saab.

„Ma ju lubasin. Lubasin, et Sa mõistad,“ sõnab mees rahulikult. Lugupidamine ta hääles on tagasi.

"Words Made of Glass"

Summary:

Mälestused. Valu. Saatus.

Sõda oli võtnud Harrylt kõik. Normaalsuse, õnne, armastuse, vanemad, sõbrad, tunded... tema enda. Noormees häbenes, mis oli temast saanud. Igal ööl viimaste kuude jooksul oli Draco pidanud teda öösel valvama ja hoidma, sel ajal, kui eks-sõdur karjus luupainajate peale, mida ainult tema nägi. Tumedapäine võlur naeratas oma sõprade jaoks ning ütles alati, et temaga on kõik korras, kuid tema kunagi säravrohelised silmad olid tuhmunud. Tühjad.

Harry Potter oli asendunud liikuva vrakiga.

Jap, uus fikk. Seekord tahaks siis selle teha crossoveri. Kindel veel pole, aga kaalutlen Twilighti.
Tõlgin seda ka inglise keelde, tahaks seda ff.neti üles panna. Üritan ka aegamööda sellele korralikku treilerit teha.

„Armastus ja sunnitöö“

17-aastase Alexi elu on kõike muud kui kadestamisväärne: ta varjab mitut tumedat minevikusaladust, ta oma õde näib teda vihkavat ning ka sõpru pole tal kuigi palju. Kui tema ema uuesti abielluda otsustab, tuleb Alexi ellu tulevane kasuvend Kris, kes näib esmapilgul olevat suurim idioot, keda Alex iial kohanud on. Nii ta vähemalt arvab, sest mida lähemale Alex Krisi endale lubab, seda enam ilmneb , et nad on nii mõneski mõttes sarnased ja sugugi mitte ainult iseloomu poolest...

Tegemist on draamaga ja esimene osa tuleb arvatavasti homme

"Love That I Hate You"

Lugu seitsmeteist-aastasest Liisast, kes on igati täiesti tavaline tüdruk. Tal on ainult üks pisikene viga; ta pole kunagi ettevaatlik ning ta ei karda midagi.
Tüdruk on eluaeg tülitsenud oma klassivenna Keviniga. Kui Liisa Kevinile suure jama korraldab, on see viimane piisk niigi ääreni täis karikasse.
Kevin otsustab, et peab tüdrukule kuidagi kättemaksma ning kuna tema mõistust valitsevad nii mitmetki erisugused ained, tuleb kättemaks julm...
Liisa ei tea, kas ta üldse veel kunagi oma perekonda, sõpru ja tuttavaid näeb...

Ausalt öeldes ma ei tea, millal mul see jutt täielikult valmis saab, aga loodan, et kunagi ikka saab ka..
Ja see on poolenisti armastusjutt, ülejäänud pool võib olla draama-, seiklus- või misiganes-jutt..

Pihtimus: "Ma kaotasin kõik"

Lugu läbi noore naise silmade, kes lisaks kuulsuse raskele koormale peab toime tulema ka raske minevikuga, mis üha enam end tagasi ta ellu tahab suruda.

Lugu saab alguse sellest, kuidas naine näeb pealt autoõnnetust, kus osaleb väike talle täiesti võõras tüdruk. Õnnetus jääb naist piinama ja ta külastab tüdrukut haiglas. Sellest saab alguse suur segadus, kuhu sisse mahub paras ports minevikumälestusi, vanade haavade lahtirebimist, kuid lisaks ka rõõmu, üllatust ning saatuse vingerpusse. Ja kõike seda paparatsode valvsa pilgu all..


Esimene osa olemas minu loomingu all.

"Vasakpööre"

On aasta 1984. 17-aastane Henry on äsja koolist välja visatud ning ainsaks võimaluseks uut elu alustada näib olevat kolida elama oma tädi ja tema perekonna juurde. Paraku saab poisile aga juba õige pea selgeks, et perekond, kuhu ta sisse on imbunud, on kõike muud kui ideaalne. Tema tädi ja tädimehe abielu on purunemise äärel, viimane tegeleb äridega, mis jäävad seadusest väljapoole ning Henry tädipoeg Andri pole juba kuid majast väljunud, põdedes endiselt õnnetuse pärast, mis võttis temalt kaks sõrme ning rikkus ta näo...kas Henry suudab selle perekonna päästa või hoopis hävitab selle?

Esimene osa tuleb kas täna või homme ning nagu ikka, Prince Kirameki loomingu alla. Tutvustuseks üks pisike lõik ka:

Selles majas, kuhu ta saabunud oli, mädanes midagi ning Henry tundis kogu oma olemusega, kuidas ta seisab maalapil, mille ümber paiknevad roiskuvad mäed, mis halba lehka levitavad, iga hetkega kerkivad.
See oli see maja, mis ühendas endas kaht äärmust: terves majas võimutsevat rikkust ning Henry toas domineerivat hurtsiklikkust. Need olid Andri vanemad, kes näisid ühel hetkel täiuslike vanemate ning ideaalse peremudeli uhkete esindajatena, kuid täitsid pilkaselt pimedad öötunnid rahutukstegeva karjumise ja vägeva sõimuga. Ja siis oli veel Andri, poiss, kelle silmadest peegeldus soov nii palju öelda, kuid kes ei lausunud peaaegu midagi. See soov, mida Henry tahtmatult märganud oli, tegigi teda ehk kõige rohkem rahutuks.
Ta oli vöökohani mädasoosse kahlanud ning iga hetk pidi see tema ümber vajuma hakkama.

"PHOENIX'i aeg

Sisu:
21. sajand, aasta 2011. Viimaks on vampiiride sissekäik portaalide kaudu legaliseeritud. Vampiiride sisse- ja väljarändeid kolmest legaalsest portaalist kontrollib peamiselt 14-liikmeline PHOENIX'i grupp, mis koosneb 7 vampiirist ja 7 inimesest.
Selle grupi liikmed on hüljanud kogu oma elud ja nimed, et elada surmani eikellegina ja pühenduda ülisalajasele PHOENIX'i projektile. Nad on läbinud vastava treeningu, kuid inimliikmed peavad süstide kaudu tarbima vampiirihormoone, et omandada üks erivõime, kuid sellel on kõrvalmõjud nagu verehimu, püsivad muudatused DNA struktuuris ja üliaeglane vananemine.
PHOENIX'i liikmed(keda nimetatakse Fööniksiteks) elimineerivad ja vangistavad lisaks portaalide kontrollimisele ka illegaalseid vampiire, kes on teinud oma portaali. Samuti sulgevasd nad n.n "sohiportaale."
Fööniksitel pole vaid üht asja - aega.
Nii pääsebki New Yorki lahti ennenägematu kurjus kurikuulsa vampiir Evandari juhtimisel. Tema tabamiseks ning tema kurjade plaanide takistamiseks luuakse viiest väja valitud noorukist koosnev grupp - Fööniksi löögirühm, kelle ülesandeks on Evandar peatada, ning ta elusalt või surnult valitsuse kätte anda.

Paar katkendit:
"Clear, järjekordne sohiportaal on avanenud." Clear haigutas. Tema jaoks oli see igapäevane.

Väljas hakkas juba pimenema, ning Rae seisatas, et kuulatada - lihtsalt juhul, kui keegi talle järgneb. Rael olid erinevalt teistest lastest suurepäraselt väljaarenenud haistmine, maitsmine, tundmine ja nägemine.

Ma loodan, et sellel lool on pisutki lootust....

Minu praeguse järjejutu "PHOENIX'i aeg" lisalood ja kaadritagused detailid jutu huvitaivamate tegelaste vaatepunktist.
Saate teada, millest nad loos juba juhtunud situatsioonis mõtlevad. Samuti on lisatud tagasivaateid nende minevikku.
Kõrvallugudes esinevate tegelaste hulgas on näiteks:
Rae Aido Phoenix
Rejika Asahi MacKenzie
Brandon Scheller jt.

Ma loll tegin uue jutu, aga see meeldib mulle ja ma panen selle siia kunagi üles ka.

Mürgitatud õun

Loo algne pealkiri pidi olema "Tänapäeva paradiis", mis annab teile aimu selle sisust. Eva on äsja ülikooli lõpetanud noor naine, kes oma tavalise välimusega hallis massis kuigi silmatorkav pole. Kuid õnneks või kahjuks pole see ka ta eesmärk. Naine töötab uhkes spa-kompleksis ning on enda praeguse eluga vägagi rahul. Eriti arvestades fakti, et ainus mees tema elus on neljakuune Yorkie kutsikas, Teddy.

Seda kõike päevani, mil ta on sunnitud vastu võtma ühe ennasttäis, egoistliku, ülbe, vinguva, pealtükkiva, endast liiga heal arvamusel oleva, nõmeda, rumala pintsak-lipslase. Adam'i.


Mõned väljavõtted esimesest kahest osast, kuna rohkem mul veel valmis pole.

Ukse taga seisatades tundsin, kuidas mu süda kiiremas tempos tagus ja pisut higine käsi juba niigi kortsus paberilehte pigistas. Kirusin end oma totruse pärast ja vajutasin kuldses toonis lingi alla, lükates ukse lahti.

Heitsin segaduses ilme Katy’le, kes koos paberitega ruumist kolmanda ukse kaudu lahkus. No kurat, palju neid uksi siin oli?!

„Aii.. kuradi..” karjatas mees, lauselõpp vaikseks pominaks muutudes. On ikka nõrguke..

Kirjutan üht oma vana juttu ümber ja teen seal kenad parandused. Varsti saab see ehk siia ka. :)

Päev enne homset

Julgesin teistest erineda. Hall mass polnud kunagi minu teema olnud ja ma tõesti ei suuda mitte kuidagi träna kuulata. Olin teistsugune ja nüüd pole mulle midagi jäänud, ainult puust kirst ja lähedaste nutetud pisarad. On see siis õiglane? Loomulikult mitte, aga kes seda enam muuta saab. Mina ei teinud seda endale, mind lükati, aga nemad ei saa karistada. See kantakse lahendamata kuridegude alla või saavad nad lihtsalt selle pärast andeks, et polnud varem midagi sellist teinud. Otseselt ei seosta keegi neid sellega, mis juhtus minuga. Nad on putumatud.
See pole lovestory ega happy ending. Otse vastupidi, see jutt on päris elust!

Katkend jutust:
"Geniaalne, tema saab kindlasti edasi," laususin õhinaga sõbrannadele, olles kirja läbi lugenud. Selles oli midagi erilist, midagi sellist mis teistes kirjades polnud. Midagi maagilist, mis mind hetkega võlus. Ning sekund hiljem kadus see kiri mu õrnade käte vahelt ning Melissa valmistus seda teistele ette lugema, aga ta peatati. "Mel, vaata seda hunnikut, meil ei ole aega." Nägin kuidas tüdruk ohkas ja kirja vaikselt edasisaanute hunnikusse asetas. Olles seejuures ülimalt pettunud näoga.

Mis vahet on tehtud tegudel minevikus ja tegemata jäänud asjadel tulevikus? Olevikus mängib see ainult nii suurt rolli, kui sa lased sellel mängida.


- - -
Ohjah, mul on juba tükk aega see mõte peas keerelnud ja ma lihtsalt pean sellest jutu kirjutama, muud moodi ei saa.