*Pealkiri tuleb hiljem . *

Hm , lisasin selle siia kategooriasse , teadmata , kas sellest saab selline jutt , või mitte ...
Aga eksnäeb .. muuseas , selle jutu algus .. Ma ei kujuta ette , kuidas asjad tegelikult käivad , minu fantaasia

1.


,, Ei , palun ära tee ! " karjus keegi ..


Kui Stephanie , just nii oli tema nimi , oma silmad avas , ei olnud vaatepilt ilus.
Ta oli kuskil väga valges ja suures ruumis . Aknaid ei olnud ning uksel olid trellid . Seljas oli tüdrukul särk .. Justnimelt särk , mis ei lasknud tal käsi liigutada . Hullusärk .
Stephanie tõusis aeglaselt püsti , mis oli väga raske ja vaatas enda ümber . Seinad olid pehmendatud ja valged . Kõik oli valge .
Äkitselt astus sisse keegi . Keegi naine , keda tüdruk ei tundnud , ega ausalt öeldes tahtnudki tunda .
,, Tere hommikust , preili Stephanie , siin on teie rohud . "
Naine ulatas tütarlapsele hiigelsuured tabletid ning palus need ära võtta .
,, Kuidas ma siia sain ? Miks ma siin olen üldse ? " hüsteeritses plika ja lükkas kandiku pealt tabletid põrandale ning astus neile peale .
,, Rahu , ainult rahu . Härra Mets tuleb teiega kohe rääkima ning selgitab , mis juhtus . " rahustas too naine tüdrukut ja korjas tabletid maast üles. Seepeale jäi Stephanie rahulikumaks ja naine lahkus ruumist .
Paar minutit hiljem saabus ruumi mees . Ilmselt oli see härra Mets , kellest arst rääkinud oli .
,, Tere , kas sina oled Stephanie ? Kuidas ma sind kutsuda võiksin ? "
küsis mees rahulikul toonil ning toetus vastu seina.
,, Teie olete siis härra Mets .. " jõllitas tüdruk meest kissis silmadega .
,, Mind kutsuda .. Steph näiteks , minu sõbrannad kutsuvad mind nii , nüüd ma paluksin selgitusi , miks ma siin olen ? Ja kuidas kurat ma siia sain ? "
Ärritus tüdruk ja pani käed rinnale risti .
,, Ärge ärrituge palun , ma selgitan kõik .. " rääkis mees toonil , nagu mitte midagi poleks juhtunud ja see on täiesti normaalne , et tüdruk siin , hullumajas on .
,, Asi on selles , et sa peksid õhku ja väitsid , et seal on su sõbranna ning oma emas olid sa näinud vaimu . Tõsi ? " küsis mees ja jälgis tüdruku reaktsiooni asjale .
,, Nii , see pole tõsi , kuid kuidas ma siia sain , ah ? " küsis tüdruk , ning vajus istuma , tema silmadesse valgusid pisarad .
,, Palun ärge nutma hakake , eks , see pole vajalik .. Siia tõi sind su ema , siis kui sa olid just oma "sõbrannat" peksnud ning siis pikali kukkunud . "
Väitis mees ja ulatas Stephanie'le paberrätiku , et too oma pisarad pühkida saaks . Tüdruk pühkis need , kuid pisaraid tuli aina juurde ja juurde .. Mees ütles veel : ,, Homme on üks test , kui selle läbid , võid koju minna , nõus ? " küsis mees juba ust lahti tehes .
,, Jah.. " Seepeale mees lahkus , lukustades ukse enda järel kindlalt , et seda mitte mingil juhul poleks võimalik avada .
---------------------------------------------------------------------------------------
* Hommik *
,, Rise and shine ! " ütles keegi ning äratas sügavalt magava Stephanie. Tüdruk ajas end püsti , mis oli muidugi raske sellise särgiga .
,, Härra mets vast rääkis teile tänasest testist . See algab kohe , härra Mets toob teile paberi , mille peal on küsimustik , kõigile on vaja vastata ausalt , nii kauaks võtame selle särgi teilt seljast ." kädistas arst kiirelt ja juba saabuski eelpool mainitud härra Mets paberi ja pliiatsiga . Mees võttis tüdrukul hullusärgi seljast ja andis Steph'ile lehe.
Siis lahkusid nii arst kui ka härra Mets.
Küsimusi oli palju ja neile oli raske vastata , kuid tüdruk alustas .
* * *
,, On valmis ? " astus tuppa sisse taas valges kitlis naine , ta näol oli küsiv ilme.
,, Jah , on küll , aga kas te panete selle särgi mulle jälle selga ? " küsis Stephanie sellisel toonil , nagu oleks ta elu raske töö ära teinud , kuid eks see lehe täitminegi ole raske.
,, Jah , " vastas arst ja asetas särgi tüdrukule taas selga ning lahkus koos täidetud paberiga ruumist .
Naine kõndis mööda koridori ja korjas pabereid , lõpuks viis kõik need härra Metsale . Mees alustas analüüsimisega . Esimene paber oli Stephanie oma .
Seda kontrollides tegi härra Mets palju erinevaid näoilmeid . Algul oli üllatunud , siis juba kortsutas kulmu ning naeratas .
,, Niisiis , kontrollitud on Stephanie töö . Minu arvates .. On asi nii- ja naa."
Mees ulatas valges kitlis naisele vastuse , mille pidi naine Stephaniele viima . Seda ta tegigi . Stephanie tegi samu nägusid , algul oli too üllatunud , siis kortsutas kulmu ja siis naeratas , vaatas arstile korra otsa ja ütles siis :



hm , KRIITIKAA ?

Lõpp keeras ära.
Kiire areng ka, mis iseenesest pole halb.
ootan uut !

Mis selle lõpuga oli ?

Minuarust oli ka lõpp imelik ja üldse.. minuarust oleks olnud vist huvitavam kui ta peaks passima hullumajas veel paar osakest, kuid jah Sinu otsustada.
Kusjuures.. Koma käib peale sõna, mitte enne. x)