#2"Tore küll, kavatsed mind linnast välja viia ja puu külge kinni siduda vä ? Sorri, aga mul on täna tegemist, äkki mõni teine päev ?" küsisin aknast välja põrnitsedes.
"Vähe sõbralikum äkki ? Ma mõtlesin, et võiksime lõunat sööma minna..."
"Kuule ausalt, mis sul viga on ? Mulle on nagu selline mulje jäänud, et sa ei salli mind eriti ja ausalt öeldes pole mul sellega väga probleeme ka," vastasin ükskõikselt.
"No...ma mõtlesin, et sa elad ju terve aasta meie juures, et pole mõtet tülitseda. Või mis ?" ta vaatas eriti armsa näoga minu poole ning ma lihtsalt pidin pea ära pöörama. Kuulsin, kuidas ta omaette vaikselt naeris. Muidugi, ta sai, mida tahtis.
Panin silmad kinni ja ootasin, et me juba kohale jõuaks. Möödus umbes 15 minutit enne kui auto seisma jäi. Avasin oma silmad ja nägin, et Joe vaatas minu poole.
"Ega sa ometi ei maganud ?" küsis ta sellise näoga, nagu hakkaks kohe naerma.
"Eii, muidugi mitte !"
Palun vii mind koju ? "Eem, ega me ometi siin sees sööma ei hakka ?" küsisin kiiresti, sest paistis, et ta ei hakkagi autost välja minema.
"Oh, õigus jah. Vabandust, ma jäin mõtlema."
Tore küll, aga mu aeg pole sinu unistamise peale raiskamiseks.Hüppasin kiiresti autost välja ja hakkasin juba restorani poole astuma.
*
"See oli ju tore või mis ?" küsis Joe mu käest kui uuesti autosse istusime. Jäin oma telefoni vaatama ja unustasin täiesti, et ta minult üldse midagi küsis.
"Hei, kuuled ka või ?" küsis ta uuesti, kõvemini.
"Mh ?" jäin Joe'le lolli näoga otsa vaatama.
Ta hakkas naerma ja raputas õrnalt pead.
Okei, mida iganes."Tundub, et me oleme täna õhtul siis ainult kahekesi kodus," hakkas ta uuesti rääkima,"teised läksid juba Californiasse ära."
"EI !" vastasin ma liiga kiiresti ja kõvasti. Joe vaatas korraks minu poole ja siis uuesti teed enda ees. Ta tundus mu vastuse pärast pettunud. "Või tähendab, noh, ma lähen täna õhtul välja." Üritasin veidike sõbralikumat muljet jätta. Vaatasin tema poole ja naeratasin vabandavalt.
"Mhm," vastas Joe mulle erilist tähelepanu pööramata. Ohkasin ja võtsin telefoni jälle kotist välja.
Hmm, kell on juba 18.49. Susie ja Katie tulevad kahe tunni pärast minu juurde, et me siis kolmekesi edasi kellegi juurde peole minna saaks.
Vaatasin aknast välja ja nägin, et oleme juba suhteliselt kodu lähedal. Seejärel üritasin ilma pead pööramata Joe poole vaadata, kuid see ei tulnud mul eriti välja ning pidin varsti alla andma.
Auto jäi maja ees seisma ning ma läksin tagaukse juurde oma kotte välja võtma. Joe läks juba ust lukust lahti tegema. Sain just kõik kotid kätte ning hakkasin toa poole kõndima, kui kuulsin kotist oma telefoni helinat.
"Ei ole võimalik !" Läksin pooljoostes otse oma tuppa ning viskasin kõik asjad voodi peale. Seejärel otsisin kotist oma telefoni üles, mis ikka veel helises. Ekraanil oli Susanna pilt. Vajutasin vastamise nuppu ning panin telefoni kõrva äärde.
"T¹au, mis nüüd ?" küsisin, sest olime juba kokku leppinud, et nad tulevad minu juurest läbi.
"T¹au jah. Kuule, ma tahtsin sulle öelda, et see pidu hakkab varem. Nii et me tuleme hoopiski tund aega varem kohale," ütles Susie ülikiiresti telefoni. Ilmselt oli tal sama kiire nagu minulgi kohe hakkab.
"Aah, ei ole võimalik !" ütlesin jälle, ise samal ajal riideid kottidest välja tõmmates. "Okei, näeme siis tunni aja pärast." Lõpetasin kõne enne kui Susie mulle vastata jõudis. Haarasin kapi ukse küljest rätiku ja jooksin vannituppa.
Tagasi oma tuppa jõudes nägin, et mul oli veel natuke üle poole tunni aega. Hakkasin kiiresti oma voodil olevaid riideid läbi lappama ning leidsin lõpuks sobiva pluusi. Otsustasin selga panna uue helekollase kirjadega t-särgi, sinna alla oma kitsad lemmikteksad. Föönitasin kiiruga oma pikad lainelised juuksed kohevaks ja tegin samal ajal meiki. Sain valmis kui mul oli kõigest 10 minutit aega. Panin telefoni taskusse ning kõndisin läbi maja elutuppa, et teiste saabudes sealt otse välja minna.
Joe istus diivanil ja tegi midagi oma telefoniga, kuni kuulis mind tulemas. Ta pani telefoni käest ja vaatas minu poole.
"Kuule, ma mõtlesin, et kas ma võin ka teiega kaasa tulla ?" küsis ta sõbralikult.
Jäin oma kohale seisma ega suutnud liikuda.
PÄRISELT VÄ ?