Love at first sight [6 # rox]

mmm , täiega hea :)
sa kirjutad seda ikka edasi eks ?
aa ja seee vaatenurga värk . muarust võiksid olla erinevad osad . etnagu üks osa steven ja teine osa rox jms
steven on niiiiiii nunnu

Mõni lause oli selline... konarlik. Sõnad kordusid ja tundus, nagu sa oleksid seda nagu mingi sada korda üle kirjutanud ja siis ikka kõige halvema variandi juurde jäänud. Nt. Ma pidin enam, kui kolmel korral enda küünarnukke kasutama ja nii mõnigi vihane pilk tabas mind koos jala või küünarnukiga. Ühesõnaga, see lause häiris mind.

Aga see vaatenurkade asi võiks minu arust isegi jääda. Tegelikult võiks nüüd midagi toimuda, kus Steven (oli ju Steven, eks? ) ja Rox kokku saavad. XD Muidu läheb igavaks.

L: Jep, just jõudsin tagasi hispaaniast ja hakkan kirjutama, kui aega ja tahtmist on. edaspidi siis nii, et erinevad osad :)ja tore kui meeldib

T: Sul on õigus tegelikult, ma kirjutasin seda, siis tahtsin ära kustutada, siis ei viitsinud ja lõpuks jäigi selline. Ja ma üritan actionit ka teha :)

ma olen täna jube tubli olnud :) kahele jutule uus osa. Haigete inimeste viga, igavusest hakkavad kirjutama. Lugege siis mu teisi jutte ka ja olge lahedad !

5.

*Steven

Istusin diivanil, kaisus Michell, aga peas Rox. Ma ei suutnud uskuda, et üks inimene võib nii palju mõtteid tekitada. Ja ma tundsin teda vähem kui päeva.

Maja oli inimesi täis. Ma ei kujutanud ette kust need kõik siia olid saanud. Mingid vennad sportautodega olid ühel hetkel lihtsalt maja ees seisma jäänud, jookidega sisse tulnud ja siis oma naistega jooma hakanud. Maja ees oli kolm autot, igast autost tuli kaks tsikki ja kaks kutti välja, nii, et neid oli kokku kaksteist. Okei, Max suhtles vist ühega neist ja see üks oli jõhkralt ära kasutanud Maxi, et pleissi saada. Kuigi, asi mis mul arusaamatuks jäi, oli see, et kui need kutid nii rikkad olid, miks nad peavad üldse kellegi teise juures jooma? Kindlasti on neil viis maja ja veel mõned autod ja korterid.


Mul oli igav ja ma tahtsin siit ära,inimesed karjusid üle üksteise ja see pani pea valutama.. Telekast tuli extreemsport ja sealt näidati mingeid skeitereid. Tõusin ohates püsti ja Mich vaatas mulle küsiva pilguga otsa. "Ma lähen suitsule," ütlesin ja trügisin kahest kutist mööda, kes mõlemad õllepudel käes endale uut naist otsisid. Jõudsin õue ja istusin trepile maha. Kaugemalt oli kuulda tümpsu, mis tuli sellelt rannapeolt, kus kõik surfarid käisid alati.

Võtsin suitsupaki taskust välja ja tegin kiirelt ühe suitsu, sest ma olin nii närvis selle naiste teema pärast. Ma ei tahtnud Michi kaotada, sest ma hoolisin temast ja ta oli tore, aga samas, mitte kunagi polnud ma tundnud kellegi vastu midagi sellist, mida ma tundsin Roxi vastu. Michelliga ma olin koos, meil oli tore, aga kui ma Rox'i nägin tulid mu kõhtu liblikad ja jalad hakkasid värisema.

"Lähme randa!" kuulsin Max'i häält selja tagant. Ta istus mu kõrvale ja süütas enda suitsu ka põlema. "Mõttetu värk siin täna. Need värdjad rikkusid kõik ära, siin ei peaks nii palju inimesi olema," pobises ta ja ma ei teadnud, kas vastata talle või mitte. Lõpuks noogutasin talle, kui ta minu poole vaatas ning me läksime koos sisse, et Matt ja Ethan üles leida.

Kui ma olin Matti üles leidnud, kobises ta midagi ja lubas väljas oodata. Nii kaua läksin ma Michiga rääkima. Ta tahtis koju jääda, sest ta ei olnud kindel paljud siit jalad alla saavad võtta ja ise koju kõndida. Kõik, kes said aitasin ma ära ajada. Mõned olid juba ennast kuskile magama sättinud, kuigi kell ei olnud palju. Mich lubas mul pärast tagasi tulla ja peale seda läksin ukses välja. Väljas seisis Max ja Ethan. "Kus Matt on?" küsis Max. Ohkasin. Jälle ta oli kadunud. "Ootame paar minutit," pakkusin välja ja kõndisin väravani, kuhu vastu ma ennast toetasin.

Umbes viie minuti pärast tuli uksest välja Matt, kes tahtis midagi seletama hakata, aga Max ei lasknud. "Kus sa olid jälle nii kaua?" küsis ta vihaselt. "Ma käisin ainult vetsus," ütles ta rõõmsalt ja pani püksivöö kinni. "Ma sebisin meile transpordi ka," lausus ta enda üle uhkust tundes ning samal ajal astus toast välja kutt, keda ma paar korda koolis näinud olin. Jason, vist. Vähemalt nii ma arvasin. Me istusime Jasoni autosse ning võtsime tema auto põrandalt joogid, mida ta majja sisse polnud võtnud. Alustasime nende joomisega, aga siiski Jason oli eeskujulik autojuht ja ise ei võtnud midagi. Seda, palju ta majas oli joonud, ma ei teadnud.

Jason parkis auto parklasse ja me astusime sellest välja, suur alkokott käes ja ülejäänud osa oli veel meie kätes ka "Persse, ma selle sitaga rohkem ei sõida, anna see kott mulle ja ma saan lõpuks ka jooma hakata," ütles Jason ja valis endale joogi välja.

Kõndisime lava suunas, kus pidutsesid teismelised poisid ja tüdrukud. Kui ma ja Max väiksemad olime ja tüli surfarite ja skeiterite vahel veel nii suur polnud, käisime me ka siin reivimas. Nüüdseks käime siin ainult mölisemas. Või vähemalt Max käib. Minu idee oli siit Rox üles leida.

"Nahhui, vaata kui palju siin neid on," ütles Jason ja hakkas suurema rahvahulga keskele minema, et endale sobiv naine õhtuks leida, kellega koos saaks natuke hullata ja siis nö 'minema visata' "Naised, siin ma olen," kuulsin teda enne veel ütlemas, kui ta rahvahulka ära kadus. Käed laiali, ühes käes rumm, teises koola. Raputasin muiates pead ning vaatasin esinejaid. "No enam mõttetumat bändi nad ei leidnud?" küsis Max, kes mu kõrval oli. Kehitasin õlgu. "Mõttetu," ohkas Max ja kadus mu kõrvalt minema. Ma ei tea kuhu ta läks, aga alles jäime ainult mina ja Matt.

"Naistemehed nad on ja jäävad ka," ütles Matt. "Jajah," pobisesin ning vaatasin ringi. "Vaata, seal on see blond tsikk, kellest sa päeval mulle rääkisid," näitasin näpuga suvalise tüdruku peale. "Kus?" küsis Matt ja hakkas otsima, kuid kui ta uuesti minuga rääkima tahtis hakata, olin ma juba rahvahulga sees ja otsisin Roxi.

Ühes käes õllepudel, nagu õigele mehele kohane, trügisin läbi rahvamasside ette poole. Kuna ma olin üsna pikk, siis oli lava ette väga hästi näha. Vähemalt see oli näha, kui üks bänd lõpetas ja nende laulja lavalt maha hüppas ja Roxiga rääkima hakkas.

"Fakk!" ütlesin, kuid keegi ei kuulnudki mind. Ei pidanudki kuulma. Ma jäin jälle lootusetult hiljaks. Ainult paar minutit.

Kuulasin järgmist bändi, millel tundud veel rohkem fänne olevat, kui eelmisel, kuigi ma kuulsin neid esimest korda.. Vaatasin korraks tüdruku poole ning nägin et see laulja kutt läheb minema. 'Nüüd või mitte kunagi' ütlesin endale ja surusin ennast neile lähemale.

Jalad muutusid jälle nõrgemaks ning mul ei olnud õrna aimugi, mida ma peaks küsima, et temaga jutule saada. Muidugi alati aitaks, kui ma talle oma pudeli sisu kaela kallaks, aga ei, see haiseks..

Lõpuks lihtsalt otsustasin talle nii 'muuseas' otsa koperdada. Sellega vähemalt probleeme ei tekkinud, kuna inimesi, kes mind lükkasid, oli nii palju.

"Aih!" kuulsin karjet. Ma olin talle kanna peale astunud ja seda täiesti kogemata. Ta pööras ennast ümber ja nägu lahvatas tulipunaseks. Muigasin.

niiivõrd hea .

LittleMissy: aitäh :) tore, kui keegi loeb

Ja mulle ka meeldis. :)

Tore, et haige oled. xD Veel lähiajal mõnda osa oodata?

Asi, mis häiris - mõttetu, mitte mõtetu.

Sellel jutul on aura. Hea aura.

Uuut!

ojee , kohe parandan :) Tegelt ma tean selliseid asju, aga ma eitea miks välja tuleb teistmoodi. Lähiajal, hmm.. ehk ikka vaatab seda asja

Jumalst super. See lugu tekitab mul suve tunde