Cuz u're the one , who i love .

Kirjutame seda juttu sõbrannaga kahekesti, :)

Cuz u're the one , who i love #1 .

Tere, minu nimi on Kätlin, sõbrad hüüavad lihtsalt Kätuks. Mul on ema Natalja, isa Riho, õde Sandra ja vend Karl. Ma olen 16 ja mu vend ning õde 15 aastased. Ema on 37 ning isa 38.

Me oleme terve aja elanud Pärnus kuid nüüd kolime Los Angelesse, ma olen alati unistanud seal elamisest. Me lendame juba nädala pärast, kõik mu asjad on ka juba kokku pakitud.

Kõige kurvem on minu arust see, et ma pean lahkuma oma väga-väga kallite sõbrannade juurest aga ma loodan et me suhtleme edasi ja kindlasti saan ma endale ka palju uusi sõpru.

Minul poissi ei ole, kuid mu õel on küll, tema nimi on Martin ning ta on 17 aastane. Mu vennalgi on tüdruk, tema on Maria, kuid me kõik hüüame teda Mammuks, ta on vennaga sama vanune. Kuid mina pole veel kedagi õiget leidnud.

Okei, aitab tutvustamisest..

On esmaspäeva hommik ja kell on 8, täpselt nädal reisini. Ma ärkan ning suundun kööki, kus juba isuäratavad pannkoogid koos kuuma kakaoga laual ootavad. Ma tõttan ruttu sööma.

Ema ning isa suunduvad tööle ja soovivad mulle ilusat päeva, vend ja õde veel magavad. Ma söön oma ülihea toidu ära ja oma lähen oma tuppa ning vahetan riided ja teen juuksed korda.

Pärast käin vetsus ja pesen hambad puhtaks. Võtan kiirelt läpaka ja lähen elutuppa diivanile istuma. Panen teleka ka käima, sealt tuleb just seebika kordus, mina neid ei vaata, sest iga seebikas on ühe ja sama sisuga, täiesti mõttetu.

Aga ma panen arvuti tööle ja login igale poole sisse, msn, orkut, rate, facebook ning twitter. Mu parim sõbranna Katariina, keda ma hüüan Kataks kutsus mind kohe õue, sest see on meie viimane nädal koos,masendav.

Me oleme koos olnud 10 toredat aastat. Mis mul siis muud üle jääb, kui minna. Kuna on soe suvi siis ma ei hakkagi riideid uuesti muutma vaid lähen nii nagu on.

“Tsauu, ma hakkan sind ikka tohutult igatsema,” ütleb Kata mind juba õues ootamas. Ma vastan talle samaga.

Me läheme esmalt kohvikusse ja räägime oma unenägudest ja muudest vähe huvitavatest asjadest, kui näeme tuttavaid kohvikust sisse tulemas.

Cuz u're the one , who i love #2 .

Me läheme esmalt kohvikusse ja räägime oma unenägudest ja muudest vähe huvitavatest asjadest, kui näeme tuttavaid kohvikust sisse tulemas.

Sealt tulevad mu vend koos Mammuga. Nad tellivad parajasti endale midagi , kui Mammu märkas meid ja ütles midagi mu vennale. Kui nad makstud said tulid nad meie poole.

" Kust teie siis tulete ? " Karl rääkis, et nad olid ujumast just tulnud ning nad mõtlesid et võiks kohvikust läbi astuda. Meil said parajasti joogid otsa ning me mõtlesime minna kaubamajja.

Teel kaubamajja tuli Katal idee, et võiks korraldada mingi hüvastijätupeo. Alguses ma olin küll selle vastu aga pärast tundus see hea ideena. Kata lubas, et ta korraldab kõik ise ära ning mina ei pea millegi pärast muretsema.

" Vaata seda ilusat kleiti, ma pean seda proovima ja sina pead seda seelikut seal proovima ! " ütlesin ma Katale.

" See sobib sulle valatult ! " ütles Kata, kui me olime välja tulnud riietus kabiinidest. Ma vastasin talle ka, et seelik sobib talle. Me maksime ära ning läksime edasi walkingusse.

" Mh siin ei olegi midagi uut - " ütlesin mina, Kata noogutas " - hakkame ehk koju minema siis ? " Kata oli nõus sellega. Me käisime ennem poest läbi ja ostsime endale juua.

" Okei tsau siis, " ütles Kata. Ma kallistasin teda ja ütlesin tsau ning läksin koju.

Õhtul, kui ema-isa koju tulid küsisid nad meilt mis me siis süüa tahame. Jäime kõik ühele meelele, et kartulipuder kotletiga sobib. Pärast seda läksin õe tuppa.

" Ou, mis teed siin ? " küsisin. " Suht niisama siin arvutis, tahtsid rääkida ka midagi või niisama ? "

" A noh mõlemalt, Katu korraldab mulle hüvastijätu peo ju, - " no lahe ju siis, " mh noja ma mõtlesin, et sa ikka tuled ka eks ? " seletasin. " Ikka, ma ju ei oleks tulemata nagunii , " ütles õde ja naeris.

" Okei, ma lähen enda tuppa siis, " ütlesin ning keerasin ümber ja läksin minema. Teepeal põrkasin kokku emaga, kes tahtis teada kas mul on ikka asjad pakitud.

Enda toas olles logisin ma msni, ratesse, orkutisse ja facebooki ning panin teleka tööle. Telekast tuli hetkel Simpsonid, mulle meeldib see saade.

Kui Simpsonid lõppesid kutsus ema just sööma, kell oli saanud 19:00. Me sööme tavaliselt alati kuue - seitsme ajal. Söögilauas ema küsis mis me päeval tegime siis ka. Kõik rääkisid midagi enda päevast.

" Okei, mina ei jõua enam, mul on kõht nii täis, " ütlesin ma. Ma tõusin lauast püsti, tänasin ning läksin oma tuppa.

Ma olin unustanud msnis away peale pannud ning mulle oli kirjutatud. Osad olid mingid mõttetud, kellega ma ei viitsinud rääkida. Aga Kata oli kirjutanud.

Kata ^ ütleb :
* tsau musu ;* . Mis teed ? :d
-----------
Kata ^ müksas teid.
-----------
* mhh, miks sa ei räägi minuga ?
* okei siis, sa vist kuskil eemal vmdagi.
K'tliln :/ ütleb :
* tsau *hug* . niisama sõiiin , sry , et eemal olin ;d
Kata ^ ütleb :
* aokei :d , ma siin mõtlesin , ettttt tule õuuuue ? :d
K'tlin :/ ütleb :
* davaikkss , ma sättima siis , tsaoh ;*
Kata ^ ütleb : okeih, maka , tsauu :*

Ma logisin msnist välja ja mõtlesin mida selga panna. Kuna õues on soe, siis ma panen lühkarid ja miki hiire särgi. Kui olen riides, teen meigi ja panen juuksed korda.

Ma kõndis Kata juurde ja ma oleksin äärepealt komistanud. Ma läksin naerdes Kata juurde edasi. Kuna ma olen Kata parim sõbranna olnud juba 10 aastat siis ma ei koputa, vaid astun uksest sisse. Ma olen ta vanematele nagu teine tütar, Katu minu vanematele ka.

Ma läksin ülesse Kata tuppa. " No valma ? " ütlesin " Ja , hakkame minema ? " küsis Kata. Ma vastasin talle, võiks jah. " Hahaha ma oleksin äärepealt kukkunud seal õues ju, " ma hakkasin naerma aga Kata vastas seepeale " Nii sinulik ju. "

Me ütlesime ta vanematele tsau ning hakkasime minema. Me käisime niisama ringi ja rääkisime juttu ning lollitasime. Kuni ma oleksin kukkunud aga keegi püüdis mu kinni.

Cuz u're the one , who i love #3 .

Me ütlesime ta vanematele tsau ning hakkasime minema. Me käisime niisama ringi ja rääkisime juttu ning lollitasime. Kuni ma oleksin kukkunud aga keegi püüdis mu kinni.

Kinnipüüdjaks oli mu vana klassivend Kevin. Ma olen alati teadnud, et ma meeldin talle, kuid nüüd pani ta mind väga piinliku olukorda. Kui ta oli mind üles aidanud, olin mina näost üleni punane ning Kata itsitas minu üle vaikselt. Kevin kutsus mind korraks eemale, sest ta tahtis minuga rääkida.

Ta alustas : "Ma kuulsin, et sa kolid siit minema,lausa LA’sse !" "Jah, nii see on," vastasin mina. Ta ütles mulle kolm väga ilusat sõna, MA ARMASTAN SIND, kuid mina läksin jälle väga-väga punaseks.

Jah, mina tema vastu nii ei tundnud ja ma ütlesingi talle seda, kuigi see oli raske. Tema sai sellest väga hästi aru ja suudles mind hüvastijätuks ning läks minema. Nüüd oli mul väga imelik olla, sest see toimus keset linna ja see suudlus oli esimene mu elus.

Ma seisin seal kohas umbes 5 minutit kuni Kata minu juurde tuli ning küsis : " Mis sul viga on ? " Mul valgusid mööda põski pisarad ja enne, kui ta sai oma küsimuse lõpetada ma kallistasin teda.

Ma ei suutnud enam õues olla ja ma läksin koju ning kutsusin Katariina endale külla. Ta tuli meeleldi. Mina mõtlesin terve õhtu ja öösel ma nägin isegi unes seda suudlust ja kuidas ma olin talle haiget teinud.

Hommikul ärgates olin ma üleni higine ja väga halb oli olla, mul oli tulnud palavik. Katariina oli juba ära läinud, sest kell oli juba peaaegu 15.00. Mu pea jubedalt valutas ja s!taks külm oli.

Ma võtsin kapist esimese ettejuhtuva pusa ja läksin alla. Kuna oli teisipäev polnud kedagi kodus, õde ja vend olid ka väljas.

Ma helistasin emale ja küsisin : " Ema, mul on palavik, kas meil mingit palaviku rohtu on ? " " Kus sa siis niimoodi haigeks jäid ? " küsis ema vastu. " Ma ei tea, lihtsalt tuli, kas on siis või ei? " Ema vastas selle peale, et ülemises kapis on.

Ma panin kõne kinni ning läksin otsima. Ma võtsin tooli appi ja hakkasin ronima. Kuna ma olin aga väga nõrk, kukkusin ma maha. Ma lõin pea vastu kapiäärt ära ja pea hakkas veel kõvemini valutama. MILLINE HALB PÄEV !!!

Kui ma lõpuks püsti sain, siis sain ma selle rohu ikka lõpuks kätte. Võtsin ühe tableti veega sisse, võtsin enda toast teki ja läksin elutuppa diivanile pikutama. Panin teleka käima ja sealt tuli jälle seebikas. Ma hakkasin seda vaatama. 10 minuti pärast vajusin ma unne.

Unes nägin ma mingit imelikku poissi, kes meenutas hirmsasti seda Justin Bieber’it, keda ma peaaegu üldse ei tea. Minu arust on Bieber tavaline 7-13 aastaste lemmik. Kuid unes oli teda imelik näha.

Aga ma nägin seda und lühikest aega ja väga häguselt, kokkuvõttes oli seal mingi kontsert ja ma olin sinna läinud. See ei olnud Bieberi kontsert vaid kellegi teise, seda ma ei tea kelle, sest nagu ma ütlesin, unenägu oli hägune. Kuid kontserdi lõpus, kui ma hakkasin lahkuma põrkusin ma temaga kokku. Ta rääkis midagi ning kallistas mind ja lahkus.

Minu arust polnud see unenägu midagi erilist, aga kui ma räägiksin seda oma õele siis ta arvaks kindlasti, et see on mingi märk. Kuid mina seda ei usu, kuna esiteks mulle ei meeldi ta ja teiseks ma ei tahaks temaga suhet.

Järsku äratab Sannu mind üles ja küsib : " Miks sa ikka veel magad ja miks sa üldse siin all oled ? " Ma vastan : " Ma olen palavikus. " Õde hakkab minu eest kohe hoolitsema, nagu ta seda tavaliselt teeb. Üldse saame me kõik hästi läbi ja see on hea.

Ta hoolitseb nii kaua kuni ema ja isa tulevad. Ema tuleb kohe minu juurde ja küsib kuidas mul on. " Ma tunnen ennast juba palju paremini, " vastan mina. Ema paneb mulle kohe kraadi alla ja ootab. Mu palavik on 37,8, selle vastuse vaatamise järel annab ema mulle tableti. Ma lähen oma voodisse ning avan oma läpaka. Õues on 40 kraadi ja mina olen haige, SUPPPER!

Msn’is on ka kõigil pealkirjaks, et õues peale Kevini. Ta ei hakkagi minuga rääkima nagu tavaliselt. Aga kui ma panen oma pealkirjaks " HAIGE :S " siis hakkab ta kohe rääkima.

Kevin ütleb :
*Tsau,issand kuidas sa siis niimoodi haigeks jäid,alles eile olid nii ilus ja terve !!
K’tlin ‘HAIGE :S ütleb:
*tsau,ma ei tea.lihtsalt hommikul oli nii.
Kevin ütleb :
*Ma mõtlesin et midagi minu pärasttt
K’tlin ‘HAIGE :S ütleb:
* ei,ei :)



Kuid ma valetasin. Keegi koputas.

Cuz u're the one , who i love #4 .


Kuid ma valetasin. Keegi koputas.

Uksest astus sisse Kata. " Hei, kuidas sul on siis ? " " Suht parem juba, " vastasin mina. " Kevin ikka mõjus sulle halvasti, et sa kohe selle pärast niimoodi haigeks jäid, mul on kahju, " rääkis Kata.

" Mhmh, elame näeme, mis edasi saab, " ütlesin mina. " Aga teema vahetuseks sa oled midagi muutnud enda toas ? " Küsis Kata. " Aja, paps tõstis mul selle kapi ja kirjutuslaua ümber.

Mu tuba on moodne, heleroheline ja roosa, arvutilaud, tool, kirjutuslaud, riietekapp, öökapp, meigilaud, voodi, ja palju muud. Mul on väga suur tuba.

Ma panin msnis hõivatu peale ja küsisin Katalt mis ta tegi siis täna ka. " Mina käisin Mammuga rannas, su vend oli otsustand enda poistekambaga välja minna, niisiis tegi Mammu pakkumise, et ma läheksin temaga. "

" Vähemalt mõnel oli hea päev, " ütlesin mina. " Aga mis sina meil tegid siis ? " küsis Kata. " Ärme parem minu päevast räägi, ma magasin, olin arvutis, tableti otsimisel kukkusin ja lõin pea ära, magasin, nägin Justin Bieberist und, millepeale mu õde ütles, et see on mingi märk, vaatasin telekat, ühesõnaga katastroof, et selline päev raisku läks, " sellepeale Kata naeris ja ütles : " Eriti hea päev siis. "

" Aga okei, ma hakkan minema, eks helista mulle homme, kas sul on parem olla või mitte, " siis ta kallistas mind, ütles tsau ja lahkus. " Kuna oli juba hilja mõtlesin minna magama.

Msnist oli Kevin juba välja loginud. Ma sulgesin arvutikaane ja läksin voodisse. Kus ma ka üsna varsti uinusin.

Hommikul, kui ma ärkasin tundsin ennast üllatavalt palju paremini. Ma ringutasin, tegin enda hommikused tegevused ära, kaasa arvatud riidesse paneku ja läksin sööma.

Köögis olid ka mu vend ja õde ning Matu ja Mammu. Martin vihkab, kui ma kutsun teda Matuks, sest ta ütles, et see tekitab tal tunde, et ta on mingi 13 aastane. Minu arust on see armas. Mõtetes on ta siiski Matu. Vahest harva ütlen talle seda, siis ta mängib kas ta ei kuulnud, või saadab ühe enda pilkudest minu poole.

Kella vaadates näitas see kahteteist. Emal ja isal pole midagi selle vastu, et Martin ja Maria meile ööseks jäävad, nad usaldavad meid kõiki. Emast ja isast rääkides on nemad tööl juba.

Ma sõin enda helbed ära ning läksin enda tuppa ja helistasin Katule. Ma rääkisin talle, et ma tunnen ennast palju paremini ja ta võiks siia tulla, et teha tänase päeva plaane.

Kata elab suhteliselt lähedal, tal kulub 5 minutit, et siia jõuda. Ma tuhlasin kappi, et vaadata mis ma peole võiks selga panna, kui see pidu toimub. Ma panin just kapi ukse kinni, kui uksest sisse sadas Kata.

" Tsauu, kuule, vaata see pidu eks, see toimub täna, teie seal rannamajas, sinu vanematega on räägitud juba, " ütles Kata.

" A siis on selge , ma just vaatasin mida selga panna, ma mõtlen, et ma panen selle kleidi, mille me ostsime, ma ei olegi seda kandnud, " rääkisin talle. " Ma ise panen ka ühe kleidi, ma muidu mõtlesin, et täna me koos ei saa minna sinna, mul on vaja sättida veel seal, pidu hakkab kell üheksa muidu, " ütles Kata.

" Ahah, siis on selge, mis me praegu tegema hakkame ? " küsisin. " No ma ei tea, kell on alles 12, me võiks ju ujuma minna koos su venna, õe, Martini ja Mammuga, " ütles ta. " Võiks jah, ma ei olegi ammu ujumas käind, lähme otsime nad. "

" Ou kuulge tulete ujuma meiega vä ? " küsisime Katuga koos ning hakkasime naerma. Kõik tahtsid tulla. " Okei siis, võtame enda asjad ja teeme minekut, " ütlesin.

" See päike võtab täna mõnusalt, lähme vette uuesti ? " küsisin. Me olime randa tulnud juba. Kõik tõusid ja läksid vette.

Vees aga otsustas mu vend mind vette lükata, kui ma olin kuni põlveni vees. Kui ta oli mu ära lükanud pritsis ta mind. Ja sellest pritsimisest tekkis suur veesõda.

" Okei aitab aitab, " ütlesin, korraks oli vaikus aga siis ma karjusin : " Nali " ja lükkasin õde. Mille peale ta vastas, et sa veel saad ning sõda läks edasi.

Varsti väsisime ära ning läksime liivale, kus ma vaatasin kella. " No kell on suht 6 juba me võiks hakata minema, sest kell 9 on pidu ja sättida on ka vaja, " ütlesin ja kõik olid nõus.

Kui me olime Kata maja juures ütlesin ma tsau talle ja et õhtul näeme. Mille peale ta vastas samaga ja ütles kõigile teistele ka tsau. Mammu ja Martin läksid ka oma koju, et sättida.

Kui olime Karliga tuppa jõudnud võtsin ühe mandariini ning läksin enda tuppa, kus ma ennast sättisin. Kui ma lõpuks valmis sain oli kell pool 9.

Ma läksin toast välja Karli toa juurde ja koputasin ning küsisin kas võib sisse tulla.Aga ta ei vastanud, ma tegin ukse lahti ning teda ei old seal. Ma arvan, et ta läks Mammule vastu siis.

Ma ütlesin emale-isale tsau ning läksin.

---

Kriitikat , kommentaare :)

Miks poole jutu pealt muutub minevikuvormist olevikuks?
Ma ei Ãŧtle et suurepärane, see oleks vale. Aga meeldib ja järge kindlasti;)

Cuz u're the one, who i love #5 .

Ma ütlesin emale-isale tsau ning läksin.

Kui olin lõpuks kohale jõudnud siis oli imestus suur. Mitte kedagi pole kohal, kuigi ometi jäin ma moodsalt 10 minutit hiljaks. Ma Helistasin ruttu Katale ning küsisin : " Kus te kõik olete, kas sa tegid mulle mingit tünga või ? "

Tegelikult olin ma ikka päris solvunud, kuni kõik hüppasid mulle seljatagant kaela. Mu viha oli kohe möödas ning pidu algas.

Koju jõudsime õe ja vennaga alles hommikul kell 9. Me hiilisime vaikselt oma tubadesse, et ema ega isa ei kuuleks. Me magasime tervelt 24 tundi järjest, kui välja arvata vahepealsed vanemate õiendamised ja oksel käigud.

Ärgates oli ikka räigelt paha olla, meil kõigil. Proovisime kodust nii ruttu välja saada, kui võimalik, sest pea ei kannatanud seda karjumist enam.

Helistasime kõik eilsed jõmmid kokku ja läksime linna peale jalutama. Kõikidel oli sama olukord, mis meil kodus : peavalu ja ema lõugamine.

Kõik hakkas juba normaalseks saama kuni selle hetkeni, kui koju jõudsime. Kuid õnneks päästis meid Mammu, kes meile külla oli tulnud. Ema ega isa ei karju kui keegi külas on, või no tema polegi meil külas, ta nagu elab siin aga ikkagi.

Õhtu möödus mul igavalt, vend läks Mammu juurde,Sannul polnud Martinit, sest ta oli läinud Tallinna vanaemale külla.

Siis otsustasime käia poes osta veits snäkki ja veeta õhtu kahekesti, seekord tema toas. Panime muusika vaikselt tööle ja rääkisime poistest ja muudest asjadest.

Ma rääkisin Sandrale Kevinist. Tema tundis ka imelikku tunnet, et ma kohe selle tagajärjel haigeks jäin. Kuid see jutt jäi sinna paika. Üldse pole ma Kevinist midagi kuulnud, msn’is ta ka enam eriti ei käi.

Tegelikult oli Sannul väga tõsine probleem, sest tal on vist Matuga nüüd kõik läbi. Meie kolime ju LA’sse ja tema ju kaasa ei tule. Sandra puhkes nutma ma lohutasin teda. Sel hetkel kui Sannu nuttis helises ta telefon, helistajaks oli Matu. Ta soovis, et ma ise vastaksin.

Ma rääksin Martinile kõik ära, miks Sandra nuttis ja mina vastasin. Martin oli juba ammu kõigele sellele mõelnud, kuid tal polnud meeles Sandrale seda rääkida. Ühesõnaga arvas Martin et nende suhtel pole lõpp, kuna Ta saab varsti 18 ning oli vanemate loa saanud sinna järele sõitta.

Seda kuuldes võttis Sannu mu telefoni kohe käest ning hakkas ise temaga rääkima. Kui nad olid juba 10 minutit rääkinud otsustasin oma tuppa minna.

Tore-tore õhtu üksi, tegelikult kell polegi enam nii vähe, juba 23.26 aga magama ka nagu ei tahaks minna. Mis mul siis muud üle jääb kui oma kullakallis arvuti lahti teha ja järjekordselt igale poole sisse logida. Msn’is oli kõik kuidagi kahtlane, esiteks oli väga vähe inimesi sees ja teiseks oli neil kurvad smile’id pealkirjas.

Küllap on jälle mingi ahelkirjade värk, ma vihkan neid. Ja juba varsti jõudiski mitu ahelkirja minule, see ahelkiri oli väga armas. Sisuks oli : KUI KA SINA JÄÄD IGATSEMA MEIE KALLIST KÄTUT PANE OMA PEALKIRJA SISSE SMILE !!

Kuid ma ei saa aru, miks seda mulle saadeti, see olin ju ometi mina ja ma ei hakka ju ennast igatsema.Aga see selleks. Inimesi polnud ma arvan sellepärast sees, sest täna on ju Pärnu rannas jälle pidu.

Miks siis muidu Karl Mammu juurde minna tahtis. Kuna mul oli igav otsustasingi Karlile helistada ja küsida, kas ta on seal. Ja nii see oligi ja kuna mul on viimane nädal Eestis ja ühtlasi ka toredas Pärnus ei saanud ma juhust kasutamata jätta.

Panin selga normaalsemad riided, tegin samuti normaalsema meigi ja ka normaalsema soengu. Hüppasin Sannu toast läbi, et temaltki küsida, kas ta tahab tulla. Kuid tema juba magas, ju siis oli igav jutt telefonis..

Kuna kell oli juba natuke üle 12, küsis ema kuhu ma lähen nii üles lööduna, kuid kuna ta juba teleka ees tukkus ning ta pea eriti midagi ei jaganud siis ütlesin, et lähen Karlile ja Mammule seltsi.

Nagu ma juba ütlesin, et ta nii uimane on siis ta ei saanud ikka aru miks ma nii üles löödud olen, kuid see jäigi mu enda teada ja nii ma lahkusingi toast.

Õues kiirendasin sammu, sest mulle ei meeldi üksi öösel suures linnas kõndida.

Cuz u're the one, who i love #6.

Õues kiirendasin sammu, sest mulle ei meeldi üksi öösel suures linnas kõndida.

Kohale jõudes ei olnudki imestus suur, nagu ma arvasin olid paljud sinna läinud. Ma lasin pilgul käia üle inimeste, kuni ma märkasin Katat, Kevinit ning mu venda ja Mammut. Aga mu pilk jäi pikemalt seisma Kevinil.

Ma läksin tema juurde, ja ütlesin " Kas sa saaksid palun eemale tulla minuga jalutama ja rääkima ? " Ta oli nõus.

" Esiteks, tahaksin ma teada mis õigusega sa mind üldse suudlesid, teiseks ma sain aru, et sa armastad mind aga Kevv .. mina sind ju ei armasta, " viimased sõnad ütlesin vaiksemalt, Kevin ainult vaikis.

" Sa meeldid mulle aga ainult sõbra poolest, isegi kui sa oleksid mulle meeldinud, ei oleks sellest midagi välja tulnud, seega ma loodan, et me oleme lihtsalt sõbrad sest ma lahkun 2 päeva pärast pühapäeval, "

" Jah, ma olen mõelnud ja ma sain aru sellest, ma ei tahaks sinu viimaseid päevi siin rikkuda, " ütles Kevin siiralt. Mille peale mina aga : " Ma tänan sind, et sa mõistad ja pealegi on Pärnus nii palju tüdrukuid ja ehk läheksime tagasi ? " Ta olin nõus.

Kui olime platsile tagasi läind, surus Kata mulle joogi kätte ja küsis : " No saite asjad selgeks ? " ja andis mulle siidri kätte. " Jah õnneks, ta ütles, et ta saab aru aga nüüd lähme tantsime " ütlesin.

Õhh, see vastik päike. Ma tõusin voodist püsti, ringutasin ning läksin peegli ette juukseid kammima. Ei mingit naeratust, ei mingitki rõõmu nähtu mu näos. Pole ka ime, täna me kolime. Jah möödas on juba need 2 päeva, mille ma veetsin enda kõikide sõpradega nii palju, kui võimalik.

Reedel, kui ma peolt tulin, hiilisin ma tasakesi tuppa, õnneks sai joodud vähe ja ei mingit ropsimist. Hommikul tuli mu ema tuppa ja küsis mult kus ma olin olnud. Sai valetatud, et olime Mammu pool, mille peale ta noogutas.

Laupäev ei olnud mingit pidu, ei mingit joomingut, lihtsalt istusime. Kõik minu sõbrad ühes kohvikus, nautisime seda viimast päeva ja meenutasime aegu, sest pühapäev ehk täna siis ei ole mul lihtsalt aega, kas ma tahan või ei.

Kui olin ennast riidesse pannud ja kööki läinud olid kõik mornide nägudega, peale ema ja isa, muidugi nemad ju särasid, saavad uue töökoha ja puha. Aga meie ?

Muidugi olen ma alati unistanud minna elama LA'sse aga hetkel ei tundunud miski hea. Ma lihtsalt tõusin lauast püsti, sest minu ema ja isa õnnelik nägu ajas oksele. Enne seda võtsin banaani ning läksin oma tuppa.

Ma logisin msn'i ning nüüd absoluutselt kõikidel oli lausa kaks :'( smile. Ja Kata pealkirjast me ei räägigi. Tal oli seal närtsinud roos, need smiled, :/ ja siis veel, et ma jään sind kohutavalt igatsema Kätlin. See kõik tõi mul pisara silma.

K'tlin, MA JÄÄN TEID IGATSEMA MUSID ! ütleb :
* Kata kallis, tule siis siia kell on 2 juba.
(w) Ma jään sind kohutavalt igatsema Kätlin :'( :'( :/ ütleb :
* jah okei, ma hakkan tulema, tsau.

Peale seda ma logisin msnis välja ning jäin Katat ootama.