Midagi sellist...
Ma istusin pargis, meenutades aegu mis siin said saatuslikuks...
See on park, kus ma käisin suviti peaaegu iga päev. Jason oli alati siin.
Ta on alati mind kiusanud, mõnitanud. Ta pole kunagi suureks kasvand ja ei kasva ka. Ta jääb alati samaks, sisemiselt 7 aastaseks.
Ta paneb mulle alati jala ette ja ma kukkusin põlvili, tõustes taas püsti, aga enne kui suudan täielikult püsti olla, teeb ta seda uuesti.
Aga seekord juhtus nii...
Kuulsin et keegi hõikas mind.
Vaatasin üles ja ma nägin Sind.
"Mida sa tahad?" sisisesin.
"Ma tahtsin vabandada" ütlesid.
"Pole mõtet, Sul pole vaja vabandada mõne sellise inimese ees nagu mina, ma pole kunagi Sulle midagi tähendanud, eks? See oli kõik raha pärast et saaksid uhkeldada oma sõprade ees." laususin. Teised oleksid mu silmades näinud praegu viha ja raevu.
Aga Sina teadsid mis oli tegelikult seal. Valu. Valu ja piin ja kurbus, mida Sina aga näha ei tahtnud.
"Kuule-" alustasid Sa.
"Sa ei pea enam teesklema. Su kihlvedu on läbi ja Sa oled kümnetuhande võrra rikkam. Ma ütlesin et armastan Sind ja nüüd on see läbi. Selles see kihlvedu seisneski eks, oli ju nii? Panna mind ütlema et armastan Sind ja sa automaatselt võidad 10 tonni. No palju õnne Sa said sellega hakkama." laususin vihaselt. Mul tuli pisar silma aga lasin edasi.
"See olin kõik Sulle jah? Raha ja uhkus? Ma kuulsin sind ütlemas et ma võitsin, ma armastasin Sind ja et nad võlgnevad Sulle 10 kilo. No ma loodan et oled õnnelik. Sa võitsid oma 10 kilo ja äkki laseksid nüüd mul olla, või Su sõbrad pakkusid Sulle veel ühe diili, et kuidas sind unustada? Uh?"
"Ei, nad ei teinud seda" ütlesid Sa igas sõnas valu tundes.
"Ma arm-" sai Sa vaid öelda kui katkestasin su.
"Ära isegi ütle seda, Sa tead et see ei tee head"
"Ma armastan Sind. Ma olen alati seda teinud" lõpetasid oma lause.
"Ma armastasin Sind ka, kas Sa ei näe?"
"Me-" alustasid Sa uuesti.
"Aga Sa kasutasid mu ära. Lõid mind iga sõnaga aina sügavamale südamesse. Just nagu Sa kasutasid mind kõik need eelmised suved ära. Sa ei mängi ausalt, Sa pole kunagi seda teinud ja Sa ei tee ka seda kunagi. Ma ei usu et suudan veel ühte lööki vastu pidada, ma lihtsalt ei suuda" mu hääl nõrgenes.
"Ma ei tee-" üritasid Sa uuesti.
"Ma langesin Su ees palju kordi ja teen seda uuesti." tõusin püsti, pühkisin pisara ja kõndisin minema, teades et lasin oma elu parima võimaluse käest, mis oleks võinud olla imeline.
Ma lubasin endale et ma ei armu enam iial. Ma lihtsalt ei suuda enam haiget saada.
Ma ei tulnud joostes tagasi Su käte vahele, nagu kooliplika kellel oli tüli oma poisiga.
Ma isegi ei vaadanud tagasi.
Sina! Sina olid ainuke poiss keda suudan elus tõeliselt armastada ja ainuke poiss keda jään armastama...
Lõpp.
Pealkiri: Ära iial kuula oma südame häält... see teeb ainult piina (: [One-Shot] ![Ära iial kuula oma südame häält... see teeb ainult piina (: [One-Shot] Icon_minitime](https://2img.net/i/fa/icon_minitime.gif){kind=icon}
1/1/2010, 22:00