Kevin ei olnud kunagi teiste arvates selline “kuum kutt” siin koolis.
Tüdrukud nägid temas alati naiseliku poolt või lihtsalt nohikut. Need enesekesksed bratzid ajasid alati Joed taga ja isegi Nicki. Näis et isegi kui nad on külma saanud neilt, ajavad nad veel rohkem neid taga, Kevin aga seda ei mõistnud miks? Kuigi, Kevin ei hoolinud sellest üldse. Tegelikult oli ta kergelt häiritud et tüdrukud eelistasid pigem Joed kui teda. Mis temas nii ägedat on, peale selle et ta on ennast täis jobu?
Ikkagi, Kevin ei olnud halva välimusega. Vastupidi, ta oli väga kena. See oli lihtsalt tema ebaõnn et iga tüdruku pea on siin tühi kui lillepott. Peaaegu iga tüdruk...
***
Gerli ei olnud iga tavaline tüdruk. Erinevalt teistest idiootidest, oli tema tark ja suutis hoida vestlust ütlemata iga kahe sõnatagant "like, OMG". Kuigi ta harva üldse rääkis, põhjustades selle et teised plikad ja poisid temaga ei räägi.
Tema riietuse stiil oli täiesti tavaline. Gerli ei eelistanud läikivaid ja silmamärkavaid jäävaid riided, samuti ei kandnud ta ka musti värve. Mood polnud kunagi talle tähtis. In fact, ta püüdis eristada ennast teistest, kui jutt tuli riietest. Ta oli täiesti enda moodi, püüdes kõigiga erineda. Igas-mõttes.
Gerli ei olnud ennast täis ja ebaviisakas üldse, ta lihtsalt pole leidnud vajadust rääkida nii. Ta pole kunagi ka eriti poistele tähele panu pööranud, ta õpingud olid tähtsamad. Poisid hoidsid ka tast eemale, nende arvamus temast, et ta on liiga imelik.
See kõik muutus tema esimesel päeval teisel kursusel, kuigi...
***
"Kuntsiklass? Imelik, ma ei palunud seda..." Gerli kogeles aralt nõustaja Leila juures. Vaene Gerli kartis teda väga.
"Ära põe, päda, kuntsiklass on täpselt see mida sa vajad!" ütles Leila, sundides rõõmsameelsust oma häälde. See laps vajas ergusust, natuke stiili oma isikupärasse.
"Ma... Ma ei tea..." kokutas ta kergelt, närides oma pöidla küünt. Leila ohkas.
"Sa vajad õppekavavälist tegevust, Gerlike. Ma tõesti arvan et sul läheb kõik hästi kuntsiklassis. Sa lihtsalt pole veel oma kunsti talenti leidnud ja on veel üks, moeklass!" säras Leila talle vastu, paljastades oma hambapasta reklaami naerutuse. Gerli kergitas ainult kulmi sellepeale. Aga ta võtab enne kunsti kui moe...
***
Kevin ohkas rahulolevalt. Ta sai, taaskord, kunstiklassi. See polnud tegelikult üllatus, ta on suurepärane kunstnik. Lihtsalt kellelgi pole seda aega märgata olnud.
Kuni Gerli mängu tuli...
***
"T-tere. Ma olen siin kunsti klassi pärast?" sosistas Gerli, mängides oma juustega. Talle eriti ei meeldi uute inimestega kohtumine.
"Ah, muidugi. Gerli oled eks? Õige?" küsis õpetaja oma õitseva häälega. Gerli taganes umbes kolm sammu ja siis noogutas aeglaselt. Õpetaja naeratas talle ja suunas ta istuma ühe blondi poisi kõrvale. Tüdruk läks nii aeglaselt kui suutis klassi teisele poole otsa ja istus oma suunatud kohale.
Ta viskas pilgu korra oma kõrval olevale poisile.
Ta otsustas et see poiss pole nii väga halva väljanägemisega. Poisi juuksed olid seksikalt lohakalt, üks käsi toetamas oma lõuga. Siis märkas Gerli et ka poiss jälgib teda pingsalt. Tüdruk pööras ruttu oma pea teisele poole - eemale temast, põsed õhetamas.
"Sa oled uus siin eks?" küsis poisi madal hääl. Põhjustades Gerlit võpatama ja peaaegu kukkudes oma toolilt.
"E-ei..." vastas tüdruk kokutades, põsed taas punaseks muutunud.
"Tõesti? Ma pole varem sind siin näinud" ütles blond imestades. Gerli polnud üldse üllatunud.
"Enamik inimesi ei märkagi mind..." vastas ta vaikselt. Blond vaikis sekundi ja Gerli ei julgenud tema poole vaadata.
"Mis su nimi on?" küsis poiss järsku, Gerli üllatus, pöörates isegi oma pea tema poole.
"...G-Gerli..." Sai ta viimaks öeldud. "Ja sina... oled?"
"Kevin" vastas poiss, kuid enne kui nad said oma vestlust jätkata - algas tund. Gerli teadis et see võib olla uus peatükk tema elus...
***
Nädal mööda, need kaks jagasid väikese ja hajutatud vestluse. Kevinit ei mõjutanud eriti Gerli, poisile oli ta järjekordne lihtne tüdruk, tüdrukule samuti mitte, kuni Gerli avastas poisi kunsti...
"Wow! See on... ilus..." sosistas Gerli endale jälgides väikest savist lindu. Ta isegi korraks naeratas oma valget naeratust aga see oli vaid hetkeks.
"Sulle meeldib see?" küsis Kevin tema seljatagant vaikselt. Gerli polnud ikka sellega harjunud ja lasi väikse piiksu välja. Aga vähemalt ta ei võpatanud seekord.
"Um...jah. Ma mõtlen... S-see on hästi tehtud. Ilus, tõesti..." kokutas ta maha vaadates.
"Sa tõesti arvad nii, Gerli?" Küsis Kevin tüdrukult. Ta vaatas poisile otsa ja noogutas. Uhke naeratus tekkis Kevini näole, silmad tantsides õnnest. Gerli jälgis poissi pingsalt, mõeldes et talle meeldib see uus külg poisist.
"Sa... sa artisti tead?" küsis Gerli kõhklevalt. "Detailid sellel linnul on uskumatud... Tõeline kunst, tõesti..."
Aga enne kui ta vastata sai, kell helises, tund läbi! Kevin avas suu rääkimiseks, aga Gerli oli juba kadunud. Ta sulges suu ja suunas pilgu linnule mille ta ise oli teinud. Ta naeratas.
"Tõeline kunst, jah?"
***
Pärast seda päeva, Kevin vaatas uue pilguga Gerlit. Keegi kes nägi tema kunsti sellise pilguga väärib tähelepanu ja mida rohkem ta tähelepanu talle pööras, seda rohkem sai ta tast teada. Nagu näiteks kuidas ta juuksed lendlesid kui ta kõndis, kuidas ta silmas tantsisid kui nägid poisi kunsti, kuidas ta puusad liikusid kui ta kõndis. Jah, Gerli oli tõesti väärt tema tähelepanu...
Gerli muutus samuti nende nädalatega. Ta oli ikka veel häbelik teiste juures, kuid nüüd ta julgeb juba rohkem Keviniga vabamalt rääkida. Ta armastas vaadata teda kunstiklassis. Ta nägi kuidas ta pühendas ennast kunstile ja ta jumaldas teda sellepärast. Ta oli tõeline artist tüdruku silmis. Gerli armastas ta muigamist, kui täis julgust ja pahandust selles oli. Tema lõhna, nagu savi, nii hoolikalt voolitud ja segatud koos kölni täiuslikusega. Kuidas ta käitus, nii enesekindel. Gerli tunded tema vastu aina kasvasid ja kasvasid, aga ta keelas endal öelda talle kuidas ta tegelikult tundis.
Ja kõigele selle oli Sõbrapäev!
***
"Sa ei saa elusees seda tüdrukut endale!" irvas Joe Kevinile kui nägi et Kevin Gerlit jälgib.
"Uh, ma vihkan seda tüüpi" torises Kevin enda ette. Taas jälle, Joe sai paljudelt plikadelt kirjakesi ja ¹okolaadi sõbrapäevaks. Isegi Nick sai oma osa maiustusest, kuigi tema viskas need esimesse ettejuhtuvasse prügikasti. Kuid, Joe otsustas oma ¹okolaadi "hea kasutuse", hõõrudes seda Kevini nina alla. See vihastas Kevini korralikult välja, ja ta siiani ei taipa mis selles Joes nii erilist on?
Kevin tormas keemia klassis välja (teine lemmik aine tal. Kus veel saad asju plahvatama panna?). Ta jooksis alla kunsti klassi, siis peatus järsult.
Kunsti klass = Gerli. Sõbrapäev = ¹okolaad. Gerli + ¹okolaad = Armastus.
Kurat.
Kevin oli unustanud Gerli. Ta lõi enda otsaesist, mõeldes kas teeskleb haiget et puududa klassi või mitte. Ta kujutas ette Gerli kurba nägu, ta ¹okolaadi pisarad alla voolamas mööda põske.
Ta ohkas, püüdes välja mõelda kolme minuti jooksul kingitust mida kinkida. Ja ta sai... MIDAGI!
"Kurat, jah." ta torises vihaselt. Järsku peatati tema mõtted väikse asja poolt kes oli ta seljataga. Ta pööras ümber kiirelt ja tahtis just sellele inimesele öelda tõmba uttu, aga siis nägi ta et see oli... Gerli. Kurat.
"T-tsau, Kevin!" ta kokutas, hoides oma pead all. Ta beebi sinised silmad suurenesid. Kas ta teadis et poiss oli ta unustanud? Äkitselt, ilmus ta põskedele kerge punetus. Pärast seda oli kõik hägune.
Poiss tundis et talle lükati midagi pihku ja huuled läksid järsku soojaks. Järgmine asi mida ta nägi et Gerli lidus kunsti klassi poole turbo kiirusega.
"Head sõbrapäeva Kevin!" karjus tüdruk veel, enne klassi minnes. Kevin puudutas oma huuli, püüdes aru saada mis just juhtus.
Kas Gerli just suudles teda!?
Ta vaatas pihku mille Gerli oli just sinna pannud. See oli lind. Savist lind kui olla täpsem. Ta uuris seda sekundi või kaks.
See oli koopia tema savilinnust, samasugune mis Gerli oli näinud paar nädalat tagasi. See oli kohmakalt tehtud, tiivad olid vaevu kinni ja nokk oli paigast ära. See oli täis servi, mitte nagu Kevini sile lind. Kui aus olla, peaks ta vihane olema, et ta varastas teda idee, aga tüdruku lind tõi poisile naeratuse näole. Tal läks sellega vist tunde, kogu armastuse ja raske tööga millega ta selle valmis sai. Linnu kaela ümber rippus südamega ¹okolaad.
Nii et tüdrukul on Kevini vastu tunded!
Kevin otsustas et nüüd on õige aeg oma tunnetest tüdrukule rääkida, kohe jooksis ta ka kunsti klassi. Hetk mil ta tahtis just istuma hakata, Gerli kõrvale, helises kell. Gerli hüppas püsti ja tormas täis kiirusega klassist välja. Kevin püüdis temaga sammu pidada, aga rahvamass oli hakkanud juba kogunema ja oli piiranud Kevini ümber, koridorid olid täis õpilasi ja õpetajaid. Ta jooksis edasi, otsides silmadega Gerlit. Teda polnud nii raske leida, Gerli kandis kuumasi roosasi sukkpükse koos heleda valge särgiga. Ta isegi pani roosa peavõru juustesse!
Kiirelt põikles ta tüdruku juurde.
"Gerli!" hõikas poiss. Tüdruku oli kuulnud teda ja pööras ümber koos suurte pisara silmadega.
"Kevin... Ma...Tule minuga!" sosistas ta, pärli pisarad voolamas mööda ta põske. Kevin vaatas Gerlile kavalalt otsa, tõmbas ta järsult enda vastu ja suudles teda kirglikult.
"Sorry, kuhu?" küsis poiss. Vastuseks sai poiss ainult tüdruku minestamise tema käte vahel. Ta tegutses kiirelt, haaras Gerli sülle ja lidus medõe poole koos temaga. Ta kõndis kiirsammul õe juurde aga poolel teel ärkas Gerli üles.
"Oled üleval nüüd? Enam ei minesta?" noris Kevin muiates. Tüdruk ainult vahtis teda suurte silmadega, hingates sügavalt.
"Kas tead, kui ma oleks teadnud et sa minestada tahad, oleks ma sind hiljem suudelnud" ütles poiss tõsiselt, vaadates tüdrukule silma. Gerli ainult piiksus kui põsed tulipunaseks läksid.
"Ma... Kevin... um..." kokutas ta närviliselt, mängides oma juustega. Järsult viskas ta oma käed ümber poisi kaela ja kallistas tugevalt.
"Satõestitõestimeeldidmullepaljuheadsõbrapäevajakassaoleksidmuvaletine?" vuristas Gerli ülikiirelt talle kõrva. Ta ainult muigas ja suudles teda uuesti.
"Kas see vastab su küsimusele?" küsis ta. Tüdruk pilgutas silma talle, ta põsed õhetasid ja ta noogutas. Kevin naeratas natuke kui Gerli ta kaelale musi tegi.
"Kas sa tunned end nüüd paremini?" küsis Kevin tüdrukult. Gerli hammustas huulde ja noogutas.
"Emm... Aga... Kui see pole palju tüli... kas, um... kas s-sa-"
"Sa tahad ikka et ma kannaks sind?" lõpetad Kevin tüdruku lause. Tüdruk piiksatas jälle ja noogutas, punastades tüdrukult.
"Mhm..." sosistas tüdruk, kallistades poissi oma väikeste kätega.
"No see ei ole võimalik" torises Joe nende kõrval. Gerli ja Kevin hakkasid vaid naerma sellepeale.
"Kallis Joe, kõik tüdrukud ei tahagi sind, Kevin on palju kobedam ja parem kui sina" ütles tüdruk Joele otsa vaadates, Joe vihastas ja lahkus nende juurest. Kevin ainult naeratas ja need kaks jätkasid oma teekonda medõe juurde. Blond naeratad kui tundis Gerli huuli oma põsel korraks.
"Head sõbrapäeva, Kevin..." ütles tüdruk rahulolevalt.
Take that Joe, jeah!
Pealkiri: Valetine's Day (one-shot) 
20/2/2010, 21:17