A walk to remember

Paar aastat tagasi oli see film viimse fraasini peas. Enam pole tükk aega vaadanud. 12 olin vist, kui selle avastasin... üks sõbranna rääkis, et hea film. No ma siis vaatasin ka... ja lihtsalt armusin sellesse. (:

Pole sõnu.

Raamat on ka hea.

Haha.
Armas film oli... nutsin silmad peast.

pisar tuli silma jaa... olen paar korda näinud seda, ükspäev vaatasin uuesti ja ikka ei saanud pisaraid eemal hoida :)

ühe korra olen näind, ja ainus, mis ma sellest mäletan on see, et see meeldis mulle koohuutaavalt.

Kõige lemmikum koht on see, kus Mandy laulab seal etenduses ja siis see poiss suudleb teda

Paar aastat tagasi, kui ma seda esimest korda nägin, tahtsin seda koos emmega vaadata. Issi tahtis midagi muud vaadata. Ütles meile, et "Ah, nagunii on mingi mõtetu jama..."
Veensime(ee... sundisime...) teda siis meiega koos seda filmi vaatama ja kui see film ära lõppes ütles ta: "See oli ikka kuradima hea film!"

Mul hakkavad pisarad jooksma siis, kui Landon on teada saanud, et Jamie'l see haigus (leukeemia?) on ja ta oma isa juurde läheb (kes on vist arst)... Minu meelest see koht on tegelikult nii armas.

Ma ei mäletagi enam, millal mina nutma hakkasin... Ma isegi ei mäleta, kas ma teadsin ennemalt, et tüdruk haige v ei... Sõber rääkis sisust... mingi aeg käis klick, miks nii... aga ma ei mäleta, kas filmi vaadates v enne seda. Aga filmi lõpus nutsin ma alati... nii esimesed kakskümmend korda. Edasi suudan juba nutmata vaadata.

(Ja see 20 korda pole liialdus. On filme, mida ma olen vaadanud iga päev nii 2-3 korda. Tuhkatriinu lugu sai päevas kogu vaba aja vaadatud... Võlutud Ellat vaatasin kunagi mitu kuud järjest reede öösiti. Titanicut olen vaadanud reede õhtuti mitu nädalat järjest... Kui Potteri maania oli, siis sai paar nädalat jutti iga päev mõlemat osa vaadatud (esimesed kaks). Mul olid need vahepeal viimse repliigini peas. )

Aga nt "Klassi" puhul mäletan ma täpselt, millal nutma hakkasin. Film oli jõudnud pool tundi kesta. Aga see oli lihtsalt nii jube, mida see poiss läbi pidi elama, et ma töinasin juba algusest peale.

Ma üritan vältida teleka ees nutmist, kui mu vanemad kodus on aga kui ma olen üksi, siis võtan vabalt.
Mul on siiani meeles, kui ma mingit filmi vaatasin, hoidsin nuttu tagasi ja kugistasin lusikaga sokolaadi jäätist. Aga see ei aidanud

Tubli, Ines.

Ma üldiselt nutmist ei häbene... pere ees. Vaatasin enda toas Silda Terabithiasse. Ja siis nutsin täiega. Nagukõva häälega ja isa tuli hirmunult vaatama, et mis toimub... Ma siis selili põrandal kott-tooli peal, täiega nutan... arvutiekraanil poiss nutab... Teda ajas naerma hoopis.

Ma pole ÜLDSE emotsionaalne inimene, ma ei naera ja ei nuta niisama aga selle filmi ajal tuli ikka päris palju pisaraid silma.

Ma vaatasin ka eelmisel nädalal (vist) selle filmi ära. Ja ma teadsin, et ma hakkan nutma, sest ma alati hakkan See on lihtsalt üks mu lemmikuimaid filme.

Leidsin ka lõpuks aega, et ära vaadata. Pisaraid valama ei hakanud, aga NIIIIII kurb oli. -.-

Meeldis, et matuseid ei näidatud.

Mulle ei meeldinud. Ebasiiraks ja ettenähtavaks jäi (A). Gee, kui palju filme on tehtud bad boy'st ja good girlist. BB&GG :D
Ka asjaolu, et see tsikk tulihingeline usklik oli tõmbas viis suurt miinust filmile taha. Raske on vaadata ajupestud inimesi. Atheist talking

Kas keegi teab kust seda raamatut tellida/osta saab? Otsin igalt poolt, kuid on kas välja müüdud või ei leia. Ehk keegi oskab aidata. (:

Kriso.ee
Enamus raamatud odavad, kohaletoimetamine tasuta. Mingi nädala-paariga saab kätte.