Niiii, mul sõbrants tegi veits pahandust ja nuuskis kuskilt õiged vastused välja (hihi. ja jah, need on netis olemas, meil direktor ütles, et nad alles kell 1 saavad need vastused netist ja siis hakkavad kontrollima).
ja nüüd teen mina veits pahandust ja kopin need teile, et teil kergem hakkaks:D
1.1. ülesanne
Loe tekst läbi ning vasta selle põhjal küsimustele. Iga õige vastus annab 1–2 punkti. Kokku on
võimalik ülesande eest saada 18 punkti.
1. a) Kes õpetajatest mõjutas kõige rohkem autori maailmapildi kujunemist? (1p)
Kõige rohkem mõjutas autori maailmapildi kujunemist õpetaja Aleksander Valsiner. Õigeks
lugeda ka vastus loodusteaduse või bioloogiaõpetaja. Õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0
punkti. Õpilane saab punkti, kui ta on kirjutanud vähemalt õpetaja perekonnanime. Kui õpetaja
nimi on kirjutatud valesti, siis õpilane punkti ei saa (0 punkti).
b) Kuidas ta seda tegi? Too kaks näidet. (2p)
Ta tegi seda (1) huvitava aineõpetuse kaudu; (2) suhtles õpilastega, tundis nende käekäigu vastu
huvi; (3) andis raamatuid lugeda; (4) arutas ühiskondlikke probleeme; (5) korraldas loodusmatku;
(6) asutas loodushuviliste õpperingi; (7) tutvustas loodust, õpetas seda tajuma; (
vestles
õpilastega raamatutest; (9) tal olid värsked ideed. Kumbki õige vastus annab 1 punkti, vale vastus
0 punkti. Kokku on võimalik ülesande eest saada 2 punkti.
2. Milliseid praktilisi ülesandeid lahendati psühholoogiatunnis? (1p)
Psühholoogiatunnis määratlesid õpilased enda temperamenti. Õige vastus annab 1 punkti, vale
vastus 0 punkti.
3. Kes tekstis nimetatud isikutest on saanud tuntuks keeleteadlasena? (1p)
Keeleteadlasena on saanud tuntuks Johannes Aavik. Õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0
punkti. Kui õpilane on nime õigekirjas eksinud, siis ta punkti ei saa. Õpilane saab punkti, kui ta on
kirjutanud vähemalt keeleteadlase perekonnanime.
4. Mis köitis autorit võõrkeeleõpingute juures? Nimeta vähemalt kaks asjaolu. (2p)
Autorit köitis keeleõpingute juures see, (1) et esialgne keeleline kaos hakkas selginema; (2) et ta
tabas keelele ainuomaseid seaduspärasusi ja süsteemi piirjooni; (3) et ta hakkas mõistma sõnade
tagamaid; (4) et ta puutus kokku sõnade lõputu paljusega; (5) et ta võis õppida surnud keelt, mis on
elusast elusam. Kumbki õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti. Kokku on võimalik
ülesande eest saada 2 punkti.
5. Milliseid eesti kirjanike luule-, proosa- ja draamateoseid autori kooliajal tundides käsitleti?
Nimeta üks luulekogu, proosa- ja draamateos. (3p)
Luulekogu – „Tuulemaa”
Proosateos – „Mäeküla piimamees”
Draamateos – „Libahunt”
Iga õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti. Kokku on võimalik ülesande eest saada 3
punkti. Õpilane ei kaota punkte, kui ta on jätnud jutumärgid panemata.
6. Millel põhineb Gustav Suitsu luule mõju lugejale? (2p)
Gustav Suitsu luule mõju lugejale põhineb huvitavatel ja ammendamatutel kujunditel. Kui õpilane
on nimetanud huvitavaid ja/või ammendamatuid kujundeid või ainult kujundeid, siis saab ta 2
punkti. Vale vastus annab 0 punkti.
7. Keda õpetajatest on iseloomustatud? Täida tabel. (3p)
Õpetaja iseloomustus Õpetaja nimi
Tark ja haritud, tajub kunsti peensusi, armastab moodsat kirjandust. Bernhard Sööt
Innukas ja vaimustunud, tunneb huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Aleksander Valsiner
Meeldiv ja poolehoidu äratav, oskab õpilaste tähelepanu võita. Alma Klauren
Iga õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti. Kokku on võimalik ülesande eest saada 3
punkti. Õpilane saab punkti, kui ta on kirjutanud vähemalt õpetaja perekonnanime. Õpilane ei saa
punkti, kui ta on eksinud nime õigekirjas.
2
8. Tõmba õigele vastusele joon alla. (1p)
Sangviinik on
äge ja kuumavereline inimene;
elav ja anderikas inimene;kurvameelne ja tundeline inimene;
pikaldane ja loid inimene.
Õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti.
9. Tõmba võrdlusele joon alla. (1p)
Määratleme enda temperamenti, nagu oleks valik võimalik.
Õpetaja aitab mõista nii luulet kui ka muud kunsti.
Ladina keel on nagu mägi.Õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti
10. Tõmba õigele vastusele joon alla. (1p)
Selle teksti puhul on tegemist
novelliga;
ballaadiga;
memuaaridega;draamaga.
Õige vastus annab 1 punkti, vale vastus 0 punkti.
TEINE ÜLESANNE (mis mul pekki läks:S:D)
Väide Tõene Väär
1. Eestis toimis turumajandus juba aastatel 1990–1991. VÄÄR
2. Paljusid kaupu sai 1991. aastal osta talongide alusel. TÕENE
3. Rahareformist möödub tänavu 15 aastat. VÄÄR
4. Eesti raha on tänaseni seotud Saksa margaga. VÄÄR
5. Tasakaalus riigieelarve tähendab kohustust kulud ja tulud tasakaalus hoida. TÕENE
6. Enne rahareformi tahtsid paljud inimesed liigsed rublad kauba vastu vahetada. TÕENE
7. Põhiseaduse rahvahääletusest võtsid osa kõik Eesti elanikud. VÄÄR
8. Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi presidendiks 1992. aastal. TÕENE
9. Lõpliku otsuse, kes saab presidendiks, tegi 1992. aastal valitsus. VÄÄR
10. Tiit Vähi juhitud valitsuse tegi tugevaks see, et sinna koondati peamiselt
poliitikud. VÄÄR
11. Konverteerima tähendab valuutat kehtestatud kursside alusel ümber arvestama. TÕENE
12. Inflatsioon on raha ostujõu kunstlik kasvatamine. VÄÄR
GRAMMATIKA ESIMENE ÜLESANNE
(1)
Mustjõest/Must jõest on leitud (2) poole teise meetrise/
pooleteisemeetrise (3) läbi
mõõduga/
läbimõõduga tammetüvesid. Jõe nimigi usutakse pärinevat sellest, et veevool (4)
alailma/ala ilma uusi mustunud tüvesid (5)
päevavalgele/päeva valgele toob. Musta tamme on leitud
ka (6)
Pärnu jõest/Pärnujõest. Seda loetakse (7)
väärispuiduks/vääris puiduks. Metsamehed
rajavad tammemetsi igal aastal juurde. Tammetõrusid aitavad maha külvata ka pasknäärid. Pasknäär
on (
haki suurune/
hakisuurune lind kena (9)
sinisekirju/sinise kirju tiivaservaga. Ta ahmib kuni
üksteist tõru noka vahele. Viimasel tammetõrul tekib (10) kadumis võimalus/
kadumisvõimalusjuba (11) lennuajal/
lennu ajal. Pasknäär topib tõrusid (12)
ükshaaval/üks haaval puujuurte vahele
või peidab (13)
niiskevõitu/niiske võitu sambla alla. Nii töötab lind (14) päevadekaupa/
päevade
kaupa. Tammiku (15)
üleskasvatamisel/üles kasvatamisel tuleb näha (16)
palju-palju/palju palju
vaeva. Kui noor tammeke pea mullast välja pistab, asuvad (17) temapoole/
tema poole tormi jooksma
jänesed ja põdrad. Juba (18) Rootsi aegses/
Rootsi-aegses „tammemääruses” on kirjas (19)
lisanõue /
lisa nõue, et pärast istutamist tuleb (20)
puuhakatist/puu hakatist hooldada seni, kuni metsloomad
talle enam häda ei suuda sünnitada.
TEINE ÜLESANNE
2.3. ülesanne
Asenda sõnaühend sama sisu väljendava tuletisega. Tuletise moodustamisel kasuta sulgudes
antud liidet. Iga õige ja veatu vastus annab 1 punkti, vale ja/või vigane vastus 0 punkti. Suure ja
väikese algustähe eksimusi hindamisel mitte arvestada. Kokku on võimalik ülesande eest saada 5
punkti.
1. fööniga kuivatama Pärast vanni hakkasin juukseid föönitama (-ta).
2. rüütli moodi Meid hämmastas poisi rüütellik (-lik) käitumine.
3. perekondade kaupa Kontserdile tuldi perekonniti (-ti).
4. vatitaolised Taevas sõuavad vatjad (-jas) pilved.
5. Tallinna elanikel Tallinlastel (-lane) on alati kiire.
KOLMAS ÜLESANNE
Vali õige ülivõrde vorm ja kirjuta see lausesse. Iga õige ja veatu vastus annab 0,5 punkti, vale ja/või
vigane vastus 0 punkti. Kokku on võimalik ülesande eest saada 5 punkti.
1. Marek on kõige tublim mees, keda ma tunnen.
2. Mati on meie kooli pikim poiss.
3. Läbi metsa on külani lühim tee.
4. Olen õnnelikem inimene maailmas.
5. See oli kõige karmim karistus, mille ta eales oli saanud.
6. Kelle riided on kõige märjemad?
7. Tänavune oktoober oli viie viimase aasta külmim.
8. Meie aia kõige hapumad õunad kasvavad teeäärsel puul.
9. Tänane öö oli eelmistega võrreldes kõige vilum.
10. 24. juuli oli selle suve kuumim päev.
NELJAS ÜLESANNE
1. Marie pannakse mängudes sageli vahekohtunikuks, keda tuntakse õiglase
tüdrukuna. VALE
2. Kõrvemaa looduskaitsealal matkates, mis asub Kesk-Eestis, õppisime tundma
nii sootaimestikku kui ka erinevaid maastikuvorme. VALE
3. Pirnipuu, mis rohket saaki kandis, on alles kolm aastat tagasi istutatud. ÕIGE
4. Helkurita maanteel käinud noormees hukkus. VALE
5. Andres küsis Liisilt, kuidas ta homme linna kavatseb minna. ÕIGE
VIIES ÜLESANNE
2.6. ülesanne
Vali õige vorm ja kirjuta see lausesse. Iga õige ja veatu vastus annab 0,5 punkti, vale ja/või vigane
vastus 0 punkti. Kokku on võimalik ülesande eest saada 5 punkti.
1. „Kiiremini!” hüüab pealik.
2. Järgmisel hetkel tuuakse sisse uus vang.
3. Vahialune pannakse pealiku ette seisma.
4. „Ma olen taotlenud enda vabastamist!” teatab vang rahulikult.
5. Need silmad ei oska peljata.
6. „Juba mitmendat päeva vaen ma, mida sinuga peale hakata.”
7. „Kauaks mind vangi jäetakse?”
8. „Ma laseksin sul minna, sest töötada sulle meeldib.”
9. „Ära joosta pole sa ka proovinud – sul nagu polekski õiget süüd.”
10. „Kui kästakse, võin ka seda teha,” on vangil kohe vastus valmis.