Any moment, everything can change...

Muide, kui vana Cat üldse on? (Võibolla sul on eelmistes osades mainitud, aga ma olen nii laisk ja ei viitsi otsida)

Cat on 17 :)
Juhuu, uus lugeja



Markus ei olnud valetanud, Liz'i juurde oli tõesti lühike maa. Ma ei jõudnud veel ringigi vaadata, kui juba kohal olime. Markus hüppas auto peatudes sellest välja ja tormas minema. Veider.. Panin käe ukselingile, kuid mõtlesin siis ümber. Ma arvan, et mind pole sinna segama vaja. Üritasin märkamatult Tylerit ja Balt'i vaadata, kuid see vist ei õnnestunud eriti, kuna nad mõlemad pöörasid järsku pilgud minule. Tundsin, kuidas ma näost punaseks värvun ja pöörasin pilgu aknast välja. Markus tuleb tagasi... mõtlesin kui nägin tumedapäist poissi autole lähenemas. Üllatavalt aga ei astunud ta autosse sisse, vaid koputas hoopis juhiaknale. Tyler lasi akna alla ja kuulas Markust.
"Kuule. Ma jään siia. Tulen homme koos Liz'iga tagasi. Või tuled järgi?"
Tyler mõtles natuke
"Pigem oleks parem, kui sa Liz'iga saaks."
Markus noogutas ja vaatas siis mulle otsa
"Viige siis Cat otse koju, eks?"
Tyler irvitas
"Ei tead, me tõmbame ta kusagil metsa vahel läbi."
Markus oli millegi pärast naljast kaugel
"Sa tead küll, mida ma mõtlesin."
Ta vaatas hoiatavalt veel korra oma venda ja siis mind.
"Sina, Cat, pea meeles, mida ma ennem rääkisin."
Ma noogutasin ja Markus pöördus minekule. "Et siis nägemiseni."
"Tsau" Hmm... Miks ma ainuke olin, kes vastas?
Tyler tõmbas kummide vilinal kohalt minema, nii et ma hoidsin hirmunult ukse käepidemest kinni. Jälgides kuidas puud mööda vilksatasin otsustasin heita pilgu spidomeetrile. Samal hetkel kahetsesin oma otsust. 140...150...160...170... mis ta üritab meid ära tappa?? Panin igaksjuhuks silmad kinni ning ei lasknud uksest lahti. Mind tõi transist välja kellegi hääl.
"Kardad w?"
Avasin silmad ja märkasin, et Balt vaatab mulle otsa.
"Ei, kohe üldse mitte. Ma olen ju metsikult harjunud, et sõidetakse 170 km/h, mingil täiesti suvalisel teel!"
Ma teadsin, et valan oma hirmu hetkel Balt'i peale välja, kuid mind ei huvitanud see eriti. Minu üllatuseks hakkas ta vaid naerma ja lausus Tylerile
"Hei kuule, võta hoogu maha, su venna sõbranna annab otsad muidu"
Nägin peeglist,et Tyler muigas ja pidurdas veidike.
"Balt viskan su ennem ära, me oleme lähedal"
"Võid küll jah" vastas kõnetatav ja Tyler tegi järsu pöörde vasakule. Sõites 200 meetrit edasi ning siis peatudes. Ringi vaadates leidsin, et me oleme üsna samas kandis, kus eile olime Markusega kõndinud. Maja sissesõiduteele oli pargitud mulle tuttav must Mersu. Aga maja ise oli vägev... Seal oleks võinud vähemalt 3 perekonda elada ja pigem meenutas see mõisa... Balt väljus autost ning enne ukse kinni löömist sõnas
"Eks siis millalgi näeb jälle. Oli meeldiv tutvuda Cat."
Ootasin ,et Tyler sõitma hakkaks, kuid ta pööras end minu poole
"Tule istu ette, mul on imelik muidu"
Neelatasin ning avasin autoukse...




Niih, imelik osa tuli Aga tegelt ma tahtsin küsida, et mis arvate, kas teen Tyleri vampiiriks või mitte?

tee
ma ka siin avastasin selle jutu, aga mulle meeldib see

Jeii, uus osa.
Ma armastan seda juttu ülekõige!
Eii, ära tee Tylerit vampiiriks, las ta olla lihtsalt mingi ülikõva bad guy.
Ja uut osa tahaks ka hästiruttu (HOMME näiteks)

Kohe praegu võib ka
Meeldis :)

Kuna uut osa saab??
Ma ei jõua enam ära oodata!

Tõesti väga hea
UUT

Tegelt mind tuleks natuke peksta . Ma lihtsalt pole viitsinud vahepeal uut osa kirjutada...


Istusin siis ette Tyleri kõrvale ja panin turvavöö kinni. Arvestades tüübi sõiduviisi, oli see vist ainuõige asi, mida teha. Piidlesin teda silmanurgast natuke aega ja ehmatasin järsku kui ta pead keeras ja mulle otsa vaatas. Pöörasin pea kõrvale, kuid mulle ei jäänud märkamatuks tema muie.
"Noh, mida Markus sinust mulle rääkis?" lõhkus vaikuse tema hääl
Neelatasin. Jah, ma täiega ütlen sulle, et su vend rääkis, et sa oled ohtlik ja teistsugune. Nii et mulle jäi mulje, et sa oled maniakk. "Eee... Midagi erilist."
Tyler aeglustas pisut ja vaatas mulle uuesti otsa
"Millegipärast ma ei usu sind."
Pöörasin pea kõrvale ja vaikisin, poiss jätkas
"Ma arvan, et ta hoiatas sind, eksju?"
Võpatasin ja vahtisin talle uskumatult otsa, kuid olin endiselt vait. Nüüdseks oli Tyler aeglustanud auto juba seismiseni. Ta vajutas ohutuled vilkuma ja jätkas
"Õigesti tegi. Ma olen näinud, kuidas sa mind jälgid..."
Äkki kummardas ta mulle lähemale, nii et meie nägude vahe oli vaid mõned sentimeetrid. Ma olin kindel, et kui ta kohe kaugemale ei lähe, siis ma saan infarkti, kuna mu süda peksis nii kõvasti ning nii tugevalt. Ta vaatas tükk aega mulle otsa ja sõnas vaikselt
"Kui sa oled tark, hoiad minust eemale..."
Seda öelnud, eemaldus ta, võttis ohutuled pealt ning kihutas kohalt. Mulle ei jõudnud alguses isegi kohale mis ta ütles, seda enam, et avastasin, et mingist hetkest olin hinge hakkanud kinni hoidma. Järsku sain tema ütlusest aru, kuid ei öelnud sõnagi. Selle asemel olin vait, kuni Tyler tänavate rägastikus sõeludes minu majani jõudis. Ta peatus selle ees ning ei vaadanud mulle isegi mitte otsa. Ta oli pinges, seda oli näha sellest, kuidas ta roolist kinni hoidis. Üks käsi roolil, teine käigukangil, valmis kohe edasi kihutama. Kuidas ma saan temasse mitte armunud olla... Vaatasin veel korraks enne autost väljumist tema poole.
"Ma ei taha tark olla"
Lõin ukse kinni ja siirdusin oma välisukse juurde. Kuulsin, kuidas minu taga auto liikuma hakkas, kui keelasin endal tagasi vaadata. Alles maja ust avades vaatasin, kas Tyler sõitis samuti koju. Eip. Tema auto tuled paistsid kaugel eemal ristmikul. Suunatuli näitas vasakule pööret...
Kui voodisse jõudsin - ehk siis kõik õhtused protseduurid olid tehtud, tabasin end mõttelt. Mida ma teen? Mul oli kutt just... Miks ma temasse armusin? Miks? Ma ei saa nii... Ma pean ta unustama. Seda enam, et mina talle ei meeldigi... Unusta ta!!! Nende mõtetega uinusin.


Tuli lühike, aga ma üritan varsti (homme ehk) uue teha :)

"Noh, mida Markus sinust mulle rääkis?" lõhkus vaikuse tema hääl
peaks olema et "mida Markus minust sulle rääkis?"

aga superhea.
ootan uut, ja kiiresti paluks

Oih, jah, viga tuli sisse Kiiresti kirjutamise värk

Kui hommikul ärkasin, olin eilse peaaegu unustanud. Või noh, vähemalt niikauaks, kui aknast välja vaatasin ja avastasin, et Tyler peseb hommikul kell 9 oma maja ees autot. Normaalne. Jälgisin üsna pikalt seda. Vähemalt niikaua, kuni ta vooliku kinni keeras, autosse istus ja minema sõitis. Nojah. Ausõna, selles kutis on midagi, mis mind lihtsalt tõmbab. Niisama lihtsalt. Ma pole elu sees nii kiiresti armunud kui temasse... Veider.
Igatahes, läksin pesema ja siis allakorrusele kööki. Seal avastasin, et ema oli jätnud köögilauale kirja, et tal läheb täna tööl kauem ja et Matt on temaga kaasas. Nojah, aina paremaks läheb... Tegin hajameelselt endale hommikusööki, mille hulka kuulus üks praetud muna ja paar võileiba. Muna ma lasin muidugi kõrbema veits, arvestades seda, et mõtlesin ühele teatud isikule. Olin just lõpetamas viimast võileiba, kui helises uksekell. Hmm, huvitav kes see on???
Läksin siis uksele vastu ja leidsin, et hommikused külalised on Liz ja Markus. Nad kah nii vara üles saanud... Avasin neile ukse ja kutsusin nad sisse. Kui neile kohvi tegin, viisin nagu muuseas jutu Tylerile.
"Ou, Markus. Su vend on päris segane w? Ta pesi hommikul kell 9 autot..."
Markus piidles mind kahtlevalt, aga otsustas vist lõpuks, et see ei olnud ohtlik küsimus.
"Ta ongi selline. See auto on talle rohkem kui elu..."
"Jajah. Mõnikord tundub, et kui ta oma naisi ka nii palju hoiaks, kui seda autot, siis oleks ta juba ammu abielus." täiendas teda Liz.
Noogutasin ja valasin sõpradele kohvi. Tundub, et mul pole lootustki...[/i]
"Tal on nagu palju naisi w?"
Nüüd märkasin Markuse silmis seda ohtlikku pilku, mis tähendas, et kui ma pärimist ei jäta, saan veel ühe loengu teemal kui ohtlik Tyleriga suhtlemine ikka on. Sellegipoolest otsustasin riskida ja oma küsimusele vastuse saada. Tulemuse saavutamiseks pöördusin Lizi poole, kes turtsatas
"Palju? Noh, ütleme nii, et liiga palju isegi. Umbes nagu iga päev uus vms. Markus ei mäleta mõnikord isegi nende nimesid..."
Siinkohal segas aga Markus vahele
"Liialdus Liz. Igatahes, vahetame teemat. Mis täna plaanis siis?"
Pööritasin silmi, aga vastasin siiski. "Ei tea. Äkki läheks välja?"
Nad nõustusid, ning me suundusime õue.

Nüüd siis selline :) Kirjavigade eest ei vastuta. Toas on kottpime ja ma ei viitsi tuld põlema panna

ja hea. täna uus osa, EKS?

nääh, kuna uut osa saab? ma olen üks kannatamatu inimene.
muide, see mu lemmikjutt, niiet ideaalis peaksin ma iga päev ühe osa saama
Eitee Tyler´ist vampiiri.
Jaa nüüd hästipalju actionit ka!
Niiet, UUT!!!

Ma ikkagi ei oska Tyleri suhtes seisukohta võtta

Kui välja jõudsime avastasin, et üle ootuste säras õues päike. Võtsime suuna pargi poole ja olime just sõiduteele astumas kui Tyleri Bemm meil tee ära lõikas. Markus vaatas teda üllatunult kui kutt akna alla lasi. Tyler vaid naeratas ja sõnas
"Oo mu kallis vennake , ehk lased mul endaga paar sõna nelja silma all rääkida?"
Markus noogutas ja kõndis ümber auto, et sellesse istuda. Mina ja Liz jäime kahekesi. Vaatasin tüdrukut küsivalt, kuid too vaid raputas pead ja ütles
"Lähme istume parki, küll Tyler ta varsti tagasi toob."
Järgnesin Lizile ja me istusime samale pargipingile, kus ma paar päeva tagasi Markust oodates istunud olin. Mõnda aega olime vaikselt, siis küsisin
"Mis sellist asja juhtub sageli w?"
Liz mõtles natuke aega enne kui vastas
"Ma ei tea... Me oleme Markusega koos olnud suve algusest alles ja ma pole ta venda eriti tihti näinud. Vb see on nende puhul normaalne..."
Noogutasin ja esitasin kõhklevalt järgmise lause
"Tyler tundub üsna keeruline isiksus..."
"Ta ongi. Markus ei räägi temast kunagi eriti pikalt... Ta nagu varjaks midagi, mis puutub Tylerisse. Alati kui jutt läheb tema peale, jääb Markus varsti vait. Põhiliselt õhkub temast sellist salapära ja midagi imelikku... Midagi, mis tundub nagu kurjus, aga pole päris see..."
Kui tüdruk lõpetas, vaatas ta ehmunult ringi, otsekui kontrollides, ega keegi pealt ei kuulanud. Vaikisin veidike ja seedisin seda, mis Liz rääkis. Kummaline... Tema ümbert õhkub tõesti kurjust, aga asi pole temas... Ta pole kuri, ma tean seda..
Kuuldes mingit häält, vaatasime mõlemad Liziga samas suunas. Märkasime, et Markus kõnnib väga rõhutatul sammul meie juurde. Ta ei lasknud meil küsimusi esitama hakata, vaid viipas käega, et me vaikiksime ja kõndis otse minu ette. See oli creepy. Ma kujutan ette, et ma neelatasin kuuldavalt. Ta alustas vaikselt kõnelust
"Ma ei tea, mida sa eile mu vennale tegid või mis ütlesid, aga ta tahab sinuga kokku saada. Palun, jumala eest, ära saa mu vennaga lähedaseks. Sa oled tore tüdruk ja ma ei taha, et sinuga midagi juhtuks. Tyler ootab sind minu maja ees, mine ja räägi temaga. Kohe."
Tema viimane sõna tundus nagu käsklus, seega ma viipasin Lizile ja astusin pargi väljapääsu poole. Olin vaevu jõudnud viis sammu astuda, kui Markus mind hõikas.
"Cat!"
Pöörasin pead ja vaatasin poissi küsivalt. Markuse silmis oli midagi kummalist. Hirm? Võibolla. Kahetsus? Vist jah. Viha? Ei, vist mitte. Kurbus? Natukene... Midagi imelikku igatahes. Poiss vaatas mulle otse silma
"Ole palun ettevaatlik..."
Noogutasin ja naeratasin, näidates talle, et kui mina ei muretse, pole ka temal põhjust muretseda. Tgelikult lõi mu süda vist koolibri südame kiirusega. Ma ei teadnud mida arvata, kuidas käituda. Kõndisin poiste maja poole ja kuulsin juba eemalt bassilööke, mida teadsin tulevat Tyleri autost. Ja seal see oligi... Hinga, Cat, hinga... Kõndisin autoni ja istusin sellesse. Minu ja Tyleri pilgud kohtusid vaid hetkeks, siis libises üle ta suu muie
"Sa tulid"
Tajusin oma hääle värinat, kui vastasin
"Jah"
Poiss vaatas mind korra veel kui auto käivitas ja kohalt sõitis
"Väga hea..."


Seekord siis selline :)

njämmi:)
oeh, Tyler (L)
Aga palun eitee teda vampiiriks. Muidu tuleb jälle mingi vampiirijutt. Videvikust piisab täiesti. Ausalt kohe.
Las ta olla mingi eriti mõnusalt paha poiss, sääne kuritegeliku taustaga jävärki.
Niiet vampiiriks eitee siis jah !?!?! (A)
Aga üldiselt on see lihtsalt üli super hea jutt.
Ja homme uus osa, eks? Tee mind palun õnnelikuks

Aww, supernumpsik.
Uut :)
Tyler vampiiriks... Mõnes mõttes hea mõte, mõnes mõttes mitte.

TAHAN UUT TEGELIKULT!

Okei, ma niikaua ei tee vihjeid Tyleri olemuse suhtes, kuni ma otsustanud olen

Sõitsime vaikides linnast välja. Ma julgesin paar korda ka poisi poole piiluda, kuid tema näol oli imelik ilme, mis veidike hirmutas, seega jätsin järgi ja vaatasin teed. Mul polnud õrna aimugi, kuhu me lähme või miks me lähme. Markus oli vaid öelnud, et Tyler tahab minuga rääkida... Poiss peatas auto ühe jõe ääres ja viipas mulle, et ma järgneks. Sõnagi lausumata juhtis ta meid läbi metsa sillani, kus lõpuks peatus.
"Ma tulen vahel siia, kui mul närvid läbi on..." lausus ta vaikselt ja ootamatult
"S-sul on praegu närvid läbi?" vastasin arglikult. Poiss seisis seljaga minu poole ja vaatas vett.
"Jah."
"Tahad sa sellest rääkida?" Järsku tundsin vastapandamatut soovi teda kallistada. Mnjah. Kõigi eelduste kohaselt teeks ta mingi karate liigutuse ja viskaks mind vette. Või siis midagi muud...
Ta ei pööranud end ümber, kuid vastas ometigi.
"Asi on keerulisem kui sa arvad... Räägime parem sinust"
"Minust? Nagu minust oleks midagi rääkida." naersin närviliselt.
Tema järgmine liigutus ehmatas mind. Kutt nimelt pööras end ringi ja oli mõne hetkega minu ees. Tundsin kuidas mu süda jälle pekslema hakkas. Oh need silmad...
"Nalja teed? Alustame näiteks sinu eilsest viimasest lausest mulle"
Punastasin ja vaatasin maha "Mis sul sellest lausest?"
Ta vaatas mind, nagu ma oleks mõnest teisest dimensioonist "Mis mul sellest lausest..." Tyler naeris korra.
Ma noogutasin ja suunasin pilgu kaskedele tagaplaanil
"See lause tähendas seda, et ma ei taha sinust eemal olla."
Huvitav kas ma olin juba piisavalt tumepunane näost... Ma ei julgenud isegi Tyleri poole vaadata, kartes, et too naerab mind välja.
Järsku kuulsin tema häält, mis sõnas pehmelt "Cat, vaata mulle otsa palun."
Tõstsin kartlikult pilgu ja uppusin jällegi tema silmadesse, kui ta jätkas
"Sa ei kujuta ette, kuidas see lause mulle praegu mõjus... Seda oli nii hea kuulda... Juba too esimene kord kui Markus mind teile teise linna otsa järgi kutsus ja ma sind nägin, oli mul tunne, nagu oleks sind alati oodanud..." Tüüp muigas "Oleks ma romantik, ütleks ma, et see oli armastus esimesest silmapilgust... Aga ma ei ole. Cat, minuga on ohtlik koos olla... Sul pole õrna aimugi, millisesse ohtu ma sind panin praegu. Ma olen isekas omakasupüüdlik idioot... Aga ma tegin seda vaid selleks, et... Vahet pole."
Ma ei tea, kust ma selle julguse võtsin, aga ma astusin talle lähemale ja tõmbasin sõrmega üle ta kaela. Nägin kuidas ta võpatas ning laususin.
"Mulle ei loe sinu ja Markuse pidevad epistlid teemal, kui ohtlik on Tyler. Mind ei huvita. Ma tunnen, et mul on sinuga hea ja muud ma ei tahagi..."
Poiss tegi sellise näo, nagu ma oleks teda jalaga löönud ja eemaldus, istudes jõe kaldale.
"Ma lihtsalt ei taha, et sinuga midagi halba juhtuks..."
Ma järgnesin talle, libistades käe ümber tema
"Ärme räägi sellest. Palun. Ma lihtsalt tahan seda hetke nautida."
Ta vaatas mind hetkeks, ning naeratas, pannes käe ka ümber minu...




Et siis selline veidike igav osa tuli :) Aga vähemalt ma kirjutasin

Üüüh, I like it. A lot.
Aga, Tyler on ohtlik ju! Ja Cat on suht loll.

oeh.
Sõnatu.
Mulle isiklikult lõpp eriti ei meeldinud, liiga ruttu läks säänseks ninnunännu armastuseks.
Aga jutt on siiski super.
Ja ma ei väsi kordamast kui õnnelik ma oleks kui Tyler ei ole vampiir.
Ja veel õnnelikum oleksin ma siis kui uut osa juba lugeda saaks!

Ma ka loen aga mai viitsi kommida..

Aga ma avaldan siis vahepeal oma arvamuse. Liiga Twi.. (ma pole eriline ütleja sest mul mingi hunnik Twi fikke aga noh)

Kõik see, et ta on Cat'i oodanud.. Twi's oli sama lause..

Siis see et ta eemale hoiaks.. Twi..

Ja see et kui sa tark oleks, sa hoiaks must eemale.. Twi..

Ja kui sa Tyler'i vampiiriks teeksid, on asi juba käest ära..

Las ta olla mõni teine siuke olevus.. Kasvõi libahunt enne.
Kuigi praegu ta on küll puhta vampiir.

Sa vist ise alateadlikult kujutad teda vampiirina ette ja siis tulevadki sellised jooned.

Ja no.. kõik see autoga kihutamine ja see oma koht kuhu ta rahunema läheb.. TWIII

Aga nomh..

Uut tahan ikkagist.

Kärolyn kirjutas:

Kõik see, et ta on Cat'i oodanud.. Twi's oli sama lause..

Okei, ei mäleta...

Kärolyn kirjutas:

Siis see et ta eemale hoiaks.. Twi..

Mulle on alati pahad poisid meeldinud Tavaliselt on igas mu jutus üks selline nö paha tegelane, kellest oleks targem eemale hoida XD

Kärolyn kirjutas:

Ja see et kui sa tark oleks, sa hoiaks must eemale.. Twi..

See on küll jah sealt. Aga no kas annaks leida paremat lauset selleks

Kärolyn kirjutas:

Sa vist ise alateadlikult kujutad teda vampiirina ette ja siis tulevadki sellised jooned.

Päris teadlikult lausa XD

Kärolyn kirjutas:

Ja no.. kõik see autoga kihutamine ja see oma koht kuhu ta rahunema läheb.. TWIII

Aga vot selles pole sul õigus :) See täitsa mu enda käitumine, kui kõik üle pea kasvab...

Uue saab... Ee... Homme Kui mul mõni hea idee tuleb...