Dreamer'i luul ja arusaamatud mõtted

Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu! *ulub veidi arvuti taga* Ilus

Puukallistaja

Ma ei oska midagi öelda
sest kindel pole, mida tunnen
ja ma ei taha isegi sellele mõelda,
sest kardan, et hakkab hullem.

Sinu ümber ma kinni haaran,
kauneid mõtteid kallistades mõtlen
süda on täitund armastusega
ja suu ei ole kindel, mida ütleb

Ma ei tea, kas tunned sama
aga miski nii teravalt minust läbi lõikab.
Sinu lähedust ma justkui rohkem vajan
"ma armastan sind" minu sees vaid hõikab.

Näitleja

Näiline ja püüdlik
tahab meeldida ja
üritab selleks kõike
pugeda nahast
naha alla ja nahast välja
aga peab
peab püüdma
olema keegi teine
teisi kõrgemale seadma
süpaatia tekitamiseks
veidi pugeda
nägusid mitmeid
ilmeid tuhandeid
näitleja
sa oled näitleja
nad teavad
sa oled mitmes
mitmes osas ja tükis
mitmes väljendusviisis
ja trükis
sa oled näitleja
näitleja
näitleja

Läbi pisarate vaadata ei saa

Nutan tühjaks maailmamere
aurustugu hirmud ja mured
mul hõõguma võtab vere
kui aiman,et sured.

Selles maailmas
nägemata ja olemata,
kurbuses ja naermata,
nukralt otsides kohta, seda leidmata.

Me teame kõike

Küsi sõbralt
üks küsimus
ära arva vastust
aima mõtet
järjekorras ootamas
tüdimus
aga kulub
kuid väga nõrgalt
vastust ei tule
sest vastust ei ole
ära vasta
ära ütle
vaata
silmad kõnelevad
räägivad ise
küsivad
ning
andestavad

Tiibu lehvitades

Ma tahaksin olla lind
ainult lind
vaadata maailma
tundmata midagi
lootmata midagi
aimamata sedagi
kas tee on õige
või tee on vale
sest ükskõik, mis
kõik on tore.

Nuga selga

Miks teravat valu tunnen
südames, mitte seljas?
NUGA SELJAS
ometi valu peas
valu mõtetes ning kõnedes,
aimamata tegelikku
näen ausust mõnedes.
Vähmalgi määral
sõnavara alanes
paari fraasi võrra
kas lauslollus taganes?

Rõõm näha, et sa vahepeal jälle luuletanud oled Hea nagu alati, mõned vabad riimid on ka kohati päris mõnusad

Kujuta pilti,
et seisad tühjal väljal
sa ei näe põhjust
liikumiseks
hingamiseks
olemiseks

Mis toimub?

Mis siis, kui ühel hommikul ma ei ärka?
Miks peaksin tahtma jätkata.
Mis siis, kui sa sedagi ei märka
et kuskil mujal tahan matkata

Mis siis, kui ma ei taha enam sind näha
Suletud silmil kõndida tahan
miks arvad, et ma ei vaata selja taha
kui hetk tagasi just pöörasin pead.

Mis siis kui mul on kõigest kama
kui miski mind ei lohuta
su sõnad kaunidki jätan maha
sest üksindus mind ei kohuta..

Kuna hetkel on keeruline periood elus, siis saate siin mõnda aega veel depressiooni-luulet lugeda:(
andeks.


Kus ma olen?

Tühjad tänavad
ulub nukralt tuul
kõlksuvad tuule käes väravad
tundub tühi maailmaruum

Sammun edasi
mööda võõrast linna
ma ei tunne siin kedagi
mul pole kuhugi minna

Olen kadunud
üksi ja endaga
ükskõiksust tajunud
kõik tähtis tähtsusetuks vajunud

Ma valutan üleni
ei leevenda sõnad
ei tea, kas tagasi tulengi
on liialt suureks muutunud mõrad

Väike mõtisklus ühiskonna tunnis

See kõik pole ju üldse oluline,
miks siis seda kuulama pean?
Palju tähtsam -kas ümbruskond on roheline,
kui teadmine, et tarbima pean.

Ning ikka, seda kõike pean ma ka teadma..
Kuid miks? Miks seda vajan?
Kaduvad väärtused esikohale seadma
ning unustama, et vihma sajab..

Muinasjutumaa salajane piinakamber

Küll ma olen loll
ja pime
ja sinisilmne
näen veidrusi seal
kus neid tegelikult pole
või
nagu oleks
aga ei oleks ka
motoorne rahutus
ja
motoorne arusaamatus
mis toimub?
ma ei saa midagi aru
annad aimu
ja samas põletad kõik maha
viimseni
ma ei jõua tuumani
vead mind sisse
ja siis
lahkud
ning jätad üksi
ma olen nii segaduses
mis ma peale hakkan
pime on
ja tuletikud on vettinud
pisaratest
sest mul on hirm
ja mul on valus
teadsin, et
müür on turvaline
ja selle taga seista on tore
teadsin,et
sellisel asjal võimalust pole
mis ma siis nüüd teen
kael
mille otsas pea
ja keha
mille sees tuksub süda
mõistus
mis vormindab mõtteid
silmad
mis loevad sõnu
küllap need sõnad
on mu enese väljamõeldis
mu muinasjutumaa read
mis korduma kippudes
mind ennast pooma hakkavad
on jälle aeg
vabastada
ja lahti lasta
et siis uuesti
kukkuda
iga kord
järjest
järjest
sügavamale


üksi..

Sõnad ei peegeldanud

Palju palju segaseid lauseid
ükski neist sisu ei omanud,
iga saadetud rea puhul,
endale tegin lollusest aplause
oleks näinud komagi
aga paljud sõnad jäid kinni suhu.

Sõnad ei peegeldanud
Sõnad ei armastanud
ütlejat.

Mängimine on tore

Ei au
ei hiilgust otsi sa
ent silmad närviliselt ringi vaatavad
sinu käes tuksub su süda
mille üllalt rinnust välja rebisid
mis endiselt püüab elu pumbata
kuid tundub, et tulutult ja asjata

Kui lubad mul arvamust avaldada,
siis pean sind küllalt heaks
heaks mänguriks, kes oskab kavaldada
ja tundeid leludena kohelda
isegi võib-olla loed sa mindki veaks
sest minapilt ei lase olla sinapilt.

Oh, ma pole nii kaua aega su luuletusi lugenud Meeldivad väga, nagu alati

Jäämeri

Need kummalised hoovused
ja puhangud mu tundeis,
kobamisi kui kividel astuks.
Miks nii väga mu loomusel
olla vaja on vaba?

Kõrvenõgesed vahel on mu murul,
neid maha niita ka ei taha,
ent siiski see valu mind maha surub,
siis miks vihma mu haavadele ei saja?

Roheline armastus

Põllumaal päikese all,
sa virgud ja sünteesid
ja vaikides ootad ka vihma,
hingamiseks kuud küsid.
Oleksid kas või niisama lihtsalt
kui kuuleksid ühtki mõtet head,
armastuseks pole midagi vaja, kas tead.

Murumõtted

Idüllis ma kõlgutan jalgu,
käed taevasse surun.
Küllalt kohatu oli õhtu algus,
nüüd vaikselt mälestusi punun.

Ideede küllusesse upu või ära,
kuid ükski pole mulle.
Miks on avatud see värav,
kui sissekäik on mõeldud vaid sulle.

Järsult on haitunud maagia,
taevas tumenenud tasa,
on unustusse vajunud rääkija,
temast mõte vaid kaugustes kajab.

Täiesti seosetu

Keerlev maailm
ja pöörlev kuu,
on pidevalt suletud mu silm,
kui kõneleb sinu suu.

Lase neil helidel paitada meeli,
püüa kõneleda mu mõttekeeli.
On ruumis tihti ruumi,
kuid mis puudu on - kaks paari õhetavaid huuli.

Süüdatud mälestused
silmist saadud tulega,
maailmas toimunud jälestused
ei kao ka mitte lumega.

Vempudes ja tempudes
katsu eraldada üht -
pole maailmamuutjat naljades,
kui puudub sisuline siht.

My problems are my problems

Stop being my shadow,
stop following me.
I feel highly low
that I cannot even see.

Stop being my star,
stop shining on me.
I still feel the scar
which burnt my tea.

Stop drying my tears.
Don't cuddle me.
Don't try to fight away my fears
let me drown into the sea.

Aitäh teile, kes te võtate vaevaks oma mõtteid minu kirjutiste kohta avaldada :)

Armastuse reaktsioon

Nutuste silmadega
vaatlen maailma,
on vajalik vajamatu nüüd,
jube raske on hingel süü.


On keerukad need lood,
punutud võrk, aga ma ei koo.
Mida enam ma mõtelda tahaks?
Panen kõike iseendale pahaks..


Nii palju head,
kui sa oled mu peas,
tahaks veel juurde,
kuid sa kuulud peatükki suurde,
mis on suletute seas.

Natuke kurb, aga kena.