Dreamer'i luul ja arusaamatud mõtted

Aitäh :- )

Lumesuudlus

Ma jäin seisma
ma jäin suu ammuli vaatama
see lumi, mis sadas alla
jäätus mu juustesse
ja külmus tungis minusse.

Aegamisi langevad hinged
igatsus,et keegi neid märkab.
Ma seisan ja ei suuda uskuda,
kui habras saab elu olla.

Peatus hetkeks tukslemast
ja kuulatas ka viivu,
jäi vahele minutis paar lööki
ja olemine sai uue tähenduse.

Aeg on edasi sammuda,
võtta endaga see lummus,
näha üha ja üha,
valgust enesesse koondades.

Vabastus (ma oskan hingata jälle)

Vaba
ma olen sinust vaba..
sa ei kummita mind enam
öösel ega päeval
või kui tuled, siis sind ära saadan
valgust su teele heites..
rõõm on taas mu südames
ma olen nii tänulik
ma näen vaid selgust ja
helgus katab mu tundemaa..
poleks eales arvanud,
et vabastus võib nii toimuda...

Prii,
ma olen sinust prii
sa ei tule mu juurde enam
päeval ega öösel
või kui ise tulen,
siis ainult valgust sulle tooma
ja meenutama
kuis särama lööb
su südame ümbrus
kui lased lahti
hea ja halva
ning viibid kahel jalal
viibid olematus hetkes siin
ilma minevikuta
ja ilma tulevikku ootamata
sunduslikult otsimata
kritiseerival pilgul mõtlemata
..
...
ainult tunnetades
ainult hingates
ainult nähes
ainult olles
ja nautides elu
ning selle huvitava mõiste üle
mõtiskledes..



Minu kõige sügavam ja siiram tänulikkus Sulle!

Mu sõnavara on end kahetsusväärselt ammendanud, kuid sa tead juba nii või teisiti, mida ma praegu siia kirjutada tahaksin

Üks hing väsis talumast..

Meelevalla suurus on mõju,
sind ümbritsevad inimesed,
ent tunned end üksi..
miks sa ei taju,
et sul on võimalus veel avada uksi?

Kui hapralt sa hingad,
vaid sekund
ja saabki läbi kõik,
kui jalast kukuvad kingad,
siis näedki lõppematut und..

Ühtäkki on katnud maad
vaikus ja valu
nüüd nad näevad ja märkavad,
kuid mis enam teha saab?
Liiga hilja hoolitsused ärkavad..

Ilus ja ka natuke tõsine. Tõsi ta on - isegi kui oled inimestest ümbritsetud, võid endiselt üksindust tunda...

Nutine lugu, kui nii läheb.. aitäh sinu lahkete kommentaaride eest :- )

Tegemist on sõnadega, mis sai kirjutatud aegu tagasi. Leidsin need jälle.
Sisu on siis kõige lihtsamast lihtsam - üksijäänud tunne. Arvatavasti saavad need sõnad ka viisi.
(Ühtlasi ka viimane masendav teos, mille postitan :- D)


Staring blank

I found myself
doing it again
being emotionless
and missing those days
badly

I hate it
when I miss it

I choke up
The disarray
kills me
You want to make me weep
but I'm dry inside

I hate it
when I miss it

I bite my lip
as if everything's fine
sure it is
but I'm thinking over again
is it for me?

I hate it
when i miss it
I hate it
Hate it
Hate it

(V)algus

vaevu jõuan avada
kui juba minusse tungib
edev mõte
sinust ja minust

silmad, mis tahaks veel magada
päevavalgus ärkama sunnib
tahan eirata su jahedust rinnus

vii minust see must
lase asemele valgus
sinus on see kunst
luua algust

Viimane luuletus on väga ilus (ja ei, 'ilus' ei ole mu parasiitsõna). Valgus kuluks mulle praegu väga ära, kuid loodetavasti on homne päev parem kui tänane...

Alati polegi vaja luuletustesse palju sõnu panna, tihti piisab ka vähestest

:- ) Ole sa tänatud!

Ma võin ja saan

Ma võin
ma saan
korjata aasalt kevade
ja tuua peotäitega
kuldset suve

Ma võin
ma saan
anda tähtedele tähenduse
ja nad teele panna
meie unistusi täitma


Ma võin
ma saan
pühkida su silmist pisarad
ja puhuda päikesega
sinu näole
naeru ja armastuse


Ma võin
ma saan
muuta tühjuse valikuks
ja mõista
selle olemust


Ma võin
ma saan

Speechless

Well, I'm pretty disappointed.
When sun came out,
I thought I'm free
from clouds
you sent.
But no, they're back again.
To all - I just want to shout.
I don't want to be here.
I don't want to remember
or be remembered.
Can't give any time.
Can't say any words.
Can't watch you.
I think I'm done with you.

Südameloom

Mu selge meel
on leidnud sind
minu südameteel
kõndimas, peos lill.

Ehk aimamata veel
kõnnid ja lookled
tahaks kohtuda - äkki jooks teed?
Või lihtsalt oma vabadusega hoopled?

Ma tundsin sinus
ära üksildase minu
Ma tean ja kujutan ette,
et jälle plaanin hüpet
külma vette.


Las möödub aeg ja lugu
peatu kas või ainult mõtetes
arutu armastus tulgu
las valgus pimedusega üllatub.

KIRJAVAHEMÄRK
TAHAB ERALDADA
LAUSET LAUSEST
MÕTET MÕTTEST
SÕNU SÕNADEST
SIND NÄGEMAST MIND

Väga kaunid, eriti "Südameloom" I like it!

Aw, aitäh sulle :- )

Vabadus olla kõike

Neis hetkeis tahaks astuda
välja sellest uksest,
miks nii madalale laskuda,
ja vastu võtta kutse,
mis endast sind ära viib
kui alla sund kisubki,
ehk pole õige tunda nii
ning hoopis alla anda pisutki?

Oktoobri pimedus

Siunavate tänavalaternate ja õhtu valguses
porilombist mööda ja kogemata ka sisse astudes
Miks ei kao, miks ei kao
need paganlikud mõtted ja teod?

Võib-olla peaks andestust paluma
sinult ja teistelt
ehk hoopis alustama peaks endast?
Ja vabandust paluma seal samas peegli ees
sellelt, kes sind igakord sama näoga vaatab.
Kas siis etteheites või armastuses
tähtsust pole
Kuid andestama peab, sa tead..

Miks tahad sa seda
või noh, teda
keda ei saa, kes vabadust soovib
või hoopiski enese pealehakkavust
ja tahtejõudu proovid
mitte just saavutatava pärast
vaid enesetunde parandamiseks
või teisalt püüad vaigistada kära
ego jutluste möla
mis ei lase sul öösel magada?

Tuleb tuttav ette?
Ei saa öösel magada?
Mille pärast ei saa?
Või kelle?
Ehk und näedki
aga millest?
Või kellest?

Nõnda vähkredki küljelt küljele
luupainajast luupainajasse
silmi avades, et taha teada
kas kell irvitades su näole sülgab
või rahulikult aitab sind unele seada?


Ega hommikki parem pole
astud uuesti
seekord küll rahumeelselt
aga rattasse siiski
tagasi
vuta-vuta
eks jookse
parema homse poole
sest sa ei oska
olgu, sa ei taha
tajuda tänase headust
hetke võlu
praegu ja kohe mõju
ja tunnetamise jõudu.

Green-eyed monster

I want to run
leave you and them behind
I want to have plain fun
just leave all the signs

Never felt like it
constantly refused to embrace
now when I admit feelings a bit
I can't even look at your face

And if I see things differently
maybe just being jealous
I close my eyes to those
who come and easily go