Inspiratsiooni sain jälle imeliselt Hurtsilt,laul Affair. See jutt on siis sama õhtu aga mehe vaatenurgast.Arvamusi ,kriiitikat..
https://www.youtube.com/watch?v=pZtbOnedWzE "Ära mine veel,jää veel natukeseks."palus ta mind,hoides mult tugevalt ümbert kinni.
"Ma pean kallis."suudlesin teda juustele, pigistades silmad kinni.
Me seisime veel pikalt Aroomi kohviku ees ning nautisime seda hetke,tundes teineteise keha enda vastas. Linda vaatas mulle suurte siniste silmadega otsa ning naeratas, tema vasakule põsele ilmus väike lohk. Suudlesin teda huultele ning seejärel kõndisime mõlemad eri suunas tagasivaatamata eemale. Surusin käed sügavale pükste tasku,sest tundsin jahedat tuult selja tagant puhuvat. Ilma Lindata on külm. Vihma hakkas tibutama ning ma sörkisin oma autoni.
Kui koju jõudsin värisesin külmast ning tegin endale oma lemmikteed. Kohvi ma ei joo.
Miranda suudles mind põsele ning küsis kuidas mu päev möödus.
"Hästi." sõnasin vaid.
Istusin tugitooli ning vajutasin televiisori tööle,jälgisin suvalist filmi,mis sealt tuli. Manasin näole keskendunud ilme. Ma ei olnud veel üleriideid ega kingi ära võtnud. Mälurile ei suutnud keskenduda sellepärast, et mõtlesin Lindale. Tahtsin teda juba näha.
Rüüpasin auravat teed. Ai! Kõrvetasin keelt.Miranda pesi köögis hoolega nõusid, aeg-ajalt köögi aknast välja vaadates. Saatsin Lindale sõnumi ning just siis kui sõnum oli kohale toimetatud astus tuppa Miranda. Libistasin telefoni tasku, samal ajal innukalt
actioni jälgides. Miranda seisis tugitooli kõrval ning ootas, et saaks mu kõrvale istuda. Tõstsin oma käe käetoelt ja tundsin kuidas ta mu juukseid silus. Oleksin tahtnud paluda tal lõpetada aga see oleks tema tundeid haavanud. Ma ei tahtnud tema vastu liiga külm olla ning asetasin oma vasakukäe tema põlvele. Miranda nägi välja nagu inimvare. Tema näost peegeldus nii viha kui armastus läbisegi. Mina ei suutnud teda enam armastada. Kõik need tunded olid kustunud. Ma ei suutnud seda armastuselõket enam põlema süüdata, kui mu südaḿes lõõmas tuluke kellelegi teisele.
Ma ei tahtnud siin kodus enam olla. Mind ärritas siin kõik. Ma isegi ei koristanud enam enda järelt. Ma elasin vaid nende hetkede nimel,mil olin ma Lindaga. Kõik muu oli minu jaoks tähtsusetu.
Ma ei vahetanud selle õhtu jooksul Mirandaga enam sõnagi. Kui ta vannituppa suundus, läksin ma voodisse ning üritasin kiiresti magama jääda. Ma ei tahtnud Mirandat puudutada seega teesklesin, et magan. Kuulsin kuidas ta voodile istus ja ohkas.Ta käis veel tükk aega mööda tuba ringi ning siis ma uinusin.
Nägin unes Lindat. Ta seisis mu voodi ees ning naeratas,niiet oli näha tema põselohku. Tal oli seljas valge pitsiline pesu ja jalas kõrge kontsaga kingad. Tema pruunid juuksed hoidsid veidi lokki ja ripsmed olid pikaks värvitud. Ma vaatasin tema kerha ning tahtsin teda puudutada,kuid ei saanud ennast liigutada.
"Linda..." ütlesin, kui ta haihtuma hakkas. Ta suudles mind huultele ning ma naeratasin talle.
"Ma ei lase sul minna." ütles mu Linda.