MEIE JUTUD Järjejuttudele pühendatud foorum |
|
| Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) | |
|
+27Gerdyke Ellukas Toadily Insane Chrissu:* ®ebra R. Shadowpaw kiizukutsu liiisake17 liisucatye karrrui Getzzzu Kärolyn Metsakas(s) loveu4ever Wissel SugarPiece Herbts AliceInWonderland XD Griffu. Dragomira C0oozz Cilen Smile* Mezilane nasicc Hippi 31 posters | |
Autor | Teade |
---|
Hippi Vapper lohetapja
Postituste arv : 130 Asukoht : Keila
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 4/5/2012, 23:11 | |
| Chad on tagasi Yay! See on tõesti hea uudis. Kui nad uuesti kokku saavad.. No kuidas saab keegi nii heale mõttele tulla ja selle kõige nii suurepäraselt kirja panna?! See jutt on lihtsalt perfektne ja ma ei suuda uut osa ära oodata. | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 4/5/2012, 23:22 | |
| See pole üldse hea, kui need kaks uuesti kokku saavad... Kui sa vaid teaks, mis... Ok, ma jään vait See mõte on juba kaua minus olnud. Areneb muudkui edasi. Ja siis peab lihtsalt rahulik olema ja mitte kiirustama ja lihtsalt oma mõtted õiges järjekorras kirja panema ja igasse lausesse pisut oma hinge jätma... Viies osa võib-olla varsti juba :) | |
| | | Karro Our little cutie pie (L)
Postituste arv : 1743 Age : 30 Asukoht : Tähtedel
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 4/5/2012, 23:48 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 00:00 | |
| Vot lõpu kohta ei saa ma midagi öelda, kuid kuna kõik ülepeakaela keeran, siis on kõik võimalik... Mida teie tahate? Aga eks seda ma otsustan siiski ise. Kuidas järgnevate osadega läheb... Ja no Willi tähtsus NP 2-s kahaneb. Ta pole siin nii oluline. Teatud inimesed muutuvad olulisemaks, kui nad enne olid ja ütleme nii, et siia tuleb uusi kutte ja uusi tüdrukuid... Ja oeh, mul on päris palju pooleliolevaid mõtteid... Mu pea on raske neist. See on ikka kohutav koorem kanda. | |
| | | Karro Our little cutie pie (L)
Postituste arv : 1743 Age : 30 Asukoht : Tähtedel
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 00:29 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 00:34 | |
| Kui nad koos Ei lõpetaks? Et lihtsalt sõbrad, mis siis? Selline pikk valetamine on ju piisavalt oluline põhjus, et... Ja no... Mul on üks plaan ühe tüdrukuga hetkel küll... Aga see on selline poolik plaan. Mitte täielik Aga jah, see NP saab vist küll üle vindi keeratud olema Nii ja um, see film. Selles on raske elada | |
| | | Karro Our little cutie pie (L)
Postituste arv : 1743 Age : 30 Asukoht : Tähtedel
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 00:37 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 00:41 | |
| Kuule ma arvan, et kolmandat ei loeks küll enam keegi. See oleks juba mõtetu venitamine. Igatahes ma arvan, et seda siin ei tule 77 osa nagu esimesel hooajal Ei ole kahtlane. Lihtsalt Summeril on põhjust kahtlemiseks... Võib-olla Aga ma pole selles nagu eriti kindel. See oleks liiga cliche | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 11:54 | |
| Oehhh...mul on selle jutu lugemisega tekkinud nii palju ootusi erinevate inimeste suhtes ja kui nüüd üdinisti aus olla, siis usun, et ma ei soovi neid kellegagi arutada. Ma tahan, et kõik läheks nii nagu on ette nähtud sinupoolt Audrey ja siis võrrelda ja spekuleerida hiljem, kas ma panin täppi. Kus ma mööda panin ja millele ma peaaegu pihta sain. Vot see on hetkel minu eesmärgiks.
Ma ei ole selle jutu osas mitte kunagi väga kriitiline olnud nagu sa isegi juba aru oled saanud, kuid täna jäi miski selle kõne osas puudu. See võis olla tingitud ka sellest, et sa mainisid midagi, kuid ma ei veeretaks seda ainult selle arvele. Ma usun, et sa oleksid suutnud seda hetke meiene pisut paremini tuua. Ma isegi ei tea misasi see selle lõpu ära summutas, aga ma tean, et see ei tekitanud minus nii võimast tunnet kui oleksin tahtnud ja eeldanud. Pealegi oli see üsna ettenähtav juba siis kui Kent särki küsis. Vb taipasin ainult mina ära, aga jah ma kahtlustasin seda juba siis ja vb sellepärast see ei tulnudki mulle nagu sellise suure WOW-na nagu ma oleksin oodanud. See võib nüüd pisut halva norimisena tunduda, kuid mulle lihtsalt jäi see kripeldama. Don't hate me!
Aga muidu...see Joshua nii äkiline muutumine...hmmm...Ma sooviksin, et ta ei muutuks siiski üdinisti heaks, see oleks halb. Kui nii juhtub, siis pead kellegi uue värdja sinna leiutama, sest sellised inimesed lisavad jutusse draamat ja actionit rohkem. Mis mulle sinu jutu juures meeldibki.
Ja mis ma tahtsin veel mainida...
„Summr?“ hüüdis Kent ja taris kive ühte hunnikusse. Isa tegeles pisut eemal vana aia lammutamisega.
Selle lause väike apsakas ja usu või ei ma jälgin ka selliseid asju hetkel ja see oli ainus mis silma riivama jäi. Tee mulle heameelt ja paranda see, sest see jutt on liiga hea, põnev, kallis ja kukununnu selleks, et seal sellised veakesed olla võiksid.
Jään viiendat ootama! | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 12:17 | |
| Mulle võid neid ikka rääkida. Ja selle puudujäämise koha pealt, olen ma sinuga tegelikult ka nõus. Ma alguses ka kirjutasin, et ma ise selle lõpuga rahul pole. Näiteks järgmist osa on ka ülikeeruline seetõttu kirjutada. Mul pole vastavat emotsiooni ja that's it. Kuid samas kui mõtlema hakata, ei olegi vaja, et see kõne selline põmm oleks, et kohe selge oleks mis värk oli. Segadust on vaja... Joshua oli lihtsalt korras selline. Ega ta ei muutu. Tema jääb üheks pahadest Ja ma vajan jõudu, et viiendaga hakkama saada. See saab jube olema... Ma pole kaua kellegiga tülli ka läinud ja... Mnjah, kõva töö. | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 12:23 | |
| Jah...mõneti võib sul isegi õigus olla, et segadust ja värkki, aga jah sa ju tead, mida see minule tähendab ja ma lihtsalt iseenesest ootan kõike nii nõutavalt ja palaaa plaaa plaaa. Sa tead küll mida ma mõtlen. latt on vist kõrgel või kuidas nüüd öeldagi.
Jah! Just! Joshua on halb, paha, värdjas ja ta ei MUUTU!
Selle jõudmise kohapealt ütlen ma sulle niipalju, et lihtsalt võta oma aeg, mida sa selle osa kirjutamiseks vajad. Mingu kaua tahes, peaasi, et osa hea tuleks. Ja me kõik usume sinusse. You can do it! Lihtsalt kogu mõtteid, pane kirja, seedi, võta vajaminev aeg ja siis kui kõik on olemas, pane asjad sobivaks massiks kokku ja ühepajatoit saabki valmis! Maitsev pealekauba! | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 12:27 | |
| Tead, kui ma järgmise osaga maha saan, siis see tuleb palju-palju tähtsam osa. See kõne asi on pisike võrreldes sellega, mis toimuma hakkab nüüd... Ja Joshua JÄÄB pahade hulka. Paar uut paha tuleb juurde ka Ja Naughty, ma ei söö ühepajatoitu. Eks ma vaatan, kuidas päev läheb. Äkki ma jõuan õhtul kirjutada või öösel või hoopiski päeval, kui mõtteid tuleb. Eks ma katsun inspi koguda ja nii edasi... Mase muusika ja nii see vaikselt tulema peakski... | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 12:29 | |
| | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 12:34 | |
| Ma ei tea. ma ei söö paljusid asju Ja okei, ma organiseerin omale midagi süüa ja kohvi Kerge chillbill ja siis vaatan, kuidas olla on. Võib-olla pean oma rahustuseks mõne koolitöö kähku ära tegema, siis on pisut parem keskenduda ka... | |
| | | Smile* Vapper lohetapja
Postituste arv : 140 Age : 27 Asukoht : Kuskil kõrgustes
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 16:05 | |
| Wauh, mul jäi hingamine lõpus seisma. Suurepärane! Ma arvan, et seoses kurbade lõppudega on nii, et sageli jätavad nad väga hea... poweri? Või midagi taolist. :) See oli lihtsalt kirjeldamatult hea osa. Joshua on selline...kaval. Sa teed vahepeal nii palju spoilerit lugejatele , jäta midagi saladuseks ka! Veelkord, 5+! | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 5/5/2012, 19:17 | |
| Tore kui mõnedele nii väga ka meeldib ikka :) Joshua on jah vana kavalpea. Ja oh, kui sa vaid teaks seda, mida sa ei tea... Seda, mis siin toimub selleks nimetada ei saa | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 13:04 | |
| Oeh, kui raske oli seda osa kirjutada... Sellepärast ka nii lühike. Tegelikult ma arvan, et ma võtsin selle kirjutamise hoopis valel ajal ette aga noh, ma ei tahtnud edasi ka lükata... Aga ma loodan, et meeldib ikkagi... Ja pealegi ma leidsin üles ühe vana loo ja avastasin, et see täitsa läheb kokku NP-ga Nii rahul endaga. Nii et nautige siis, kui siin on midagi nautida... 5. PettusKogu mu senine elu tundus kui üks suur vale. Ma elasin oma elu edasi teadmisega, et olen kaotanud enda hingest selle kõige uuema killu. Nüüd aga purunes mu süda taas. Killud tegid mulle haiget ja muutsid mu nõrgaks, kuid viha toimis kui valuvaigisti. Tundsin meeletut viha ja solvumist... Miks Kent mulle nii tegi? Ta nägi, kuidas ma kannatasin. Ta lohutas mind... Ta teeskles kõik see aeg, mis mina kannatasin ja ei leidnud midagi, millest kinni hoida, et eluga edasi minna... Sammusin Kenti poole, nagu ta oleks mu saak, ega pööranud temalt oma pilku. Jäin temast mõne sammu kaugusel seisma ja vaatasin kuidas ta tööd teha rassis. Ta tundus nii muretu, nii vaba... Nii valelik. Kui ma arvasin, et peale kõike, mis ma läbi elama pidasin, on ainuke inimene, keda läbi ja lõhki usaldada võin, mu vend Kent, varises nüüd kogu mu maailm kokku. Ma tundsin ennast reedetuna, ma tundsin, kuidas kõik, mida ma siiani õigeks pidasin, oli nüüd vale... „Kas sa räägiksid mulle, mis tegelikult toimub?“ küsisin, olles Kenti selja taha jõudnud. Ta pöördus ja vaatas mind arusaamatult. Siis nägi ta oma telefoni minu peos. Sellest piisas, et ta aru saaks... „Mida sa tegid?“ sattus ta raevu ja kõrgendas häält, mille peale ma isegi ei võpatanud nagu mõnikord kombeks oli. Nii ta lihtsalt reetis end. Nägin, kuidas isa eemal hetkeks meie poole vaatas, kuid siis oma tööga edasi tegeles. „Mida sa..,“ kordas ta uuesti, kuid ei lõpetanud lauset. „Ma vastasin kõnele,“ laususin lihtsalt. Mu hingamine kiirenes, mu puruneva südame killud kaapisid minusse uusi, veelgi valusamaid haavu, kui kaua aega tagasi. Ühtegi sõna lausumata, ületas Kent meid lahutava vahemaa ja üritas telefoni mu käest ära rabada. Ma ei hoidnud sellest kramblikult kinni. Mul polnud seda nagunii rohkem vaja. Kõik oli teada. Hetke pärast surus ta telefoni oma lühikeste pükste taskusse ja jäi mind vaatama, pilk veidralt metsik. „Kas... see oli... tema?“ küsisin rahulikult. Neelatasin tugevalt, et kurgus olevat klompi alla suruda. Võib-olla ma kujutasin seda siiski ette? Võib-olla mu mõistus mängis mulle vingerpussi? Võib-olla oli see tingitud siinolemisest? Siin, kus kõik see juhtus... Kent vaatas pikalt ja noogutas siis. Ma mühatasin ning mu silmadesse tükkisid esimesed pisarad. Keerasin pea kõrvale ja surusin silmad kinni. Mu huuled võbelesid, kui ma nuukseid tagasi üritasin hoida. Mu keha katsid külmavärinad... „Kuidas sa...“ Ma ei suutnud end kohe kokku võtta. See oli siiski reaalne mitte ettekujutus, mu mõistuse trikk. „Summer,“ alustas Kent ohates nagu midagi poleks juhtunud. Lõin oma pisaraid täis valgunud silmad oma vennale. Reeturile... „Kuidas sa nii julm olla saad?“ Kent hõõrus käega kiirelt oma pisut higist laupa. „Ma nutsin ennast igal öösel magama, sa nägid, kui valus mul oli, sa teadsid, kuidas ma kannatasin ja sa valetasid kogu see aeg... Kõik need kuud...“ Mu hääl värises kohutavalt ja pisarad muutsid pildi mu silme ees häguseks. Pühkisin käeseljaga oma silmi. „Sa oleksid mu piinad nii lihtsalt lõpetada suutnud...“ „Summer,“ kordas Kent mu nime ja astus minu poole, et mind puudutada. Tõstsin vaistlikult oma käed, et ta lähemale ei tuleks ning taganesin sammu. „Sa oled lihtsalt vastik... Ma arvasin, et peale kõike oled sina see, keda ma usaldada võin, aga sa lihtsalt... teesklesid.“ Ma ei suutnud lauset lõpetada. Mu kurgust pääsesid valla valjud nuuksed ja ma olin ennast kaotamas... „Äkki sa lõpetaksid mu süüdistamise ja kuulaks, mis minul öelda on?“ Mu nuuksed muutusid pisut vaiksemaks. „Me pidime valetama. Seda kõike oli liiga palju. Sa tead seda isegi...“ „Ja valetama, et ta on surnud!?“ Kent ohkas. „See oli ainus võimalus...“ „Ainus võimalus?“ kordasin. Mu süda tahtis lõhkeda... „Ainus võimalus milleks? Ma ei saa aru.“ „Sa olid temas liiga kinni...“ „Liiga kinni?“ kordasin taas oma venna sõnu. Ma armastasin teda... „Sa unustasid kõik muu... Su maailm tiirles vaid tema ümber... Ta tahtis välja.“ Ja tema armastas mind. Vähemalt nii ma arvasin kogu aeg. See aga oli veelgi valusam löök mu niigi purunenud südamele. „Sa..,“ alustasin, kuid ma ei teadnud, mida öelda. Mu keha valutas, mul oli valus... Ma ei suutnud uskuda, mida kuulsin. Kas Chad tõesti ei hoolinud, mis minust edasi saab? Kas ta tahtis niimoodi minu juurest põgeneda, kas ta... lihtsalt mängis minuga? Kui ma poleks seda kõnet vastu võtnud, kas ta oleks siis elu lõpuni nii edasi elanud? Surm on lõplik. Kui ma tean, et ta on surnud, teab ta, et ma ei oota teda tagasi... Mitte iial enam. Kükitasin ja andsin pisaratele voli. Ma olin lihtsalt üks loll plika, kellega Chad lõbutseda sai. Ta tundus minust hoolivat, kuid nüüd oli selge, et ma olin tema jaoks tühi koht... Ma poleks temast iial midagi sellist osanud oodata. Kuidas ta võis mulle nii teha? Peale kõike seda, mis meie vahel oli? Peale kõike seda, mida jagasime? „Summer,“ sosistas Kent pehmelt ja võttis mu ümbert kinni. Ta põlvitas mu kõrval ja silitas mu pead. „Sa ju mäletad, kui sassis kõik oli. Kui ohtlik nii sulle kui talle... Ta tahtis eelkõige sind kaitsta... Tõsi- ta sai kõvasti viga... Ta taastus haiglas kaua. Siis pidi ta kaugele koju tagasi minema. See kõik polnud ainult sulle valus, Summer. Ka Chadil oli valus sind jätta, kuid ta pidi minema. Ja see oli ainus võimalus, kuidas ta oleks saanud minna.“ „Valetada, et ta on surnud!?“ Mu hääl murdus viimase sõna juures. „See on lihtsalt jabur!“ „Sum...“ Ajasin ennast püsti ja märkasin isa meie lähedal. Nad vahetasid Kentiga pilke ja raputasin uskumatult pead. „Sa teadsid ka sellest?“ hüüdsin talle. Isa ei vastanud midagi. Ta vaid sammus minu poole ja ma nägin tema paluvat pilku. „Sa ei tea kõike, Summer,“ lausus Kent ja ma sammusin temast ükskõikselt mööda. „Mind ei huvita. Ma tean piisavalt...“ „Summer!“ Venna hääl sundis mind siiski seisma jääma. „Ta armastab sind endiselt... See on üks põhjustest, miks me sidet hoidsime. Ta uuris sinu kohta, kuidas sul läheb ja mida sa teed... Ta igatseb sind.“ Viimase lause lausus ta kui päästerõngana... Justkui oleks see kõik, mida vaja, et kogu see piin olematuks teha. „Igatseb,“ kordasin nutuselt. „Ta oleks pidanud selle peale palju varem mõtlema... Te kõik oleksite pidanud selle peale mõtlema. Nüüd on juba hilja.“ „Ta tuleks nüüd tagasi,“ ütles Kent kiirelt ja ilmselgelt lootes, et ma leebun. Tõmbasin nina kaudu õhku sisse. Mu haigetsaanud süda oli ükskõikne, mõistus aga käskis rõõmustada... Ole õnnelik- ta on elus. Elus. Ja see peaks ju olema kõik, mis loeb? Neela oma uhkus alla ja saa uuesti õnnelikuks. Temaga. Seekord oleks võib-olla kõik teisti, ütles mu südamehääl, kuid mõistus, või siis uhkus, võttis ohjad enda kätte... „Tulgu,“ laususin emotsioonitult. Kuid milleks? Mida ta loodab? Ma olin aja jooksul suutnud end temast lahti rebida. Ma teadsin, et mu võimatud soovid ei täitu eal ja ma ei saa nii edasi elada. Milleks siis hoida jalga piduril, kui elu läheb kõigest hoolimata edasi oma ettearvamatu lõpuni? „Tulgu,“ kinnitasin isale ja vennale veel korra. „Ja..,“ venitas isa ja tundus pisut närviline. „Mida sa teed, kui ta tagasi on?“ Hoidsin pilku eemal silmapiiril. Ma olin rahul, et ma ei ületanud piire. Et ma suutsin kontrolli taastada. Ma ei tahtnud langeda või liiga nõrk näida. Ma olin muutunud ja tugevam, kui siis... Pöörasin pilgu isale: „Ma ei tee midagi.“ Ma ei kavatsegi teda üles otsida. Ma ei kavatse teda oodata. Ma ei kavatse rõõmustada temaga koosolemise üle, sest... Ma ei suuda teha head nägu halva mängu juures. Niisama lihtne see ongi. Võib-olla kui ta oleks mulle valetanud, et ta ei armasta mind, oleksin seda uskunud ja lasknud tal oma elust kaduda, kuid valetada, et ta on surnud... See oli liig. Ta tõepoolest trampis hoolimatult minu tunnetel. Kui ta arvab, et ma tema käte vahele jooksen ja unustan kõik need kuud, kogu selle valu, siis ta eksib kõvasti. Ma ei kavatse tema tagasitulekut lihtsaks teha. Ta ei ole seda väärt. Ta pole enam mind väärt. Pöörasin isale ja Kentile selja ning lonkisin maja poole. Peitsin ennast oma tuppa ja keerasin ukse lukku. Seejärel vajusin sinnasamasse ukse vastu istuma. Mu mõtted segunesid mälestustega, millest igaüks omal erineval viisil mind piinasid. Ma ei suutnud neid enam endast eemale peletada. Need muutusid aina intensiivsemateks ja detailiderohkemaks, kuni olid lõpuks hoopis väljakannatamatud. Tõmbasin põlved rohkem keha ligi ja katsin näo kätega. Mingi osa minust, see vanast Summerist säilinud osa, rõõmustas, et Chadiga kõik korras on ja mul tekib võimalus teda peagi üle pika aja uuesti näha. Mis sellest, et ta lahkus. Mina armastan teda, tema mind. Endiselt. Kuid see teine osa minust, domineerivam pool, keelas mul igasuguse rõõmustamise. See pumpas minusse viha, meeletu koguse viha, mis suurest solvumistundest vaid jõudu juurde sai. Ma ei ole enam see väike loll plika, kes ma olin siis. Tõmbasin nina kaudu õhku sisse ja ajasin ennast püsti. Keerasin ukse lukust lahti ning seejärel pugesin oma voodile kerra. Ma pidin paljude asjade üle järele mõtlema. Mida ma edasi teen, kuidas ma edasi lähen? Mu elu keerati vaid paari sekundiga täiesti totaalselt segi nii, et ma olin kindlat pinnast kaotamas...
Kui ma võpatades silmad avasin, nägin esimesena Kenti mu voodi äärel istumas. Ta mängis oma peos oleva telefoniga, seda ühest peost teise veeretades. Kui ma end pisut rohkem liigutasin, nägi ta, et olin ärganud. „Kaua ma magasin?“ uurisin, märgates üle õla vaadates aknaklaasi taga suveõhtu hämarust. „Pisut rohkem kui kaks tundi,“ pomises Kent ja ohkas raskelt. „Ma helistasin talle.“ „Chadile?“ küsisin. Kent noogutas. „Ma rääkisin talle, mis meil peale tema kõnet toimus.“ „Tore,“ turtsatasin vennale vastuseks. Sättisin end seljaga vastu voodipeatsit olevaid patju. „Ta tuleb varsti siia.“ „Siia?“ uurisin hinge kinni hoides. „Ta tuleb tagasi ja ta tahab sind näha, loomulikult, seega ta tuleb siit läbi.“ „Millal?“ soovisin teada. Mitte selle pärast, et teada, millal ennast ette valmistada, vaid pigem selleks, et leida koht, kuhu põgeneda. Jah, ma tahtsin teda tegelikult kõigest hoolimata näha, kuid ma ei tahtnud, et ta mind näeks. Ma soovisin teda karistada kõige eest, mida ma tema vale pärast läbi elama pidin. Ma ei teadnud, kuidas seda teha, kuid ma aimasin, mida ma tegema peaks... „Kõige varem ülehomme,“ lausus Kent. „Ülehomme?“ Mu süda jättis löögi vahele ning hakkas siis tormakalt edasi tukslema. Kent tõusis ja pistis telefoni oma pikkade teksaste, mis tal nüüd jalas olid, taskusse. Ta noogutas aeglaselt: „Jah. Head ööd...“ Ta viivitas hetke mu toalävel, vaatas mind kuid mina vaatasin temast mööda, mitte ainsamatkki asja tegelikult nägemata. Kui Kent ukselt kadus ja selle enda järelt vaikselt sulges, tegin ma akna lahti, et tuppa pisut jahedat värsket õhku sisse voolaks. Seejärel pugesin voodisse teki alla ja jäin seal külili lebama, et aknast välja vaadata. Ma ei suutnud ette kujutada, kuidas ma käitun, kui ta tuleb. Sel hetkel teadsin ma vaid seda, et ma ei andesta talle nii pea, et ta lasi mul nii kaua kannatada ja sedagi vaid vale tõttu. Sirutasin käe teki alt välja, et öökapilt salvrätik võtta ja silmad kuivatada. Keerasin end kõhuli ja surusin pea patja. Üle-eelmine suvi ei kordu. Ma ei lase sel korduda. | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 14:01 | |
| Mäletad sa küsisid minult, et kui sa selle osa hästi kirjutad, et kas ma siis hakkaksin nutma?
Ma ei hakanud nutma...vähemalt mitte väljapaistvalt ja pisaratega...Ma nutsin sisimas, sest ma tahtsin selle osa vapralt lõpuni lugeda, et kõike mõista, kuid kui ma oleks tönnima hakanud, siis ma poleks olnud selleks piisavalt adekvaatne ja kui aus olla, siis ma pettusin Chadis. Ma lugesin seda osa ja mulle jõudis kohale kui vastik ta on. Jah ka mina ei tea kõike, aga mitte ükski, isegi mitte piisavalt mõjuv põhjus ei andnud talle õigust argpüksi moel ära minna. Ja veel millisel moel...
Vihkasin neid lauseid: „Sa olid temas liiga kinni...“ „Sa unustasid kõik muu... Su maailm tiirles vaid tema ümber...Ta tahtis välja.''
Ma ei vihanud neid lauseid seetõttu, et need oleksid halvasti kirjutatud või et need ei sobiks sinna. Ma vihkasin neid sellepärast, et need tulid Kenti suust ja, et ta rääkis Chadi eest, justkui tema oleks pidanuks seda ütlema. Summer oli Chadis kinni, sest ta armastas teda. Ta oligi valmis kõik unustama, kõik muu, mis võiks nende koosolemist segada, kuid armastuse nimel seda tehakse ja kui Chad ei olnud valmis seda tegema, siis ei olnudki ta Summerit väärt. See on veel üks põhjustest, miks ma temas nii, nii pettunud olen.
Kohad, kus sa tõesti täppi panid ja mis mulle kohutavalt meeldisid: Sammusin Kenti poole, nagu ta oleks mu saak, ega pööranud temalt oma pilku.
Ajasin ennast püsti ja märkasin isa meie lähedal. Nad vahetasid Kentiga pilke ja raputasin uskumatult pead. „Sa teadsid ka sellest?“ hüüdsin talle. Isa ei vastanud midagi. Ta vaid sammus minu poole ja ma nägin tema paluvat pilku.
Need kohad olid lihtsalt nii õiged, nii sobivad ja üldse väga suurepärased. Tänu nedele lausetele oligi kogu osa nii terviklik. Sa ei sutskand sinna vahele seda isa segavalt palju, aga samas sa ei unustanud teda, ega jätnud teda sellest kõigest välja. Ja ma ootan juba millise näoga ema teda vaatab kui koju tuleb ja teada saab.
Ausalt Summeri perekond on nii õel...nii jum...omaenda lapse vvastu ja Kent on lihtsalt reetur. Sellest osast ja päevast alates(hetke seisuga, see võib muutuda) on minu lemmiktegelane Summer ja nii see jääb...Ülejäänud inimesed ma lihtsalt delete-iksin ära. Ausalt ka.
ja sina Audrey...oled ka halb, et sa Chadi minujaoks nii haigelt mõtetuks olevuseks tegid.
| |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 14:17 | |
| Uh, ega ma ei oska ka nüüd midagi tarka öelda. Ja no... jahm, Kent ütles need laused justkui Chadi eest aga... Jahm. Mul on mõned mõtted, kuidas Chadi kadumine teha selliseks, et see oleks mõistetav. Et... asi poleks nii hull või nii. Ta ei ole vastik. Ma ei tee teda vastikuks. Ja ta polnud tegelikult argpüks. Ta oli tugev et lahkus, sest et... No Summeri isa ja Kent pole enam nii väga Chadi vastu... Aga Summeri ema on ikka. See käib nagu tema uhkuse vastu, et tütar mingi kahtlase võõra tüübiga sebis. Ja Chad ei ole vastik | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| | | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 14:31 | |
| Ehk.
Kui ta tagasi tuleb, siis muutuvad asjad... Paremaks, ma arvan. Ja keerulisemaks ka. Aga mkm, Chad on tegelikult ikka seesama Chad, kes ta oli. | |
| | | Cilen Magus maius
Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 14:40 | |
| Mõnes mõttes nii vihastas see, et Chad enda surma teeskles ja Summeri perekond seda varjata aitas. Aga sellele on kindlasti väga hea põhjus, ma usun. Tegelikult mind väga huvitab, kuidas nad Chadi sealt haiglast minema toimetasid, et kõik jääksid uskuma, et ta on surnud. Või oli sellest juba jutt? Igatahes, uut! | |
| | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 14:42 | |
| Mnjaaa...
Ega seal polnudki midagi keerulist ju. Kui puudus igasugune põhjus haiglasse minekuks, polnud Chadil ka peale terveks saamist sealt keeruline minema minna...
Uue saab ka kunagi. Ma ei tea millal... Järgmine nädal tuleb koolis tappev seega jahm... | |
| | | Naughty Kärbes ämblikuvõrgus
Postituste arv : 2315 Age : 32 Asukoht : Harjumaa
| | | | Audrey Queen B ehk ADMIN
Postituste arv : 9505 Age : 32 Asukoht : Pärnu
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) 6/5/2012, 15:56 | |
| Eks see üks paras segadus ole jah. Ja ega ainult Summeril raske saa olema... Ma peaks oma mõtetest pikema kava tegema... | |
| | | Sponsored content
| Pealkiri: Re: Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) | |
| |
| | | | Need pisiasjad II - 37 (eelviimane!) | |
|
Similar topics | |
|
| Permissions in this forum: | Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
| |
| |
| |
|