Mike Goldwin (uus versioon) (LÕPETATUD ja KUSTUTATUD!)

ei oska

ja Markkus ongi ju selline...maitsev mitte, et ma teda söönud olen

Ja varsti võiks uus osa tulla !

Uus osa olemas juba vaat et 24 h ja kui veab, tana ohtul saan. Raagin pohjustest siis.

Hih. Nii tore, et te arutate. Mina ajaks teid oma vastustega arvatavasti närvi. (Selles mõttes, et mu vastused poleks nagu... vastused. Need oleksid mingid... maideamisasjad. )

AGA.

LUCIFER ON KODUS!!!!!!!

Kogu jant algas juba neljapäeva õhtul, kui ma pärast üheksat Lamba juurest koju sain. Isa tuleb vastu ja: "Lucifer on valmis. Sõnum tuli." Ja ma olen mingi JEPIKAJEEEEEE! Kallistan kõiki ja hüplen ringi ja olen niisama suur õnnejunn... aga siis tuli dilemma.

Vaadake, me oleme Loorega juba pea kümme aastat mänginud ühte PlayStationi mängu: Harry Potter & Viisasten Kivi. Ja see on selline tore mäng... kunagi tahtsime me seda lihtsalt läbi saada (no ei võinud see Voldemort ära surra, eksole), nüüd on meie eesmärk aga 100% peale mängida. Siiani rekord 97%. Ja siis me avastasime, kuidas kätte saada veel viimased kolm wizarding kaarti 17st. Ja me lootsime, et see annab meile ilusti 100%. Noh... egas midagi... teeme nii.

AGA.

Loore pidi reedel koju minema... aga Sille läks kas reedel Luciferile järgi või ootas 9ndat aprilli, et isa seda teeks. No ei lähe nii kaua Luciferi ootamine. Aga Potter oli pooleli! Alternatiivne lõpp ja kaardid veel saamata ja... mida teha! Mida teha?

Sille läks ööseks Loore juurde. Ja siis me mängisime... ja mängisime veel... ja mängisime. Me saime kaarte siis kui me kolm rada, kus pidi meeletul kiirusel igast imenippidega igalt poolt münte ja kristalle saada, läbi teeme... ja peaaegu veatult. Viimane ja kõige raskem vajas kõige veatumat. No ja siis me mängisime... esimese kolmest tegi Loore, teise mina... ja siis Loore vajutas lollisti ja me kaotasime oma võidud. Merry go round. Ja siis kokku nende kolme raja peale läks meil mingi 4 tundi. (Pluss veel enne mu esialgset kojuminekut ka mängisime paar tundi.) Ma kogu selle aja seal pomisesin, et kolmest oleme teki all ja magame... Ja siis Loore saigi suurte pingutustega kümme minutit enne kolme valmis. Mõlemad nagu sombid.

Ainult et siis ei suutnud Loore enam vait olla! xD jutustas ja jutustas ja jutustas. Kolm tundi saime und.

Mäng ise oli selline (minu suurepärane telefon aitas jäädvustada. ):

Spoiler:

Igastahes.... reedel järgi ja siis ma sain teda veel maailma kõige inspireerivamas kohas üldse (

Spoiler:

) natukene aega kasutada... ja siis ma kirjutasin kohe kaks osa jutti ja ühe käsitsi kirja. Ja vahtisin ns aknast välja.

Spoiler:

Aga nagu ikka, olid kõik programmid läinud ja Sillel tahtis veel endale mängude jaoks eraldi partitsiooni, nii et siis kui ta õhtul koju jõudis, ootas ta Sillest natukene targemat meest sellega tegelema. Ja ühtlasi ka ainsat inimest, kes suudab oma programmide kaustas ja plaatides ja värkides orienteeruda. Ja siis Lucifer ootas teda.

Spoiler:

Aga remondionud keerasid käki kokku. Olid lisanud ekstra partitsiooni, mille mõttele meie pihta ei saanud... ja suur hulk tööd läks luhta. Umbes siis me otsustasime magama minna ja hommikul arvuti endiselt ootas meid.

Spoiler:

Aga natukene pusimist ja ohkamist ja kõike hiljem on ta siin, minu isiklikus kirjutamise pesakeses. (Mis, ehk, on ainult võib-olla inspireerivam rahvusraamatukogust ;D)

Spoiler:

Nii et Sille juhtmerägastik laua kohal on jälle päris korralik. Tulukesed ja laadijad ja kõlarid ja ohsajuudas mida veel. Jumal tänatud, et juhtmevaba hiir on. Muidu ma upuks ära siia.


Aga nautige uut osa. Tal võttis teieni jõudmine piisavalt kaua aega.



Osa on loo kaitsmiseks eemaldatud. Vabandan kõigi ees, kellel polnud võimalust seda juttu lugeda! Ehk ühel päeval avaneb see võimalus taas.

*naerab*

Kaari on emotsionaalne. xD

Naughty - Haha. Jupp. Seda oli oodata, et need esimesed read ei istu.
Ja... aitäh.
Ja ma mõistan. Nii mõistan. Ja kui miski sulle ei meeldi, anna teada. (Ma ei väida, et ma selle parandan, aga teatavaks võin küll võtta. ;D)

Everleigh - Mida iganes Mike ka ei teinud, et teile meeldida... Kuid, Mike on Mike. That's enough, I guess.
Ja aitäh.:)

Hmm.

Ma ei tea, kas te just üllatuda saate...
ga ma ütleks nii palju, et sinu mõte on õigetel radadel. ;D

Everleigh - I so did not say that.

Naughty - Ma loodan ka. :)

Kas ma olen ainus, kes Sannast aru saab? Tal on lõpuks ju kõik olemas, mida vaja ja ta vanaisa käsib tal selle minema loopida, sest see on "vastutustundlik ja õige"

Persse see. Jäägu Sannaks mu poolest.

Ma saan täitsa vanaisast aru, kuigi mulle ei meeldi vanaisa mõte -.-
mike tundub siiani toredam kui markkus
ja kaari võiks vanaisa mõista, sest kui talle see markkus ikka nii väga meeldib siis leiab ta markkuse ju tulevikust ka, nagu vanaisa ju ütles -.-

Vanaisa räägib õiget juttu. aga see ei tähenda, et see mulle meeldiks.

Aga Sannat ei olnud enne ja nüüd on. Kuidas see asju muudab? Kas Mike sureb ikka? Äkki see on mingi saatuse asi ja see on lihtsalt ette määratud ning juhtub tahest-tahtmata... Ja kui Sanna kaob ära... siis on kõigi südamed murtud. Ja kui ta läheb tagasi tulevikku, kas ta peab Markkusega nullist peale hakkama....

I can't wait to see how you solve this mess you've made.

Selles olen ma kindel

Praegu on lihtsalt tunne, et kõik tore on kokkuvarisemas. And it makes me so sad. Sanna oleks endale just selle õige koha leidnus kui kõik jällle muutub.