Mike Goldwin (uus versioon) (LÕPETATUD ja KUSTUTATUD!)

Jaa
Oeh, tahan seda viimast osa juba
Tahaks teada, mis edasi saab ja kuidas see lõppeb *sigh*

Nagu ma ei teaks seda.

"Kõige pikemad kõned on millegipärast inimesed, kellega Mike väga lähedal ei olnud."

Kõige ebaloogilisem lause Sille kirjatükkide ajaloos.

Seal peaks olema inimestel.

Ja kellega Mike "Lähedal" ei olnud on ju igati loogiline.

lähedane. xD

Mina ei ole üldse rahulik. Sees kõik keeb

ja kõik on üks suur küsimärk, ma isegi ei hakka siin mingei teooriaid pakkuma, sest ükski neist ei sobi. Nagu mis mõttes ?????

Ja sa kavatsed selle kõik epiloogiga ära seletada?! Äkki kaks epiloogi? Kolm?

JESS!
Lõpuks keegi, kes rahulik pole. xD (Y)
Ja kas sa pole siis kuulnud, et elus pole kõiki vastuseid? Äkki on nii selles jutus ka?

Ooooooooh s***. xD

I will f*cking double the s*it out of what Lammas said.

Ning jah, "Skins" arendab mu sõnavara vägagi kenasti. F*ck on iga teine sõna.

Peab olema loogiline lõpplahendus

muidu ei ole lõppu

Ja nii lihtsalt on

Lõpuks Kärolt natukene emotsiooni. xD

Jah... noh... jah.
Ma kirjutan epiloogi juurde ka igast asja veel, ju saan teid maha rahustatud.

Ma olen vägagi emotsionaalne. Ma lihtsalt ei näita seda välja.

See on nii igav. xD
Oma jutu kohta käivat emotsiooni tahaks teada.

Ma tahaks juba uut osa, btw

Mhm.
Varsti hakkan kirjutama.

MG laul epiloogi saatma:


Siin ta siis on, Mike Goldwini lõpp:



Osa on loo kaitsmiseks eemaldatud. Vabandan kõigi ees, kellel polnud võimalust seda juttu lugeda! Ehk ühel päeval avaneb see võimalus taas.





Ja see, mu kallid lugejad, oli Mike Goldwin.

Kokku on failis 143 583 sõna. Ma kirjutasin seda 19.09.2011-19.06.2012 ehk 9 kuud. Ja see on kiire, whoa on see kiire.

Spoiler:

Mul on praegu veider tunne. Selline... Wow. Ma sain hakkama, lõpuks ometi sain ma sellega hakkama. Esimese MG esimene osa sai ju kirja pandud 04.11.2007. Ja see teekond, mille MG läbis... see on lihtsalt võimas.

Kui ma sügisel seda versiooni kirjutama hakkasin, siis teadsin ma vaid seda, et Kaari/Sanna ja Markkus kuuluvad kokku, Mike ei ole tegelikult nii perfektne ja ta sureb siiski. Sureb ka Sanna ning Georg hävitab meeleheitehoos ajamasina. Kaari ei pidanud hiljem asjast midagi mäletama. Lõpus pidi ta lihtsalt sihitult mööda tänavaid tuiama, Markkusega kokku saama ja noormeest sõnatult kallistama.

Poole jutu peal tuli mulle aga mõte Georgi ajareisist. ...ja see keeras kogu loo ka minu peas pea peale. Jah, Mike ja Sanna surid endiselt... kuid loos oli midagi enamat. Lugu ei mahtunud enam Mike Goldwini ära. See kõik vajas rohkem ruumi, rohkem sõnu. Ma tahtsin rääkida ka Georgi reisist...

Ja siis jõudis mulle kohale ka see, et Kaari jaoks pole seiklused läbi. Kui Mike sai elada vaid teatud vanuseni, ükskõik mis teid pidi ta sinna jõudis, nii saab ka Kaari. Kuid kuigi Kaari on oma õppetunni kätte saanud, ei ole ta veel valmis surmale alla vanduma. Mitte siis, kui kõik peale Mike'i surma (ja 12. klassi kordamise) on hästi.

Sellepärast on siin jutus siiski palju lahtiseid otsi. Sellele loole on mu peas kaks järge: Malle Jürisson (Georgi vaatevinklist tema reis minevikku) ja Kaari Lääne (Kaspari vaatevinklist Kaari päästmisest). Ja kuigi ma hetkel tahan keskenduda MG parandamisele ja tunnen, et ma neid järgmiseid lugusid kirjutada ei viitsi eriti, ei saanud ma MG-d lõpetada valesti: järgedele niidiotsi andmata. Sest see poleks MG olnud. Ma oleksin valetanud, mis loos oli. Ma oleksin näidanud, et Kaari elab kõrge vanuseni, kuigi tegelikult on selle kõrge vanuseni elamisega probleem...

Kuna ma tahan seda lugu edasi arendada ja ehk ka kuhugi sellega jõuda, on hetkel veel natukene aega lugemiseks üleval osad 70-85 + epiloog. Varsti võtan ka need maha. Vabandan kõigi ees, kes pole lugenud, aga oleksid seda tahtnud: ma ei soovinud varem sellest väga avalikult rääkida, et ma loo maha võtan, kuna kartsin, et siis teeks keegi endale wordi dokumenti kiiresti ühe suure copy-paste'i.

Aga tänan teid veelkord sellel teekonnal kaasa tegemast ja kaasa elamast ja minu peale karjumast (ja mind kuhugi saatmast) ning mõnda pisarat poetamast. Teie kommentaarid olid suureks abiks ja innustuseks selle loo lõpetamisel.

AITÄH!

Ja siin teile veelkord fänni joonistatud pilt Mike'ist ja Kaarist (ajast, mil Kaaril jutus veel lillad juuksed olid):

Spoiler:

Oeh... nii vana GG. Ma arvan, et ma leidsin selle laulu mujalt.

Kaari/Sanna vaatevinklist on jah kokku võetud. Sp ma järgesid eriti ei kiirusta kirjutama (kui üldse kirjutan), et ma tegin MG ka niisuguseks, et ta on eraldiseisev lugu. Ja see meeldib mulle nii.

Aga jah... kuigi õnnelik see lõpp pole.

Ja Kaspari järje nimi on Kaari Lääne, sest nii nagu selle loo katalüsaator oli Mike'i surm ja selle nimi on sp Mike Goldwin; ning Georgi järje nimi on Malle Jürisson, kuna Georg läks tagasi Malle pärast... siis Kaspari järg on Kaari Lääne, kuna Kaspar üritab seal Kaarit päästa, ehk siis selle loo põhjus/katalüsaator oleks ka Kaari. Kuigi noh, ausalt öeldes... Kristit oleks seal PALJU.

Kaari surmast päästmisest jah.

Pärs hea ikka...

Lugesin epiloogi, asjad loomulikult minu jaoks segadus aga mulle siiski meeldis. Ja see mis sa lõppu kirjutasid... MG ei aja mind nutma aga seda tegi miski, mida sa selles oma hilisemas tekstis kirjutasid, et kuidas kui palju jne...