Kadunud

Ma ka ei tee nalja nad tõesti minu psühholoogid , aga miks sina pead psühholoogi juurde minema ???

PS. Endiselt oleme me õiges teemas

Natu, sa oled mulle ikka veel psühholoogia esimese tunni raha (10€) võlgu... marta teab, mida ta räägib, usu mind... seda paganama Kelly pelli ja Greetel on sitaks sitt tund tuli sulle ju "räigelt" kasuks ka.



Nali naljaks, aga mul on igaw -.-

uhh... ma ei saanud aru mida sa rääkisid, aga psühhollogia esimene tund oli ju tasuta

Mina pean psühholoogi juurde minema, sest mul on probleeme. xD

Õõh... probleemid on nõmedad asjad

On.

Okei, ma annan teile valida suht nüüd, kas ma panen iga nädal mingite väikeste juppide kaupa üles, või siis harvemini terve osa, st ~15 wordi lk? Kui viimane variant, siis saate uue osa kusagil juuni lõpus alles... Kahjuks. Hetkel on jube kiire tegelikult, juunis olen arvatavasti 2 nädalat Tartus, siis ei saa eriti kirjutada (ma võtaksin sinna nagunii tahvli kaasa...).
Ma ise pooldan rohkem viimast varianti, siis ma ostan vihiku ka ja kirjutan igal vabal hetkel, saate selle tulemusena oma 15 lk võib-olla isegi nädalaga.

*mõtleb* hmm.... lühikeste juppide kaupa nagu ei tahaks lugeda, aga harva kaa nagu mitte Mina jään selle koha pealt erapooletuks.

Miks sa lihtsalt ei kirjutaks ühe osaga kuskil 2000 sõna?

Ma arvasin seda.
Mul on tõesti väga kahju, et praegu on niiii kiire. Õpetajad jätavad nii palju õppida, mul on neljapäeval MRT, mille pärast ma ennast surnuks muretsen... Ja siis igast jampsi veel.
2000 sõna? OMAIGAVST, see on nii palju ju!! xd
Käin pesemas ära, te avaldage veel arvamust eks.

15 lehekülge O.O

Minu osad on tavaliselt 1000 - 3000 vahemikus ja hetkel ainult Selle Suve Saladusel tuleb üks osa nädalas, sest teistega on täielik jahm...


2000 sõna on umbes nii kolm - neli wordi lehekülge.

Mis asi on MRT ? MatemaatikaRiiklikTasemetöö???
Okei ja see 2000 sõnaline osa on ka hea variant see on vist vähem kui 15 wordi lehte või mis ?

Tasemetööd juba läbi ei peaks olema? :O

Hmm... minu arust peaksid ka läbi olema, suht aasta lõpp juba ju

No eks ma vaatan siis, aga tegelikult ma ei teegi osade kaupa, ma teen peatükkide kaupa.

Kas ma annan teile hästi natuke "uut osa"?

Tasemetööd ammu läbi juba, lol, Natu, sa panid oma pakkumisega ikka vägaväga mööda.
MRT on magentresonatstomograafia, see on uuringumeetod, peab võtma aluspesuväele ja minema ühte torusse, seal umbes tund aega lihtsalt lamama, ühes asendis, silmad kinni. Muusikat võid ka saada, aga kuna minul tehakse peast, ei saa ma muusikat ._. niiet kuulan siis seda heli, mis see masin tekitab, hästi vali ja prõmmum ja nõme hääl pidi olema.
Kui uuring läbi, saab arst vaadata kehas olevaid isegi kõige pisikesemaid veresooni jms, võib-olla tehakse see isegi värviliselt, selleks süstitakse veeni mingit värvainet, et kogu keha on värviline, kui pärast vaadata, muidu jääb mustvalgeks.
Minul tehakse see uuring, et otsida peast allergilisi paiseid või kasvajaid - igatahes asju, mis ajus olema ei peaks.

Ma panin ikka täitsa mööda , aga see värk magentro...blablablaa... tundub kohutav, aga see veenidesse värvainet on lahe, ma ka tahaks et mu veri oleks erivärvidega, okei ma siin naljatlen, aga see värk on ju üpris tõsine

Ja mulle meeldiks uut osa lugeda küll

Natu, see nädal oli viimane tasekas neil ja ma tean seda, sest okei vahet pole.

Sul on tervisega probleeme? Loodetavasti kasvajat ei leidu.

Ma küll ei taha, sest mul on nõele vastu kartus ja mul võib paha hakkata... Mitte ei või, vaid hakkabki.
Jap, mul on tervisega probleeme, tegelt on mul nii vaimselt kui füüsiliselt probleeme. xd

Kui keegi peale Natu uutosa tahab, siis ma annan.

Oehh... see on vist väga kohutav loodan, et sinu peas ei leita asju, mida seal olema ei peaks.

Mulle just meenus, et mu vanaema ajas oma psühhiaatri hulluks. Peale seanssi psühhiaater ütles, et minu vanaema on loll ja pani vanaema palati ukse pauguga kinni

Okei, asi on selles, et ma tahan uut osa väga-väga-väga jnejnejne

Psühhiaatril endal ka närvid läbi.
Eks ma püüan kuidagi hakkama saada.


„Kas sa tead, kus mu rahakott on?“ küsisin isa käest, kui olin kööki jõudnud. Ta tõstis pilgu ajalehelt minule, näol kõver naeratus. „Sa kaotasid selle jälle ära, on mul õigus?“
„Ma ei tea, ma ei leia seda.“
„Hästi, tunnistan üles; Ma võtsin selle täna hommikul su toast, sest mul oli sente vaja... Aga ma ei mäleta, kuhu ma ta panin,“ vanem peatus hetkeks ja lisas kiiresti: „Kas sa sahtlisse vaatasid?“
„Muidugi vaatasin.“
„Oh, ma tean kus see on. Ma jätsin selle oma tööjaki taskusse, jakk ise on kontoris. Ära muretse, ma toon selle õhtul ära.“
„Nii sinulik,“ ohkasin kergendatult, ning juhtisin teema mujale. „Kas sa midagi süüa tahad?“
„Oleneb, mida. Mul ei ole küll eriti palju aega, hüppan vist enne minekut Pagrest läbi ja võtan paar saiakest.“
Avasin külmkapi ukse, mis oli nagu tavaliselt, üsna lage, ning vaatasin uurivalt ringi. „Vorst, kurk, muna, hapukoor, majonees... Noh,“ jätkasin siis, „ma võin makaronisalatit teha, makarone on ka.“
„Sobib,“ teatas isa nagist jopet haarates. Ta heitis selle endale kiiresti peale ja tõmbas paar nädalat tagasi ostetud kingad jalga.
„Juba lähed?“ küsisin külmkapist kurgipurki välja võttes.
„Mul ei ole mõtet kauem kodus olla, lähen varem ja saan asjad kiiremini valmis, jõuan ka varem koju, sulle ju meeldib see?“
„Muidugi,“ jätsin salatiks vajalikud asjad laule ning astusin esikusse, kus isa juba telefoni tasku libistas. Ta naeratas mulle kergelt.
„Tsau, näeme õhtul.“
„Tsau.“

Kümme minutit hiljem seisin ma kuuma pliidi ääres ja segasin kolme liitrilise poti juures äsja keevasse vette valatud makarone. Kuna vanaema pidi homme külla tulema, otsustasin korraliku portsu salatit teha, et mitmeks päevaks jätkuks.
Panin potile kaane peale ning võtsin kraanikausi juures olevast kapist ülemiselt riiulilt suure kausi, madalalt riiulilt lõikelaua ja sahtlist noa. Asetasin need lauale ja istusin toolile, et vorsti hakkima hakata.
Meie köök on üsna normaalse suurusega, umbes neli-viis inimest mahuks siia probleemideta ära. Heledast puidust kapid koos elektripliidi ja külmkapiga võtavad enda alla terve ühe seina, tumedam laud on surutud vastu kappide vastasseina. Põrandal laiutab rõõmsates värvides kaltuvaip, mille ema juba ligi seitse aastat tagasi hea hinnaga turult ostis, akna ees on hallikas ruloo ja laes lihtne lamp.
Kallasin tükeldatud vortijupi kaussi ning tõusin, et makaronidelt vee kraanikaussi valada. See tehtud, lasin ma need külma vee alt läbi ja ajasin pehmed, kollakad sarvekesed salatikaussi.
Mu mõtted kandusid taas emale, nagu igal kuuendal märtsil. Tükeldasin süvenenult vorsti ja elasin uuesti läbi viis aastat tagasi, kuuendal märtsil toimunu.

„Noh plika, emme on surnud. Tule nüüd onuga kaasa,“ mõrvar astus mu ema laibast ükskõikselt mööda, sirutades oma pikki käsi minu poole. Vaatasin hirmuga, kuidas ema rinnust jooksev veri peagi lombi tekitas.
Mees võttis mu käest ja tõmbas seda tugevalt enda poole. Hüüdsin abi, kuid see ei aidanud, sel väiksel kõrvaltänaval polnud ühtegi inimest.
„Kas said kätte?“ meie juurde kõndis tumedas riietuses noormees, pealtnäha alaealine.
„Ron, sind ma ootasingi, viska see laip kuhugi prügikasti taha,“ käskis mõrvar. Roniks nimetatud mees ei allunud käsule.
„Tüdruk on kümnene. Miks sa ta ema tapsid? Kas sa kuidagi muud moodi ei oleks saanud teha?“
„See oli sinu plaan.“
„Mul hakkas tüdrukust kahju.“
„Ole vait ja vii see laip sinna prügikasti taha,“ vastas mõrvar pahuralt.
„Oh kurat,“ Ron osutas näpuga vasakule, „pealtnägija. Jookseme, suva, las tüdruk jääda siia.“
„Me ei saa teda siia jätta, boss tahtis just nimelt teda.“
„Saa aru, ta helistab politseisse.“
„Kes?“
„Pealtnägija, lollakas.“
Mu ema mõrvanud mees lasi mu käest lahti ja põgenes kiirelt koos Roniga pimedusse. See oli viimane asi, mida ma nägin, enne, kui kõik mustaks läks.

Keerasin kurgipurgilt kaane pealt. Mulle vaatasid vastu juba tükkideks lõigatud kurgid, mis nägid uskumatult isuäratavad välja. Kallasin purgi sisu kaussi, võtsin laualt munakarbi ja tõusin, et minna pliidi juurde ning munad keema panna.

FRYGDWJKPAq MA SAIN INKA TASEMETÖÖ NELJA OMGOMGOMG, MINA, KES KAHELINE ÕPILANE INKAS OLED, VIDWJOPQLÄ!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Mulle jäi silma paar apsakat, muidu meeldis

Tubli oled *jookseb vaatama enda hindeid ekoolist*

Ma pole üle kontrollinud jah.

OLEN JAA!! ;3

Yeah, mul oli siin vahepeal jalaluumurd ja päris palju tegemist oli. Ei ole jõudnud midagi kirjutada, kuid kui aega tuleb ja energiat, kirjutan kindlasti.