Tuba (16 osa; Lõpetatud!)

Shadowpaw - tore, et meeldis! :)

Audrey - mismõttes stressivaba? (et ei pea muretsema, et peategelased ei saagi järgmises osas kokku orsmth? )
Ja mul tglt oli kunagi wordpressis blogi. Blogspot me no like.

Mezilane - nii tore! :)

Žebra - Vahva näha, et veel üks lugeja! :) (Üldse kuidagi naljakalt palju siia kommentaare tekkinud. ) Aga jah... järgmine viimane juba.

shine - Mnjaa... mulle ka ei meeldi. :/ But what can you do, kui lugu otsa saab.
Nad nii igavad olnud. Ei mingit draamat ega asja.

Murtagh - Kõige kurvem on, et sellel seltskonnal, peale Kati, alles tekkis Pedro vastu respekt ja siis ta läheb...

Dragomira - tead, ma mõtlesin sellele. Aga ma ei taha muuta seda, kuidas nad sinna pandud on. Pealegi, kui juba Before Sunset pildil üleval pool, on loogiline, et plaat vasakul pool kohe esimesena. I know, I'm weird about it.
Noh, tegelikult ühika jaoks Katrin elabki Brittiga ühes toas, nii et...
Haha. xD Kahjuks tuleb tõesti üks osa. Kuigi ma suht torn, missugune vaatenurk sellele osale praegu anda. Aga ehk tuleb pikem viimane osa. Selle loo osad suhteliselt lühikesed olnud...

Naughty - haha. xD Ma sain oma pettumisest üle. Ja mina olen Ethan Hawke'i peale selle vist ainult Vampiirimaailmas näinud ja ma vaatasin seda ka nii poole silmaga, et... oh well. Nendes filmides ta ei ole kole.
Ning jah... Martin võiks seal elada nii kaua, kui nad paar pole. Aga nad on ja see rikuks nende suhte ära ja hiljem oleks veel jubedam neil koos elada.
Ja kui sa Pedro ära võlud, siis võid ta endale saada küll, jah. :)
Oijah... noh, aga vähemalt seda lugu said lugeda. :) Ma täna pool õhtut tööl kirjutasin endale järgmise jutu blurbi. Mul on juba 15. osani kokkuvõtted tehtud, et mis toimub, nii et pmst vaid kirjutamise vaev.


Uut saab, ma usun... homme võib-olla juba. :) Mul on tuju sellele loole punkt panna.

Stressivaba selles mõttes, et sa oled nii proffessionaal, et ma isegi ei aja mingeid vigu või asju taga. Lihtsalt loen ja ei mõtle üldse kriitika pealegi. Nagu saaks sulle kriitikat andagi, eksole

(A)
Seda on tore kuulda.

Kusjuures, kas mina ise olen ka unisena selline? Et mmmmmmmhmmmmmkmmmmm? xD

Jeeei. Oskan uniseid inimesi kirjeldada.

VägavägaVÄGA meeldis! Ruttu uut

Aitäh! :)

Ja siin ongi viimane osa. (: Loodan, et meeldib.

(Ja lühikese sissejuhatuse põhjus on teie soovitus.

Nautige! :)


16. osa

MARTIN

„Tempo, naised!“ hüüan Kati ja Britti ees oma kottidega reipal sammul marssides. „Ega see iga päev ole, mil üks noor naine saab poisil aidata uude kohta kolida.“ Oi ma naudin seda.

„Möla maha, tiinekas. Ega see iga päev ole, mis üks poiss saab pea ees viiendalt korruselt alla lennata,“ ei jää Katrinil vastamata.

„Õ-hõõ, õ-hõõ,“ olen ma kordki elus vastuseta. Kuid mul on hea tuju.

Ärge nüüd valesti aru saage, aga kogu see kolimise värk on värskendav. Ja kuigi ma olen juba õhikaeluga päris ära harjunud, siis nüüd ma näen, et oma suur tuba ja oma köök ja oma vannituba on natukene etemad kui ühikas. Ja nii omavahel öeldes olid mul närvid tegelikult vahepeal päris krussis selle elamiskorralduse pärast. Hea on lõpuks elada kohas, kus sa amaetlikult ka elad.

Astun oma korteri uksest sisse ning viime kõik oma kastid, mis ongi viimased, korteri ainsasse tuppa.

„Kolimine on väsitav,“ ütleb Britt mu voodile istudes ning sõrmenukke ragistades.

Õhh. Ma kohe üldse ei salli, kui ta seda teeb. Krimpsutan nina. „Britt, kallis... ei, palun. Lihtsalt ei.“

Tüdruk naeratab mulle oma süütu naeratust, kuid siis liigub tema pilk Katile, kes toanurgas kuidagi nukralt seisatab. „Kõik korras?“ küsib Britt.

Kati võpatab. „Ma, eh... jah.“ Kuid ta tõmbab käeseljaga üle silmade. „Lihtsalt... me olime siin Pedroga pool aastat. Kuidagi... veider on.“

Avan juba suu, et tülgastunult küsida, millised kohad ma enne nende kasutamist desinfitseerima peaksin, kuid hoian end tagasi. Veel pole aeg selliste naljade jaoks. Kui mina ja Britt lahku läheksime, siis ma tean, et mul läheks väga kaua aega enne kui ma suudaksin taolisi nalju taluda, kui üldse. Vaatan silmanurgast Britti poole, kelle nägu ja olemine on väga kaastundlikud.

Ma armastan seda tüdrukut. Ma tõesti armastan.

„Kas te hoiate ühendust?“ küsib Britt Katilt.

Too kehitab õlgu. „Me läksime rahulikult lahku. Ainult kolm katkist taldrikut.“ Kati turtsatab ning ka mina naeratan. Istun voodile Britti kõrvale ning panen talle käe ümber, et näidata, et mina olen endiselt siin ja olemas. „Me oleme endiselt suhtlusvõrgustikes olemas üksteisel, aga... ma ei usu, et me aasta pärast enam räägime.“

„Võib-olla kahe pärast?“ küsib Britt. „Isegi kui lihtsalt selleks, et uurida, kuidas elu teid kohelnud on.“

Õde kehitab õlgu. „Jah, eks ta kipu olema... Aga me ka kiirustasime nende asjadega liialt. Oleks võinud rahulikumalt võtta.“

Kergitan kulme. „Minu arust olite te romantilised. Uskusite tulevikku.“ Jumal mis joru ma siin jälle ajan?! Kuid see on tõsi. „Teil oli põhimõtteliselt kaks võimalust: vaadata, mis saab, või mitte kunagi teada. Mõtle... kui sa poleks Pedroga seda proovinud ja oled nüüd kümne, kahekümne aasta pärast abielus. Ja siis su ebielus pole enam seda... funki. Midagi on puudu. Ja sa hakkad mõtlema kõikide nende meeste peale, keda noorena kohtasid ja mis oleks juhtunud, kui sa oleksid nendega proovinud. Kuid nüüd ei pea sa vähemalt Pedro pärast kahetsema, sest tead nüüd, mis oleks olnud.“

Britt ja Katrin vaatavad mulle üllatunult otsa.

„See oli... väga hea tähelepanek,“ ütleb Katrin aeglaselt.

Kehitan õlgu, nagu see poleks midagi. Kuid ma ei saa neid sõnu endale võtta. „Olgu-olgu. Tegelikult pidas Jesse filmis Enne päikesetõusu Celine’ile selle kõne maha, et Celine temaga Viini peale läheks,“ ütlen näost punaseks lahvatades.

„Enne päikesetõusu?“ küsib Britt.

Noogutan. „Üks hästi mõnus film...“ Peatun. Olgu, täielik naistekas. Ei olnud sellest vaimustuses. Üldse mitte. Reelika sundis vaatama.

„Ahaa...“ ütleb Kati minu poole silmi pilutades. „Aga olgu. Head sõnad. Hakkas kergem,“ ütleb ta rõõmsamalt. „Aga nüüd jätan ma teid kaht siia lahti pakkima ja lähen pakin enda asjad ühikas lahti. Näeme hiljem, Britt. Tsau, Martin.“

„Tsau,“ ütleme Brittiga kooris ning Katrin lahkub.

Kui uks tema tagant on kinni vajunud, laskume mõlemad mu voodile selili. Nihutan oma käe tüdruku pea alla ning tema nihkub mulle veel natukene lähemale. Oleme mõned minutid vaikselt ja vaatame ebaühtlaselt krohvitud valget lage.

„Niisiis. Sinu peidetud hobid... naistekad,“ ütleb ta mõne aja pärast narrivalt. „Kas ma peaksin midagi kartma, kui su arvuti failidesse sobrama lähen?“

Muigan. „Ära piltide kausta ava. Ükskõik mis, aga piltide kaust jäta nii nagu ta on.“

Britt ajab end intrigeeritult küünarnuki toele püsti ning vaatab minu poole, silmad kahtlustavalt kissis. „Porno? Aktifotod minust? Sinust endast? Veel kellestki?“

„Kõik eelnev. Vaata, ma olen päris terve vajadustega mees ja-“

„Ja minust ei piisa?“ kergitab tüdruk kulmi.

„Mitte siis, kui sa siin minu kohal lihtsalt kõrgud,“ ütlen kätt tüdruku seljale pannes ning teda endale järsult lähemale tõmmates. Tüdruk jõuab vaevu midagi mühatada, kui ta suu juba minu omal on ning me suudleme.

Ta laseb oma keharaskusel aeglaselt kui järjekindlalt minu peale langeda ning ma leian end üht kätt üle tema istmiku ja tema pluusi alla libisemas. Tunnen oma huulte vastas, kuidas Britt naeratab. Siis tõmbub ta must vaikselt eemale, et mu keskkoha peale istuma jääda. Ta vaatab mulle otsa, hammustab huulde ning tõmbab aeglaselt oma pluuse seljast.

„Omaette elamise eelis number üks,“ ütleb ta rahulolevalt. Britt viskab oma pluuse üle voodi ääre maha ning mina leian end teda vaatamast ja noogutamast, kurk liiga kuiv, et rääkida. Ei ole enam vaja kümme korda kontrollida, kas uks on lukus või üritada liiga vaiksed olla. Mõnus.

Britt naeratab mu pilku nähes ning libistab oma käed minu T-särgi alla ja mööda mu järsku kivikõva kõhtu aeglaselt ülespoole. Hingan raskelt. Panen oma käed tema puusadele ja loodan, et ma oma eurutses teda liiga kõvasti hoia.

Britt libistab mul särgi üle pea ning peagi on ta jälle mu suule kättesaadavad kauguses. Kuid enne, kui ta mind uuesti suudleb, panen kiiresti ühe sõrme tema huultele. Ma tunnen iga tema keha osa enda oma vastas.

„Ma...“ Kurk kuivab. Uhh. „Ma armastan sind.“ Ma tean, et põhimõtteliselt seksi ajal pole tavaliselt õige aeg sellist asja (esmakordselt) öelda, kuid ma ei suuda seda enam endas hoida. Ma tahan, et Britt seda teaks.

Tüdruku silmad löövad särama.

„Armastan,“ ütleb ta hingetult.

See lõpp oli nii armas...
Kahju, et see jutt läbi sai
Nii meeldis

Nii mõnus lõpp... Kuigi ma oleksin pikemat tahtnud. Aga hea küll, see lõpp oli täpselt õige. :)

Super jutt. :) Aitäh, nasicc. :)

See lõpp oli armas, aga nüüd sõimaksin ma sind küll kõigi sõnadega, mis mul meelde tuleb, sest minu peas keerleb endiselt mõte, et huvitav millal uus osa tuleb. Ma nii tahaks teada, mis edasi saab, mitu last nad saavad, kas nad jäävad kokku jne...

Sjuuper jutt oli! :)

Žebra - Aitäh! :)

Dragomira - Palun! :)
Mul oli meeles jah, et võiks pikem osa olla, aga... see on kuidagi lühikeste osade lugu.

Mezilane - Aga nüüd saad sa ise enda peas juttu edasi mõelda! Mis neist saab ja mitu last ja kõike muud.
Aitääääh. :)

Aww... see on täitsa armas. Mulle meeldis. :3 Mulle meeldivad kõik su jutud xD mida ma lugenud olemn.

Mulle väga meeldis lõpp, nii nunnu aga kahju et lõppes.

Murtagh - mul on hea meel seda kuulda!

Lammas - sinu juttu on viimasel ajal nii mõnus kuulata. Aga jah... mõtlesin, et seekord jätame mingi suurema kokku-lahku draama ära ja laseme neil olla. Kokkuvõttes aitäh vist. :)

Shadowpaw - tore! :) Kuigi kui see lohutab, siis vist jõuan õhtu jooksul isegi järgmise loo üles panna. (: Seal on asjad natukene keerulisemad, luban.

Nii, ma tean küll, et see on juba ammu lõpetatud, kuid nüüd ilmusin siis mina välja ja hakkasin lugema. Mõnus oli kõik osad järjest lugeda ja siis vaadata kommentaare, kuidas teised jutu tegeliku kirjutamise ajal uue osa ootuses piinlesid.

Aga mulle väga väga väga meeldis. Sa kirjutad nii hästi, ma arvan et ma nüüd lähiajal loen veel mõned su kirjutised läbi. Lõpuks on mul selleks aega. Mulle meeldia Martini iseloom, Briti oma ka. Ja Pedro oli naljakas tüüp. Samuti oli see mõne koha peal nii lõbus, et naersin end ribadeks. See vampiiripäevikute koht mingis osas oli ka lahe. Ja see lõpp... Niii armas.   

Kahju, et see jutt läbi on...

Haha. Sul oli tõesti hea kõik väikese vahega ära lugeda.
Ehhee! Aitäh! :) Ma olen väga õnnelik, et meeldis. :) Ja jään ootama, millal teiste lugudeni ka jõuad ja ehk ka neid kommenteerid. :) Ja kuigi see jutt on läbi, on mul palju teisigi... (Korter nr 52 oled lugenud nt? )

Veel ei ole seda lugenud, aga küll ma jõuan veel. :) Täna ehk alustangi.

(A)

Heihoo. :)
Nii tore näha, et oled mind "ette võtnud". Hetkel kahjuks ei ole ühtegi uue jutu mõtet... ja ma ei tea ka, kas see siia üles tuleks... peab veel vaatama seda asja. :)
Ja aitäh selle toreda komplimenti eest! Ja poisist ühikakaaslane võib olla pain in the ass. Just so you know.

Sa oled armas.