Hah. Tavaliselt ma lasen kaks-kolm OT'd teha ja siis juhin vestluse õigetele radadele tagasi.
(A)
Aga nii... Sille sai uue osaga (lõpuks) valmis!
Ma olen selle jutu suhtes hetkel kinnine, aga minu praktika näitab, et kui jutt on kinnine, tuleb punnitada ja siis hakkavad mõtted lendama, nii et see on üks selline punnimise osa.
Loodan, et kerge naeratusevine ikka näole toob. :)
Aga suur lobiseja, nagu ma enne osade ülespanemist tihti olen, siis...
Mul on teile kaks tõsist soovitust (peale selle, et tööintervjuule ärge minge palavikus ja tehke enne kindlaks, kelleks te üldse kandideerite/kandideerida tahate. ;D), mis on:
1) Kui te üürite tuba/toanurka, midaiganest niimoodi, et teised inimesed ka koos teiega elavad (eriti vanad mehed), siis küsige neilt kõigepealt, ega te neile nende kunagist suurt armastust (kellelt ei saadud ühtegi musi ja kes on surnud) meenuta ja
2) ärge pidage võtit iseenesestmõistetavaks asjaks, mis üürilepinguga kaasas käib, sest see EI OLE iseenesestmõistetav.
Kaks suurt tarkusetera siis teile. :)
Aga ma kolin kohevarsti-varsti ühikasse, nii et asi on tore.
Kõige kallim TÜ ühikas muidugi. xD Aga tingimused on paremad, mis selle raha eest oma korteris oleks (kuigi noh, korter oleks väärtus omaette) ja eks näis, kuidas ma toa jagamisega hakkama saan. Iseenesest õega terve elu ühes toas elanud ja minu ühika-toanaaber on tore doktorant, aga teda päris tihti ei ole ka, nii et...
Mis siis veel...
Kui
- Spoiler:
oli Hermione "light reading", siis Sille "light reading" on
- Spoiler:
.
Söömisest.
Ma olen kodust harjunud väga mitmekesise söögiga. Ja ma ürita(si)n seda harjumust ka siin sees hoida, AGA üksinda ma ei jõua kõike lihtsalt ära süüa.
Juust läheb pahaks, piim läheb pahaks (sellest saab küll häid pannukaid teha)... ja üks kord ma avastasin, et pean ühe päevaga 10 muna ära sööma (olin ostnud mune ja nendest kuni viimase päevani mitte midagi teinud). No ja siis paar päeva tagasi ostsin jälle muna ja et ma jälle neid üksinda õgima ei peaks, keetsin ma kolm tükki ära, tegin enda ja oma kahe sõbranna näod peale neile ja viisin kooli. Päev otsa tassisime neid ringi ja siis lõpuks tegime fotosessiooni ja sõime nad ära.
Meie munad (mina olen keskmine... ja ma ei tea, miks pilt uploaditi sedapidi
):
- Spoiler:
Ja et sissejuhatus ei veniks pikemaks kui jutt ise, siis... PALUN! :)
PS. Kui vahe jälle liiga pikaks kisub, küüned säärde ja nõudma, et mis see siis olgu, Nässu!
3. osa
BRITTKõhutan oma voodil, läpakas nina ees ja surfan Internetis. Või vähemalt üritan seda teha. Paganama raske on Internetis surfamisele keskenduda, kui sul sealt tegelikult midagi vaja ei lähe ja sa oled väga teadlik sinust meeter eemal samamoodi voodil lesivast noormehest.
Ma pean tunnistama, kui esimene ¹okk üle läks ja ma sain ka üle kartusest, et kohe tormab keegi sisse ja meil tuleb üks suur paks pahandus, hakkas see mõte poisiga toa jagamisest mulle isegi natukene meeldimagi.
Ma pean küll vannitoas riideid vahetamas käima ja esialgu ei tunne ma end kindlasti nii mugavalt kui võiks, aga kammoon. Tunnen isegi naeratust huulile kerkivat: ma jagan tuba kutiga. Lõputud võimalused, ma ütleks teile.
Mitte et ma unistaks... väga. Aga oleks täitsa lahe, kui meist saaksid sellised head usaldusalused üksteisele. Mina annaks talle nõu tüdrukute osas, tema mulle poiste osas... Noh, nagu kuskil Hollywoodi filmis (miinus armumine, see oleks kli¹ee).
Mulle ei meeldi kli¹eed, aga kahjuks on tänapäeva maailm neid täis. Ma hindan enim vanema aja kirjandust, teatrit ja filmikunsti puhtalt sellepärast, et siis ei olnud neil võimalik veel kli¹eesid teha. See, mida nemad tegid, oli tollal uudne... ja kuigi paljud asjad tänapäeval enam uudsed pole, olid nad siiski esimesed omataolistest.
Olgu, keskendumisest ei tule välja. Panen sülearvuti kaane kinni ja ajan end voodist püsti. Need asjad käüivad alati nii: kui midagi paremat pole teha, tuleb süüa.
Martin vaatab kulmu kergitades minu poole.
„Kuhu nüüd minek?“Sobran oma peas tabava vastuse jaoks, kuid nagu vihje peale seda tabavat vastust ei tule. Niisiis kehitan õlgu.
„Vaatan, kui kiiresti ma siin tulealarmi tööle saan panna.“
„Uuhh. Põnev, ma tulen vaatan,“ ajab ka noormees end haigutades voodilt püsti.
„Sul midagi paremat pole teha?“ küsin üle õla skeptiliselt poisi poole vaadates.
„Pühapäeva õhtu. Välja minna, sõpradega kokku saada, tüdrukuid lantida.“Martin irvitab ning tuleb minu kõrval kööki.
„Ma kardan, et kolme tüdrukuga koos elamine ja selle asja telgitaguste nägemine võib mul elu lõpuni isu naistest täiesti maatasa tampida.“
„Eks sa sellepärast nii palju siin oledki, et ikka meie telgitaguseid näha.“
„Just nii.“
„Noh...“ ütlen kerge muigega,
„siis vist tuleb hakata hoopis meeste poole vaatama.“
„Võib-olla tõesti,“ ütleb Martin raadiot käima pannes ning köögilaua taha istuma potsatades. Vaatan poisi väljaütlemise peale küsivalt talle otsa, kuid Martin ei tee teist nägugi. Lihtsalt trummeldab kätega laual ning vaatab rõõmsalt paremale-vasakule.
„Mida head-paremat sa nüüd teed?“
„Kui asi puudutab tulealarmi töölepanemist, siis vaevalt siit head-paremat tulla saab,“ ütlen pead raputades ning külmkapi sügavkülma välja võttes.
„Mul on hoopis jäätist.“
„Jäätist?“ muutub noormees erksamaks.
„See ülihea ¹okolaadi-liköörijäätis on sinu oma?“
„Mmmmmhmhhhh,“ venitan heatujuliselt sahtlist lusikat haarates, kui üle korteri kostub üks võimas röögatus. Vahetame Martiniga pilke ning hakkame juba esikusse minema, kui Piia kööki tormab, endal kõrvad ärritusest punased ja käsi, milles on vetsupaberirull, löögivalmilt üles tõstetud.
„Uh-oh,“ tõmbub Martin tagasi.
„Mitu korda sa täna vetsus oled käinud?!“ nõuab meie korterinaaber vihast sammu Martini poole astudes.
„Umm... kust ma peaksin teadma. Kaks? Kolm?“
„NELI!“ hüüatab Piia. „Neli! Ja mida ma sulle iga kord öelnud olen?“Astun sammu eemale, tõmban oma jäätisetotsikult kaane pealt ära ning naudin vaatemängu.
„Tegelikult on see ikka pigem kolm korda. Vaata, enne minekut käis Pedro ka ja-“ räägib Martin lõbusalt. Noh, nüüd kus ta aru sai, milles probleem, on ta palju lõbusam. Vaata, alguses võis jääda ka mulje, et hiir on potti ära uppunud või miskit – ja ainsa mehena majas (korteris) peaks tema sellega tegeleda. Aga kui tema lähitulevikus ei tundu olevat hiire vetsupotist sabapidi väljatõmbamine, siis... noh, siis on Piia viha päris lõbus vahepala.
„Mehed! See Pedro Perdoks, Pedroks see tähendab,“ raputab tüdruk pead
. „Aga prill-laud lastakse alla. Ma tean, et ma olen isata kasvanud ja kõike, aga oli see tõesti mingisugune suur illusioon, et potikaane värk on müüt?“Martin noogutab.
„Tegelikult küll.“
„Briii-itt!“ vingatab Piia abipaluvalt minu poole vaadates.
Muigan. Martin ei saa veel aru, et tegelikult on siin korteris püksid tüdrukute jalas.
„No tegelikult on asi nii, et kui prill-laud hakkabki üleval olema, lähme meie kiiresti tipa-tapa Peplerisse ja räägime, et on juhtunud üks väike segadus.“
„You wouldn’t!“ süüdistab Martin meie poole silmi kissitades.
„Oh yes, we would.“
„Could and would!“ lisab Piia rõõmsalt sekka.
Martin kratsib kukalt ning vaatab meie poole.
„Noh, sellisel juhul tahan mina, et teie äravoolutoru oma juuksekarvadest puhastama hakkaksite. Ja... ja vannitoas nii kaua aega ei veedaks, kui te veedate!“
„Täna polegi keegi meist veel sinu siinoleku ajal oma protseduuridega vannitoas istunud!“
„Asi on põhimõttes.“
„No davai, see tähendab statuuti.“
STATUUT PINGEVABAMAKS KOOSELUKS KOLMELE NEIULE JA ÜHELE NOORMEHELE
1. Noormees EI JÄTA tualetis käies prill-lauda üles (ja on hea tava üldse WC potikaant langetada: niimoodi levivad bakterid vähem).
2. Neiud koristavad oma juuksekarvad äravoolutorust ise ära.
3. Vannitoas ei ole hommikul alates kella 7-st üks inimene kauem kui 10 minutit (enne seda ja alates kella 11 päevaljääb nominaalkasutusaeg poole tunni sisse).
4. Külaliste koht on köögis, toanaabri nõusolekul ka toas.
5. Parandustöödega tegeleb noormees (kuna tal on vaja heas kirjas püsida).
6. Üksteise sööki ilma tolle suulise või kirjaliku loata võtta EI TOHI (isegi siis, kui teise ¹okolaadi-liköörijäätis on sinu lemmikjäätis).
7. Nõud peseme kohe pärast kasutamist (EI JÄTA kraanikaussi, lauale, tuppa, voodi alla vms kohtadesse vedelema – haiseb, tekivad kärbsed).
8. Esiku korrashoid ja prügikoti väljaviimine, kui keegi vahepeal vabatahtlik ei ole, on ühe inimese mure esmaspäevast pühapäevani, uuel esmaspäeval on see järgmise inimese mure. Järjekord on järgmine: Piia, Reelika, Britt, Martin, Piia, Reelika, Britt, Martin... jne.
9. Oma toanaabrit EI TOHI TAPPA, ükskõik kui närvidele ta ka ei käi.
10. Seksuaalne ahistamine KEELATUD.
11. Elamine LUBATUD.
12. Käesolevat statuuti võib muuta, kui muudatused on kooskõlastatud korterinaabritega.