2013 :):)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XIII

NÕID. SUREMATU NICHOLAS FLAMELI SALADUSED
Autor: MICHAEL SCOTT
Lehekülgi: 420
Tutvustus: Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab?
Nicholas Flameli süda peaaegu murdus, nähes, kuidas armastatud Pariis tema silme all kokku variseb. Dee ja Machiavelli hävitasid linna, kuid ka Flamelil oli selles oma roll mängida. Sophie ja Josh Newman tõestavad üha selgemini, et nemad ongi legendikaksikud, ning Flamel peab neid ja Koodeksi lehekülgi Mustade Ülikute eest kaitsma.
Aga iga mööduva päevaga muutub Nicholas üha nõrgemaks. Perenelle on endiselt Alcatrazil vangis ja nüüd, kus Scatty on kadunud, pole nad enam kaitstud. Neil on vaid Clarent – Excaliburi kaksikmõõk. Ent Clarenti vägi on ennenägematu ning kurjus, mis relvas pesitseb, teeb võimatuks selle kasutamise ilma, et mõõga pimedus selle kandjasse ei imbuks.
Kui Nicholas Dee’d võita tahab, peab ta leidma kellegi, kes Joshile ja Sophie’le kolmandat elemendimaagiat – veemaagiat – õpetaks. Ainus, kes seda teha suudaks on Gilgameš ja tema on täiesti hull.
Minu arvamus: Mulle tõsiselt, tõsiselt meeldis. Kõik need surematud inimesed... Kõik seee... Ohh, lihtsalt tohutult mõnus ja hea ja...
Uudishimulik nagu ma vahetevahel olen, googledasin mõnda nime ka. Cernunnost jne. Very Happy

Põnev. Nagu jube-jube põnev. Ajaloo tundides on muidugi enamus ajast uni silmas ja üldse kuulata ei viitsi, kuid ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et no tegelikult on ju huvitav. (Va eesti teema, mis no ausalt, väga-väga igav.)
Peaaegu võimatu oli raamatut käest panna. Kuid olen viimasel ajal targemaks saanud ning nüüd jätan järgmise raamatuni mingi vähe pikema vahe sisse ning siis alles võtan kätte. Kestab see lugemismõnu kauem. Ootusärevus ja kõik muu. Kõik need osad alati raamatukogus olemas ka. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XIV

REHEPAPP
Autor: Andrus Kivirähk
Lehekülgi: 200
Tutvustus: «Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.»
Minu arvamus: Omamoodi geniaalne! Kõik need kratid jne...
Kuigi ma lugesin seda hiilgama kaua ning nii mõnedki kohad panid haigutama. Nii et jah, ütlesin, et igati normaalne raamat.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XV

Mõrv lennukis
Autor: Peter Flynn
Lehekülgi: 54
Tutvustus: Adenis, Idamaa eksootilises linnas, otsib eradetektiiv Peter Flynn briljandiröövijaid ja mõrtsukaid.
«Pidin viima veerandi miljoni dollari väärtuses briljante Bombaysse näitusele, kuid kurjategijad tapsid minu sõbra, kaaperdasid lennuki ja põgenesid röövitud briljantidega. Mina aga tõotasin endale, et leian kurjategijad...»
Minu arvamus: Vanemate raamat, mille ma mingil ajal enda riiulisse tassisin. Lugesin siis, kuid jäi pooleli ning alles eile võtsin uuesti kätte ja lugesin läbi. Ning mulle meeldis. Puudusid kirjavead, jutustamislaad oli lihtsalt niiii sujuv, et muudkui lugesin ja oleks veel lugenud, kui läbi poleks saanud. Very Happy

Aga noo jaah, ma kahtlustasin vahepeal korraks isegi seda naist, kellega ta seal peol viimaks käis jaaa nooooh, päris valesti arvasin. Very Happy

Igatahes mulle meeldis väga!

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XVI

SURNUMANAJA. SUREMATU NICHOLAS FLAMELI SALADUSED
Autor: MICHAEL SCOTT
Lehekülgi: 344
Tutvustus: Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...

San Francisco
Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem. Kumbki neist ei ole õppinud ära kõiki vajalikke maagia vorme, et kaitsta end Mustade Ülikute eest, nad on kaotanud Scatty ning doktor John Dee jälitab neid endiselt. Ent kõige hirmutavam on see, et nüüd peavad nad otsustama, kas Nicholas Flameli saab usaldada? Kas on üldse kedagi, keda usaldada?

Alcatraz
Doktor John Dee alahindas Perenelle Flameli väge. Alcatraz ei suutnud teda kinni hoida, Nereusest ei olnud talle vastast ning ta suutis leida endale liitlase ka pealtnäha võimatus olukorras. Kuid tema polnud ainuke, keda saarel vangis hoiti. Vanglatrellide ja kaitsvate sigilite taga ootab kari koletisi - sõjavägi, mida Dee plaanib kasutada viimases lahingus. Ja nüüd on saabunud Alcatrazile Machiavelli, et need koletised San Franciscosse lahti päästa. Perenelle võib küll olla võimas nõid, kuid iga päevaga jääb ta üha nõrgemaks ja kuigi tema kõrval on Nicholas, võib sellise mastaabiga lahing tema jaoks hävitav olla. Nicholas ja Perenelle peavad linna kaitsma, kuid tõenäoliselt osutub see pingutus neile mõlemale surmavaks.

London
Dee, kes oma Üliku suureks pettumuseks, ei suutnud saada tagasi Koodeksi kaht viimast lehekülge, on kuulutatud lindpriiks ja saanud uueks sihtmärgiks kõigile neile olenditele, kes varem jahtisid Flameli. Kuid Dee’l on plaan. Koodeksi ja Alcatrazil ootavate olenditega suudaks ta võtta võimu maailma üle. Tal on vaja vaid arhontide abi. Ent selleks, et tema plaan õnnestuks, peab ta äratama surnust Kõikide Jumalate Ema. Ning õpetama välja surnumanaja. Ja legendikaksikutest saaksid suurepärased õpilased...
Minu arvamus: Like, like, like. Mulle õudselt meeldib. Very Happy

Josh suudab mu muidugi alati endast välja ajada, kuid ma südamest loodan, et lõpuks on kõik tore. Josh ja Sophie elus ja üheskoos ja ühel poolel jne... Mõistate eks? Very Happy

Jaaaaaaa ma niii ootan, et eelviimase (?!) osa ka varsti loetud saan. Viimast vist veel eesti keeles ei olegi, kuigi mu andmed võivad vähe valed olla. Very Happy

Josh ajab mind endiselt vihale. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas ta võib nii loll olla ja Dee poolele üle minna. Nagu ausalt, ta ju TEAB, mis jama see mees on kokku keeranud. Okei, Nick ja ta naine on tõesti veits kahtlased ja varjavad nende eest asju, kuid nad ei ole ju halba teinud. Või on?
Ahhhhhh.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XVII

Salajane
Autor: Becca Fitzpatrick
Lehekülgi: 342
Tutvustus: Ükski koolivend polnud kunagi suutnud Norat võluda, ükskõik kui palju tema sõbranna Vee selle nimel ka pingutas. Seda hetkeni, kui saabus Patch. Patchi naeratus ja pilk, mis Norast justkui läbi vaatas, tõmbas teda kõigest hoolimata poisi poole.
Kuid pärast mitut hirmuäratavat vahejuhtumit pole Nora enam kindel, keda usaldada. Tundub, nagu oleks Patch alati seal, kus Noragi, ning teaks temast rohkem kui keegi teine. Nora ei suuda otsustada, kas langeda Patchi käte vahele või põgeneda.

Ja kui tüdruk püüab hingepõletavatele küsimustele vastuseid leida, selgub iga sammuga, mis tõele lähemale viib, et see tekitab temas veel suuremat rahutust. Nora leiab end keset iidset lahinguvälja surematute ja langenute vahel ...
Minu arvamus: Kolmas katse juba selle siia lisamisel. Esimene kord sekkus õde, siis pidin pooleli jätma, teisel korral sekkus interneti ühendus, mis kadus hetkel, mil ma vajutasin ''send'' nuppu. Arvatavasti nüüd õnnestub, kuna õde on teises toas ning interneti ühendus peaks okei olema. Very Happy

Igatahes, kuna Tänapäeva kirjastus oli nii tore ja tegi allahindluse, ostsin endale selle raamatu 5.20 eest, mis siis, et olen seda varemgi lugenud. Häid raamatuid peab ikka ostma, kuigi ega vanemate raha ei raatsi eriti kalliste raamatute peale raisata. Enda raha juba võib, kuid hetkel kogun läpaka jaoks, nii et jah. Very Happy

Raamatust olen endiselt vaimustuses. Muidugi ei tekitanud raamat minus enam nii suurt ka ise kirjutamise soovi, kui esimesel korra lugedes, kuid selles võib süüdistada minu inspiratsiooni vaest peakest. Viimasel ajal lihtsalt ei suju see kirjutamine kuidagi...
Jumalik Patch! Oh, kuidas seda nime nüüd küll hääldada? Nägu Päts, kuid vähe inglise pärasemalt? Või muud moodi? Oeh... Kuigi sel pole eriti vahet, kuna ta on nii või naa ülimalt tore ja armas paha poiss. Very Happy

Küll mul saab ka kunagi kauges tulevikus selline olema... Very Happy

Pealkiri: Re: 2013 :):) 7/4/2013, 22:40

Haa, Cilen, mu kallis teine pool on küll täitsa temalik :)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

Ahhhhhhhhhhhhhhhhhhh!
Nii kade nagu -.-

Very Happy

Pealkiri: Re: 2013 :):) 8/4/2013, 23:05

Kui mõtlema hakata siis on nagu üsna ikka... Kas just välimus aga suhtumine ja suhtlemine ja hoolivus ja kaitsmine ja... :)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

Ahhhhhhhhhh drunken

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XVIII

Kääbik
ehk Sinna ja tagasi
Autor: J.R.R Tolkien
Lehekülgi: 328
Tutvustus: Bilbo Baggins on kääbik, kes armastab lihtsat ja mugavat elu ega ole eriti palju oma kääbiku-uru sahvrist kaugemale rännanud. Kuid ühel päeval saabuvad tema koju võlur Gandalf ja kolmteist päkapikku ning keeravad kääbiku sündmustevaese elu pea peale, meelitades ta retkele «sinna ja tagasi«. Päkapikkudel on plaan minna retkele suure ja väga ohtliku lohe Smaugi aaretekambrisse ning algab seiklus, mis paneb Bagginsi tegema ja ütlema täiesti ootamatuid asju...
Minu arvamus: Ei saa väita, et see oli halb raamat. Vaatamata sellele, et ma lugesin seda kuskil kuu aega, koos väga pikkade pausidega ning vahetevahel rändasid mu mõtted hoopis teistele asjadele, kui ma lugesin, oli see siiski hea raamat. Imelik oleks ju ka väita, et see oli halb, kui see on nii armastatud raamat.
Mulle meeldis Bilbo. Ta käitus nii nagu pidi, nii nagu oli õige. Ja ta oli paganama julge, arvestades seda, missugust elu ta enne oli elanud. Pidevalt koogikesi nosida jne jne... Very Happy

Samuti meeldisid mulle päkapikud. Kuid lõpus olin ma vist natuke mitte süvenenult lugenud, kuna kui ühel hetkel rääkis Thorini ja Fili ja Kili surmast, siis ma küll jätsin lugemise korras pooleli ja mõtlesin, et nagu mis asja?! Aga see selleks, üle pika aja pean tunnistama, et ei nutnud raamatu jooksul kordagi. Kuigi tegelikult on seda ennegi juhtunud, hetkel lihtsalt meenus... Very Happy

Ma ei tea, kas ma suudan kunagi "Sõrmuste Isandad" ka läbi lugeda. Eelmisel aastal millalgi suvel võtsin kätte ja proovisin, kuid ei suutnud. No lihtsalt ei suutnud. Selline väike suremistunne tekkis seal taga. Okei, see oli tegelikult liialdus...
Very Happy

Hea raamat oli, mis siis, et venis. :)

Pealkiri: Re: 2013 :):) 10/4/2013, 20:47

Ma pidin seda "Kääbikut" koolis kohustusliku kirjandusena lugema, vist kuuendas klassis. Oeh, kuidas see venis! Mäletan, et pidin seda haudvaikuses lugema, et suudaksin üldse sellele keskenduda Very Happy

Võib-olla nüüd seda uuesti lugedes oleks teine asi, aga jah... ei tõmba väga Very Happy

Eks igaühel oma maitse ka...

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

Njah. Mul oli selle vaikusega sama asi. Kui ikka kõrval toas telekas kõvasti käis või keegi kõva häälega rääkis vms, siis oli pea võimatu keskenduda. See oli justkui selline silmadega üle laskmine, ilma, et absoluutselt midagi meelde oleks jäänud. Very Happy

Pipar Postituste arv : 1381 Age : 25 Asukoht : Eesti

Tolkien ongi väga raske kirjanik. Ma ise loen hetkel tema "Hurin'i lapsi."

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XIX

SORTS. Surematu Nicholas Flameli saladused
Autor: Michael Scott
Lehekülgi: 336
Tutvustus: Alcatraz: Kuigi nende liitlane doktor John Dee on kuulutatud utlaga’ks, lähevad Machiavelli ja Billy the Kid kaasa Ülikute plaanidega: nad päästavad Alcatrazi koletised San Francisco linna lahti ja määravad humani’d seeläbi hukule.

Danu Talis: Varjuderiik, millesse Scatty ja Jeanne d’Arc on sisenenud, on palju ohtlikum, kui nad eales oskasid ette kujutada. Ja nad pole siin juhuslikult – sõdalased kutsuti kohale eesmärgiga. Nagu ka Saint-Germain, Palamedes ja Shakespeare. Nad kutsuti kokku, et nad rändaksid ajas tagasi Danu Talisele ja hävitaksid saare. Sest selleks, et tänapäeva maailm alles jääks, peab Danu Talise saar, mida humani’de müütides tuntakse Atlantise kadunud linnana, hukkuma.

San Francisco: Lõpp on lähedal. Josh Newman on valinud endale poole ega seisa viimases lahingus oma õe Sophie ega Alkeemik Nicholas Falmeli kõrval. Ta võitleb koos Dee ja salapärase Virginia Dare’iga. Kui Sophie’l ei õnnestu oma kaksikvenda enne lahingu algust leida, kaob kõik – igaveseks.
Scatty, Jeanne d’Arc, Saint-Germain, Palamedes ja Shakespeare on Danu Talisel ning Sophie jäänud üksi Perenelle’i ja üha nõrgemaks muutuva Nicholas’ga. Ta peab lootma Nitenile, et leida keegi, kes õpetaks talle maamaagiat. Ent nagu selgub, võib õpetajaid leida ka kõige tavalisematest paikadest. Vaenupooled kogunevad. Kaksikud on lahutatud. Üks päästab maailma, teine hävitab selle.
Minu arvamus: Josh on loll. Nii kuradi loll, et ma ise ka ei suuda seda uskuda, kui loll ta ikka on. Valida Dee pool, lasta koletised linnas lahti... Miks ta nii loll on?
Kuigi okei, ma usun, et ta oleks Machiavelli poole valinud, kui ta seda tobedat Clarentit kätte poleks haaranud. Uhhhh.... Tõsiselt, natuke keema ajab ju. Very Happy

Aga raamat ise meeldis mulle vääga. Kohati lihtsalt nii vaimukas, et lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida. Ja kõik need võimsad kokkusattumused, see ajas tagasi rändamine... Aeh. Lihtsalt ei suuda ära oodata järgmis raamatut, mis on arvatavasti viimane. Noh, ongi viimane.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XX

LIBAHUNT
Autor: August Kitzberg
Lehekülgi: 48
Tutvustus: August Kitzbergi draama «Libahunt» on saanud eesti näitekirjanduse klassikaks ja kuulub kooli kirjavarasse. See viies vaatuses näidend avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi ja kombeid, ellusuhtumise jäikust.

Näidend pajatab Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt...
Minu arvamus: Minu esimene näidendi raamat. Mitte et ma nüüd esimest korda näidendi teksti oleks näinud ja lugenud, vaid päris raamat. Tavaliselt olen neid, kas lehtedelt või siis õpikust lugenud. Very Happy

Näidend ise... Noh, klassika? Kui nii siis nii. Vahel on natuke raske aru saada, mida klassikaks peetakse. Sest nagu... see ei olnud ju klassika. Vähemalt minu arvates. See oli üks lihtne, täiesti tavaline näidend, mis kujutas arvatavasti inimeste elu kunagi iidsel Eesti aja. Klassika peaks vist tähendama siis seda, et surnud autorite raamatud on klassika. Või siis juba vanad. Huh!
Kuigi üks asi mulle sellest raamatust meeldis. Ma tahaks seda tegelikult sõna-sõnalt tsiteerida, kuid kuna olen laisk ega viitsi püsti tõusta ja raamatut otsida, ütlen peamise.
Nimelt see, kuidas Tiina neile käratas, et hundid ei murra üksteist, samal ajal, kui inimesed seda teevad. Ja see on ju nii kuradi õige. (Muidugi pole ma absoluutselt kindel, kas hundid tõesti ei murra üksteist, aga põhimõttest saate ju aru, eks) Meie, inimesed tapame üksteist, oleme kadedad, vihkame üksteist... mis siis, et me oleme kõik samasugused. Sama liik.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXI

Harry Potter ja salduste kamber
Autor: J.K Rowling
Lehekülgi: 302
Tutvustus: Algab Harry Pottery teine õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kui Harry kohvreid pakib, saab ta ühelt kummaliselt olevuselt hoiatuse: tema naasmine Sigatüüka kooli põhjustavat hirmsa õnnetuse. See hoiatus ei vähenda sugugi poisi koolimineku õhinat. Peagi on Harry koolis, kohtab vanu ja uusi Sigatüüka asukaid ning satub sama toredatesse seiklustesse kui esimeselgi aastal. Mõne aja möödudes aga hakkab toimuma midagi kummalist ja seletamatut – keegi või miski hakkab õpilasi kiviks muutma. Kes see küll olla võib ja kuidas õnnestub Harryl oma kahtlustavatele kaasõpilastele tõestada, et see kivistaja tema pole?
Minu arvamus: Ma lihtsalt armastan seda raamatud. Kõiki neid! Tõepoolest armastan.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXII

Võlur ja nõid: Tuli
Autor: James Patterson, Jill Dembowski
Lehekülgi: 336
Tutvustus: "Võluri ja nõia" kolmandas osas on kaalul rohkem kui kunagi varem. Whit ja Wisty Allgood on ohverdanud kõik, et juhtida liikumist halastamatu totalitaarse režiimi vastu, mis valitseb nende maailma. Diktaator Seesinane Seesinane on keelanud kõik, mida nad kalliks peavad: raamatud, muusika, kunsti ja isegi fantaseerimise. Õe-venna tugevnevast võluväest pole Seesinase julma märatsemise lõpetamiseks abi olnud ning nüüd on ta tapnud ka nende ema ja isa. Wisty teab, et tal on aeg Seesinasele vastu astuda. Ent tema võitlus ja tuli annavad võitmatule olendile üksnes jõudu juurde.
Minu arvamus: Alguses ei saanud ma mitte millegist sotti. Olin juba üpris veendunud, et pole teist osa lugenudki, kui järsku midagi ikkagi meenuma hakkas. Tsekkasin igaks juhuks ka varem loetud raamatuid ning olingi lugenud. See raamatute üles märkimine siin on päris kasulik ju.
Raamat mulle meeldis. Nii enam-vähem. Kogu mõte ja tegevus oli ju tohutult põnev ja huvitav ja... Aga mind tohutult häiris pidev peatükitamine. Peatükk lõppes ühe tegevusega, ning siis algas uus peatükk, kust läks edasi täpselt sama sündmus, täpselt sama inimese vaatenurgast. Ma eriti ei mõista, milles selle kõige mõte oli. Kuigi, ehk kirjutasid need mõlemad autorid kordamööda? Üks lõpetas peatüki, teine läks edasi?
Ah, ei tea.
Muidu mulle meeldis küll. Mitte ülemäära palju, aga see oli põnev ning mõnus lugemine.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXIII

Strindbergi täht
Autor: Jan Wallentin
Lehekülgi: 476
Tutvustus: Üks rist. Üks täht.

Sajaks aastaks lahutatud, kumbki oma pimedasse kohta peidetud. Üheskoos moodustavad nad võtme maailma kõige paremini hoitud saladuse juurde.

Nüüd on nad jälle päevavalgele jõudnud. Jaht on alanud.
Jaht, kus ajaloolane Don Titelman on ühtaegu nii jahimees kui ka saakloom, ilma et ta ise seda päriselt mõistaks, miks. Kuid ta aimab, et valedesse kätesse sattudes oleksid rist ja täht täielik katastroof.
Minu arvamus: Ma olen sellest raamatust vaimustuses. See oli ühteaeg nii hariv, teisalt lihtsalt nii põnev, et nii mõnelgi korral oli raske käest panna.
Eriti meeldis mulle tõesti see, et seal oli väga palju ajaloost räägitud. Selles suhtes, et varem ei pakkunud mulle ajalugu väga suurt huvi, eriti need igavad ja üksluised tunnid, kus peab vaid õpetaja juttu kuulama. Aga nüüd, pole aimugi mistõttu, on ajalugu mulle väga meeldima hakanud. Ning nüüd kui raamatus räägiti Ypres'ist, siis mind hakkas kohe rohkem huvitama, sest alles ajaloos olime rääkinud lahingust nimega Ypres. Very Happy

See tähendab, et sisestasin Google'isse selle nime. Very Happy

Ning nagu ma juba maisin, raamat oli väääga põnev.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXIV

Mina, Coriander
Autor: Sally Gardner
Lehekülgi: 303
Tutvustus: Minu nimi on Coriander Hobie. Olen Thomas ja Eleanor Hobie ainus laps, kes nägi ilmavalgust Issanda aastal 1643 majas Thamesi jõe kaldal Londonis. Päeval, mil mulle kingiti hõbedased kingad, algas seiklus.
Pidin välja uurima oma ema kõige peidetumad saladused...
Minu arvamus: Alguses oli kohati igav. Kuid järk-järgult muutus aina põnevamaks, kuni oli raske käest panna, kuid siis hakkas põnevus uuesti kuidagi langema, kuid lõpu poole tuli see veel hetkeks tagasi. Very Happy

Igati normaalne raamat. Kuigi ma ei saanud lõpust eriti aru. Kuid seda võib lugeda sa selle arveks, et ma ei pannud korralikult tähele, mis seal toimus.
Aga mulle meeldis. Selline tore väike lugemine. :)

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXV

Kasuisa
Autor: Adeele Rass
Lehekülgi: 128
Tutvustus: 16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna.
Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud – katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.
Minu arvamus: Kui juba sellist raamatut nii palju reklaamitakse, on Eesti kirjandus omadega ikka täiesti pekkis. See raamat poleks elu sees pidanud trükki minema, rääkimata veel siis sellest, et selle ümber nii suurt kära tehti.
Kui ma raamatu alguses kätte võtsin, polnud ma sellest eriti heal arvamusel. Võtsin kätte vaid huvi pärast. Peale teose läbi lugemist mu arvamus sellest kuigi palju ei tõusnud. Olukordi kirjeldati liiga vähe, üks asi viis nii ruttu teiseni, otsekõnet polnud peaaegu üldse... Minu arust andis raamatule midagi juurde see, et Trevor oli hea. Kui ka tema oleks oma isasse olnud, oleks see raamat täiesti allakäinud olnud.
Samuti ajas nimevalik segadusse. Kõigil neil olid sellised välismaised nimed ja siis järsku Peeter. Või Pedro vms. Miks eee... Clara?!... teda üldse Pedroks kutsus? Või seda seletati?
Ja raamatu hind on küll veidi ulmeline. 14 eurot 128 lehe eest? Pealegi veel poolikute lehtede eest, kuna raamat oli nii tillukese formaadiga? No hallo!

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXVI

Harry Potter ja Azkabani vang
Autor: J.K Rowling
Lehekülgi: 359
Tutvustus: Algab kolmas õppeaasta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Koolis. Kooli saabunud lapsi ootab ees ebameeldiv üllatus. Azkabani võlurite vanglast on põgenenud ohtlik kurjategija ning kooli tuuakse vangivalvurid, kes on jubedamad kui vangid ise. Loomulikult satub Harry taas sündmuste keerisesse, kus talle on abiks truud sõbrad Ron ja Hermione.
Minu arvamus: Lihtsalt absoluutselt ja täielikult fantastiline. Selline raamat, mille võid alati kätte võtta ning mitte kunagi ei ole igav.
Kuigi, mis ma siin ikka pläran, usun, et kõik saavad aru ka neist paarist sõnast, kui väga ja tohutult ma HP raamatuid armastan.

Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXVII

Õhtukool
Autor: C. J. Daugherty
Lehekülgi: 407
Tutvustus: Allie Sheridani kunagi nii turvaline ja mõnus maailm on purunenud. Kõik algas sellest, kui ta vend kadus. Sellest ajast saadik on Allie teinud kõik, et ta elu veel hirmsamaks muutuks. Ta vihkab kooli, kus ta käib, ja tema meeleheitlikud ettevõtmised viisid lõpuks ta vahistamiseni.
Tema vanemad otsustasid seekord midagi ette võtta ja saatsid ta raskestikasvatatavate teismeliste kooli, Cimmeria akadeemiasse. Selgub, et tegu on kummalise kooliga, kus ei tohi kasutada ei arvuteid ega telefone ning ka õpilased pole seal lihtsalt käitumisraskustega, vaid kummaline segu andekatest ja neist, kes pärinevad väga privilegeeritud perekondadest. Alliel on raskusi mõistmisega, kuidas on tema üldse sinna sattunud.
Ühel õhtul toimuvad aga ootamatud sündmused, Alliele tungitakse kallale ja talle tundub, et kooliseinte vahel aetakse mingeid saladuslikke asju. Kui suveballi ajal üks tüdruk tapetakse, võtab asi juba ohtliku pöörde ning Alliel on vaja välja uurida, mis seal koolis üldse toimub.
Minu arvamus: Olin selle ühel korral enne ka raamatukogust võtnud, kuid siis polnud läbi lugenud, kuna 2 nädalat sai täis ja kellelgi oli see vist järjekorras ka... Igatahes jäi tookord lugemata, mistõttu ma nüüd selle uuesti võtsin ja läbi lugesin.
Raamat iseenesest oli hea. Mõte oli hea. Kogu tegevustik oli hea ja väga mõnus oli lugeda, kuid... Kardan, et see võib ka tõlkija süü olla, kuna paljud laused olid väga-väga imelikud. Alguses ma vist ei pannud seda tähelegi, kuid siis hakkasin märkama, kuid mingil ajal unustasin uuesti ära ega pööranud sellele suurt tähelepanu, kui see mind siis taas häirima hakkas.
Kuid kui seda mitte arvesse võtta oli see väga tore raamat. Muidugi mitte nii hea kui "Vampiiride akadeemia" aga piisavalt, et mulle meeldinud oleks. Carter oli ka väga armas inimene. Kuigi nüüd äkki turgatas mulle pähe, et kuidas poiss Alliet juba algusest peale nii "tundva" pilguga vaatas. Selles mõttes, et koguaeg kirjutas raamatus, et Carter vaatas teda niimoodi, nagu tunneks Alliet juba pikemat aega, kuigi nad polnud siis veel rääkinudki. Very Happy

Ja ma vist ei saanudkui seda teada. Aga võib-olla ei pannud ma tähele, kuna vahepeal oli mu tähelepanu veidrate lausete tõttu veidi hajunud.
Ja oh, kuid ma alles plätrasin. Tavaliselt pole ma eriti suur plätraja, nii et ma jään hetkel heaga vait, ega ütle enam midagi. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXVIII

Teekond. I raamat
Autor: Justin Cronin
Lehekülgi: 571
Tutvustus: USA valitsuse militaaruuringute projekt läheb nurja ning ohtliku viirusega nakatatud katsealused pääsevad vabadusse. Nende hirmuäratavate omaduste tõttu muutub maailm ühe ööga. Tsivilisatsioon variseb kokku ning vapustatud ellujäänud peavad õppima elama uutes tingimustes. Inimesed sulgevad end kindlustesse, mida valvatakse hoolega, sest väljas luusib surm või midagi veel hullemat. Kuid mööda laastatud maad rändab ka kuueaastane orb Amy Harper Bellafonte, kõige noorem katsealune, kelle teadvuses sosistavad oma lugu otsides kõik ohvrid.
Justin Cronin on võitnud PEN/Hemingway auhinna ja Stephen Crane'i auhinna oma eelmiste peene stiilitunnetusega raamatute eest. Cronini enda sõnade kohaselt tekkis tal "Teekonna" kirjutamise mõte siis, kui ta tütar palus, et isa kirjutaks raamatu, kus väike tüdruk päästab maailma. Et Justin Cronin on tõesti väga hea kirjanik, eristub tema antiutoopia paljudest teistest nii oma ideedega kui ka teostusega.
Minu arvamus: Ainus sõna, millega ma seda raamatud kirjeldada oskan on vapustav. Tõepoolest vapustav. See on selline raamat, millest sa ka peale läbi lugemist mõtlema jääd. Milline see oli ning miks just nii juhtus ning miks ta ometi pidi nii tegema jne.
Vapustav oli see, kuidas autor oli ajaga mänginud. Viiruse algusest alates oli möödunud pea sada aastat. Ning Amy elas. Muidugi ma sain kohe alguses aru, kui Wolgast ta sealt minema vedas ning mägedesse viis ning, kui tüdruk hakkas valgust pelgama, õigemini mõjus see talle väga halvasti, et ta on viiruse lõppstaadiumis. Et tema läbis selle ainukesena ning et ta tõepoolest elab kõik need üheksasada ja enam aastat.
Kuid ometi oli nii ehmatav lugeda, et ta ka tõepoolest elas. Pealegi see, mis Wolgastiga juhtus oli lihtsalt nii kurb. Ma oleksin oodanud, et seda ei juhtu, kuna ta ju armastas Amyt tõepoolest nii palju.
Rohkem ma ei räägi. Ütlen vaid, et see oli väga VÄGA hea raamat ning et ma tõepoolest tahaks juba teist osa lugeda. :)

Kokku loetud lehekülgi: 8550

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXIX

Vaikus
Autor: Becca Fitzpatrick
Lehekülgi: 382
Tutvustus: Becca Fitzpatricku edukate romaanide „Salajane” ja „Crescendo“järg, kus langenud ingel Patchil ja koolitüdruk Noral on võidelda veel üks võitlus: relvadeks armastus ja lõppematu usk teineteisesse peavad nad peatama kurja, kelle käes on võim purustada igaveseks kõik see, mille nimel nad on vaeva näinud.
Minu arvamus: Ma ei mäletanud eelmisest osast mitte midagi. Kuskil maal meenus mulle ähmaselt teise osa lõpp, kus Rixon teda maha tahtis lasta (?!) kuid muidu ma lihtsalt ja absoluutselt ei mäletanud.
Kuid kui seda mitte arvesse võtta, siis mulle raamat meeldis. Ma teadsin pea kohe, et Jev on tegelikult see, kes ta olema pidi. Nagu teadsin. Very Happy

Kuigi jah, kui poiss ikka käitub nii nagu talle kombeks, ega siis saagi ju muud arvata. Very Happy

Hanki oleks tahtnud vahepeal ära kägistada, kuid no problemo enam. Nora tegi hea lasu! Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

XXX

Ruubeni liblikad: Jordan

Autor: Kiiri Saar

Lehekülgi: 360

Tutvustus: Kui Jordan ühel sombusel sügishommikul sammud kooli poole seab, pole tal õrna aimugi, et ta lihtne ja muretu elu on muutumas kaoseks. Kõigi lemmikust saab korraga naerualune, kes satub järjest veidramate sündmuste keerisesse. Jordanil tuleb segadusest hoolimata hakkama saada oma hüperaktiivse õe Berniike, tema üle irvitavate sõprade, teda seletamatul põhjusel haletseva ema Kirsipiia, muutliku meelega kallima ja painajalike nägemustega, mis jälitavad teda kõikjal. Need viivad noormehe pikapeale mõistmiseni, et temaga on midagi iseäralikku lahti. Sündmused võtavad üha kummalisemaid ja kohati lausa eluohtlikke pöördeid, mille põhjustele jälile jõudmine mõjub lõpuks külma dušina.

Minu arvamus: Ma nüüd ei teagi, kuidas seda kirjeldada. Vahepeal oli mul niiviisi, et okei, nüüd ma pean lugema, kuna mul on nii palju raamatuid käes ning ma tahan need kõik läbi lugeda. Kuid samas, ma ei saaks öelda, et raamat igav oleks olnud. Võib-olla vaid selles kohas, kus nad Jumala juurde läksid. Mul tuli haigutus peale, ausõna.

Mul sai see tegelikult kuskil nädal aega tagasi läbi, nii et on raske öelda, kas ma lihtsalt ei mäleta või asi oligi nii, kuid lõpus nagu eriti ei mainitud Jordani ja selle tüdruku suhet.

Rohkem nagu ei oska midagi öelda...

» 2013
» 2013
» 2013
» 2013
» 2013.