Hold Me Close (27/27).

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

On küll armsam....AGA ( !)
Nüüd ma jõudsin juba Siimuga ära harjuda.
Ja nüüd hakkab Siimust kahju Sad

Uuuuuut!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 28/11/2008, 16:10

Okei, ma pole ammu kommenteerinud, pole võimalust olnud, niisiis sorry. :)
Aga... jahm. Tegelikult lugesin ma need kaks osa koolis läbi... kuradi rõõmsaks tegid. Very Happy

Ei, asi pole üldse selles Jared'is või kelles iganes... lihtsalt, et need... tunded. Very Happy

Need segased tunded, et... sul on kõik olemas, kuid ikkagi tahad sa veel, veel, veel. Ja sa ei tea tegelikult, et sa tahad. Või siis, et sa ei tahagi, aga... kuidagi automaatselt pead sa kõik... eee... Very Happy

ära rikkuma, ütleme siis nii.
Ja... noh... tead, Siim on armas. Ja muud sellist. Aga... ma usun, et... nad ei jää kokku. Nad pole nagu... ma-ei-tea. Very Happy

Võib-olla on asi selles, et ma olen LIIGA palju lugenud juba nendest igavestest armastustest ja nii edasi, aga... nende vahel pole nagu midagi sellist... ma-ei-tea, mida.
Midagi nagu puudub. Very Happy

Aga.. noh, see on minu arvamus. Very Happy

Oookei.

Muidu, tegelikult, meeldib. Ainult ma loodan, et Mannu Katariinat välja ei anna. Kuigi ma usun, et see on ainult tühi lootus. Very Happy

Nagunii saab Siim kuidagi teada.
Jaaahm. Very Happy

Rohkem pole mul midagi öelda. ;D
UUT!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 19:22

*muigab*
Mulle meedib ka Jarr rohkem Very Happy

Nii et kahju küll, peate temaga nädal aega leppima Very Happy

Te ei saa mulle vastu astuda, muhaahaa XD

Igatahes, Spring.
Kas sa üldse saad aru, KUI väga mulle meeldivad su pikad postitused?
Aga ... aitäh, nagu, sa oskad kõike kirjeldada nii, nagu ma oleks mingi bestselleri kirjutanud.
Sa paned naeratama.
See on sinust nii tore.
Rääkimata sellest, et sa ise kirjutaks nagu kirjandit.
Lihtsalt tore, vott.
Nagu, põhimõtteliselt on need täpselt minu mõtted, ma pole neid kunagi mõelnud, aga see on umbes minu arvamus, kui sa aru saad.
Ma kahjuks ei saa sulle vastata midagi selle kohta, mis on Siimu ja Katu vahel ja kas ta saab teada või mitte, või kas Mannu ütleb, või mitte Very Happy

Aga eks sa saa teada millalgi lähemal ajal.

Seekord siis eriti pikk.

Üheksas osaa.

Ärkasin järgmisel päeva varakult. Olin üsna üllatunud, kui heitsin pilgu oma mobiilikellale ja avastasin selle olevat Inglismaa aja järgi alles kell kaheksa hommikul. Ma ei olnud varajane ärkaja, üldsegi mitte, pigem vastupidi. Ma hilinesin oma sissemagamistega tihti tundidessegi. Võiks arvata, et nii suures perekonnas pole see võimalik, aga me väljusime kõik eri aegadel kodust, olenevalt sellest, mis kellaks meil vaja jõuda oli ja polnud mingi üllatus, kui üks meist hommikul köögis vastu ei tulnud. Nagunii ei veetnud keegi meist köögis hommikuti just eriti aega.
Igatahes ärkasin ja mõtlesin üsna pikka aega. Põhiliselt mõttetutele asjadele, kuid ka Mannu sõnadele. Kui ma oleks armunud, siis peaks ma sellest ju aru saanud olema? Ja kui Jared oli armunud, kuidas ma seda siis ei märganud? Kella üheksaks olin veendunud, et Mannu ajas puhast soga. Ma olin pööraselt armunud Siimu ja mitte keegi, isegi mitte võluvate silmadega Jared, ei suutnud seda muuta.

Järgmised tund aega mõtlesin Siimule. Mitte igatsevalt, vaid naeratades. Mõtlesin toredatele hetkedele, mis meie vahel olnud oli, alates sellest kohtumisest laulupeol. Mul oli ikka nii vedanud temaga, taipasin.
Sellele järeldusele jõudnud, ajasin ennast voodist välja. Mannu magas alles sügavasti. Ega see mind ei üllatanud – pidime valmis olema alles kella kaheteistkümneks ja ta armastas magada viimase hetkeni.
Läksin pisikesse vannituppa, mis meile kahe peale antud oli ja käisin vannis, ligunedes seal pikalt, peaaegu kolmveerand tundi. Nii suures perekonnas, nagu mina olin, oli raske kauaks vannituba hõivata, ilma, et keegi sinna samal ajal tulla ei tahaks. Nii et minu jaoks oli see tõsiselt pikk aeg.
Kui ma siis lõpuks vannitoast väljusin, oli Mannu juba ärganud, lamas oma voodis teki all ja rääkis kellegagi elavalt telefonis. Ma eeldasin, et see oli Jaan. Mannu heitis mulle ühe pilgu ja käskis siis arvatavasti Jaanil korraks oodata.

„Sulle tuli vahepeal sõnum,“ ütles ta ning jätkas kohe oma kõnega. Minu esimene mõte oli, et see on nagunii mu vanematelt, kuid siis taipasin, et see võis ka Siim olla. Ma arvan, et ma vist lausa hüppasin telefoni juurde. Mul oli õigus. See oligi Siim! Ta kirjutas:
„Musi, sa ei kujuta ette, kuidas ma sind juba igatsen. Ära siis Inglismaa ilusatesse poistesse armu! Wink

Sinu Siim.“
Heitsin kõõrdpilgu Mannule. Kas ta oli midagi Jaanile öelnud, kes siis omakorda seda Siimule ütles? Laitsin selle teooria kohe maha. Mannu ei oleks selline. Ma vähemalt sügavalt lootsin nii.
Kümme minutit enne kahtteist lõpetas Mannu oma telefonikõne ja hakkas nüüd ennast kiiruga valmis seadma. Senimaani olin Siimu sõnumit jõllitanud ja omaette iga selle osa arutanud, kuid nüüd toksisin kiiresti vastu:
„Ära muretse, sa oled mu ainus ja õige. Igatsen sind tohutult. Kallistan, Katu.“
Jäin veel mõtlema, et kuidas meie mõlema sõnumilõpud olid algriimis – „Sinu Siim“ ja „Kallistan, Katu“, kuid just siis ütles Mannu valjult: „Katu, me peame kahe minuti pärast all olema!“ Nii et ma vajutasin „Saada“ nupule, viskasin telefoni kotti ja me tuiskasime uksest välja.

Enamus meist olid juba all. Sõime hommikusööki – no meie jaoks hommikusööki, tegelikult oli juba lõuna – ja ronisime bussi. Kümme minutit sõitu konkursikohale. Taas kord oli see koht rahvastatud, nii et ma ei näinud ei Jared’it ega ta õde. See ei lugenud nagunii, sest meil hakkas kohe proov. Kaks tundi. No minu arust läks meil päris hästi, olgugi, et nii öelda pinge oli konkursi pärast õhus ikkagi.
Pärast proovi pidi meil olema pisut vaba aega, siis jällegi söömine ja siis tahtis meie dirigent, et me jääks kuulama ka nende kooride esitusi, kes juba täna esinesid. Mul polnud selle vastu midagi, kuigi täna laulsid noorema kategooria koorid, mitte need, kelle vastu me võistlesime.
Prooviruumidest väljudes ei suutnud ma ikkagi Jared’it leida. Kõik meie koorist vajusid kuhugi laiali, enamus õue, poodidesse, kuigi osad jäid ka niisama sisse istuma. Mannu liikus ühte nurka akna alla, juba mobiil kõrva ääres. Ma ei saanud aru, kuidas ta kõik selle arve jõuab lõpuks ära maksta. Tegin mõttes märkuse seda tema käest küsida.

Ega mul muud üle ei jäänud, kui Mannu kõrval passida. Vaatasin küll ühte, küll teise suunda, aga Jared’it ei olnud. Ma ei saanud aru, kus ta oli ega tal ju proove polnud. Istusin aknalauale, kuhu Mannu oli juba roninud ja toetasin pea vastu akent. Viie minuti pärast hakkas mul juba igav. Ja just siis, jumal teab kust kohast, ilmus välja Jared.
„Where were you?“ süüdistasin teda, kuid ma naeratasin.
„I was trying to find you,“ seletas ta muigega,“ but you obviously had to hide yourself behind that wall, to make it more difficult for me.“
„Yeah, of course.“
„Don’t sit inside, the weather is great – for England, at least.“
Ta haaras mul käest ja tõmbas mu aknalaualt maha.
„Hiljem näeme,“ ütlesin Mannule, kuid ta ei paistnud seda tähele panevat. Jared juhtis mind läbi massi, endiselt mu käest kinni hoides, et ma kaotsi ei läheks, ilmselt. Peagi olime väljas lauspäikese all, kõndimas mööda kõrvaloleva pargi äärt pidi majast eemale.

Eeldasin, et nüüd laseb ta mu käest lahti, kuid ta ei teinud seda. See ei häirinud mind sugugi. Mulle tegelikult meeldis see rohkem, kui see oleks tohtinud. Ma hakkasin isegi tundma seda keemiat, mis meie vahel oli. Nii et Mannul oli täiesti õigus. Aga see polnud üldse loogiline. Ma armastasin Siimu, see emotsioon oli mu sees ikka veel olemas, seda oli tunda. Aga samal ajal tundsin ma mingit meeletut tõmmet Jared’i suhtes.
„So what do you do besides watching you sister sing?“ küsisin. Ta naeris.
„I kinda do my own band thing. It’s nothing special, just for fun. I play guitar and sing also a little. Actually, my mother wanted to put me into a choir too, but I totally refused. I’m more „I do whatever I want whenever I want“ type,“ vastas ta mulle. Kuulasin teda lummatult. Need olid ilmselt ta silmad, mis mind selliseks muutsid. Ma ei saanud neilt pilku.
„And you? Besides singing?“
Ärkasin alles selle küsimuse peale.
„Nothing, actually. Watch after my little sister,“ naeratasin, „although she doesn’t sing.“

Olime jõudnud ristmikuni ja Jared pööras paremale, mina tema järel.
„Do you have a big family?“ küsis ta järgmiseks.
„Enormous,“ naersin. „I have two sisters and two brothers.“
„You do?“ Ta näis üllatunud. Noogutasin.
„I’m the middle one.“
„I have only Clarisse – that’s my sister’s name.“
Järjekordne pööre paremale. Maja, kust me tulime, oli nüüd jälle otse ees näha. Külm tuul puhul järsku meile otse vastu. Värisesin tahtmatult.
„Are you cold? Is it warmer in Estonia? I have to admit I’ve never been there.“
Ta naeratas jälle.
„No, I’m fine. And it isn’t, actually. It’s pretty much the same, although it doesn’t rain that much.“
„Yeah, I’m aware that it rains a lot here. You haven’t experienced the real rain yet, though. Hopefully it will be sunny through your entire trip. It’s quite depressing here, when it rains.“

Me jõudsime tagasi konkursimaja juurde. Võtsin taskust mobiili, et kella vaadata. Viis minutit söögini.
„We have our dinner now. Do you have it free too?“ küsisin.
„No. But I can pretend that I’m the boy soloist of your choir, if they don’t believe it, I’ll try to prove it and lets hope they’ll be stunned long enough for me to grab the food and run.“
Nüüd naersime me mõlemad.
Astusime majja, suundudes selle sama koha poole, kus ma enne aknalaual istunud olin. Mannu oli sealsamas, kõne lõpetanud ja vestles nüüd kolme meie koori tüdrukuga. Ülejäänud koori liikmeid oli ka siit-sealt silmata võimalik. Mannu heitis etteheitva pilgu minu ja Jared’i ühendatud kätele, kuid ei öelnud midagi, selle asemel hakkas ta söökla poole kõndima, meie tema järel. Söökla oli varem lahti tehtud, nii et me saime kohe sisse, võtsime toidud – kusjuures Jared’ile ei öeldud midagi – ja pöörasime ümber, et kohti leida. Mannu oli oma taldriku ühele lähedal olevale lauale maha toetanud ja vaatas nüüd vabandavalt minu poole.
„Ega sa vastu pole, kui ma nendega istun?“ Ta osutas kolmele tüdrukule, kellega ta enne rääkinud olid.
„Et sa nagu ei mahu siia lauda.“

Raputasin pead, naeratades. Ma olin isegi õnnelik, et me Jared’iga omavahel olla saime. Suundusime saali teise otsa, neljase laua taha istuma. Vaevu minuti pärast istus sinna ka Clarisse koos oma sõbrannaga.
„Jarr, you’re supposed to be looking after me, not finding chicks to talk to,“ ütles ta nördinud häälel. Ma vist punastasin. Ma arvan küll nii. Jared lõi Clarisse’ile küünarnukiga vastu külge ja ei öelnud selle märkuse peale midagi.
Tundus aga, et Clarisse ja ta sõbranna polnud üldse näljased, sest nad jooksid peaaegu kohe minema ja minu meelest ei puudutanud nad oma toite üldse.
Ka mina lõpetasin oma söömise varsti, toetasin oma käed lauale ja jäin Jared’it jälgima. Mingi aeg sõi ta vaikides, kuid tõstis siis pilgu.
„What are you looking?“ küsis ta, kuid mulle näis, et ta ei tundnud piinlikust.
„You look nice. I could watch you forever,“ tunnistasin, punastades jälle. Ta naeratas säravalt.
„You also look really beautiful,“ vastas ta. Punastasin veelgi rohkem.
„Thanks.“ Läks veel paar minutit, kuni ta lõpetas ja me lahkusime sööklast, istudes saali. Nooremas kategoorias esines viisteist koori, igaüks esitas kolm lugu. Mulle meeldisid eriti kolm koori – üks oli Hispaaniast, teine Belgiast ja kolmas oligi see, kus Clarisse laulis.
Tunni aja pärast oli see läbi. Kõndisime Jared’iga meie koori bussi juurde.

„Tomorrow,“ ütles ta.
„We will perform,“ vastasin.
„I’ll be watching.“
„I want to meet you before.“
„So do I.“
Naeratasin.
„That’s nice.“
Ta naeratas vastu.
„Then we’ll meet tomorrow morning before you perform,“ ütles ta kokkuvõtvalt. Noogutasin. Ta kummardus pisut alla, tehes mulle põsele musi. Ma JÄLLE punastasin.

„KATU!“
Nägin Jared’i selja taga Mannut lehvitamas, nägu pahane.
„I must go, bye!“
„Bye!“
Kõndisin Jared’ist mööda, bussini, kuhu ma sisse astusin, eirates Mannu tigedaid pilke. Ega mina ju süüdi polnud, et Jared mulle meeldis! Pealegi pidin ma ise oma jamad pärast ära klaarima.
Hotelli jõudnud, heitsin voodisse ja uinusin koheselt, unenäod tahtmatult täis Jared’it.

Külaline

Väga vahva jutt! Sorry,kui loll küsimus, aga oled sa kunagi Inglismaal käinud ka?

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 19:39

Aitäh!

Ja pole sugugi loll küsimus.
Ei ole.
Aga ma olen selle kohta väga palju lugenud ja üleüldse.
Nii et vabandan sügavalt, kui miski on väga valesti, kui miski on täiesti Inglismaast erinev.
See on suuremalt osalt kõik ettekujutlus.
Mis muidu vale oli? Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 19:55

Mmm... jah. Very Happy

Tore teada, kui väga rõõmsaks mu kommentaar sind tegi. Very Happy

Aga see osa tegi mind veelgi rõõmsamaks.
Katariina on loll... ja see on hea. Very Happy

Minu jaoks, vähemalt. Kusjuures, Mannu ei meeldi mulle üldse. Very Happy

Noh, jah, ma saan aru, et ta teeb õigesti kõike, aga see, kuidas ta Katariinale kohe selja pööras, kui sai aru, et too Siimu ... eee... petab. Very Happy

Kui see on õige sõna.
Aga... Jared.
Noooohh... ma usun, et ta poleks Katariinale musi teinud, kui ta teadnud oleks, et Katariinal poiss on. Aga Katariina on ju loll... Very Happy

Ei vaevu mainimagi. ;D
Tegelikult olen ma nüüd nii ülimalt õnnelik. Very Happy

Nüüd, kus ma varsti lugeda saan, kuidas kõiki piinatakse... ja kuidas Katariina naaseb, Siimuga edasi käib, aga samal ajal Jared'ist mõtleb, sest tegelikult on ta Jared'isse armunud, mitte Siimu. Siim on... lihtsalt. Very Happy

Kuigi kahju hakkab temast indeed. :)
Oehjah. Very Happy

Ma juba ootan-ootan piinavaid osi. ;D
Tuleb neid, eksju ?
Ma teadsin, et tuleb. Very Happy

UUT!

Külaline

Noh, Jared, kui inglane, oli minu meelest täiesti õige! A, vahel võiks ta küsida ka, et are you OK and are you fine? Very Happy

sest sedasi nad koguaeg teevad :)
Ma olin Inglismaal küll ainult nädal aega, aga kogu see nädal oli NIIII soe, päike oli koguaeg väljas! Mitte mingisugust vihma polnud, nagu räägitakse.
ainult päike.
See oli septembri kuus.
Ma kujutan ette, et Inglismaal on praegu sama külm/soe, kui meil oktoobris oli.
Sest septembris oli seal küll nagu augustis:D

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 20:08

Mm ... nojah, eks Katu pisut loll ole.
Ja Mannu ... no ... teda on raske kirjeldada.
Aga ta on hea inimene.
Ta on kõige parem.
Ta on mu enda parimast sõbrast mõjutatud.
Nii et tegelikult on Mannu see kõige-kõigem.
Ärge arvake temast nii halvasti.
Tegelikult on ta maailma parim.
Ja ta ei pööranud selga, kui nii öelda saab.
Ta lihtsalt sai aru, et Katuga rääkimisel pole mingit kasu, nii et ta pidi teiste meetoditega proovima.
Ta loodab, et kui tema on kõigele sellele niiväga vastu, kui ta teeskleb viha ja pahasust, siis muudab ka Katu oma meelt.
Ta lihtsalt tahab Katule kõige paremat.
Nii et ta on hea inimene.
Ja Jarr tõesti ei mõtle hetkel sellele, kas Katul poiss on.
Aga ta hakkab varsti mõtlema.
Ja siis ...
Piinavaid osi on tulemas, aga veel mitte.
Sest su ennustatud lugu on pisut teistsugune sellest, mis tegelikult toimuma hakkab.
Sa ei tunne päris hästi Katut veel.
Aga aitäh.
Kui ma seda juba öelnud ei ole.

Jarr on jah kusjuures kuidagi hästi välja tulnud.
*naerab*
Aga ta pole niiväga muretsev.
Pealegi ei tule tal seda eriti küsida Very Happy

Kusjuures, see on täiesti võimalik, et selline ilm on seal.
Ja kogu minu jutu Inglismaa nädala ajal on ka päike väljas.
Peaaegu.
Aga öeldakse ju, et Inglismaal ei või kunagi ette teada, mis ilm tuleb ja et nad kannavad seal koguaeg vihmavarju kaasas.
Samal, minul pole aimugi.
Ma loodan, et ma väga puusse millegagi ei pane Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 20:50

Niih, vahepeal unustasin täiesti ära selle jutu lugemise...nii et suured vabandused Embarassed

Aga õnneks täna tuli meelde.
Meeldis see osa kus Siim(kes on üli nunnu)viis Katu sinna ilusasse kohta, nii et see siis see positiivne pool.
Kriitika kohapealt võin mainida, et kuna ma ei ole eriti inglise keele fänn ja ma ei mõika seda ültse väga, ühesõnaga ma olen loll ja ei oska seda väga, ja selles keeles lugemine ja teksti mõistmine on suhteliselt raske. Seega häirisid mind need inglise keeles kirjutatud lõigud. Õnneks saan nii palju aru, et taipasin mis toimus. Neutral

Ma ei tea miks, aga mulle Mannu meeldib, sest tema olukorras käituksin ma samamoodi, ja tema käitumine meenutab ühe sugulase käitumist, kes on ka tegelikult väga tore inimene.

Jarri välimus ja iseloom on sul tõesti väga ilusti välja kukkunud, see on hea.
ja nõustun Spring-i kommentaariga, et Katu on ülimalt rumal inimene. Rolling Eyes

Igatahes hoolimata nendest ingliskeelsetest lõikudest on sinu jutt supper ja meeldib sajakümmnega bounce

NB: sorry kui liiga pikk ja tülikas sai Embarassed

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 20:54

Mhh. Katu on jobuu Sad

Miks ta nii teeb ? Siim on nii hea juu.
Oehh..

Uuut!!

(jutt on muidu väga hea Wink

)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 21:51

bööh, :d
Jared on kena, aga kuna Katu elab eestis, siis tal ei saa ju jarediga midagi olla.
Ja katul tuleb pärast nii palju probleeme sellepärast , et ta Jarediga semmib :d
kuigi ma tunnistan ausalt, et Jared hakkab mulle iga osaga aina rohkem meeldima ja siim jääb kuskile sinna tahaplaanile. Ja siis need inglise keelsed kohad :d ma saan aru, aga kuisa järgmine kord pikemalt teed seda ingliskeelest osa, siis sa võid näiteks jutu alla, selle teksti eesti keeles panna, kui sa viitsid :d aga ma saan aru, nii loll ma nüüd ka ei ole

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 29/11/2008, 23:55

Funnyface, alustuseks tahan ma öelda, et ma armastan pikki postitusi Very Happy

Ja ma nüüd ei oska midagi öelda.
Mul ei jää tegelikult muud üle, kui inglise keelt kasutada. Very Happy

See on täiesti paratamatus, ja sellega tuleb leppida.
Mulle ka meeldib Mannu Very Happy

Ja Jarr on suuresti inspireeritud mitmest poisist, kes kõik, kui aus olla, pole üleüldsegi olemas XD
Mis tähendab, fantaasia on inspireeritud fantaasiast Very Happy

Aga aitäh!

Pharaoh, Katu ei tee seda sugugi meelega.
Ja nagu Spring tegelikult ütles, Siimuga ei ole Katul seda "midagi"-t.
Seda on raske seletada Very Happy

Brit.
Umm ... nojah, it's called complicated.
But I guess you can keep up Very Happy

Pole vaja muretseda selle pärast, mis juhtuda võib.
Vott, mõelge sellele, mis juba oli, sest tulevikus ei saa kindel olla Very Happy

Ja ... no ütleme, et ma väga pikemalt ei tee, aga ikkagi, inglise keel on täiesti paratamatus.
Ma kusjuures mõtlesin sellele, et peaks tõlkima kuhugi, aga ma ei tea kah.
Kui väga raskeks läheb, siis ma kirjutan.
Aga ma olen ise nii inglise keelega harjunud, et ... jamh.
Saad ehk isegi hakkama Very Happy

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Mulle meeldib.
Kata on niiiiii loll nagu Very Happy

Oeh...Tal on Siim.
Eestis.
Ta ei saa mingi inglise poisiga niimoodi tehaaa
Vaene Jared ka tegelt.
Ta ei tea ju, et Katal poiss on.
Ja ma usun, et kui Kata talle seda ütleb, siis ta saab suht vihaseks. Sad

Inglise keel ei häiri absull, mul selle mõistmisega ka õnneks muresid pole Very Happy

Ja Inglismaa kohta on siiamaani minu kogemuste järgi ka suht õige Very Happy

Et jah...
Loodan, et kõik ikka laabub Very Happy

Uut!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 30/11/2008, 10:49

*mossitab*
mainiks veel kord, et mulle ikka üldse ei meeldi, et katu siimuga nii teeb! mis siis, et tal seda "miskit" siimuga ei ole. ta ei tohi ikkkagist siimule nii teha! see jared on ka mingi, ma ei tea kes. okei, tegelt pole tema süüdi, katu ise on loll, aga ikkagist!
ühesõnaga. mulle ei meeldi. (kuigi, ma tean, et mulle pärast hakkab meeldima. aga kammoon, selleni me jõuame pärast!)
muidu, jutt on endiselt supper jne, eksole, nagu sa arvatavasti ka ise suurepäraselt tead. ootan järgesid (eriti seda, kus teatud ideed peaksid mängu tulema XD)
ilus, kena jne, aga kahjuks pean ma nüüd oma armsa raamatu juurde tagasi pöörduma, kus on vaieldamatult swiiti koht!

Maffiooso Postituste arv : 544 Age : 29

kas võib küsida mis koht? Very Happy

Soovita mulle ka Surprised

Külaline

Jared is my love... ta on nii tohutult ja takoiselt ja kohutavalt nunnu, täpselt nagu ( KING ) Lewis, üks õpetaja :) uuuh, tegelt ma kujutan Jaredit ette Paul'ina, ta oli ka üks õpetaja, kes oli nagu takoiselt ilus, klassiõde tuli mu juurde ja rääkis - minepekkimajustarmusinomaõpetajasseära...
Jap. Jared = Paul minu jaoks.
Mis on hea.
Sest Paul oli üli hot!
Ja nägi välja nagu Orlando Bloom...
Aga Jared on ikkagi my fave. Täielikult. Totally!
Uuh, please write me in and give Jared to me, thank you!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 30/11/2008, 13:38

*naerab*
Kõik kordavad üht ja sama XD
Katu on loll, Katu on loll Very Happy

Katu on armunud! Very Happy

Ja ütleme, et Katu ei ole just ... väga innukas selle väljarääkimise suhtes, kui nii saab öelda Very Happy

Aitäh.

Bränts, ära mossita nüüd.
Sina mõtle rahuga tulevikule ja naerata, okay? Very Happy

Ja see teatud idee ... tead, ma terve eilse öö mõtlesin selle peale.
Seda EI SAA sinna sisse panna!
See on liiga raske.
Aga ma üritan, veel XD

SixxStradlin, ma arvan, et ta mõtleb mingit kohta "High Lord"-ist, või milleski sellisest Very Happy

Või siis "Videvik"-ust, kuna on ka üsna tõenäoline, et ta seda uuesti lugema hakkas Very Happy

Loore ... hmm.
*muigab*
Like, I'm really-really sorry, but Jarr is already mine.
I have owned him since the moment he stepped into my head.
And I'll keep him forever.
So watch out, bitches! Very Happy

Aga muidu, aitäh, aitäh Very Happy

Ja ma ei kirjuta sind sisse, aga sa võid ennastki kellekski ette kujutada.
(Ainult et Katu koht on juba võetud, muhaahaa XD).

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 30/11/2008, 14:58

sa PEAD selle idee sinna sisse panema. ja mina pean kiiremas korras teada saama, MIKS sa seda sinna panna ei saa! vvot nii.
ja mina naeratangi, tuleviku pärast. Very Happy

vb.

aga nunnu koht oli ofc the high lord's. Very Happy

sonea ja akkarini nunnu koht (L) Very Happy

tavai, ma enam ei häiri teid. mu järgmine päev voodis lugedes ja musa kuulates läheb edasi. Very Happy

(kuulates laule, mida meyer raamatuid kirjutades kuulas XD)

Teise astme kurjuse abiline Postituste arv : 7 Age : 31

Väga meeldib,ootan uut :)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 1/12/2008, 00:19

Aga tead!
Üks idee tuli mulle pähe just mõni tund tagasi.
Ainult et siis ei saanud ma kirjutada, sest Edward oli mu mõtted vallutanud ja ausalt öeldes ei suutnud just väga keskenduda ...
Aga ma panen selle sisse!

Youknowme, sisukad kommentaarid.

Aga, saades üle Edwardi-armastusest ja keelates endal seda filmi uuesti ja uuesti üle vaatamast, lähme jutuga edasi.
Ma eeldan, et teile meeldib see osa Very Happy

*muigab tähendusrikkalt*

Kümnes osa.

Ilma äratuskellata ärkasin jälle kord varakult, seekord lausa pool kaheksa. Läks mitu minutit, enne, kui mulle jõudis kohale, et ma naeratan totakalt laele. Laksatasin käega vastu otsaesist, kirudes iseennast. Ma ei tohtinud Jared’ile mõelda, ta ajas mu täiesti hulluks! Tema pärast teen ma veel Siimu haiget. Jah, ma ei tohtinud temaga enam suhelda. See tõi ainult halba.
Ajasin ennast voodist püsti, veetsin pool tundi vannitoas, nägin pisut kauem oma välimuse kallal vaeva, kui tavaliselt ja läksime Mannuga hommikust sööma. Ma ei vahetanud temaga sõnakestki, teadsin selletagi ta mõtteid. Erinevalt eelmisest õhtust olin lihtsalt temaga nõus. Ma EI TOHI Jared’iga suhelda.

Korrutasin seda lauset endale korduvalt, kui me konkursikoha ustest sisse astusime. Meil hakkas kohe proov. Meie dirigent oli silmnähtavalt ärevuses, pahandas iga pisemagi vea peale ja ajas kõik teised ka närvi. Tunni aja pärast kurtsid kõik üksteistele, kuidas nad üht või teist kohta tegelikult ikka laulda vist ei oska. Küll läksid sõnad meelest, küll laulsid vale viisi … Mannu oma optimistlikkusega suutis enamus neist maha rahustada, olgugi, et siis tuli dirigent tagasi ning sellest ei olnud mingisugust kasu.
Õnneks lasi ta meid ennast valmis seadma. Pool tundi oli veel aega. Kõikide närvid olid pingul. Seisime võimalikult nende uste läheduses, kust saali sai, et näha publikut, žüriid ja konkurente. Esinemisjärjekord oli meil kolmas.

Hingasin sügavalt sisse, mõtlesin, et mul tuleb kõik hästi välja ja kõndisin pisut kaugemale suure peegli ette, et oma üldmulje veel kord üle vaadata. Tõmbasin sõrmedega läbi juuste, mõeldes, et oli hea, et see konkursiärevus polnud mulle kordagi enne seda hetke Jared’it mõtetesse toonud. Samuti olin ma üsna õnnelik selle üle, et ta tegelikult ei tulnudki mind enne esinemist vaatama. Endale antud lubadust temaga mitte suhelda tundus järjest lihtsam täita.
Saades juuksed välja nägema täpselt sellised, nagu soovisin, märkasin oma pluusikäisel niidijuppi. Langetasin pilgu, lükates seda näpuga ära.

„Hello, beautiful.“
Mu pea nõksatas turbokiirusel üles, pilk peeglisse. Muidugi seisis mu selja taga Jared. Vaid sekundiga olid kõik mu lubadused ja ka Siim mu peast läinud. Naeratasin ja pöörasin ennast ümber.
„I thought you’d never come,“ ütlesin talle. Ta nägu muutus pisut murelikuks.
„I’m sorry. Clarisse held me home. She insisted playing „Monopoly“ with me, and I had to explain her thoroughly, why I must come here.“
Muigasin.
„So why did you have to come?“
„I told her that you will panic if you don’t see me before your performance.“
Ta naeris.
„Didn’t she ask why?“
Ta naeris jälle.
„She did. I told her she couldn’t understand it, that she was too little,“ ütles Jared muiates.
„Well did she believe you?“
„No. But I ran out.“
Purskusin naerma, viies pilgu tagasi peeglisse.

„You’re right. I AM panicking.“
Naeratasin, aga see oli närviline naeratus. Mulle oli jälle konkurss meelde tulnud.
„You’re gonna do fine. Don’t worry. I bet you’re one of the best choirs of the festival, if not the best,“ proovis ta mind rahustada.
„How do you know?“ Minu meelest polnud ta meid laulmaski kuulnud.
„I listened to you yesterday. And I do know something about music. I don’t want to offend anyone, but some choirs sound awful. So you DON’T have to worry about anything.“
Tõmbasin jälle sõrmedega läbi juuste, hingates aeglaselt sisse-välja. Nojah, proovis võisime me head olla, aga kui me närvi läheme?

Võpatasin selle peale, kui ta mu kätest kinni võttis. Ma polnud märganudki, millal ta mu ette kõndinud oli.
„Kath, calm down. Smile and everything will be OK.“
Ta naeratas mulle õrnalt. Naeratasin vastu, pigistades ta käsi. Ma ei tahtnud lahti lasta. Just temast tundus minusse rahu voolavat ja kui ta oleks lahti lasknud …
Tegelikult lasin ma siiski ise lahti.
„I’ll try to find you in the audience, I’ll be fine then.“
Ta naeratas mulle julgustavalt.
„I’ll try to be in the front.“
Ta tõmbas käeseljaga üle mu põse. Mu naeratus oli siiamaani püsinud.
Pöörasin ümber ja kõndisin Mannuni.

„Sa olid jälle selle Jared’iga koos, jah?“ nõudis ta. Ma ei vaevunud talle vastama. Olin temaga jälle teistsugusel arvamusel. Ta ei pärinud ka rohkem, sest esimene koor läks sisse. See oli tõesti, nagu Jared oli sõnastanud – kohutav. Aga järgmine oli päris hea.
Ja juba me kõndisimegi lavale. Meie dirigent – ta nimi oli kusjuures Minna, ma ei tea, miks ma pole seda varem maininud – kummardas ja me alustasime esimese lauluga. Märkasin kohe, et Minna käed värisesid. Esimesel hetkel ei saanud ma aru, miks ta muretseb, mina tundsin ennast küll rahulikuna. Järgmisel hetkel märkasin, kuidas mu ENDA käed ka värisesid.

Teise aldi pausi ajal kiikasin saali. Leidsin Jared’i peaaegu kohe, neljandast reast. Ta naeratas mulle. Naeratasin õrnalt vastu, viies pilgu tagasi Minnale. Värisemine oli lakanud. Ja kui ma siis pilgu üle saali lasin, tekkis mu sisse uhkusetunne. Ma olin seal, esindamas Eestit, ja ma andsin oma parima. Ja mulle tundus, et ma olingi parim, koos oma terve kooriga. Sellel ajal, kui me laulsime, olime me parimad.
Ja iga kord, kui ma pisutki närvi minema hakkasin, vaatasin jälle Jared’i poole. Ta hoidis pilku koguaeg minul. Just nagu kaitseingel, kes koguaeg minu üle valvas. Nii et neljanda loo lõpuks olin üsna enesekindel ja arvasin, et meil läks tõsiselt hästi. Põhimõtteliselt ei läinud me ju helistikust välja ja kõik sõnad/viis olid esitatud perfektselt.

Ukse taga hingasime kõik kergendatult. Läksime ühte vabasse ruumi, mis meile antud oli. Muidugi ei suutnud keegi rahuneda. Tunni aja pärast pidi tulemused teada olema. Seni pidime lihtsalt ootama. Ma tahtsin, et Jared seal oleks, kuid ta kuulas alles teisi koore ja isegi pärast nende esinemise lõppu ei saaks tema ju meie koori ruumi tulla. Pidin üksinda hakkama saama.
Tunni aja pärast istusime saalis, hoides üksteisel kätest kinni. Pikk kõne žürii esimehe poolt. Ma ei kuulanudki, mis ta ütles.
Lõpuks jõudis ta auhindadeni. Noorem kategooria, kolmas, teine, esimene koht. Vanem kategooria, kolmas, teine … esimene.

Ühel hetkel leidsin ennast kiljumas, karjumas, hüppamas ja nutmas. Me olime esimese koha võitnud! Samuti pisarates Minna tormas lavale auhinna järele. Kallistasime pööraselt üksteist, suutmata juhtunut uskuda.
Kümne minuti pärast olime saalist välja vajunud. Endiselt kiljusime, endiselt karjusime, endiselt hüppasime, endiselt nutsime. Nägin kaugemal seina ääres seismas Jared’it. Jooksin tema juurde.
„Me võitsime!“ kiljusin, kallistades tedagi. Tal polnud vaja tõlki, et aru saada, mida ma ütlesin. Oli temagi ju saalis istunud. Tõmbusin temast eemale, kuid ta ei lasknud mind lahti. Vaadanud sekundi mulle otsa, tõmbas ta mu enda vastu ja vajutas oma huuled minu omadele.

Ta suudlus oli midagi hoopis teistsugust, kui Siimu oma. Siimu suudlus oli aeglane, rahulik ja armastav, Jared’i oma oli aga äkiline, tundeline ja pani mind otsekohe tahtma teda vastu suudelda. Mu hingamine kiirenes tahtmatult. Teadsin täpselt, et just tema oli see, keda ma tahtsin, vajasin ja kelleta ma enam elada ei saanud.
Äkitselt tõmbus ta eemale.
„You don’t have a boyfriend, do you?“ küsis ta kähedalt.
„No,“ sosistasin talle, suudeldes teda uuesti. Ta mõjus mulle magnetina ja ma ei tahtnudki vastu panna.
Suudluse lõppedes naeratas ta mulle, siludes ühe käega mu juukseid, hoides mult kõvasti ümber kinni.

„We have a free day tomorrow,“ sosistasin. Konkursivõit oli mul täiesti meelest läinud.
„You can come to my place,“ vastas ta, toetades oma laupa minu oma vastu.
„I can.“
„I’ll give you the address. It’s near, only two streets from here, to the same side we walked yesterday.“
Kuskilt oli ta juba paberi ja pastaka välja võtnud. Kähku kritseldas ta sinna aadressi peale. Surusin paberi taskusse.
„I’m so gonna see you in my dreams,“ sosistasin talle naeratades, tegin talle põsele musi ja jooksin oma koori juurde tagasi. Ometi kord sain ma naeratada ja kiljuda, ilma, et keegi oleks tahtnud teada, miks.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

*Ohkab*...
*Ohkab veelkord*..
Ja veel..........
Nagu.....
Ahhh?!
Vaene Siim Sad

Samas, nad on Jarediga liiga armsad, et Katat hukka mõista......
Oijahh...
*Ohkab veel lõpetuseks..*
Üliheaaaa

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 1/12/2008, 17:39

Aii, osa oli nii lahe, aga Siimust on tõsiselt kahju. Crying or Very sad

Tahaks täega Katut lollakaks ja pahaks plikaks sõimata kuid samas, saan temast natuke aru ka Rolling Eyes

nii et ma jätan sõimamise osa vahele.
kriitika kohta sa juba tead(inglise keel) aga täna sain sellest märgsa paermini aru, võib-olla tahtmise asi Razz

See kui nad võitsid tegi minu ka nii rõõmsaks et oleksin tahtnud kiljuda ja kedagi kallistada:D ma mingi hüppasin toolil nagu lollakas Very Happy

Tuju läks kohe paremaks Wink

Igatahes ootan uut...tegelikult ei jõua äragi oodata bounce

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 1/12/2008, 21:56

Minu tuju küll paremaks ei läind :/
ei ses suhtes, te sa kirjutad väga hästi! tõesti!
aga.. mhh..
Miks sa Siimule nii teed ? : või tähendab.. miks Katu Siimuga nii teeb ? Sad

mul on tast nagu tõsiselt kahju!
Ja noh.. kuigi jah see Jared näeb kena välja.. aga siiski
oehh..
aga jah.. muidu.. (YY)

Uut =)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 1/12/2008, 22:40

Kurat siimust on kahju , Very Happy

jutt on suuuupper (L)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 1/12/2008, 22:52

ma ju ÜTLESIN, et katu on pähh!
vot!

» Hold me now