Hold Me Close (27/27).

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 20:26

Jah, need Katu ja Jared olid nii super koos, aga see on hea, et sinna juttu selline löök tuli :)
meeldis, sest muidu olekski kõik nii tavaline aga, oooeeh , kuradi kahju jaredist ikkagi, katule ei tunne kaasa, sest ise ta on süüdi :D ma olen nii paha (6)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 21:15

Te ajate kõik minu enda ka nutma.
Katu ei ole pahaaaa.
Tal oli lihtsalt armunud ...
*naerab*

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 22:03

Me ajame sind nutma, aga sekundi pärast sa juba naerad :) Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 22:34

Meie ei aja sind nuttma, sina ajad meid!!
Aga samas, mulle meeldib et kõik nii nii raske on, ma ei tea miks aga meeldib Razz

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 22:36

*naerab jälle*
Jap, ma vahetasin tõesti natuke kiiresti emotsioone XD
Ja mina ei aja!
Ausalt ka mitte! Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 7/12/2008, 23:48

Ülehomme.
Alati ülehomme Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 21:45

Oohh.. sa kirjutad nii häästii! =)
Kirjeldused on head.. vägaväga meeldivad :)
See lause: "I can still walk" (eelmisest peatükist).. see lause oli Twilightis või New Moonis ka kui ma õigesti mäletan Very Happy

Kuidagi tuttav oli Very Happy

aga sel pole vahet vast Razz

Igastahes.. vaata et Mannu vähemalt kellegi neits omale saab (a) või noh.. vaata et asi väga kurvaks ei lähe eksju :)

uuut ! :)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 21:59

Tänks

Ja ...
*mõtleb pingsalt*
Ei tule meelde, et oleks ... aga see on võimalik Very Happy

Bella oli pidevalt minestuse äärel, kui Edward ta läheduses oli XD
Ja Mannul on praegu väga hästi Jaan olemas Very Happy

Ja ma tean, et on!
Umbes, sellel ajal, kui ma postitust kirjutan, tekib kaks kommentaari juurde.
Mis nali see selline on? Very Happy

Ingridi special Very Happy

Tegelikult ... Ingridi special on umbes järgmised sada osa järjest XD

Neljateistkümnes osaa.

Astusin lennukiuksest ohates välja. Olin terve sõidu ajal mõelnud, mida täpselt ja kuidas ma Siimule räägin, mis tegelikult Inglismaal toimus. Olin otsustanud, et räägin sellest talle kohe lennujaamas. Siim ei olnud üldse äkiline tüüp, nii et ma eeldasin, et meievaheline vestlus möödub palju vaiksemalt, kui Jared’iga.
Oma kohvri kätte saanud, läksin ustest välja. Märkasin oma perekonda kohe. Tänasin jumalat, et kõik kohale polnud tulnud. Me oleme liiga sarnased, et mitte arvata, et me oleme perekond. Ja kui nad kõik kuuekesi tuleksid … siis oleks tegelikult üsna mark olla. Aga seekord oli kohale tulnud mu ema, Kaur ja loomulikult Kadi. Kallistasin neid, naeratades, kuid see naeratus ei olnud tõeline. Kaur saatis mu poole küsiva pilgu, kuid ma ei öelnud talle midagi. Mul oli pärast kodus lõpmatuseni aega temaga rääkida.

Mu pilk otsis Siimu. Ta seisis eemal nurgas, naeratades mulle. Ma lasin Kadist lahti ja võtsin suuna Siimu poole, naeratades tallegi, aga nukralt. Ta tahtis mind suudelda, kuid ma keerasin põse ette, saades sellele vaid musi. Ka tema näolt vaatas vastu segaduses ilme.
„Siim …,“ alustasin ma vaikselt. Ta pilk kinnitus minu omale ja kuigi ta ei öelnud midagi, teadsin, et ta tahtis väga teada, mis mul öelda oli ja palvetas sisimas, et see poleks see, mida ta kartis, et see olla võib.
„Ma kohtasin Inglismaal üht poissi …,“ jätkasin veel vaiksemalt. Kahjuks pidin ma ta kartustele alust andma.
Ta mõistis sekundiga. Ma langetasin pilgu. Ta võttis mul kätest kinni. Ma teadsin, et ta lootis, et ma vabandan ja et tal oleks võimalik mulle andeks anda.
Aga ma ei öelnud midagi. Ma ei kahetsenud oma tegu. Kui ma oleks saanud Siimule sellest ette rääkida, oleks ma sedagi teinud. Sel hetkel kahetsesin ma ainult Jared’ile valetamist ja ometigi teadsin, et ilma minu valeta poleks mul seda imelist nädalat olnudki. Siis oleks ma Siimu nähes talle kohe kaela jooksnud ja me mõlemad oleksime olnud jube õnnelikud, et ma Inglismaalt tagasi olin.

Mu vaikimine oli ilmselge. Ta ohkas ja lasi mu kätest lahti. Ma julgesin pilgu tõsta. Lootus polnud ta silmadest veel kadunud.
„Ja sa eelistad teda minule?“ küsis ta sama vaikselt, kui mina ja kuigi ümberringi oli kisa ning kära, kuulsin ma väga hästi, mis ta ütles.
„Ma ei eelista teda … see oli tema, kes mu sind unustama pani. Aga ma ei süüdista teda. See oli minu enda otsus ka. Nii et … võib-olla isegi saab öelda, et ma teda eelistan.“
Ma jäin äkitselt vait ja langetasin jälle pilgu. Ma polnud enam nii kindel selles, et Siim rahulikuks jääb. Mina küll ei oleks jäänud. Aga ta ei hakanud karjuma ega vihastama ega ära jooksma. Tegelikult vaikis ta veel tükk aega, nähes ülimalt kurb välja.

„Katariina … mida sa selle kuti vastu tunned?“ küsis ta lõpuks. Ma ei tõstnud pilku.
„Ma …,“ ma kõhklesin, hammustades huulde. Aga kui ma olin juba tõega alustanud, miks siis mitte ka lõpuni välja minna.
„Siim … ma arvan, et ma armastan teda … aga see ei loe nagunii. Me läksime tülli. Me ei kohtu enam kunagi. Aga ma armastan teda siiski.“
Viisin pilgu ta silmadele.
„Anna andeks. Mul on kahju, et see nii läks.“
Ta noogutas vaevumärgatavalt.

„See on siis kõik,“ ütles ta pärast järjekordset vaikust, „võib-olla võime me siiski sõpradeks jääda.“
Armastus Jared’i vastu oli kõik mul tunded Siimu vastu lämmatanud, kuid oli näha, kuidas Siim ei tahtnud minust sugugi lahti lasta.
„Jah, võib-olla.“
Ma jätsin sellesse lausesse piisavalt ruumi ka tema arvamuse jaoks, aga minu mõistus ütles, et pigem siiski mitte. Me ei saaks ju tegelikult sõbrad olla, kui me mõlemad teame, et üks meist tahab enamat. Kuidas see lause oligi? Sõprusest võib saada armastus, armastusest sõprus aga mitte kunagi.
Langetasin jälle pilgu, astudes Siimust sammu eemale.

„Võib-olla ei ole see kõik. Võib-olla juhtub veel midagi. Võib-olla on kõik võimalik,“ laususin.
„Ära arva, et ma sind vihkan, eks ole. Ma lihtsalt ei armasta sind enam.“
Viisin selle lause ajal pilgu tungivalt ta silmadesse. See oli siis hüvastijätt. Just nagu Jared’iga. Me ei kohtu enam kunagi, võib-olla harvadel juhtudel ja siis ka ainult selle pärast, et Mannu oli minu sõbranna ja Jaan tema sõber.
Ma teadsin, et ma oleks pidanud ära kõndima, aga ma lihtsalt ei suutnud. Ma ei tahtnud Siimule üldse haiget teha. Ma justkui ootasin, et ta midagi lõplikku ütleks. Kasvõi „head aega“. Tundus, et ta polnud selleks võimeline. Mina ka mitte.
Ja pärast minuteid kestnud vaikust, avas ta lõpuks suu.

„Katariina …“
Ma vaikisin. Tal oli midagi targemat öelda, kui lihtsalt minu nimi. Ta tegi oma suu lahti, pani selle kinni ja tegi siis uuesti lahti. Paistis, et ta otsis sõnu, mida täpselt öelda. Ta polnud tavaliselt üldse selline.
„Katu, luba mulle, et kui sul kuidagigi võimalik on, siis …“
Ta takerdus jälle. Ma ei suutnud uskuda, et ta kavatses öelda seda, millena see tundus. Et kui ma kunagi hakkan tema vastu midagi tundma, et ma siis peaks talle sellest teada andma. Kuidas ta võis üldse midagi sellist arvata? Et ma olen mingi topeltmängur? Et ühel päeval armastan ma teda, teisel Jared’it ja veel järgmisel päeval leian ma, et kuna ma olen nagunii Jared’ist ilma, et siis võin ma samahästi ka teda edasi armastada? Ta pidi ometi aru saama, et see polnud kuidagigi võimalik. Aga ma vaikisin endiselt. Minus polnud jultumist talle vahele segada.

„Siis … proovi selle Inglismaa-kutiga ära leppida. Ta teeb sind õnnelikuks. Seda oli su silmist näha, kui sa temast rääkisid.“
Nüüd vurisesid sõnad üle ta huulte kiiresti, justkui tahtis ta need kiiresti ära öeldud saada, lootes samas, et äkki ma ei saagi täpselt aru, mida ta öelda tahtis.
Aga ma sain. Ja ma naeratasin, kuigi õrnalt ja see naeratus oli endiselt kurblik. Ja olgugi, et see lause väljendas väga selgesti, et ta armastas mind endiselt ja et ta tahtis mulle vaid parimat ning kuigi mina seda sugugi ei tahtnud, vaid vastupidi, tahtsin, et ta minust võimalikult kiiresti üle saaks, pidin ma lihtsalt naeratama, sest see, mis ta ütles, oli nii ääretult armas temast, nii armas, et mulle tulid peaaegu pisarad silma. Kuid ma hoidsin neid tagasi.

„Ma luban,“ sosistasin talle ja tundsin äkitselt, et olin ise selle lõpliku „millegi“ ära öelnud.
Vaatasin veel korraks ta silmadesse ja pöörasin ennast ümber, kõndides tagasi oma pere juurde. Naeratasin neile, teeseldes, et kõik oli hästi. Kaur võttis mu kohvri ja me läksime lennujaamast välja.
Ukse peal seisis Mannu, kes mulle möödaminnes lohutava käepigistuse andis, kuid siis mulle järgi jooksis ja mind tugevalt kallistas. Tema mõistis mind sellel hetkel kõige paremini. Naeratasin tallegi, justkui öeldes, et ma saan hakkama.
Istusin autosse, hoides oma naeratust. Ootasin, kuni me kõikide mu koorikaaslaste silme alt maanteele ära sõitsime ja tundsin siis naeratust näolt kadumas ning silmadesse pisaraid ilmumas, mida ma olin nii kaua tagasi hoidnud. Lohutamatult vajusin enda kõrval istuvale Kaurile kaela.

Olin kaotanud korraga kaks poissi, kellest mõlemast ma hoolisin, kuigi erineval moel. Ja see teadmine lause tappis mind.

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

vähemalt ei viivitanud ta selle rääkimisega liiga kaua.
siim reageeris .. hästi.
ma juba kartsin et mingisugune suurematsoprti draamatuleb ja siim osutub naisepeksjaks ja kaur tuleb talle appi ja plapla.
aga mul on hea meel, et nii polnd. see oleks selle kuidagi tüüpiliseks teind (a)

ühesõnaga meeldib.

ja KATSU sa ainult kõigest 25 osa teha.
nii ei lähe kohe mitte !

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 22:06

Jhaa.. Siimu reaktsioon oli väga.. väga hea :)
ja Katu on ka tubli, et kohe asjad ära rääkis ^^
Meeldis!!
=)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

See oli hea, et ta ruttu rääkis..
Ja Siim nagu...
Ma täiesti mõistan neid mõlemaid.
Ja see on ÄÄRETULT suuremeelne Siimust.
Seda on näha, tunda kuidas ta armastab Katut..
Nii kahju Sad

Aga ma nüüd nagu loodan, et siis Katu täidab oma lubadust.
Kuigi ma ei tea, mismoodi see võimalik on.
Ega jah, ma pean lihtsalt ootama.
Uut!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 22:12

kõik on nii super,
ma armastan seda :)
ma tean et Jared tuleb millalgi mängu , ma lihtsalt palun sind et tuleks :d
(:

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 22:14

Jap, Padjanägu, mu jutt pole üldse tüüpiline XD
Ainult mingi seebikas XD
Aga see 25 .. no ma vist jah ei mahu selle sisse.
Võib-olla tuleb kolm osa rohkem ... XD
Ja ... mul on viimase osaga üks üllatus.
So ... be prepared! Very Happy

Aitäh.

Pharaoh, aitähaitähaitäh Very Happy

Griffu.
Aitäh.
Ja ... ei, ühtki Kristit ei tule, lähemal ajal vähemalt küll mitte Very Happy

Siim ei taha ühtki tüdrukut peale Katu Very Happy

*naerab*
Aitäh ikka veelkord Very Happy

Ja ... ma hakkan kaaluma, et peaks harvem tegema.
Nagu, mul on ainult mingi viis osa veel valmis Very Happy

Ja mul pole üldse aega kirjutada XD

SixxBitch, kuidas kellelegi.
Enamustes juttudes on jah midagi sellist, et üritatakse varjata, aga Katu ei saanud ju Siimuga koos olla, ja õnnelikku paari teeselda, kui ta tegelikult Siim vastu midagi enam ei tundnud Very Happy

Ja Siim oli jah ääretult armas selles osas.
Katu ... noh, Katule on jäänud umbes sarnane tunne, mis sinulgi.
Et see pole eriti võimalik.
Aitäh.

*ropendab*
No kurat, iga kord, kui ma vajutan "SEND" nupule, näitab, et uus kommentaar on juurde tulnud.
Laske mul VASTATA ka! Very Happy

Igatahes, Brit.
Ei tea sa midagi! Very Happy

Paluda võid küll.
MINA paluks! .D
Aitäh.

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 9/12/2008, 22:31

*naerab*
Ei, Kristi ei tule ka Very Happy

Jaa, ma tean Very Happy

Aga ma olen kuri. Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 10/12/2008, 12:29

Mnjah.

Ma tänan selle special- osa eest. Very Happy

Ja kõigi tulevaste... xD
Oeh, igatahes. Very Happy

Ma lihtsalt ei suuda märkimata jätta, et... anna andeks, aga minu jaoks on Kaur nii ebareaalne. Very Happy

Noh, seda ainult minu jaoks. Ja ma nagu ei... kritiseeri ega midagi, aga lihtsalt... ma ei suutnud seda märkimata jätta, nagu ma ka enne kenasti ära märkisin. Very Happy

Eeem, okei. Ja... see oli jama, et Siim kõigest aru sai. ;D Ma ei tea, miks, aga... jahm. Very Happy

Kuigi see oli ka äge lahendus - peaasi, et nad lahku läksid. Very Happy

Aga vot see... ee, lubamise värk, noh.. see, et Katu Jared'iga kokku saaks.. Very Happy

Mina ei tea. Very Happy

Noh, armas ta oli, aga... jahm. Very Happy

Kui mina Siimu asemel oleksin olnud, siis oleks ma oma viimased taskurahariismed kokku korjanud, Inglismaale sõitnud ja Jared'i läbi peksnud. Very Happy

Jahm, aga Jared'i õnneks on Siim armas. Kahjuks... Very Happy

Siis... Katule on see kõik paras, las pillib... ;D Või, noh... natuke kahju mul temast siiski hakkas.
Ja... ongi kõik. Very Happy

Aaa, Mannu oli ka selline... toredik. :)
Meeldis see osa.
Piina edasi ;D
UUT !

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 10/12/2008, 15:58

Nii, ma lugesin nüüd paari päeva jooksul kõik osad läbi ja väga-väga meeldib. :)
Alguses kui ainult Siim oli, siis ma olin temast täiega vaimustuses. Siis kui Jared tuli, siis ma olin temast täiega vaimustuses ja nüüd ma ei teagi kumb mulle tegelt üldse rohkem meeldis. See Siimu reaktsioon oli nii armas, et nad on mu silmis nüüd täiega võrdsed. Ja ma ei kujuta üldse ette mis edasi juhtuma peaks.
Muidu oleks üliarmas, kui ta Siimuga uuesti ära lepiks, aga see on suht võimatu vist. See oleks ka üliarmas, kui ta Jarediga ära lepiks, aga ma ei tea.. nad ei saa siis ju üldse koos olla, kui just kumbii teise juurde ei tule. Nad võivad ju ära leppida, aga mis kasu sellest on?
Okei, raudselt tuleb edasi selline sündmuste käik mis on just ideaalne ja mille peale ma pole tulnudki, nii et ma ei viitsi üldse pead murdma hakata. Very Happy

Muidu on üliarmas jutt, nunnusid osasid on palju ja see ongi head. Need, mis ei peaks nunnud olema, on ka nunnuks tehtud. Very Happy

Et.. keep going ja pane järgmised osad elukiiresti üles, sest ma täiega tahan juba teada, mis edasi saab. :)

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 10/12/2008, 16:01

oehh, ma kohe ei tea mida öelda nii kurb oli see osa.
Siim on ikka täiega armas, ma teadsin et Katu tagasituleku pärast saab Siim nii nii palju haiget, ahh vahel ma isegi mõttlen et see Katu oleks võinud sinna inglimaale jääda, aga siis oleks Siim samuti haiget saanud ja vb isegi rohkem kui praegu kui ta tõe teda sai. Ikkagi nii kurb..!!!
Aga mulle meeldis see et Katu pakkus välja varjandi sõpradeks jääda(no see suht tüüpiline lahkuminemise puhul, enamjaolt), aga ikkagi nad võiksid sõbrad olla ja siis võiks see pisike säde tagasi tulla ja see võik koguaeg suuremaks kasvada jne, aga ma tean ma unistan liiga palju, jeahh see mu viga ongi.
See jutt Siimu suust et Katu võiks Jarriga ära leppida, eii või olla, see oleks katastroff, minu jaok. ma tean et ma olen õel aga ausõna ma ei taha et nad ära lepiks, okey mul on jah Katust kahju et ta nii mõlemast ilma jäi aga ma tahan et nad Siimuga ära lepiks ja kokku läheks. Samas mul poleks selle vastu midagi kui nad Jarriga sõbrad on, aga jah jälle see minu unistamis vaevus lööb välja, kamoon see poleks ju enam normaalne

Ikkagi sa oskad täiega hästi kirjutada, ja viimase osa kirjeldused, lihtsalt supper.
Edasii!!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 10/12/2008, 23:31

Bläääää.
Mul on silmanägemisega probleeme.
Kusjuures ma MÕTLESIN, et äkki sa kirjutasid Kirsti, siis lugesin üle su lauset, ja lugesin, et seal oli ikka Kristi kirjas XD
See selleks.

Ingrid, palun Very Happy

Umm, sa pole ainus, kusjuures.
Mulle on öeldud, et vanemad vennad pole üldse toredad jnejnejne.
Aga noh ... Kaur on!
Mul endal ei ole vanemat venda, nii et laske mulle jääb mu kujutlus TOREDAST vanemast vennast Very Happy

Umm, Siim ei saanud tegelikult aru, võinii.
Aga ta rääkis tõtt.
Ta tõesti nägi, et Katu Jarri armastab.
Ja ta ise armasas Katut selleks liiga palju, et kellelegi, kellest Katu niipalju hoolis, haiget teha.
See on kõik seotud võinii Very Happy

Põhimõtteliselt olen ma siin meelega toonud kaks täiesti erinevat poisitüüpi.
Üks on rahulik, tore, keskmiselt kena ja muud sellist.
Teine on äkiline, silmatorkavalt ilus, kergesti vihastav, aga samas ülimalt kirglik Very Happy

Kui Jarr ja Siim oleksid vahetuses olnud, siis oleks Siim jäänud Katuga vähemalt kirjavahetusse ja Jarr oleks teda selle eest peksma läinud XD
Mannu on jah tore.
Parimad sõbrannad on ülekõige Very Happy

Aitäh.

Daisy
Jällegi pean ütlema, et sa pole ainus Very Happy

Siimu teo peale on ta kõigi silmis üles tõusnud Very Happy

*naerab*
Jap, muidugi tuleb sündmuste käik, mille peale sa tulnud ei ole XD
Aga ei Siimu ega Jarri tule lähimate osadesse sisse Very Happy

Aitäh, aitäh Very Happy

Funnyface.
No mis teha, life sucks, youknow Very Happy

Katu ... ma arvan, et ta ütles seda rohkem viisakusest.
Ta ei uskunud sellesse.
Võinoh, ta uskus, et VÕIB-OLLA tõesti midagi juhtub, aga ta ei olnud selles veendunud, pigem oli ta sellele vastu.
Ja see sama lause sealt.
Armastus ei saa muutuda sõpruseks.
Samas, armastus võib armastuseks jääda ... Very Happy

Eks ma kaalun seda ideed.
Aga see on väga ebatõenäoline XD
Bää, eieiei, Katu peaks just Jarriga kokku saama, Jarr on ta eluarmastus Very Happy

Siimu ta ei taha XD
Igatahes ... aitäh! Very Happy

Külaline

Okey...lõpux lugesin selle juttu läbi ja minu arust (parema sõna puudumisel) super. Väga nukker ja tumehall tuju hakkas kui ta seda kõike Siimule ütles aga muidu tundub kõik nii reaalne ja kaasahaarav. Loodan et sealt ikka suur ja rõõmus lõpp tuleb...isegi Siimu jaoks muidu oleks nii kurb, et tuleks voodialust kolli külastada või vähemalt kaisukaru lödix kaisutada Very Happy

No igatahes ootan uut...

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 13/12/2008, 13:38

Eks me näe veel, kas ma tahan õnnelikku lõppu kirjutada Very Happy

Vabandust selle suure pausi pärast.
Aga neid tuleb veel, ma olen päris kindel.

Mulle vist väga ei meeldi see osa.

Viieteistkümnes osa.

Järgmised kaks päeva veetsin Kauri toas. Ma ei tahtnud kellegagi rääkida, aga ma ei suutnud ka üksi olla. Ma lihtsalt lamasin Kauri voodis, jõllitasin lage ja ei öelnud kellelegi midagi. Ma poleks ilmselt midagi söönud ka, kui mu ema poleks mulle midagi toonud ja tema koos Kauriga poleks mulle seda kõike sisse surunud.
Ma veetsin isegi esimese öö Kauri toas. Tema magas elutoas, kuigi ma talle ütlesin, et mul poleks midagi selle vastu, kui ta oma tuppa jääks. Tundus, et tal endal oli midagi selle vastu. Aga niipea, kui Kaur oli õhtul läinud, hakkasid mul pisarad voolama ja ma nutsin ennast magama.

Teisel ööl sundis Kaur mind oma tuppa minema. Sõna otseses mõttes sundis. Sel hetkel jalutasin ma tuimalt oma tuppa, kuid pärast hakkasin mõtlema, et ma võisin olla tõsine pind silmas tema jaoks. Nagu peaks tema kannatama samal ajal, kui mina kannatasin. Aga siis ma sellele ei mõelnud. Nii et järgmisel hommikul olin ma jälle Kauri toas, jõllitasin lage ja kurvastasin. Ja Kaur ei öelnudki sõnakestki selle kohta, et ma teda häirisin. Ja tegelikult poleks ma ilmselt sentimeetritki liikunud, kui ta oleks seda öelnud. Ma ei hoolinud sel hetkel millestki peale oma kurbuse ja Jared’i.
Ja kuigi Kaur sai ilmselgelt aru, ilma minu mainimisetagi, et ma ei soovi sellest rääkida, oli ta minuga piisavalt sõnu vahetanud, et teada, mis põhimõtteliselt juhtunud oli. Ta tundis mind liiga hästi, et mitte üldist pilti kätte saada. Ja ta jätkas minuga rääkimist, kuigi tihtipeale rääkis ta ainult iseendaga, sest mina eelistasin vaikida, selle asemel raputasin pead või noogutasin.

„Nii et sa eelistad kindlasti Jared’it,“ ütles ta juba mitmendat korda. Ma ei tea, kuhu ta välja jõuda üritas. Ma ei vastanud talle midagi, tegelikult ei andnud ma üldse kuidagi märku, et ma olin ta lauset kuulnud. Aga kuna mu silmad olid lahti, eeldas ta ilmselgelt, et ma kuulsin.
„Oh, lapsed, mis lollusi te ka ei teeks.“
Seda ütles ta esimest korda. Pööritasin silmi. Ta teadis vägagi hästi, et oli minust vaid aasta vanem ja et ta oli Jared’ist noorem. Aga ma ei öelnud jällegi midagi. Ta ei paistnud seda tähele panevat.
„Oota. Kas sul ta number on?“ küsis ta äkitselt, kui oli tükk aega mõtlikult välja vaadanud. Noogutasin vaevumärgatavalt, kuid ta nägi seda, nagu ma oleks energiliselt peaga edasi-tagasi vehkinud. Üle ta näo levis lai naeratus.

„No aga milles siis probleem on? Helista talle!“ teatas ta, nagu oleks ta just tulnud maailma kõige geniaalsema asja peale. Mina aga raputasin pead.
„Tülis,“ pomisesin vaikselt.
„Õigus.“
Ta jäi jälle mõtlikuks.
„Aga las mina helistan talle.“
„Ei!“
See oli kõige valjem hääl, mida ma viimaste päevade jooksul teinud olin, aga ometi oli see siiski normaalsest hääletugevusest vaiksem.

„No mis nüüd viga on? Ma ei pea ju ütlema, et ma su vend olen.“
Kaalusin seda võimalust pisut. See oleks isegi võimalik olnud, aga …
„Mida sa talle ütleksid?“ küsisin. Ta nägu säras jälle, nagu ma oleks juba ta idee heaks kiitnud.
„Ma uuriks välja, mida ta sinu vastu tunneb,“ sõnas ta uhkust täis häälega. Ohkasin õrnalt. Mis mõte sellel oleks olnud?
„Ma TEAN, mida ta tunneb,“ sosistasin, „ta armastab mind.“
Kauri kulm tõmbus kipra.

„Kas ta ütles sulle seda?“ küsis ta.
„Ma tean ilma selletagi, et ta mind armastab!“ sõnasin ägedalt, kuid ikkagi vaikselt. Nüüd oli tema kordi silmi pööritada.
„Ma ei saa aru, mis teil viga on. Okei, jah, tema on Inglismaal ja sina siin, aga te saaksite ju telefoni või interneti kaudu suhelda.“
Raputasin pead, piisavalt pikalt, et ta enam edasi ei räägiks.
„Tülis,“ ütlesin uuesti, veel vaiksemalt. Ta pööritas uuesti silmi.
„Tüdrukud! Te olete tema keeles nagu in love ja ainus, mis sind peatab talle helistamast, on mingi PISIKE tüli?“
Raputasin endiselt pead.

Ta ei saanud aru. See polnud pisikene tüli. See oli SUUR. Ja see oli kõik minu süü. Kui see oleks tema süü, poleks me tülli läinudki, sest ma oleks talle kohe andeks andnud. No okei, võib-olla mitte kohe. Aga praeguseks küll. Kuid kuna see oli minu süü, oli andeks andmine tema töö. Ja päris ilmselgelt ei tahtnud ta seda teha.
„See on minu süü,“ sosistasin.
„See on kõik minu süü,“ kordasin palavikuliselt mitu korda. Kaur tõusis oma kohalt ja istus minu kõrvale.
„See ei ole sinu süü,“ lausus ta valjusti ja viis siis pilgu eemale.
„Kurat, ma tõsiselt lähen helistan sellele kutile. Mitte keegi ei tohi meie Katale nii teha,“ vandus ta omaette. See lause polnud minule mõeldud, aga ta ei olnud vaevunud häält tasandama ka. Ja väljavaade, et Kaur läheb Jared’iga õiendama millegi pärast, mis oli tegelikult TÄIELIKULT minu süü, ajas mu täiesti paanikasse.

„Ei, ära seda küll tee!“ sosistasin äkiliselt.
„Kata, pole üldse tore sind sellises seisus näha. Sa oled ainus normaalne inimene meie perekonnast.“
Ta muigas. Oli näha, et ta ei mõelnud seda sõna-sõnalt.
„Nii et kui ainus normaalne inimene muutub selliseks, nagu sina, siis jään mina ju hullude keskele. Pealegi,“ ta ilme muutus jälle tõsiseks, „ma pole ainus, kes sinu pärast muretseb. Ema-isa on murest murtud. Nad kaaluvad, kas tasuks sind psühholoogi juurde saata.“
Mu ilme läks veel hirmunumaks.
„Ei,“ tahtsin ma öelda, aga häält ei tulnud välja. Psühholoog oli viimane asi, mida ma vajasin. Ja kulmukortsutusega taipasin, et need asjad, mida ma kõige rohkem vajasin, olid täielikult minu käeulatusest väljas.

Kaur luges mu ilmselt välja kõik, mis mu mõtetes oli.
„No näed. Nii et katsu vana rõõmus sina kuskilt enda seest üles leida.“
Ma naeratasin õrnalt. Ta tõusis mu voodilt – või noh, tegelikult oli see tema enda voodi – ja istus tagasi toolile, kus ta istunud oli. Ta avas tooli kõrval oleva kitarrikoti, võttis pilli välja ja alustas mängimist.
„Lubad?“
Noogutasin kergelt.
„Luban.“

Sellega tuli mulle meelde eelmine lubadus, mille olin andnud. Hetkeks tuli mulle pähe, et kas ma olin selle ühe võimaluse lihtsalt maha maganud? Et ma oleks tegelikult pidanud Jared’ile helistama, sest oli ju õhkõrn lootus, et ta mulle andeks annab?
Raputasin pead. Selleks poleks kasu olnud. Ma oleks kuulnud ainult Jared’i kurja häält, teadnud vaid sekundiga, et ta ei taha minuga enam mingit tegemist teha ja oleksin sellest kõigest veel kurvemaks läinud.
Ma olin Siimule lubanud, et ma lepin Jared’iga ära, kui selleks oli kasvõi mingi peaaegu olematu võimalus. Ma ei olnud seda lubadust murdnud. Meie kahe äraleppimine oli lihtsalt võimatu.

Piraat Postituste arv : 15 Age : 32

nagu tõsiselt super hea jutt..
kuigi mulle meeldib Siim rohkem ja ma tahaks, et Kata saaks jälle Siimuga paariks :)
aga sinu jutt, sina otsustad..
muidu vägaväga super jutt !!!!!

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 13/12/2008, 14:16

Aitäh

Kuigi ma ei saa aru, mida Siimus leida on.
No PEALE SELLE, et tal on pruunid juuksed ja pruunid silmad ja mis tegelikult võluvad nii tohutult Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 13/12/2008, 14:50

Siim mitte lihtsalt ei armasta Katut, vaid jumaldab teda.
Võinoh ... Katu ongi tema kuninganna.
See kõlab kahtlaselt.
Aga ... aga ka Siim muutub.
Ja ka Jared muutub.
Kumbki neist ei ütle välja seda, mida nad mõtlevad.
Jared võis vihaseks saada, aga kust sa tead, et ta tegelikult ka vihane oli?
Kust sa tead, et ta ei tahtnud Katu juurde jääda, hoolimata sellest, mida ta tegi?
Kust sa tead, et ta ei oleks tahtnud tulla Eestisse, et Siimu niikaua paluda, anuda, kuni Siim lubab tal Katuga käima hakata?
Kust sa tead, et ta oma lahkumist ei kahetse?
Ja kust sa tead, et Siim TEGELIKULT ei tahtnud sõita Inglismaale, ja Jared'it ära tappa?
Kust sa tead, et ta tegelikult tahtiski Katule ainult paremat?
Kust sa võtad, et ta tegelikult karjuma hakata ei tahtnud?
Kust sa võtad, et ta tegelikult lausa Katut lüüa ei tahtnud?
Ma ei ütle, et ükski neist väidetest tõsi oleks.
Aga ma ei ütle ka, et ükski neist vale oleks.
Nad mõlemad on sees pisut teistsugugsed, kui nad välja näitavad.
Ja Siim EI OLE ilusam nimi!
Jared forever, like.
See on the most beautiful name in the world.
Aga .. aitäh Very Happy

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 13/12/2008, 18:47

Asi on TOTALLY tunnetes!
Näiteks ...
No kujuta ette inimest, kellel sunnitakse keegi mõrvata, ta ei taha seda üldse teha, aga ta teeb seda.
Ja siis kujuta ette inimest, kes tahab kedagi mõrvata, nagu tõsiselt, mitte ainult, et "ohkurat, ma vihkan teda niipalju, et ma tahaks ta ära tappa", ja ta on selleks täiesti võimeline, aga ta ei tee seda.
KUMB sinu arvates parem on? Very Happy

Ja kusjuures, mulle ei meeldi nimi Siim üldse XD
Mulle jäi see kuidagi ette sel htkel, vist.
Võib-olla meeldis see siis mulle.

Pealkiri: Re: Hold Me Close (27/27). 13/12/2008, 20:02

Siim ON ilus nimi! Very Happy

Minu jaoks. Very Happy

Tead, tegelikult ei hakka ma neid üldse võrdlema. Very Happy

Ja ma ei hakka ütlema, et ma tahan endale Kauri-sugust venda, sest mu enda vend on palju toredam. Very Happy

Minu jaoks. Sest ta on omaenda-sugusel moel tore. Very Happy

Vot nii.
Oeh.
See osa oli tore. Aga Katu on lollakas. Et nagu... kamoon... kaua ta istub seal toas ? XD Istugu oma toas ja nutku seal. Pangu uks lukku ja... nutku. Very Happy

Okei.
Ma ei oska midagi mõistlikku öelda rohkem, ma arvan.
Jahm.
Tubli, piina edasi.
UUT !

» Hold me now