New York, New York

Külaline

Uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuut! :)

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

sorry, ma ei saa hetkel kirjutada, sest kodus arvuti katki :S
aga nii kui terveks saab, saate kohe mitu pikka osa Very Happy

Naerupall Postituste arv : 12 Age : 32

Claus on parim. Ma ise ei vaata üldse neid mingeid pilte, vaid mul enda kujutlusvõime Very Happy

nii et CLAUUUUUUUUSS!!!!

Võlur Postituste arv : 54 Age : 32

mul ka ikka endiselt Claus!!!! Very Happy

Naerupall Postituste arv : 12 Age : 32

Deani ja Clausi fänne on suht 50% ja 50% Very Happy

nii et.. go Claus Wink

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

issand, kui armas, et teile see lugu meeldib
nüüd viimaks uus osa siis :

Annie oli nüüd restoranist tagasi ja sättis ennast peegli ees. Ta valmistus minema Pamela poole, kelle juures nad tahtsid võitu tähistada. Tüdruku telefon helises ja ta haaras selle peeglilaua pealt. "Jaa?," vastas ta. "Mina, Pam siin," lausus Pamela teiselpool toru. "Minu juures ei saa tähistada, isa tuleb ikkagi koju, mis arvad kui läheks Beni ja Chrisiga baari ?" Annie muigas. "Olgu, kus kokku saame?"
Pamela viivitas mõne sekundi, kui vastas: "me tuleme Chrisiga sulle järgi, ole poole tunni pärast valmis."
"Olgu," vastas Annie ja katkestas kõne. Ta meikis ennast nüüd kiiremini, sest riided oli vaja veel ka valida.

Tüdruk soris kapis ja leidis teksaseeliku, mida ta ei olnud ammu kandnud. Sinna peale leidis ta valge topi, jalga pani ta mustad kontsad. Nüüd oli ta valmis. Tüdruk lahkus enda toast ja ütles Laurale ning Jamesile, et jääb ööseks Pami juurde. Nemad olid muidugi nõus. Tüdruk sõitis liftiga alla ja jäi Pami ootama.
Varsti oligi Pamela koos Chrisiga kohal. Tüdruk istus tahaistmele ja nad alustasid sõitmist baari poole.

Ben ootas neid juba väljas, naeratus näol. Ta viskas suitsu minema ja avas Anniele ukse, kui Chris ära oli parkinud. Annie naeratas ja siis läksid nad neljakesi sisse. Baaris mängis mingi uus band, kes ei jäänud Benile ja Chrisile sugugi alla. Noored võttsid endale laua ja tellisid esimesed joogid. Nad süvenesid vestlusesse.

***

“Annie, tantsima?,” küsis Ben ja tõusis püsti, ulatades tüdrukule enda käe. Bänd mängis hetkel head aeglasemat lugu. Annie oli rõõmuga nõus ja nad liikusid tantsuplatsi poole, lava ette. Annie toetas enda käed Beni õlgadele ja poiss pani enda käed tema pihale. “Teiega on nii tore,” lausus tüdruk, “ma ei oleks iilagi osanud arvata, et endale nii head sõbrad leian.” Ben muigas, kuid vaikis ja nad tantsisid edasi.

Kui nad lõpetasid, läks Ben uusi jooke tellima ja Annie lauda tagasi. “Võtke tuba,” itsitas ta, kui Chris ja Pamela nagu kokkukleepunud olid. Nüüd eemaldusid nad veidike teineteisest, kuid Pam sättis ennast Chrisi sülle istuma.
Ben jõudis jookidega tagasi ja Annie rüüpas kohe ühe sõõmu, tantsimine oli veidike väsitanud, sest pärast aeglast laulu olid nad tantsinud ka paar kiiremat.

Nad olid päris täis, kui baar suleti ja nad minema pidid minema. Ben ostis neile kaasa paar jooki ja pakkus siis välja, et nad võiksid tema juurde minna. Teised olid nõus. Nad võtsid takso ja sõitsid Beni korterisse. Nad istusid Beni toas, kui järsku olid Chris ja Pamela märkamatult kadunud. “Okou,” muigas Ben, “ma loodan, et nad käituvad korralikult.” Annie hakkas naerma. “Ja mida meie siis nüüd tegema peame?!” hädaldas Ben. Annie naeris veel kõvemini. “Ma tean!,” hüüdis Ben, “tõmbame veskarist kanepit.” Annie jäi vait. “Tegelt?,” küsis ta. “Jah, kas tahad?” Annie vaikis, kuid viimaks ta noogutas. “Võib kah.” Ben otsis välja enda kanepi varud ja sättis veskari valmis. Nad istusid poisi toas põrandal ja tõmbasid…

Möödus umbes pool tundi, kui Annie Beni voodis pikutas ja lakke vahtis ja naeris..
Ben vedeles põrandal ja naeris. “Miks sa naerad?,” küsis ta tüdruku käest. “Ma ei tea,” lausus Annie ja naeris nüüd veel kõvemini. Ben hakkas samuti naerma. Nad ei liikunudki enam sel õhtul paigast, vaid jäid maga sinna, kus nad olid.

***

Oli hommik ja Annie ärkas kerge peavalu peale. “Jälle jõin liiga palju,” mõtles ta ja otsis enda jaki üles, mille ta siis selga tõmbas. Kell oli juba pool üks. Ben magas ikka põrandal. Annie itsitas ja läks siis kergelt tuikudes toast välja, ta suundus Chrisi ja Pamelat otsima, kuid neid ei olnud seal korteris. Annie otsis kohe enda telefoni välja ja pani Pamela numbri kutsuma. “Jaa?,” vastas unine hääl. “Kus te olete?,” päris Annie, kui endale köögist vett juua võttis. “Me läksime öösel Chrisi juurde, siin olemegi,” vastas Pam. “Kuule, räägime hiljem,” lisas ta siis ja katkestas kõne. Annie jõi vee ära ja pani siis klaasi kappi tagasi. Ta sammus Beni tuppa tagasi, ajades poissi üles. Ben aga keeras vaid teise külje ja magas edasi. “Kamoon,” muigas tüdruk ja läks siis minema. Ta võttis endale maja ees takso ja sõitis koju, ta tahtis väga üht mõnusat dušši.

Kodus ootas Anniet vaid Dean, kes telkut vaatas ja krõpse mugis. Annie naeratas talle, kuid ei midagi, Dean lihtsalt eiras teda. Annie sammus mornilt teisele korrusele, enda tuppa, kus ta ka kohe dušši alla läks.
Pärast dušši logis tüdruk msn'i, lootes leida sealt Clausi. Kuid poissi ei olnud. Tüdruk läks alla, et endale süüa võtta.

Kui ta tagasi üles tuli, oli Claus sees ja talle kirjutanud.

Claus says: sau, kallike. Ma tulen järgmisel nädalavahetusel koju, pole juba kolm nädalat ju näinud.
Annie says: sau. Super, jään ootama (L)
Claus says: kuidas õhtu läks?

...

Annie logis msnist välja ja lükkas läppari kinni. Ta maandus voodil ja võttis telefoni kätte, saates Pamelale smsi, et kui tal on jälle aega rääkida, siis ta kindlasti helistaks.

Pam helistas õhtul ja vabandas, et enne rääkida ei olnud saanud, tal oli lihtsalt väga paha olnud ja ta oli terve päeva Chrisi juures maganud. Nad leppisid kokku, et lähevad sööma ja pärast kinno, nad tahtsid eilsest õhtust rääkida.

***

Oli taas esmaspäev ja Annie istus esimeses tunnis. Ta vaatas Deani poole, kes aga kuulas süvenenult õpetajat, silmad klaasistunud. Selline pilk oli veidike hirmuäratav.
Tüdruk muutus kurvaks, ta kahetses et oli kõik enda ja Deani vahel kihva keeranud. “Ma olen ikka selline käkerdis,” mõtles ta vihaselt ja suunas pilgu viimaks tahvlile, kirjutades kiirelt asjad üles, mis õpetaja sinna oli jõudnud teha.
Kell helises ja Annie korjas asjad kokku, mines siis klassist minema. Pamela ootas teda inka klassi juures. “Chris ja Ben on siin,” lausus ta, “tule!” Annie kortsutas kulme, kui Pam teda varrukast kaasa Vedas. Nad läksid kooli ustest välja, maja nurga peale, ühe suure tamme alla, seal olidki Ben ja Chris, Chrisi autoga. “Tsau,” lausus Annie ja kallistas neid. Chris libistas enda käed Pamelale umber. “Tulge nüüd,” ütles Ben ja avas uksed. Annie vaatas neile küsivalt otsa. “Kuhu me lähme?”
Ben naeris. “Küll siis näed.” Pamela togis Anniet edasi. “Me jõuame viimaseks tunniks tagasi,” lausus ta vaikselt, justkui animates, mida Annie mõtleb. Annie istus veidike kahtlevalt autosse, Ben tema kõrvale. Nad kihutasid kooli juurest minema. Annie mõtles Deani peale, et mida küll poiss arvata võib. Esiteks oli Dean nende lähedal suitsu teinud, koos enda sõpradega ja neid ära minemas näinud ja nüüd ei tule Annie veel tundidesse ka..

Pealkiri: Re: New York, New York 19/5/2009, 19:10

Hea. ^^
uut.
A seda et, mu arust liigub tegevus kuidagi kiiresti vms.

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

ma tahangi, et ta veits kiiremini liiguks :) .. ma ei viitsi seda juttu igavesti kirjutada (A) Very Happy

Juubilar Postituste arv : 159 Age : 31

loooooooooooove it , UUUT RUTTU ;d

Pealkiri: Re: New York, New York 23/5/2009, 13:14

Väga hea!!!

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

nüüd saate uue osa :) (a)

Nad sõitsid sadama poole, sellest sai Annie mõne aja pärast aru. "Mis me seal veel teeme?," küsis ta ja vaatas kulm kortsus teistele otsa. "Annie, rahune, kõigest üks päev, õpsidel on savi." Annie toetas ennast vastu istet ja pani käed rinnale risti, tema arust ei olnud see nii hea mõte. Tema ei olnuid ja seal koolis niisama õpilane, ta pidi õnnelik olema, et nad ta vastu olid võtnud. Siiski oli ta juba enam-vähem rahunenud, kui nad sadamasse sisse keerasid. Chris parkis auto ja nad väljusid sõidukist.
Annie sammus koos Beniga Chrisi ja Pamela järel, nad suundusid ühele jahile. "Nii," lausus Pamela, kui seisatas ja Annie poole pööras. "Me lähme lõbusõidule, koos isuäratava lõunasöögiga." Annie muigas. Olgu, lausus ta siis ja seejärel sammusid nad üle väikse sillakese jahi peale. Chris läks tüüri ruumi ja käivitas jahi, nad triivisid sadamast välja, Pamela ja Annie istusid reelingu ääres ja vaatasid üle selle alla vette. Annie ei kahetsenud, et ta tulinud oli, see oli täiega mõnus. Kui nad olid sadamast juba päris kaugel, pani Chris jahi ankrusse ja nad asusis sööma. Keegi oli neile laua valmis teinud. Samuti avasid nad šhampuse pudeli. "Mille jaoks see?," küsis Annie ja muigas. Ben lausus: "mina ütlen toosti." Nad tõstisd klaasid ja Ben lausus toosti: "selle terviseks, et me kõik neljakesi oleme nii headeks sõpradeks saanud, ma loodan, et see kestab igavesti." Annie oleks tahtnud nutta. Ta oli nii õnnelik ja kohe meenus talle see, et ta peab juba varsti Eestisse tagasi minema. Ta ei suutnud, Ameerikas oli ta leidnud endale tõelised sõbrad ja siin oli tal ültse parem elu, kui selles väikses riigis. Siiski rüüpas ta nüüd šhampust ja siis asusid nad sööma. Neil oli väga lõbus ja viimaks oli nii, et nad ei jõudnudki viimasesse tundi tagasi. Kui nad tagasi sadamasse maabusid oli kell juba pool viis. Chris viis Annie kiiresti koju. Dean oli parajasti köögis ja kui Annie liftist välja astus, seisis Dean tema ette ja vaatas talle vihaselt otsa. "Mina arvasin, et sa tulid siia kooli." Annie vaatas talle otsa ja ainuke asi, mis ta lausus oli: "kas nüüd kõlbab jälle rääkida?" Ta lükkas poisi eest ja läks enda tuppa.

Oli õhtu ja Annei lebotas niisama enda toas. Ta oli vanematele kirjutanud just uue e-maili ja kohe ka vastuse saanud. Tüdruk ootas nii väga Clausi msni. Ta mõtles juba magama ära minna, kui Claus just sisse logis.

Annie says: sau
Claus / koolis says: sau
Annie says: tuled ikka nädalavahetusel?
Claus / koolis says: ikka jah
Annie says: jee Very Happy

Claus / koolis says: ma mõtlesin, et me võiks nädalavahetuseks linnast kuskile välja sõita, mis arvad?
Annie says: olgu, ma olen nõus.
Claus / koolis says: räägime sellest lähemalt, siis kui ma kohal olen

nad rääkisid veel veidike ja siis läks Annie ära magama...

Oli teisipäev ja taas kord ärkas Annie, et kooli minna. Ta pesi, riietus ja läks siis sööma. Dean istus lauas ja ei vaadanud talle otsa, kui tüdruk lauda istus. James ja Laura olid juba ära läinud. Annie sai aru, et Dean on tema peale vihasem kui varem, vähemalt talle tundus nii.
Nad vaikisid terve aeg, kui autoga kooli sõitsid. Esimene tund oli Biloogia, kuid nad ei saanud klassi sisse. "Mis toimub?," küsis Dean kõige lähemal oleva inimese käest. Pamela aga trügis samal ajal nende poole ja lausus: "kui te seda näete.." Nad trügisid lähemale. Terve klass oli ära reostatud ja täis soditud, igausguseid roppuseid. Biloogia õpetaja oli ka just kohale jõudnud ja kui ta seda nägi ajas ta kõik õpilased laiali ja juba varsti oli direktor seal. "Kui keegi midagi sellest teab, siis ootan ma teda enda kabinetis," lausus direktor ja sammus siis minema. Klass aga suleti.
Biloogia tund ei jäänud aga sellegipoolest ära, tund toimus õues, söögi laudade ja toolide juures. Keegi aga ei suutnud keskenuda, nad kõik rääkisid vaid sellest vahejuhtumist. Viimaks õps loobus ja ei rääkinud enam, vaid istus niisama ja tegi seal omi asju. "Nägid neid sõnu..," lausus Pamela ja tema pilk väljendas õudust. "Jah," lausus Annie, ka tema oli šhokeeritud. Seina peal olid olnud igasugused ähvradused, juskui kellegi sõnum kellegile, et ta on ohus ja peaks ette vaatama. Kooli juhtkond otsustas, et tänased tunnid jäävad siiski ära ja õpilased võisid koju ära minna.

ot: lühike osa tuli, sest mul ei ole hetkel aega enam kirjutada.. kui sõbrad ära lähevad külast, siis kirjutan edais Razz

Kuri põhjapõder(???) Postituste arv : 193 Age : 27

Claus välimuselt mulle ei meeldi , arvasin , et ta palju ilusam . Iseloom on tal muidu normaalne .
Dean on nunnnuuuu , Liiiga nunnu . Kas Dean jääbki nüüd Anniet vihkama ??
mm .. tahan uuut . UUT! UUT ! UUT ! UUUUUT !! bounce

Külaline

So goood!(L) UUUUUUUUUUUUUT!:)

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Kiiresti jõudis kätte reede, kuid klassi sodimise asi ei leidnudki lahendust. See tehti vaid korda ja tunnid jätkasid sama hooga. Käis palju kuulujutte, kes seda teha võis olnud. Mõned arvasid, et mõne teise kooli vastasmeeskond.. kuid käis ka jubedamaid jutte. Annie sättis ennast peegli ees, sest kohe kohe pidi jõudma Claus. Kell oli kaks, Annie oli viimasest tunnist ära tulnud. Claus juba sõitis. Tüdruk kuulis alt lifti häält ja jooksis rõõmsalt alla. Ta maandus Clausi käte vahel. "Ma igatsesin sind nii väga," lausus ta ja suudles poissi. "Mina sind ka." Claus haaras ta sülle ja sammus diivani juurde, ta pani Annie sinna istuma. "Mul on sulle kingitus," ütles ta ja sobras veidike ühes kotis, siis tõi ta nähtavale musta karbikese, millel oli pehme sametine kate peal. Ta avas selle ja võttis siis sealt välja hõbedase käeketti, mille otsas oli pisike ripats - süda. Annie ohkas. "See on nii ilus," lausus ta ja lasi siis selle endale randme külge panna. Nad vajusid diivanile pikali ja suudlesid kaua ja kirglikult. Annie pea käis pärast seda suudlust meeldivalt ringi. Siis läksid nad Clausi tuppa ja Annie aitas tal kotid lahti pakkida ja seejärel asusid nad enda mtka kotte pakkima. Neil kulus selleks üle tunni, et kõik asjad kokku saada. Seejärel viisid nad asjad autosse ja sõitsid Jamesi ja Laura töö juurest läbi, et neile head aega ütelda.

Viimaks olid nad linnast väljas ja sõitsid ühe matka-raja poole, mis asus umbes viiekümne kilomeetri kaugusel New Yorgist. Kui nad kohale jõudsid oli juba päris hämar. Nad panid enda telgi püsti suhteliselt raja algusesse, kus oli väike plats telkimise jaoks mõeldudki. Neil oli väga tore. Claus tegi lõkke üles ja Annie ajas vorstikesed vardasse, mida nad pärast lõkke kohal küpsetasid. Nad said magama alles öösel. Nad uinusid teineteise kaisus, tugevalt üksteise vastu surutud. Annie armastas Clausi nii väga.

Claus ärkas enne tüdrukut ja riietus mugavatsesse dressidesse ja pani jalga tossud. Siis läks ta välja, et neile vett keeta ja paki suppi teha. Annie ärkas alles siis, kui tema ninna hakkasid supi maitsvad lõhnad jõudma. Nad sõid ja pesid hambaid. Seejärel pakkisid nad telgi ja muud asjad kokku ja asusid teele. Matk oli tõeliselt lõbus, sest rada kulges läbi mõningate vaatamisväärsuste. Samuti oli seal mahajäätuid majasi. Nende päev oli pikk ja lõbus ning vägagi seiklusrohke. Kell oli kaheksa, kui nad viimaks taas telklaagrisse jäid. "Kas sa kuulsid?," küsis Annie järksu ehmunult, kui lõkke ääres istus. "Mida?," küsis poiss ja pistis pea telgist välja. "See oli päris hirmutav hääl," lausus Annie, endal ikka veel süda puperdamas. Ta ei osanud seda häält kirjeldada, sest see ta ei olnud seda varem kuulnud, mitte kunagi. Ta ei uskunud, et see mingi loom on. Claus vahetas nüüd kärmelt riided ära ja tuli siis Annie kõrvale, pannes talle käe ümber. "Ära karda, ilmselt on need mingid noored ja metsas ju võib kajada ka." Annie naeratas ja rahunes, sest Clausi hääl oli väga rahustav. Nad veetsid taas lõbusa õhtu. Claus püüdis Anneit hljem õudusjuttudega hirmutada, kuid Annie vaid naeris. Poisi suust ei olnud need ültse jubedad, ta oli lihtsalt liiga armas. Kui lõkke juba peaagu kustuma hakkas, läksid nad telki. Annie heitsis pikali, olles pesu väel. Claus tuli talle peale ja suudles teda aeglaselt, alustades kaelast ja liikudes mööda lõuga tema suuni. Järsku aga tõmbuas Annie tema all krapmi ja sosistas: "Claus, kuula, keegi on siin." Claus tõmbas kohe endale T-särgi selga ja haaras taskulambi kätte. Ka tema oli seda häält kuulnud. Siiski istusid nad hetkel vaikides telgis. See võis olla ka mõni metsloom, kes kohe lahkub. Annie hingas peeagu hääletult, ta kartis metsikult. Järgmisest hetkest ei mäletanud ta muud, kui seda et keegi tegi telgi ukse lahti, Claus hakkas midagi ütlema ja seejärel oli poiss mingi raske esemega vastu pead saanud ja teadvusetult maha langenud. Annie oli aga karjuma hakanud....

Annie avas aeglaselt silmad ja tõstis pilgu. Ta istus mingil toolil, kinniseotud kätega. Tema pea valutas, samuti ei teadnud ta kas on päev või öö, sest see ruum kus ta oli, oli täiesti ilma akendeta. Laes aga rippus lamp ilma kuplita. Ta keeras enda pead ja nägi enda kõrval maas lamavat Clausi, kelle jalad ja käed olid samuti kinni seotud. Annie rabeles, kuid ta oli kindlalt kinni. "Claus," karjus ta püüdis tooliga enda kallima poole minna, kuid tool oli põranda küljes kinni. Clausi pea oli verine, Annie mäletas ähmaselt, et poiss oli ju millegiga pähe saanud. Nüüd jõudis talle kohale, et nad olid siin kinni.. keegi pidas neid siin kinni. "Appi, appi!," hakkas tüdruk karjuma. "Karjumisest ei ole kasu, keegi ei kuule sind," lausus õudusttekitavalt tuttav hääl Annie seljataga. Anniel jooksid külmavärinad üle selja ja ta sulges silmad, lootes et see on uni. Kui ta silmd uuesti avas, oli ta ikka veel selles hämaras ruumis ja kinniseotud. Tüdruk teadis, et ta ei eksi, see hääl oli ainulaadne ja nüüd kui ta seda uuesti kuulis mõistis ta, et see on psühhopaadi hääl, haiglase inimese hääl. "Miks?," küsis Annie, pisarad silmadest jooksmas. Ta ei näinud ikka veel tema nägu, kuid ta teadis, et ta seisab tema selja taga, Danieli hingamist oli kuulda. See oli vaevatud ja katkendlik.

Kojamees Postituste arv : 25 Age : 28 Asukoht : Tartu :P

just üli põneva koha peal jäi pooleli Very Happy

ruttu uut nüüd !!! Very Happy

ÜÜÜÜÜLIHEA (Y)

Pealkiri: Re: New York, New York 31/7/2009, 13:24

Meeldib, meeldib Uut!

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Tüdrukule meenus nüüd, et ta oli olnud pesu väel, nüüd aga oli tal seljas pikk T-särk. Ta ei teadnud kelle oma see on, tema oma see igatahes ei olnud ja Clausi oma ka mitte. Sammud tema seljataga tulid lähemale. "Miks, küsid sa," lausus Daniel, toetades enda käed Annie õlgadele, pannes huuled tema kaela juurde. Annie ei näinud teda ikka veel, sest mees seisis tal seljataga. "Kallis, ma ju armastan sind," kõlas jälle Danieli hääl ja ta tõmbas õrnalt enda huultega üle tüdruku kaela. Annie rabeles, püüdes lahti saada. Ta kartis metsikult. Mitte just enda pärast aga Clausi pärast, sest tema pea oli ikka veel verine. "Rahune," lausus Daniel. "Temaga saab kõik korda." Daniel oli täielikult segi pööranud. Ta arvas, et Annie hakkab teda armastama, kui ta teda siin enda juures piisavalt kaua hoiab. Tal ei olnudki kavas Clausti tappa, lihtsalt ta siit minema viia.
Annie jättis rabelemise, sest tema randmed hakkasid juba nööridest kipitama, ta arvas, et need on juba verele hõõrdunud. "Näed mis sa nüüd tegid," lausus Daniel hoolitsevalt. Annie kuulis samme ja siis ukse sulgumist, Daniel oli ruumist lahkunud.

Pühapäeva öösel linnas

Kus nad küll on?," lausus Laura juba mitmendat korda. James istus diivanil, Dean tugitoolis. Laura aga sammus närveerides mööda tuba ringi. "Nad pidid juba vähemalt kuus tundi tagasi, tagasi olema." Laura valis taas närvitsedes enda poja numbri. "Ikka välja lülitatud." Ta proovis Anniele, seal oli sama lugu. "Ma arvan, et me peaksime politseisse helistama," lausus Laura siis, kui diivanile enda mehe kõrvale vajus ja pea kätesse peitis. "Ootame veel tunnikese, äkki neil läks rehv katki ja nad on leviaugus või midagi, kui nad tunni aja pärast kodus ei ole, siis helistame politseisse."

Esmaspäeva õhtu vangistuses

Annie oli nüüd voodile pikali surutud. Tema käed olid ikka kinni seotud, kuid nõrgemalt kui enne, Daniel ei tahtnud talle liiga teha. Jalad olid samuti kinni, voodi küljes. Clausi pea oli kinni seotud ja poiss oli lamama pandud teisele voodile. Voodid olid vanad ja lagunenud, kuid pesu selles oli väga puhas. Annie avas silmad, ta oli tukkuma jäänud. Nüüd olid nad kinni olnud juba peaagu 24h, sest eile samal ajal oli Annie silmad avanud ja leidnud ennast kinniseotult toolil istumast. Täna hommikul oli ta Danieli ära näinud. Mehe pruunid juuksed olid väljakasvanud ja sorgus, kuid muidu nägi ta välja ikka selline nagu varem. Isegi tema riided olid soliidsed. Järsku kuulis Annie teiselt voodilt raskemat hingamist. Ta tõstis enda pead niipalju kui sai ja vaatas Clausi poole, kes liigutas ennast. "Claus, Claus," hüüdis Annie, et poiss ärkaks.

Linnas

Laura, James ja Dean istusid elutoas, nende vastas istus kaks politse inspektorit. Juba oli kõik info vahetatud, pildid politseile antud. Uurijad olidki lahkumas. Kui mehed olid ära saadetud, vajus Laura Jamesile kaela. "Mida me küll teeme. Kas me peaksime Annie vanematele ka teatama, nad siia kutsuma?" James silitas naise juukseid ja lausus rahustavalt: "mine puhkama, ma tegelen sellega ise. James teadis, et tema naine on liiga kurnatud, et vastu pidada. Ta juhatas ta magamistuppa ja pani voodile. "Puhka, kõik saab korda," lausus ta. Laura ei puigelnudki vastu, nii kui tema pea patja puutus, vajus ta unne. James sulges ukse ja läks tagasi elutuppa, võttes istet. Ta vaatas enda pojale otsa, kes vahtis samuti isale vastu. "Mida me tegema peaksime?," küsis Dean. "Meie ei saa siin midagi teha. Niikaua vähemalt mitte, kui selgub, kus nad on või, või mis nendega juhtunud on."

Vangistuses

Claus liigutas ennast ja avas viimaks silmad. Ta nägi kõike uduselt, kuid kuulis kuskilt kaugelt Annie häält. "Annie?," küsis ta nõrgalt. Poisi pea lõhkus meeletult ja tema keha oli väga nõrk. "Claus, jumal tänatud," lausus Annie ja ohkas õnnelikult. Vähemalt oli Claus elus. "Claus, kuidas sul on, ma ei saa sinu juurde tulla. Ma olen kinni seotud." Clausi kuulmine muutus veidike paremaks, samuti ei olnud silme ees enam niipalju udu. "Minuga on ok," vastas ta tüdrukule. "Mis toimub, kus me oleme?" Tüdrukul oli hea meel, taas Clausi häält kuulda. "Me oleme kinniseotud, arvatavasti mingis mahajäetud majas, siis ei ole aknaid, kedagi ei ole läheduses..hetkel peaks olema esmaspäeva õhtu.." Ta ei suutnud rääkida Clausile kõige tähtsamat, miks nad seal kinni on. "Aga miks, tead sa?," kostus siiski kohe Clausi suust uus küsimus. Annie ohkas, kui silmad sulges ja vastas: "ta on Daniel. Ta oli koolis meil vahepeal asendustreener..ja on midagi, mida sa ei tea..tema ja minu kohta. Keegi ei tea." Annie tundis, kuidas tema silmad märjaks lähevad, kuid ta jätkas: "kohe, kui ma New Yorki olin jõudnud sisse elada, kohtusin ma ühe mehega. Ta oli Daniel, soliidne ja ilus, lõbus. Ta hakkas mulle kohe meeldima. Me alustasime käimist, ma ei rääkinud sellest kellegile..sest ta oli veidike liiga vana..teiste jaoks kindlasti." Annie ohkas, kui siis viimaks jutu kokku võttis: "noh, siis vahepeal töötas ta koolis treenerina ja siis oli see veel rohkem keelatud suhe. Varsti sain ma temast üle ja jätsin ta maha. Ta lahkus töölt ja nüüd.. hoiab ta meid pantvangis." Annie oli nutma hakanud.
Claus kuulas seda, ta ei suutnud lihtsalt Annie peale vihane olla, et tüdruk talle seda varem ei olnud rääkinud. See oli siiski Annie enda asi. "Annie, palun ära nuta. Me saame siit minema. Ma luban sulle." Poiss püüdis nööra puruks tõmmata, kuid tulutult. Need olid liiga tugevad.

Pealkiri: Re: New York, New York 16/8/2009, 13:21

Daniel on nõme -.-
Jutt on hea

Uut =)

Tasane Postituste arv : 1 Age : 30

Ma armastan seda juttu, Daniel on mingi hull vist:D
Uut tahan))

Pealkiri: Re: New York, New York 22/8/2009, 13:37

Sa ikka oskad midagi eriti naljakat siia vahele toppida
tegelt see ei ole naljakas aga ikkagi Very Happy

ülihea :)

Kojamees Postituste arv : 25 Age : 28 Asukoht : Tartu :P

ülihea (Y)
aaga jamhh seee daniel on ssuht imelikk Very Happy

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

Teisipäeva õhtu

Annie ja Claus istusid nüüd kumbki oma voodites, käed ikka kinni seotud, kuid Daniel oli nii nende asendeid vahetanud, et nad saaksid istuda ja veidike enda käsi liigutada, et süüa. Annie vaatas Clausi poole, endal silmad punased. See tuli sellest, et ta oli ennast eile magama nutnud. Ta tunnistas, et karstis seal olla ja pool ööd nuttes oli ta ka plaane mõtelnud, kuidas minema saada. Talle oli turganatud pähe üks mõte, kuid ta ei saanud sellest kuidagai kindel olla. Claus istus teises toa otsas, enda voodil ja vaatas tüdruku poole. Nende mõlema ees olid mustad nõud, seal oli olnud nende õhtusöök. Annie teadis, et Daniel tuleb varsti sinna, nõusi ära viima ja neid ööseks pikali kinni siduma. Annie kavatses enda plaani katsetada..

Möödus umbes pool tundi, kui Daniel tuligi. "Oletegi lõpetanud," lausus ta, olles heas tujus, nagu ta ikka oli. "Jah, olen küll," lausus Annie, sõbralikult. Daniel viis pilgu temale ja naeratas. "Dan, tule siia," lausus Annie ja viipas peaga mehe poole. Daniel läks Annie juurde. "Kummarda korraks, ma tahan sulle midagi sosistada," lausus Annie vaikselt ja naeratas flirtivalt. Daniel kummarduski. Claus vaatas seda kõike, endal kulm kortsus. Ta aimas, mida Annie üritab. "Daniel, ma olen mõtelnud," sosistas Annie Danile kõrva. "Ja ma arvan, et sa peaksid mind lahti siduma, et ma saaksin täna öösel sinu kõrval magada." Dan vaatas Anniele otsa, silmad põnevusest pärani. "Ma tulen kohe tagasi," lausus ta ja viis nõud ära, olleski paari minuti pärast tagasi. Annie oli paari tunniga mõistnud, et Dan on peast segane ja seda sõnaotseses mõttes. Annie arvas, et Daniel ei seo teda lahti, kuid mees kummardus tema kohale ja lõikas nöörid noaga läbi. Anniel käis korraks värin läbi, et Dan teeb talle selle noaga midagi, kuid nuga vajus voodile ja Annie käed olid ahelateist vabad. "Kõnni minu ees, otse," lausus Dan ja viipas, et tüdruk ennast püsti ajas. Annie jalad olid veidike kanged, kuid ta sai ilusti püsti ja hakkas ukse poole sammuma. Korraks vaatas ta Clausi poole, tõsine ilme näol. "Sa kuradi raibe, lase.." hakkas Claus karjuma ja rahmeldama, kui Annie juba peaagu uksest väljas oli, kuid Dan eiras teda ja tõmbas nende järelt ukse kinni.

See oli pikk koridor, kuhu nad nüüd jõudnud olid, ka siin ei olnud aknaid, kuid lase põles järiest kolm lampi. Annie sammus otse edasi, kuulates Dani hingamist. Dan tundus rahulik. "Dan, ma kahetsen, et ma su maha jätsin," lausus Annie nüüd, tehes sellest tõelise näitemängu. Ta jäi seisma ja keeras ennst ümber. "Ma käskisin sul otse edasi minna," lausus Dan käskivalt. "Ma tean, lausus Annie ja tõstis enda käe. "Kuid ma tahaksin sinuga koos olla, sa oled nii hoolitsev. Need päevad, mil ma siin olen olnud, ma kahtsen, et sind jättsin. Kas me ei võiks jälle koos olla." Annie püüdis rääkida hästi siira häälega. Ta nägi, kuidas Dani silmis läikis võidurõõm ja tundus, et ta uskus.. Dan sirutas ka nüüd enda käe ja võttis Annie käest kinni. "Annie, ma armastan sind. Ma tahan sinuga abielluda, et me saakime igavesti koos eldada," lausu ta, hääles kerge vibratsioon. Ta oli väga erutunud. "Jah, jah Daniel," lausus Annie, hästi "rõõmsalt." "Jah, ma tahan ka seda." Ta vaatas Danielile otsa. "Mina armastan sind ka," lisas ta veel. Daniel võttis Annie peast kinni ja suudles teda. Annie talus selle kuidagi ära, püüdes vastu teeselda, et talle meeldib see suudlus. Kui suudlus lõppes, lausus tüdruk: "kas me võiksime nüüd magama minna, ma olen nii unine." Ta haigutas, aimates tõelist haigutust hästi järele. "Jah, muidugi," ütles Daniel. "Tule, lähme." Ta juhatas Anniet edasi. Tundus, et tüdruk oli Danieli usalduse võitnud. See polnud ka ime, kui Dan oli poolearuline ja jumaldas teda..

Nad sammusid mööda seda pikka koridori, mis oli hirmuäratav. Tapeet oli vanaaegne ja koorus seinte pealt maha..tuled olid ka nii hämarad ja kui nemad läbi koridori sammusid, mänglesid varjud seinte peal. Annie oleks tahtnud sealt karjudes minema joosta, kuid enne oli tal vaja aru saada, kuidas siit võimalik välja on saada. "Kas ma saakin palun enne magamist WC ära käia," palus ta Danieli, püüdes rääkida armastava häälega ja hästi sõbralikult. "Olgu," lausus Dan, keerates koridori lõpus paremale. Seal oli veel pisike koridor, mõlemal pool koridori olid uksed. Kummalgi pool üks uks. "Siin on WC," lausus Dan ja ühe valge ukse. "Annie astus sisse, ta ei näinud midagi. "Tuli käib siit." Dan süütas tule, see oli WC seina peal. "Aitäh, sa oled nii hoolitsev," meelitas Annie meest. "Mul ei lähe kaua," lisas ta siis ja tõmbas ukse kinni. Dan jäi tüdrukut ootama. Ta ei kahtlustanud midagi, vaid uskus tõsimeeli, et Annie armsastab teda ja tahab koos temaga olla. "Annie vaatas WC ringi. See oli kolme kabiiniga WC ja kolme kraanikausiga. Annie vaatas kõik kabiinid ükshaaval läbi.. kolmandas kabiinis oli üleval väike aken. Tüdruk astus potile ja püüdis aknast välja vaadata. Ta üllatus, kui sai aru, et nad on poolenisti maa all. Järelikult olid nad selle hoone 0 korrusel. Aken asus täpselt maa peal. Akna ees rippus veel mingi vana kardin, mis oli poolenisti eest ära tulnud. Annie ei osanud aimata, mis asutus see võis kunagi olla.

Tüdruk püüdis akent avada, tal õnnesus see. Ta lootis, et nad mahuvad sealt Clausiga ikka läbi, kui tema plaan peaks õnnesutma. Hetkel jättis ta akna avatuks ja läks tagasi välja. "Valmis," lausus ta Danile ja naeratas. Dan naeratas vastu ja juhtis tüdrukut nüüd edasi. Nad läksid tagasi pikka koridori, kuid nüüd keerasid vasakule, seal oli koridori otsas trepp, mis viis üles ja enne treppi oli kummagil pool jälle üks uks. Daniel avas selle, mis asus vasakul. Ta astus enne sisse ja süütas tuled. See oli päris suur ruum, Daniel oli selle ära sisustanud. Seal oli telekas, suur voodi, laud ja tool. "Sul on ilus tuba," meelitas Annie. Dan naeratas. Selles toas ei olnud ka aknaid. Ilmselt ei olnud neid kusagil, vaid see üks WC aken. "Daniel, mul on veidike Clausist kahju," lausus Annie, kui voodile istus. "Äkki tal jäi veel kõht tühjaks, sest ta ütles enne, et ta tahaks veel süüa." Annie muidugi, et valetas. "Kas sa oleksid nõus talle veel süüa viima. Ma oleksin siis sulle väga tänulik." Annie pilgutas silma ja lasi endalt ühelt õlalt särki veidike maha langeda, nii paljuastus tema õlg. Dani silmad lõid särama ja Annie tundis, et tal veab. "Ma ootaksin sind niikaua siin."
"Mhm, jah, ma arvan, et see on hea mõte, peaks vist jah talle veel süüa andma," lausus Daniel. "Ma käin siis ära," lisas ta. Ta sammus korraks Annie juurde ja suudles teda, lausudes: "näeme kohe varsti. Ma armastan sind." Annie suudles Danieli vastu ja lausus: "Mina armastan sind ka." Daniel lahkus, tõmmates enda järel ukse kinni. "On alles värdjas," lausus Annie, sülitades maha. Ta hüppas püsti ja hakkas toas ringi sammuma, et leida midagi, millega oleks võimalik Dan uimaseks lüüa.

Annie avas vaikselt toa ukse ja vaatas koridoris kahele poole, Dani ei paistunud. Annie teadis, et tal on maksimum minut jäänud. Tüdruk avas vastas ukse ja üllatus, see oli köök, kus olid sisse jäänud veel mõned pliidid, lauad, ahjud ja muu selline kraam. "Suurepärane," lausus Annie võidukalt ja asus ostima mingit rasket eset. Ta leidis suurepärase asja - raske panni. Ta haaras selle kätte ja jooksis tagasi tuppa. Danieli ei olnud veel õnneks, tema plaan oli siiamaani töötanud. Tüdruk peitis panni voodi madratsi alla, jättes selle otsa veidike pasitma, mille ta kattis voodilt rippuva tekiga. Nii sai ta selle öösel kätte haarata. Tüdruk viskus voodile, jäädes Danieli ootama.

Dan jõudis 30 sekundit hiljem, kui Annie oli just voodisse viskunud. Annie ohkas kergendatult. "Nii, nüüd peaks tal kõik korras olema," lausus Daniel vaikselt ja ronis Annie kõrvale voodisse. Annie mõtles Clausile, kes üksi pidi seal jubedas toas olema. Tüdruk oleks tema juurde tahtnud. Kuid see oli nende kahe ainus võimalus.

"Head ööd," lausus Annie ja tõmbas teki vaid veidikene peale, tal oli vaja liikumisruumi. "Head ööd," lausus Daniel, kes ei üritanudki midagi. Tema tahtis olla hetkel vaid Annie juures, sest ta teadis, et tüdruk armsastab teda üle kõige. Annie ei saanud uinuda, ta ei tohtinud. Tüdruk ei liigutanud ennast, kuid hoidis silmi pärani lahti, mõeldes pingsalt, et mitte uinuda. Ta oli väga ärevil. Dan uinus rahulikult, sest ta usaldas Anniet nüüd juba täielikult. Annie ei julgenud ennast enne liigutada, kui umbes kaks tundi oli möödunud ja oli kuulda vaid Danieli sügavat ja rahulikku nohisemist. Annie keeras ennast, haaras madratsi alt panni ja virutas.

Ta virutas sellega kõigepealt kolm korda Danielile täiesti jõust pähe. Siis hüppas ta püsti, jooksis lüliti juurde, kust enne oli Daniel tuled ära kustutanud ja süütas nüüd tuled uuesti, sest ta ei näinud midagi. Dan oli voodis istukil, tuikus. Annie karjatas ja jooksis sinnapoole, virutades talle veel kaks korda mööda molli. Dan vajus pikali põrandale. Annie virutas korra veel, et kindel olla. Ta kartis, pisarad voolasid silmadest alla. Danieli pea oli verine..Annie lootis vaid, et Dan ei ärka veel niipea. Tüdruk ei julgenud panni maha jätta, ta võttis selle kaasa ja jooksis..jooksis kõigest väest sinna, kus oli Claus. "Claus, Claus, ärka," lausus Annie, kui tuppa jõudis ja ukse kõrval lülitist tuled süütas. "Ma olen üleval," lausus Claus. "Dan on uimane," lausus Annie. "Me peame kiirustama." Ta sammus paaniliselt ringi. "Mul on vaja midagi, millega su kõied läbi lõigata. "Nuga, võta see nuga," hüüdis Claus. Daniel jättis selle enne sinu voodile. "Jah, muidugi," lausus Annie ja leidiski noa enda voodi pealt. Ta kummardus Clausi kohale ja asus tema jalaahelaid läbi nüsima. Tema käed värisesid ja sellepärast kulus selleks kauem aega, kui vajalik oleks olnud. Jala omad said läbi lõigatud, järgmisena käte omad.

Annie tõmbas Clausi püsti. Claus haaras noa enda kätte ja Annie võttis taas panni, kuigi ta lootis, et neid ei lähe enam neil kunagi vaja. Ta hakkas jooksma, Claus tema järel. Nende tee oli puhas. Tüdruk lükkas korraks ukse lahti, kus ta Danieli oli maha lamama jätnud ja mees oli õnneks ikka veel seal. "Seome ta kinni," pakkus Claus, "siis on kindlam." Annie noogutas. "Ma lähen köit otsima," lausus Annie ja Claus noogutas, astudes tuppa. Tüdruk jooksis sinna ruumi, kus nemad enne Clausiga kinni olid seotud olnud. Ta võttis kõik köied kokku, millega nad kinni olid seotud olnud ja viis need Clausile.

Claus harutas veidike köisi, siis said nad kinni siduda Danieli käed ja samuti ka jalad. "Seome lina talle ümber keha," pakkus Annie välja. Nad kartsid väga ja nad teadisd, et neil on aega vaja, et sellest kohast pääseda. Claus nooutas, tõmmates voodilt lina. Nad sidusid selle nii, et tema käed jäid sinna sisse, peaagu nagu hullusärk aga kuna Danieli käed olid juba köitega kinni, siis olid käed veidike teises asendis. "Ma loodan, et kui ta ärkab, ei saa ta lahti," lausus Annie, endal hääl värisemas. "Lähme nüüd," lausus Claus ja suudles Anniet otsaette. "Siit," ütles Annie ja juhtis nad WC'sse, kus aken oli. Nad ronisid aknast välja ja uurisid ümbrust. Maja oli pealt valge, kolm korrust oli veel, lisaks sellele, kus nemad olnud olid. Mõned aknad olid sisse visatud, mõned olid terved. Maja oli ümbritsetud aiaga. "Tundub nagu hullumaja," lausus Annie ja väristas õlgu. "Jah," pomises Claus. Nad hakkasid jooksma, ronisid üle aia, mis oli täiesti terve ja maandusid siis teisepool. Mets, mets, mets.. see oli igal pool. Nad sammusid mööda aeda, kuni leidisd suured rauast väravad, mis olid lukus. Kuid nad olidki väljaspool aga väravate juurest pidi alati tee minema ja nii ka seekord. Väravate juurest läks lai kruusatee, mis kadus metsa sisse. "Lähme," lausus Claus, haaras Anniel käest ja nad asusis jooksma.

Pealkiri: Re: New York, New York 20/9/2009, 13:31

Põnev (A)
Edasi :D

Pealkiri: Re: New York, New York 20/9/2009, 18:14

Danieli usaldavus oli ebaloogiline, aga kui sa ütled, et ta oli hull, siis küll.
Mulle meeldib.

Pealkiri: Re: New York, New York 26/9/2009, 13:44

Supeeer

naljakas ja ebaloogiline jah ,
aga eks selliseid asju juhtub kahjuks