Sunny, Sexy Sydney

Pealkiri: Sunny, Sexy Sydney 9/12/2008, 21:27

Sunny, Sexy Sydney

''Kohal,''sosistasin vaikselt.''Kohal!''karjusin mõttes. Stjuuard minu kõrval vaatas mind ja mina pöörasin pilgu talle. Ta kortsutas kulmu ja sain aru, et mu selja taga on ju oma 100 inimest, kes ootavad minu järele!
''Vabandust, olen lihtsalt põnevil. Esimest korda siin.''
''Nautige oma reisi.''
''Tänan,'' naeratasin ja tegin oma esimesed sammud Austraalias. Maal, mis sai mu koduks. Kuhu põgenesin inimeste eest. Maa, mille kodakondsust ma oman.

Plaanis oli siia tegelikult tulla siis, kui olen vähemalt 23. Tulin aga kenasti peale 21. sünnipäeva. Eestisse jäid maha sõbrad, pere ja inimesed, kes on mulle haiget teinud. Tuhanded kilomeetrid eemal kodust sain aru, et see ongi õige koht, kus oma elu elama hakata...

Ega siis esimene õhtu kerge polnud... Ma ei saanud oma väliselt jubeda korteri ustki lahti. Neljandalt korruselt tuli minu juurde üks harjaga vanaproua, kes arvas, et ma murran sisse. Mürkrohelise pidzaamakleidiga pensionär heitis mulle kahtlustava pilgu ja hakkas siis karjuma:''Noor tüdruk, mida sa ometi teed! Ma kutsun politsei...''
''Ma pole mingi varas, see on mu kodu ja mu kodu ei lase mind sisse!''
Ta aga ketras edasi.''Ma elan siin! Näete? See on võti.''
Vana naine vaatas seda ja ohkas:''Oi-oi... Oioioi.''
''Mis siin timub? Gladys, mis sa teed?'' Minu vastas korteri uks avanes ja sellest väljus päris kobe kutt. Sel hetkel nägi ta jube nunnu välja. Unine, juuksed sassis ja ühe käega hõõrus oma silmi.
''Mul pole sõnu, ma lähen magama...''pomises naine ja vantsis trepist üles.

''Mis probleem siin siis on?''
''Ma ei saa oma korterisse sisse.''
''Anna võti.''
Ta peksis ust. Ja keeras selle mõne minuti pärast nagu võluväel lahti.''Vau, tänan...''
''Chris. Chris Sand,''tutvustas ta end.
''Karin.''
''Sa pole kohalik?''imestas ta siiralt.
''Eip,'' hakkasin naerma ja sisenesin oma korterisse, mis oli seest päris ilus ja minu üllatuseks möbleeritud.
''Kust sa pärit oled?''
''Eestist... Sa ei tea seda kohta nagunii.''
''Vist küll...'' muigas ta ja vedas mu kohvri sisse.''Okei, head ööd.''
Ta lonkis unisena minu korterist kiirelt minema. Ma ei jõudnud teda isegi tänada.

Ladusin mõned oma asjad kohvrist välja ja veendusin, et mu pangakaart, kus mul oli pirakas summa peal, et siin elu korraldama hakata, olemas. Aga seda polnud! See oli kadunud! Taksos oli see ju olemas... Poetasin diivanil pisara. Mis edasi saab? Kuidas ma küll võisin nii olulise asja kaotada..?
Metsa! Karjusin oma korteris igasuguseid sõnu, mida tavaliselt ma ei kasuta. Lohutasin end sellega, et keegi ei saa aru...

Mu tulevik Austraalias, kuhu olin lennanud ühe otsa piletiga oli kohe esimese õhtuga tuksis.
Suurepärane! Oleks mul siis siin keegi vähemalt...
Sel hetkel arvasin, et see on mu elu lollim viga...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 9/12/2008, 21:29

andke andeks kirjavead Wink

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 9/12/2008, 21:30

suht hea ju :)
nojah,s elle raha saab ju kätte kuidagi, paned kaardi kinni jne mingi jamama peab
enivei, ooootan uut :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 9/12/2008, 21:44

Täänx :) Ma kirjutan millagil seda edasi kindlasti...

Pealkiri: Sunny, sexy Sydney 10/12/2008, 21:17

2.osa.

Ärkasin jubeda linnulaulu peale. Päike oli alles tõusnud ja mina avastasin ennast diivanilt. Enne kui end püsti sain ajada, kõlas koputus. ''No, ka siin ei või mind rahule jätta või..?''torisesin omaette. Hommikune paha tuju oli väga minulik. Niigi pidasin plaani minna lennujaama, et teatada oma kaardist ja lootsin et äkki ongi see seal ära kadunud ning mõni tarkpea on selle kuhugile varjule viinud kurjade inimeste eest

Avasin siis ukse ja seal oligi lõbus Chris:''tere hommikust! Äratasin su üles? Tõin sulle muidu saiakesi..''
''Ma ei söö hommikuti.''
''Ah nii... Sisse ei kutsugi?''
Vaatasin talle veidi kummalse näoga otsa:''Tule edasi, aga mul on kiire.''
''Kuhu tormad siis?'' võttis ta diivanil istet.
''Lennujaama, mu pangakaart on kadunud ja ma arvan, et ma võisin selle sinna kaotada.''
Chris oli väga rahulik.Liiga rahulik. Ja siis hakkas ta naerma.''Ah, et kadunud?''
''Jah, kadunud. Jobu, sa ei mõista kohe üldse,''pöörasin talle selja.
''sa mõtled seda?'' küsis ta peale mõningat vaikust. Vaatasin üle õla. Oligi minu pangakaart. Tema käes ka veel!!!!
''Jess!''karjusin.
Chris naeratas:''Ja eile ei pannudki sa tähele, kui mina sult selle ära võtsin...''
''Uskumatu...Mida? Sina võtsid mu pangakaardi!!?''
''Jep.''
Vihastusin ja lõin teda õrnalt kõhtu.''Sa ei saa aru mida see kaart mulle tähendab! Siin on minu jaoks terve varandus peal!''
Chris vabandas.''See oli pisike õppetund, et sa ei jätaks oma asju ripakile.''
''Usu mind, enam sellist asja ei juhtu.''
''Muide sa võid mind usaldada,''muigas Chris.''Ma töötan politseinikuna!''
''Ja selle pärast tõidki mulle neid saiakesi, mida politseinikud söövad?''
''Automaatne valik. Okei, Karin jah? Ma pean tööle minema. Sina tutvu linnaga..''

Loomulikult ma tutvusin. Pakkisin hirmuga oma kõige olulisemad asjad kaasa ja läksingi linna peale. Sydney võlusi avastama.

Kui kunagi lähete Austraaliasse, minge kindlasti Sydney's olles Ooperimajja . See on võrratult ilus nii seest kui väljast. Sel päeval sain võimaluse ka mõne dollarisele kruiisile minna, Sydney linna jõele. Nimi ei tule küll meelde. Aga kõige ilusam ongi just päikesepaistelisel päeval.

Õhtul, nagu arvata olla võiski, oli mul ''konflikt'' oma välisuksega. Tagusin seda umbes samamoodi nagu Chris eelneval õhtul ja lootsin, et see Gladys ei tule jälle oma sissemurdmise-jutuga. Jõudsin juba unustada kui suur kortermaja see tegelikult on ja siin elab loomulikult inimesi, kes soovivad rahu, kui ilmus äkki üks mees. Vana mees. Nagu mu sõbra vanaisa. tal oli kkott üle õla ja nägi üsna rääbakas välja.
Ta vaatas mind pikalt ja läks siis ülespoole. Hingasin kergendatult.

Ja siis tuli Chris.''Hei, jälle kinni?''
Ma vaid noogutasin. Abivalmilt keeras ta võtit kuni kõlas hele kõlks.
''Uups... Ma lõhkusin su võtme just ära,''venitas ta kulmu kortsutades.
''Ei, ei, ei! Mida ma nüüd teen?''toetasin end vastu seina.
Chris tõsines ja tundsin kuidas ta mind vaatas:''Tuled minu juurde, töömehe saab alles homme kell 11 kutsuda. Lähme aga..''
Mul hinges oli väike kahtlus.Lähme aga??Kõlas nagu mingi per.... Ta oli siiski võõras ju. Mis sest et politseinik, ka neil võivad oma...teate-küll-mis-mõtted olla.
Ta pani käe ümber minu ja suunas mind oma korteri ukse poole...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 10/12/2008, 21:36

heaheaheaa
meeeldib :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 10/12/2008, 22:03

No tänan,
Mulle see jutt ei meeldi. Mina armastan Cafe Momo't ülekõige.. Aga seda on raske kirjutada...Ja ei tea millal see ükskord siia ilmub :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 21/12/2008, 16:35

Ukse kinni pannud juhtis ta mind oma elutuppa. Ta istus diivanile ja jälgis mind. Seisin sel hetkel nagu... kivikuju. Ta istus ja vaatas mind nagu annaks märku, et tunneme üksteist piisavalt ja võiks nagu ju proovida..?
"Ei," mõtlesin valjult.
"Mida sa ütlesid?" küsis ta muiates.
"Mida? Mmm..ma köhisin."
"Nagu ütled... Soovid midagi juua või süüa?"
"Ei."
Chris noogutas ja hakkas telekat vaatama. Mina seisin nagu viimane idioot keset elutuba ja vaatasin aralt ringi. Väga veider oli olla. No kurat...

"Istu," pakkus ta.
Ütlesin talle, et olen unine ja tahaks magada. Chris noogutas:"Ma jään ise siia. sa võid minu tuppa magama minna."
"Ahahh," laususin kohmetult ja siis ta tõusis ja suunas mu oma tuppa.

Austraalia on muidu päris tore kohake, aga seal on palju ka selliseid kurjategijate poolseid inimesi. Kuna ma olin siiski väikest viisi turist, siis oli ikka hirm sees küll, kui keegi sulle pilgu peale korraks heitis...

Sättisin end Chris'i voodis mugavalt sisse, sulgesin silmad ja üritasin magama jääda.

"Kas sa tead, mida ma sinuga teeks?" küsis Chris ja vaatas lakke.
"Chris mis sul on?"
Ta hakkas naerma ja vaatas mulle silma: "Mida iga mees teeks..."
Ma karjatasin ehmatusest, kui kõlas tuhm mats diivanist. Keerasin end ringi ja nägin üht noort meest. Ta võis umbes 25-aastane olla.
Hakkasin kuulma koputusi erinevatest kohtadest. Chris naeris koos teise mehega ja ma hakkasin karjuma. Tahtsin ära minna, kuid see polnud üldse võimalik... "Mida te tegite!??"

"Mis on? Karin?"
Rabelesin voodis ja lõin kogematta tema lõuga.
"Anna andeks..."
"Pole midagi? Nägid halba und? Mnjaa, siin on see tavaline..."
Siin on see tavaline? Tõmbasin omale teki ümber ja püüdsin Chris'i pilku.
"Ma tegin vea, et sul siin magada lasin... Kurat küll... Mul ei tulnud see üldse meelde... Olin pimestatud sinust ja tahtsin... Ah unusta see..."
"Räägi, mis on?"
Chris vaatas mind süüdlase pilguga ja ma põlesin uudishimust, mida ta mulle rääkima hakkab...

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 32

omg, hea jutt on ja sa pead kindlalt edasi kirjutama ! Very Happy

:D

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 29/12/2008, 13:24

Tüüp istus minu lähedal ja vaatas enda ette: "Kurat... Kurat...kurat..."
Ma olin nii tige, et karjusin talle: "Kurat, sa oled nagu tilkuv vannitoa kraan! Räägi!?"
Ta vabandas ja alustas.
"Nagu sa tead... Ei sa näed seda et see maja on tegelikult üsna vana..." venitas ta.
"Loomulikult... Sul on lae nurgas ämblikuvõrgud, ment," pillasin hooletult.
"Las olla. See maja on ehitatud 1892 aastal."
Sättisin omale teki all riideid selga. Mitte et ma oleks Chris'i kartnud aga just seepärast, mida nägin unes ja ta ju võõras mulle...

"Karin, see jätab mulje nagu sa poleks mu teki all üksi..," kuulsin teki alla tema lõbusat häält.
"Tsssshhh, jätka juba ometi!"
Magasin aluspesus... Särk oli juba seljas ja nüüd üritasin valgeid liibukaid jalga saada. Mul tekkis ka tahtmine naerda, sest teki all riietuda ja üritada seda teha nii, et tekk ära ei libiseks oli päris vaevaline... Nojah, hingeldasin ja kirusin seal omaette ja tegin Chris'ile märkuse.
Ta jutustas edasi.
"ma kolisin siia 5 aastat tagasi. Ja kui mulle räägiti, et siin kummitab hakkasin mendis selle maja kohta infot koguma. Ma ei uskunud majaelanike juttu."
"Mida nad siis rääkisid sulle?" pistsin pea teki alt välja. Lükkasin teki ära ja panin omale valge jaki peale.
"Et siin majas oli elanud sel ajal, kui seda ehitati üks poiss, kes osales ka ehitustöödes. ta oli maaler. maja oli juba valmis. Ruumid olid valmis, vaid värvida vaja. kutt jäi õhtule ja ta polnud sel ööl oma ruumis üksi..."
Ma kergitasin kulme: "Vau, kes tal siis seltsiks oli?"
"üks tüdruk kelle nimi oli Sydney."
"Sydney?"
"Ta oli hea tüdruk. Kena ja rõõmsameelne. Blond, pikk, parajalt kõhn. Igatahes see ehituspoiss oli info põhjal ta vägistanud siin majas. Sel korrusel ja arvatavasti selles korteris, ühes minu ruumis."
"õudne ju..." kirtsutasin nina. "ma kolin siit vist minema...."
"Ei, ära tee seda. Kõik on korras praegu."
"Noh aga mis see puutub siia... Sellesse mida nägin unes?" uurisin.
"Oh, Karin... Oled sa julge?" küsis ta.
Hakkasin naerma: "Enda meelest küll, tulin üksi Austraaliasse."
"Ma ei mõtle seda. Asi läheb veel edasi."
"See on mingi kuradima legend või?"
"Jah, päriselt juhtunud. See Sydney oli noor laulja, kes esines õhtuti sydney pubides . ta hääl oli väga võluv. räägitakse, et kui ta saab uue ohvri, kes kolib siia majja tavaliselt, kostub majas üks kena laul..."
Hakkasin naerma. "You are my new one, baby, oh yeah I need you..," laulsin üht oma lemmiklaulu, mis kattus olukorraga.
"Tasa, karin! See ei ole nali.."

Ma olen normaalne inimene, kes ei usu selliseid asju. See oli ebaloogiline...

"Kui mina kolisin siia, kuulsin laulu. Arvasin, et keegi kuulab oma korteris muusikat. Kui sina tulid, kuulsid seda kõik teisel ööl. esimesel ööl vaid mina. Kas sa ei arva, et see on..."
Nüüd ma juba tõsinesin: "Misassja!?"
"Õudne? Et sa mind usud võin ttua näite 1927 aastast..."
"Lase aga tulla. Miks sul raadiot pole? ma paneks selle mängima, et veits julgem oleks?"'
"Siin majas me ei kuula muusikat. Me ei tea muidu, millal midagi juhtuma võib hakata. Nüüd istu , ole tasa ja kuula mis juhtus aastal 1927!"

Külaline

Heaa, edasi Razz

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 29/12/2008, 20:55

põneeeeeev ,
ei tegelt ka, sitaks hea :d

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 30/12/2008, 13:23

Pääris põnev! Wink

Edasii :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 30/12/2008, 19:42

Vaatasin Chris'i nagu laps kellelt mänguasi ära võeti.
"1927. aastal, kui maja valmimisest oli möödunud 35. aastat andis Sydney endast märku. See oli päris creepy kuna kõik teadsid, et peale seda õhtut oli ta veel laulma läinud ja siis enesetapu sooritanud. Legend räägib, et ta oli laulnud kurbi laule ja pärast nähti teda klaveri taga istumas ja üksikuid akorde mängimas."
Väristasin õlgu. "Kuidas ta end tappis?"
"Uputas end ära. Toppis mantli taskud kive täis ja kõndis lihtsalt vette. Lauldes muide."
"Mulle ei mahu pähe kuidas sellest nii palju ja nii täpselt teatakse..."
"Legendidel on komme levida, Karin." Chris tõusis ja tegi oma voodi ära: "Ta oli kõigest 19 aastat vana siis. 1927 kuulsid allkorruse elanikud veidraid helisi, mis polnud üldsegi normaalsed."
"Kas sa tahad öelda, et see Sydney kummitab? 35 aastat peale surma alustas ja tänaseni?"
"Taibukas oled küll, aga vait ei suuda olla..."

"Point on selles, et 1927 aastal kolis siia üks tuntud laulja, kes leiti kaks aastat peale kolimist majast surnuna. Ütle mulle, kas sa oled kunagi laulmisega tegelenud?"
Neelatasin. Mu silme eest jooksid läbi filmikaadrid... Koori sisseastumine. Neliteist aastat kooris, esimene klaveritund...
"Esimene klaveritund..." kordasin eesti keeles valjult.
"Tõlgi..."
"Ma õppisin 6 aastat klaverit.." vastasin närviliselt.
"Ära põe..." lausus Chris julgustavalt naeratades.

Ja siis... kõlas vaikne, kaunis helisev hääl, mis laulis üht kurba armastuslaulu.
"Palun ütle, et see pole tõsi..." ohkasin ma hirmunult.
Chris vaikis.
"Teretulemast Sydney'sse." Chris vaatas mulle õnnetu näoga otsa ja mina... ma lootsin, et mu korteriuks on korras ja saan oma asjad kokku pakkida ja siit põrgust jalga lasta. Chris'i võtaks ka kaasa kui saaks...

Ema helistas õhtul. oli pisarateni liigutatud, et ma kodu igatsen. Sellises neetud majas see poleks ka ime...
"On sul seal kõik korras ikka? Sõpru oled leidnud?"
"Jaa ja kõik on korras enam vähem.."
"Enam vähem? Midagi juhtus ikkagi?"
"Jaa lennuk kukkus alla," hakkasin naerma ema pabistamise peale. "Mu korteriuksega oli jamamist."
"Ah, see on tühine asi..."
"Kuule, emme, see kõne on kallis... Ja ma pean minema. Ma helistan sulle ise millalgil," laususin anuva häälega. ruttasin kõnet lõpetama, sest keegi tagus mu ust.
Lausuin emale mõned sõnad hüvastijätuks ja tegin ukse lahti.
"Chris..."
"Sa pead minuga politseijaoskonda tulema!" hingeldas ta ja haaras mu käest.

"Mille pärast?"
"Selgus midagi. Sa pead tulema!"

Võlur Postituste arv : 50 Age : 29 Asukoht : Voodis.

See, jutt. On üle mõistuse hea. Shocked

Teise astme kurjuse abiline Postituste arv : 9 Age : 30

Väga hästi kirjutatud jutt! Lugesin esimesed osad läbi, viimast enam ei julgenud Very Happy

Kummitused on ainsad asjad mida ma kardan. Aga ma mõni päev võtan julguse kokku ja loen selle ka läbi, kuna see on nii hästi kirjutatud.

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 31/12/2008, 20:31

See on tõesti ülemõistuse hea.
Hästi kirjutatud .. põnev ja huvitav!
Edasi =)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 2/1/2009, 14:14

see tuleb vist jah põnevam kui ma alguses arvasin Very Happy

Mõtlen juba järgmist osa kuigi mõtted tulevad kirjutamise ajal...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 2/1/2009, 14:59

"Ehmm jah..." mõtlesin mõnusas toolis istudes.
Politseijaoskond nagu üks selline ikka. Vaatasin nagu unes teiselpool lauda istuvat veidike ülekaalus olevat politseinikku, kes jõi kohvi ja sõi kõrvale sõõrikuid ning vaatas pikalt mind.

"Sam- see on mu sõber Karin. Karin- see on Sam mu kolleeg ja inimene, kes aitab mind selle Sydney loo uurimisel," teatas Chris.
"Väga meeldiv," naeratasin viisakusest.
"Sam räägi nüüd meile..." nurus Chris ja vaatas korraks mulle silma.
"Okei. See et... Ma leitsin vanasi dokumente sorteerides. Neid samu, mis me arhiivist saime, ja leidsin pilte... pluss huvitavaid fakte."
Chris'i silmad lõid särama: "Pilte Sydney'st?"
"Jep, võta ja ole ettevaatlik nendega."

Nihkusin tooliga Chrisile lähemale, samal ajal kui tema ümbrikust pilte välja võtma hakkas. Mustvalgetel, veidike kollakaks tõmbunud piltidel, oli kena tüdruk. Paar pilti olid tehtud baaris, paar tükki olid nagu tänapäeva passipildid või nii...
Chris vaatas neid hämmastunult: "Ta on sinu moodi..."
"Ei ole. Võibolla lihtsalt mingi väike sarnasus," lõin käega ja nihkusin temast eemale. Vaatasin kabinetis ringi ja ootasin mil see nõme vaikus lõpeb.
"Mida sa siis veel teada said?"
Sam ohkas: "Asi läheb keeruliseks... Me vajame infot kellegi Billie Hills-Zarkhas'e kohta."
"Mis tema siia asjasse puutub?"
"Ma leitsin arhiivist mingisuguse vana märkmiku, kus Sydney kirjutab temast. Nii head kui halba."
"Kas Billiel võis olla suhe Sydney'ga?" uurisin muiates. Mulle tundus see kõik lihtsalt ebaloogiline ja ma ei suutnud mingisse needusesse uskuda. Vahel tundus, et nemad on koos hullud ja mina ainuke normaalne...

Chris mõtles midagi jubedat. Tema näoilme andis sellest märku...
"Selle poisi nimi oli Ryan Hills- Zarkhas. See maaler ja see..."
"..kes vägistas hiljem Sydney?"
"Jah!" hüüatas Chris.
Sam noogutas. "Äkki oli see baar, kus Sydney laulis, Billie oma ja Ryan oli ta poeg? Võibolla poiss armus tüdrukusse ja hakkas temaga suhtlema ja ühel ööl vägistas lhtsalt?"
"Noh, jah aga midagi on siin väga mäda... Me kuulsime laulu ja mul tekkis üks mõte."
"Räägi?" nõudis Sam ja võttis uue sõõriku.
"Ennem mitte kui olen korteris rahvaga rääkinud. Ma tahan teada saada miks meil selline jama kaelas on. Ja miks Karin asjaga seotud on?"
"Ma ju olen põhimõtteliselt turist. Esimest korda Sydney's ja ma ei usu ka mingeid eelmiseid elusid."

Lahkusime veidike rahutult poliseimajast ja suundusime korterisse tagasi. Sõitsime raadiot kuulates ja korter paistis. Sõitsime veidi lähemale ja märkasime, et midagi on kõvasti viltu...
Chris parkis auto ja võttis relva, mis tal oli alati igal pool, igaks juhuks kaasas. Hakkasin puhtast hirmust värisema.

Rahvas karjus ja maja... Maja oli hääli täis.

Külaline

Heaaaaaaaaaaaaaaaaa. Edasi.

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 2/1/2009, 18:32

Praegu ma küll pihta ei saa kust otsast see armastusjutt on Very Happy

Aga väääga huvitav on!!
aa.. vahepeal on lauseehitus ka veits paha.. võinoh.. vähemalt mind natsa häiris.
Nt see - "Jep, võta ja ole ettevaatlik nendega."
Aga see on ainult väike asi ^^
Muidu jutt meeldib !=)
uut! Wink

Külaline

Mulle meeldib see lugu täiega. (:

Ma tegin alles konto, aga olen varem niisama seda lugend. (:

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 4/1/2009, 12:10

Nagu ma olen eelnevalt vist ka juba öelnud ei meeldi mulle asju kirjeldada vaid ajan koguaeg kahekõnet :)

See "Jep, võta ja ole ettevaatlik nendega." tähendab tegelikult laiemas mõistes seda: Võta pildid, vaata ja kuna need on vanad, siis ole ettevaatlik, et sa neid kuidagi ära ei rikuks või nii. Laughing

Ja ma ise mõtlen ka muide selle üle miks ma seda põnevusjuttude alla ei pannud... Täiega kohuke ikka Cool

Aga tegelikult alguses plaanisin midagi sellist, et karin hakkab selle mendihakatisega sebima ja vedeleb rannas ja selline igav värk aga siis tuli hea mõte ja nii see läkski põnevaks. Eks ma toon selle armastuse ka kunagi veel sisse kui keegi seal just ära ei sure...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 4/1/2009, 17:07

Mõni asi siin veidras maailmas on uskumatu. Liiga uskumatu. Nagu ka see kuidas käitusid kortermaja elanikud tänaval. Nad nutsid, olid meeleheites, täielik kaos. Vaatasin kõike seda lihtsalt seistes auto juures ja sellelt tuge otsides. Chris patsutas mulle veidi hirmunult õlale ja lubas mõne aja pärast minu juurde tagasi tulla. Lubasin talle, et ootan teda seal auto juures.

Chris jooksis maja poole ja jäi siis seisma. Maja oli nagu mõnes õudukas: tuled vilkusid, akendele ilmusid varjud... ja hääl kostus meieni väga hästi. Chris pöördus ja läks hullunud inimeste juurde üritades neid rahustada. Mina olin shokeeritud ja vaatasin maja. Ma ei taha sinna enam tagasi. See koht on põrgust ka hullem.

Tund oli vähemalt möödunud. Istusin tänaval jahmunult maas ja ikka veel ei uskunud nähtut.
"Karin, mis sa teed. Tule, ma aitan su püsti..." Chris tuli minu juurde ja kallistas mind ning ma tundsin, et ka tema kartis.
"Ma ei taha sinna," ütlesin talle.
"Aga me peame, me saame sellele ehk lõpu teha, aga kui me sellest eemal oleme siis see ei tule arvessegi. Kui sa tõesti kardad- ma võin sinu korterisse sulle ööseks seltsiks tulla."
"Okei," naeratasin mõne hetke pärast.

Olime juba ukse taga, kui Chris otsustas, et ta läheb sisse ja veendub enne, et kõik on korras.
"Hakkad menti mängima? Ära jäta mind siia üksi, Chris!" hüüdsin järsku kui märkasin, et ta oli mu kõrvalt kadunud. "Chris?"
"Tule, kõik on korras," hüüdis ta seest ja ma läksin kähku tema juurde.
"Ma pakin oma asjad kokku ja lähen siit minema. Ma kahjustan siin oma vaimset tervist..."
"Ei-ei-ei, Karin. Sul olen mina ja ma ei lase kellegil sulle liiga teha, selge?"
"Vist küll, aga ma kardan. Tõsiselt."

Möödusid mõned päevad. Chris käis need päevad tööl ja rääkis ka Sam'ile mis sel õhtul juhtunud oli. Mina põdesin korteris kogu see aeg, mis Chris tööl oli...

See oli vist neljapäeva õhtu, kui Chris oli kaua tööl ja mina olin korteris. Ma vaatasin täiesti rahulikult telekast mingit saadet, kui tundsin äkitselt enda ümber külmi käsi, mis mind kinni hoidsid. Ma ehmatasin ja üritasin karjuda, kuid kuuldavale tuli vaid kähe häälitsus, mis ei toonud mulle kedagi appi. Ma üritasin rabeleda, kuid haare oli minust tugevam. Teleka kõrvale ilmus tulipunases vanaaegses kleidis tüdruk. Ta pikad juuksed olid lahti. Ta oli vanem kui 16 kindlasti... Võibolla 25?
"Lalala.. Laaa-laaa-laaa..." sosistas ta lauldes ja end keerates. Nägin, et tal oli ees väike kõht, mis viitas rasedusele.

Köhatasin. Ja tundsin, et sain oma hääle tagasi. "Kes sa oled?" küsisin. Vaimudega rääkimist poleks ma oma elus kunagi oodata osanud.
"Sydney," silitas ta oma kõhtu ja ta nägu oli suunatud alla. Tema nägu polnud ma veel näinud.
Olin veidike aega vait ja tahtsin veel midagi küsida, kuid tema vaikne ümin segas mind. Külmad käed kadusid mu ümbert.
"Mis sinuga tehti, Sydney?"
Sydney tõstis välkkiirelt oma pilgu ja vaatas mulle otsa oma pead vaskule-paremale kiirelt kallutades. Ta oli ühe hetkega minu juures ja seisis kogu oma hiilguses minu vastas.

Tema nägu, mis ma arvasin et on ilus, oli hoopis... kirjeldamatu. See polnud just ilus aga selles oli midagi ilusat... Vaatasin teda nagu vanaaegset filmi.

Järgmisel hetkel oli ta käsi minu kõril ja kuulsin jälle ´´lalalaa'd´´. Ta kägistas mind. Arvasin, et ei ela seda üle ja tundus, et mul on õigus.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

"Noh, tubli.... Mis päev täna on?"
"Jobu," lõin ta käe oma silmadelt minema. Ta sättis oma vormi ja ohkas: "Ma ei saa aru mis juhtus..? Kui ma tulin sisse, sa lamasid maas ja olid teadvuseta."
Tõusin.
"Mul käis külaline minevikust."
"Mida?"
"Sydney... Ta tahtis mind ära tappa."
Chris vaatas hirmunud silmadega mulle otsa: "Asi väljub kontrolli alt..."
"Kahjuks küll. Mind enam ei huvita, mis sa ütled, kuid ma lähen hotelli..."
"Me lähme hotelli," tõsines Chris. "Me kõik peame siit ära minema. Muide, Gladyse sugulased viisid ta hullumajja."
"Kohutav... Sellepärast, mis juhtus tol ööl läks ta hulluks või?"
"Kahjuks küll ja ma ei taha, et sinuga juhtuks midagi sarnast."
"Okei, ma panen oma asjad kokku."
"Ja mina ka. Ma teen kähku- võtan vaid olulisemad asjad ja tulen siis siia."
"Teeme nii..."

Võtsin oma kohvri, kus oli peal valge kleeps kirjaga ´´I love Australia, but I'm just visiting...´´.
Unistus kujunes täielikuks põrguks, mõtlesin. Õnneks oli mul siin üks inimenegi, kellele võisin loota.
Toppisin oma riided ja muud asjad kokku ja istusin diivanile Chris'i ootama.

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 5/1/2009, 21:21

Esimene asi, mis mind kängurumaal võlus, oli kliima. Midagi erinevat sellest mis siin on. A'la vihm, lörts, udu, vihm, vihm, vihm. Ma ei tea mis koht see on, aga kuskil kaugel maal on ju vaid üks pilves päev aastas. Ülejäänud ajal valitseb taevast päike. Naljaga pooleks võib öelda, et meil on aastas üks päiksepaisteline ilm.
Loomulikult nii hull see ka pole...

Sydney pidi olema mu eluunistus. Korrutasin seda iga päev seal olles. See, milliseks see üldkokkuvõttes kujunes, oli katastroof kuubis.

Olime Chris'iga hotellis ja ma ei julgenud temast eemalduda. Kartsin, et midagi võib juhtuda. Chris uuris läptop'ist Sam'i saadetud e-mail'i ja luges seda pinksalt. "Karin, tule siia, vaata, see on uskumatu..." Chris'i pilk oli kirjeldamatu.
"Mis siin on?"
"Sam uuris arhiive ja kirjutas mõned asjad mulle siia. Näiteks seda, et Sydney sünnitas kolmikud. Kaks poissi ja üks tüdruk. Nende nimed olid Chris, Carin... C'ga ja Jack. Lapsed olid talle nuhtluseks ja Sydney tappis nad kõik."
"Issand jumal. Kas see on juhus, et tema lastel olid samad nimed mis meil..?"
"Ei kujuta ette, kuid Sam palub olla meil ettevaatlik. Sydney tappis oma lapsed eri viisidel. Minu nimekaimu ta peksis surnuks... Sinu peaaegu nimekaimu lämmatas. Ja Jack'i
mattis elusalt..."
"Jumal küll, mis ema selline veel on?"
Chris raputas kergelt pead: "Sam usub, et Sydney tahab meid tappa. Meid ja siis oma järgmist ohvrit Jack'i. Ta arvab, et ka samal viisil nagu aastaid tagasi Sydney oma lapsed tappis."
"Ma loodan siiralt, et ta valetab..." ohkasin raskelt. "Näed sulle on pilt saadetud..."
"Jaa, ma juba nägin seda," lausus Chris lõbusa häälega ja avas pildi. Me mõlemad olime shokis.
"Kurat!" hüüatas Chris.
Pilt oli tehtud mõned minutid tagasi politseijaoskonnas, Sam'i
kontoris. Sam istus oma toolis ja tema kael oli verele nüsitud...

"Rahune, Chris..." hoitsin tema kaela ümbert kinni ja panin läptopi kinni. "Kes seda küll tegi, ah?" pomises ta nutuselt.
Surusin end tema vastu, sulgesin silmad ja tõmbasin ninaga õhku. Chris'i mobiil helises. Samal ajal kui ta oma pükstetaskust seda välja tõmbas, võtsin ma käed tema ümbert.
"Hea nali, Sam helistab... Keegi kindlasti leidis tema mobla ja nüüd..." lausus ta telefoni vastu kõrva pannes.
"Hei, kutt, mis sa sellest infost arvad?"
"Sam? Sa oled elus?" küsis ta segaselt.
Vaatasin Chris'i ehmunult, kuid lootes, et see on tõsi.
"Elus? No kurat, 33 aastat olen juba elus olnud ja sa avastad alles praegu et ma isegi hingan. Hea sõber oled, tõesti ei kurda," naeris Sam telefoni.
Chris oli vait ja hingas kergendatult. "Mulle saadeti mõni aeg tagasi meilile pilt, kus olid sina ja su kõri oli läbi nüsitud."
"Nagu tõeline õudukas! Päriselt..?" Esialgu ajas see sam'i naerma, kuid siis tõsines. "ma arvan, et ´´keegi´´ mängib teie mõistusega. Kas su kenake kaaslane ka seda nägi?" Selle kellegi all pidas Sam silmas Sydney't.
"Loomulikult nägi Karin ka seda!"
"Okei, mul on kiire, ma uurin nimelt andmeid. Ole ettevaatlik, kollanokk."
"Olen-olen. Sulle samad sõnad!"
Chris viskas mobla voodile: "Ta on elus. Sam arvab et keegi mängib meie mõistusega. Miks ma arvan, et see on Sydney?"
"Sest ta on ainuke veider asi mis siin juhtunud on."
´´Asi´´ oli tegelikult väga vale peaaegu elus naise kohta öelda.
Tellisime omale rahustavat teed ja lõpuks enne magamaminekut oli kõik taas korras. Maailmas ja seal kus olime meie.

"Kuule, see tekk ei ole ainult sinu oma!" hüüatas Chris naerdes.
"Mis on? Mul on jahe ja sa vaatad vaid seda et sinu oleks soe. Ise oled veel politseinik."
Ta tõmbas mõnusa teki mu ümbert ära. Reageerisin kiirelt ja võtsin sellest samuti kinni.
"Tundub, et me ei saavuta nii midagi. Vaherahu..." Chris tõusis ja sättis teki ilusti voodile. "Nii! Nüüd on mõlemal tekki võrdselt. Pole probleemi, eks?"
Keerasin talle selja. Tekk oli pinges meie vahel. Kui voodi on kaks meetrit lai, siis 125cm lai tekk on kahe inimese jaoks väike...
"Sa kipud laiutama," tegi ta mulle märkuse.
"Ja mis siis? Teed mulle trahvi?" keerasin end tema poole.
"Aga kui teengi?" uuris ta väljakutsuvalt.
"Mille eest?"
"Sa hakkad politseinikule vastu. Ma olen diplomeeritud ja..." ta vaatas märkvalt mu kaelast allapoole...
"Ja minu paremsirge on väga tugev igas asendis, Chris Sand... Kekas sain viie poksikoti tagumises."
"Püüad mind hirmutada või?" muigas Chris ja lükkas mu pika tuka näolt.
"Ma tahan öelda, et mingid aukirjad ei muuda asja."
Chris kummardus minu kohale: "Ah nii? No mis sa arvad mis ma teen nüüd?"
"Ma ei tea ju!" naeratasin.
Ta kummardus ja suudles mind. Siin, nüüd, praegu, KOHE!?! mõtlesin paaniliselt... Aga Chris meeldis mulle. Ta oli kena, hoolitsev...
Ja siis kui Chris mind kaelale suudles, kuulsime klaveriakorde ja kõrvulukustavat tüdruku karjet lähedalolevast toast.
"Issand jumal..." sosistasin.
"Kurat küll, leidis ka aja mil end ilmutada! Just siis kui asi hakkas sujuma siin... Kas see on reaalselt või mitte? Sam ütles, et keegi võib meie mõistusega jahuda."
Chris kargas püsti ja otsis relva.
"Miks ma siis kuulen seda..?" tõusin ja sättisin tekki enda ümber. Ta suudles mind kiirelt, palus mul jääda sinna kus olin ja läks ise hotelli koridori kontrollima. Äkki ikkagi juhtus midagi..?
Lootsin vaid, et Chris ilmub kohe-kohe tagasi ja ma ei pea üksi kartma.

Klaveriakordid kajasid ja läbi seinte kõlas vaikne armastuslaul...