Sunny, Sexy Sydney

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 15/2/2009, 10:46

Veidi kahtlevalt, kuid kiirelt vabastas Chris mind enda haardest ja ma tõusin värisevana voodist. Chris istus voodiserval ja kuulas. Mulle ei meeldinud üldsegi, et Chris midagi ei teinud. Ma liikusin vaikselt, et põrand ei kriuksuks, edasi ning hakkasin ukselinki alla vajutama.
“Karin, ei!” sosistas Chris ägedalt. Ta oli järsku minu selja taga ja lükkas mu eemale.
“Aga me peame ju minema... Äkki temaga juhtus midagi?”
“Sa arvad, et ma lasen sinul minna ja vaadata?” Chris vaatas mulle manitsevalt silmadesse aga tema sõnadest kostus küll hoolitsust. Ta tõepoolest kartis, et minuga võib midagi juhtuda.
“Me lähme, aga koos. Ole mu selja taga, eks? Hoia mu särgist kinni ja ära lahti lase, selge?”
“Nagu ma julgeksin midagi muud teha..,” podisesin talle vastuseks. Chris naeratas hetkeks ja avas ukse ning me suundusime trepi poole, teadmata milline vaatepilt meid all oodata võib...

Ma ei tea mida ma ootasin..? Et Sam on tapetud? Üles poodud? liikusime aina edasi, kuid mingit jälge Sam’ist polnud. Vaikselt kõndisime hämarates ruumides ringi, minu käsi kramplikult Chrisi särgi küljes. Mu teine käsi oli kramplikus, üsnagi ebamugavas poosis mu selja taga. Ma ei pööranud sellele mingit tähelepanu kuna hirm oli niigi suur. Olime Chris’iga lühikeste sammude haaval jõudnud köögi juurde.

Oli täiesti uskumatu milliseks siin maal mu elu muutus. Oleks pidanud tõesti vendade nõuannet kuulama ja koju jääma, kuid... Keegi poleks ju sellist asja osanud ette ennustada.

Kuulsime heledat matsu, mis äratas mu oma unistustest üles. Tundsin, kuidas Chris oma vasaku käe minu käele pani ja üritas mu kätt, millega järjekindlalt tema särgiäärt käes hoidsin, veidike lõdvestada.
Just siis tundsin kuidas õhk liikus ja peenike terav ese minu kätte lõi ning liikus õlavarrest kuni randme kõige ohtlikumasse kohta...
Vajusin maha pikali ja haarasin parema käega oma verisest käest, millel oli uskumatult suur haav. Chris oli pannud tule põlema ja ma ei mäleta, mida ta karjus. Igatahes võis see olla midagi krõbedat, kuna Sam’i nägu oli nii vabandav ja shokeeritud. Ta seisis minu kõrval, verine köögi lihanuga ikka veel käes.
Chris helistas haiglasse ning kutsus kiirabi.
Kõne lõpetanud, kükitas Chris minu kõrvale ja üritas kuidagi minu metsikut verejooksu peatada.
“Mille kuradi pärast sa käid majas ringi, lihanuga käes? Sa oleksid ta tapnud ju!” karjus Chris ja vaatas altkulmu Sam’i, kes lasi noal kukkuda köögi plaaditud põrandale.
“Ma nägin teda,” vastas Sam nagu see oleks kõik heaks pööranud. Aga Chris ei hoolinud sellest.
“Ja sina arvad, et sa suudad tappa vaimu noaga?”
“Ma üritasin end vaid kaitsta.”
“Ning milleni see kaitsmine viis? Äkki sa oleksid olnud nii hea ja teinud enne kindlaks kes siin on?”
“Anna mulle andeks...” Sam kummardus minust teisele poole ja üritas kuidagi mu seisundit kontrollida, peatada verejooksu, kuigi hoolimata Chris’i pingutustest oli põrandale juba väike lomp tekkinud. Ma olin teadvusel, samal ajal teadvuseta. Kuulsin eemal uduselt kiirabiauto sireeni.

Sam oli jäänud koju ning meie Chris’iga olime omavahel palatis. Mu verejooks oli peatatud, kuid kätt oli vaja õmmelda ning otsiti kiirelt arsti. Istusin rätsepaistes voodil ja vaatasin oma jalgu. Chris vaikis aga muudkui niheles. Ta oli Sam’i peale tulivihane- võisin seda mainida, sest ta hingas hästi sügavalt ja hõõrus oma käsi.
Uksele kõlas koputus ja õde pistis pea sisse: “Tere taas! Leidsin lõpuks arsti, kes teid õmbleb...”
Väristasin õlgu. Fraas ´´kes teid õmbleb´´ kõlas päris hirmutavalt.
Chris’i näole ilmus rahulik naeratus ja ta tuli minu kõrvale: “Kuidas sul praegu on?”
“Hmh? Ma veidi kardan...”
“Sul pole ennem midagi nii tõsist olnud?”
“Tapmiskatset pole tõesti mulle enne korraldatud.”
Chris’i nägu tõsines taas. “Ega Sam nii puhtalt ka ei pääse,” lausus ta ja köhatas.
Õde piilus uuesti palatisse ja palus meil ruumi number 42 minna.
Läksime läbi koridori kõrvuti ning jõudsime ruumi, kus mind sõna otseses mõttes ära parandatakse.
Iga nõela piste peale, mis mu kätt läbistas, kirtsutasin nina. Arst noogutas arusaadavalt: “Umbes 12 õmblust veel...”
Ohkasin sügavalt.
“Mis teil ometi juhtus?” uuris üsnagi noor arst edasi. Chris muutus ägedaks: “Äkki te viiks oma töö lõpuni?”
“Loomulikult-loomulikult,” noogutas arst ja 12 õmblust oli 6 minuti pärast, mis olid täis vaikust, valmis.
“Jack,” sirutas arst käe minu poole.
Vaatasime Chris’iga koos arsti ja arvasime, et olime vist leidnud puuduva lüli Sydney mõistatuse lahendamisel...

Viisime Jack’i kiirelt kurssi asjadega ja Jack’i nägu oli kahvatu. Ta alustas veidi mõtlikult: ”Billie Hills- Zarkhas on minu üks esiisadest. Seda perekonnanime oleme auga edasi kandnud juba mitu põlvkonda...”
“Nii, et sa tead ka legendi Sydney’st ja sellest, mis juhtus ühe ehitusjärgus oleva kortermajaga?”
“Jaa, mu vanaema rääkis mulle sellest ligi aasta tagasi. See on kohutav...”
“Nõus,” pistsin vahele ja uurisin oma õmmeldud kätt.

Võlur Postituste arv : 71 Age : 25

TRA MUUDA PEALKIRJA XD

sest Sunny on minu elununnukuldseretriiverikutsanimi !! :)

okokok, ainult tähelepanek, muide jutt jube heea

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 15/2/2009, 11:52

Haa

Mulle muide meeldivad ka retiiverid...
Pealkirja ma ikka ei muuda... Wink

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 17/2/2009, 15:35

Lugesin praegu kõik need osad läbi!
Ma arvasin, et see on hoopis teistsugune jutt, kui ta tegelikult on Laughing

Aga väga meeldib Very Happy

Võlur Postituste arv : 71 Age : 25

a, edasi võid ka kirjutada, või õigemini PEAD kirjutama

sest kui mina juba tahan miskit, siis ka saan selle(varem või hiljem täitub mu tahtmine)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 17/2/2009, 19:25

Loomulikult, et kirjutan seda edasi Very Happy

Lõpp veel ei paista kuid... noh, vaatab kuidas see edasi läheb...
Wink

Ja tegelikult ongi nii, et paljud arvavad, et see jutt on midagi muud!!! Cool

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 19/2/2009, 19:31

Lahkusime Jack'i juurest varsti ja läksime siis korra Sam'i juurest läbi, et võtta oma kraam ja hotelli taas minna.
Mu käsi oli korras, kuid valutas.
Chris juhtis vaikselt autot ja mina vaatasin välja vahepeal ´´Ai´´ pomisedes. Ma ei tea küll, mida Chris mõtles, kuid olin kindel, et me mõlemad võisime mõelda, sellest, et see kõik saab varsti läbi. Kirjutatud laulust polnud abi... Siiani pole millestkist abi olnud.
Olime just pikal puiesteel, mis viis läbi suure pargi. Tee ääres iga viieteist meetri tagant olid vägevad laternad, mis valgustasid hämarat teed. Järsku Chris karjus midagi ja vajutas pidurile. Auto tõmbas ühe külje ette ja jäi nii keset teed.
"Mis sul arus on?" karjusin mina ja vaatasin teele, et mõnda autot ei tuleks.
"Sydney seisis mu auto ees!"
"Mina teda ei näinud!"
"Kas sa arvad, et ma teen nalja?" ohkas Chris.
"Halb nali, kui see oleks nali," hüüdsin talle vastu.
"Aga ma nägin teda," sosistas Chris. ´Ta vaatas mõnda aega eda ette ja käivitas uuesti auto ning minuti pärast sõitsime me hotelli poole edasi...

Lühike, aga praegu ka kõik Wink

Varsti rohkem

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 27/2/2009, 16:50

Ma NÕUAN uut Laughing

See on niiniiiniiiniiiniiiniiiniiiniiiniiiniii põnev Laughing

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 27/2/2009, 21:59

Working on it Very Happy

Lihtsalt pead ootama... Wink

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 26/3/2009, 20:51

Üle pika aja siis midagi Loodan, et meeldib.

* * *
Aeg möödus kiirelt ja viimastest sündmustest oli möödunud juba rohkem kui poolteist kuud. Jack'iga oli kõik korras. Sam oli enam-vähem korras ja meie Chris'iga´... väsinud sellest jamast. Polnud ühtegi nädalat, kui midagi poleks juhtunud. Tundus, et Sydney ei lõpeta eal.

See oli reede hommik, kui ärkasin mõned minutid enne poolt üheksat. Elasime Chrisiga Sam'i majas. Chris oli juba ammu üleval ja valmistus tööle minema. Ma vähkresin voodis rahutult ning otsustasin lõpuks alla minna. Trepist alla minnes kuulsin raadiot ja Chrisi laulu kaasa vilistamas.
"Hei."
"Tere hommikust," andis ta mulle musi ja sõi kiirustades võileiba.
"Kiire jah?"
"Pärast sellist ööd küll," naeratas Chris ja vaatas mind. Eee, kas oli midagi mida ma ei mäletanud?
"Mis siis juhtus?"
"Sa ei kuulnud tõesti midagi?" uuris ta, suu toitu täis.
"Ei, räägi mis juhtus?"
"Kuule, ma pean kiirustama, jään muidu tööle hiljaks. Igatahes vaata elutuba ja siis saad aru. Ma helistan sulle. Okei, ma pean nüüd kiirustama!" Chris jooksis majast välja ja ma jäin kööki üksi.
Vaatasin aknast välja. Taevas säras päike ja oli kena tuulevaikne hommik. Kindlasti lähen päikest võtma, kui aega üle jääb.
Kuulsin kolistamist ja ehmatasin. Ma olin ju üksi kodus. Kes see küll on..? Sam on ka juba ammu tööle läinud...
"Tsau, ma peaaegu unustasin... Kui midagi on- ainult helista mulle eks!"
"Ja-jah," sosistasin vastuseks.
Chris noogutas ja pöördus veel uksel, et mind silmitseda. Mind häiris see.
"Mine juba, sul on ju kiire!"
"Okei, mõnusat päeva!"
Valasin omale kruusi kohvi ja üritasin seda juua kuid see oli liiga kuum minu unise kurgu jaoks. Nii kaua kuni see jahtus, läksin vaatama, mis elutoas juhtunud oli.

Elutuppa viiv uks oli kinni. Tegin selle lahti ja astusin midagi mõtlemata sisse. Kuid kohe, kui märkasin, mis seal oli taganesin vastu ust.
Sam'i antiikmööbel, mida tema keskmise suurusega elutuba pungil täis oli, oli kõik segamini aetud. Mööbel oli praktiliselt kuhjas. Hunniku taga nägin kahte köögitooli mis siia olid toodud. Pilt, mis elutoas avanes oli shokeeriv.
Otsustasin, et targem on siit ruumist praegu ära minna... Kasvõi Chrisi töö juurde- peaasi, et ei peaks olema üksi siin! Pöörasin hunnikule selja, et elutoa uks lahti tõmmata, kuid mida tugevamini ma tõmbasin, seda paremini sain aru, et toast ukse kaudu ma välja ei saa. Paaniliselt värisedes katsusin elutoa neli akent järele- peab ju olema mingi võimalus... Kuid aknad ei käinud lahti.
Ning viimane asi, mida ma sel hetkel vajasin oli kuulda seda vastikut, helisevat ja saatuslikku armastuslaulu Sydney ohvritele!!! Vajusin nuuksudes põrandale ja jäin seal oma loodetavasti kiiret valutut lõppu ootama...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 26/3/2009, 20:58

äh, nii lühike
Aga hea
Loodan, et teed kiiresti järgmise osa ka valmis.

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 28/3/2009, 16:12

Külaline

Mhmh, tahaan uut! nii põnev jutt. :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 29/3/2009, 10:49

UUT EI SAAGI SIIS VÕI??

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 4/5/2009, 20:32

Sorri, viimasest osast on üle kuu aja möödas. Kirjutasin uue. Loodan, et meeldib Very Happy

* * * * * * * * *

Ma istusin nuttes põrandal. Värisesin kohutavalt. Mingisugust väljapääsu ei tundunud
olevat... Tõusin liiga kiirelt ning silme eest läks mustaks. Toetusin käega seinale ja
vedasin end akna juurde. Mul oli nii raske olla, tundus nagu kogu maailma raskus
oleks minu peal.

Mu pea oli mõtetest tühi. Üritasin trampida aknale ja karjusin kähiseva häälega paar
korda ´´appi!´´. Märkasin tänaval üht naist kõndimas ning tramisin peopesaga nii
kaua vastu akent kui suutsin. ta ju ometi peab kuulma...!? Naine kadus minu
vaateväljast ja ma olin väsinud. Teadsin, et mul pole mõtet võtta tooli, et sellega see
nõme aken katki lüüa. Mul polnud jõudu...

Ma olin enda peale ka vihane ning ei tahtnud nii lihtsalt alla anda. Võtsin eemalt hoogu,
vältides mööblihunnikut oma selja taga. Jooksin vastu akent, viimast korda oma
jõuvarusi kokku võttes, tehes tormijooksu slow motion´is.
Loomulikult polnud sellest mingit kasu. Akna juures kaotasin tasakaalu ja vaarusin
paar sammu tagasi ning kukkusin... Peaga vastu mingit kõva asja. Seejärel oli kõik
pime...

Kuulsin eemalt klaveriakorde. Olin vanas tolmuses ruumis. Nägin mingeid tünne,
ämblikuvõrke kõike sellist, mida on hoones, mille eest ei hoolitseta. Kõndisin edasi
valguse poole. Mida lähemale jõudsin seda selgemalt kuulsin imeilusat helisevat häält.
Jäin seisma hämaras, koli täis nurgas, et vaadata neid kahte... Ja neist ühte, kes oli
peategelane selles ´´linnalegendis´´...

"...Sa ju üldse ei püüagi..!"
"Sa ei mõista mind! Ma ju üritan aga ma ei suuda nii jätkata!" hüüdis tüdruk, kel oli
valge maani kleit seljas. Tema juuksed olid minu omadega üht värvi.
"Sydney, sa pead seda tegema. Ilma selleta ei saa. Laupäev on tähtis sinu edu jaoks.
Sydney, vaid keskendu."
Vaatasin Sydney't. Mees kes istus klaveritooli taga oli täpselt selline nagu olin kunagi
vanadest must-valgetest filmidest näinud. Ta polnud uhkelt riides, kuid temast õhkus
elegantsi. Vaatepilt oli minu jaoks hämmastav. Samas nii ebaloogiline...
"Robert, ma ei saa seda teha. Ma ei saa! Ma olen nii noor, liiga noor..," Sydney hääles
oli puhas ahastus. Ta raputas eitavalt pead ja libistas käe läbi juuste vaadates täpselt
minu poole. Olin veendunud, et ta näeb mind. Ta peaks pime olema, kui ei näe.

Ma ei kannata kui keegi pikalt minu silmadesse vaatab. Pööran pilgu ära. Tegin seda
ka nüüd ja märkasin suurt ovaalset peeglit ning sellest nägin kedagi teist, mitte ennast.
Katsusin käega oma nägu. Peegelpilt tegi sama.
See olin mina...
Valge kleit, sarnased juuksed.. kõik oli sama.
Hingasin paar korda sisse-välja.
Olin shokis.
Astusin nende lähedusse ja mu esialgsetel jubedatel mõtetel oligi tõepõhi all.
Nad ei näinud mind...
Mind polnudki olemas...
Oli mina oma minevikus, mis lõppes kohutavalt ja nüüd kummitas mind...
Me olime üks ja sama inimene...

Külaline

Kreepi, uut! Very Happy

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 5/5/2009, 21:14

Tore, et jube on Very Happy

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 21/5/2009, 20:29

* * *

Oleksin olnud justkui teadvusel... Teadsin, et see kõik on uni, kuid miks see.. Miks Sydney..? Miks me oleme nii sarnansed?

Tormasin peeglist mööda ja kui olin seda teinud kuulsin klaasiklirinat. Mu kleit tõmbas peegli pikali ja mina tormasin nagu väike tüdruk peitu. Hingasin mõned korrad sisse-välja ja vaatasin klaveri poole. Mõtlesin veidi. Kui nad mind siis ei näinud, ei peaks ma midagi kartma. Tõusin ja kõndisin läbi igasuguse kola nende poole.

Roberti-nimeline mees mängis klaveril mingit ilusat meloodiat ning Sydney laulis vaikselt.
Astusin Sydney kõrvale- ei midagi. Ma teadsin seda...

Oli see uni..?

Ärkasin mööblihunniku kõrval. Mu keha läbistas valu, nagu nuga oleks sisse löödud... Ma olin niigi uimane ja see, et ma ikka veel siin ruumis kinni olin, pani mind end veel halvemini tundma. Ma polnud kaitstud. Tahtsin Chrisi enda juurde.

Käte abil ajasin end kuidagi püsti, kuid mu pea käis tugevalt ringi. Koperdasin kuidagi ukse juurde ja heitsin selle kõrvale põrandale istuma. Mu pea vajus õlale. Olin kogu oma energia kaotanud. Tundsin midagi sooja, samas märga oma kätel...

Olin veel ärkvel...

Vajusin unne ning magasin. Hõljusin teadmatuses. Kuulsin ähmaseid karjeid, uksele trampimist. Madala häälega mees kordas kogu aeg vaid üht sõna: "Rahune... Rahune..."
Keegi karjus jälle midagi. Närviliselt, vihaselt...
Avasin silmad, kuid ei näinud midagi...
"Chri-i-i-ii-i-is..!?" hüüdsin, kuigi mu hääl oli vaid armetu sosin.

Mul oli valus.

"... selle peab.... ma ei saa teda sinna jätta... ei mõista... see peab lõppema... ta kannatab..," kostus minuni hääl, kust püüdsin kinni vaid need sõnad.
Ma ei saanud aru, mis teisel pool toimub.
"Uks... joosta... ettevaatlikult... peame kiirustama..."
Neid oli vist kaks.
Tõmbasin oma parema käe kaela juurde ning langetasin selle koheselt. Nüüd oli see soe märg asi ka minu kaelal.

Uduselt nägin punast värvust.

Nüüd kuulsin tugevat prõmmimist. Nad tõesti üritasid elutoa ust maha joosta..? Tahan siit kähku minema, oli kõik, mida mäletan end viimast korda ütlemas...
Järgnes pauk ja põrandalt lendas üles tolmupilv. Tuppa tormasid kaks suurt kuju. Nad jäid kivistunult keset tuba seisma ja siis üks neist pöördus.
"EI!... ei, ei, ei!" kostus minuni justkui kose tagant. Chrisi hääl oli nutune.

Ma polnud enam ärkvel, kuid kuulsin neid rääkimas...

"Me peame ta haiglasse viima, enne kui on hilja..."
"Kogu... see tuba... on verd täis... ta sureb... sureb..," lausus Chris väriseva häälega.
"Ma kutsun kiirabi!" hüüdis Sam ja kadus toast.
"Palun, Karin... Pea vastu... Sa ei tohi mind jätta. Mitte niimoodi. Palun.., palun, jää minu juurde...
Miks sa seda tegid? Karin..."

Sam kiirustas tuppa tagasi: "Nad juba sõidavad... Kuidas tal on?"
"Ma ei tunne tema pulssi... Ma kardan, et ta..," lausus Chris ja vaatas pisaraid silmadega maha.
Sam raputas pead ja tõstis käe suu ette.
Tal hakkas halb...

Vaatepilt oli liig ka kõige tugevama närvikavaga inimesele...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 24/5/2009, 10:54

kriiiiitikat :) !!!

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 24/5/2009, 16:25

Omg, ma ei oska siin küll kritiseerida. See on lihtsalt nii hea!

Uut!

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 4/6/2009, 20:45

Uus osa ka varsti...

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 11/6/2009, 19:52

Kui varsti?

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 11/6/2009, 20:07

Ma ka endiselt ARMASTAN seda juttu Very Happy

Hästi põnev ja õudne :)

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 25/7/2009, 18:00

Issand, sa ei tohi Karinit ära tappa. Sad

See on horror. But I'm shoked in a good way. Keep going!

UUUTTT!!!

Pealkiri: Re: Sunny, Sexy Sydney 30/7/2009, 21:33

Okei