Kildudest kokku pandud hing

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

On hetki, mil maailm peatub. On ainult mina ja mu mõtted. Oleks hea öelda, et on ainult mina ja Sina, kuid kahjuks pole see nii. Ma olen üksi. Tegelikult.. on vale öelda, et maailm peatub. Ei, maailm liigub edasi, kihutab täiskiirusel. Ja mina.. jään maha. Ma ei jõua muutustele järele, kõik läheb liiga kiiresti. Ja see tirib mu energia kaasa, jättes minust maha tühja ja elutu kesta.

Kuid minu jaoks maailm peatub, ma ei märka, et see tegelikult edasi kihutab. Need on need hetked, mil ma Sinust mõtlen. Ma võin panna silmad kinni ja näha täpselt Su naeratust. Naeratust, mida ma näen peaaegu iga päev, kuid mis mind siiski lummab. Ja siis äratab kellegi raputus, sõna mu mõtteist. Ma kortsutan kulmu, olles hetkeks pahane, kuid suunan siis oma tähelepanu ümber ja proovin vahelduseks maailmale järele jõuda, teades ette, et ma ebaõnnestun.

Ma olen väsinud. See tohutu kurnatuse ja jõuetusetunne püsib minuga hetkest, mil ma ärkan kuni viimse ärkveloleku sekundini. Vahel jälitab see mind ka unenägudes. Ma ei mõista, mis minuga toimub. Tahaks lihtsalt kõik pausile panna ja hetkeks hinge tõmmata. Mõelda asjad enda jaoks selgeks. Teha plaan, kuidas edasi minna. Kuid mul puudub see võimalus. Maailm liigub edasi, kihutab täiskiirusel. Ja mina.. jään maha.

-------------------------

Ma ei tea, mis see on. Ma lihtsalt.. üritan end tühjaks kirjutada. Ma arvatavasti kirjutan siia edasi ka. Sest enda tühjakskirjutamisest on asi kaugel.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

2..

Kõik ütlevad mulle et ma Sinust üle saaks, keegi ei mõista, et see pole mu soov. Ma tahan Sind, mitte Sinust üle saada. Aga see on võimatu. Valus on, väga valus. Ma olen juba harjunud selle valuga. Tõesti.. inimene harjub kõigega. Ma olen harjunud selle tohutu väsimusega, mis mind igal hetkel valdab. Ma olen harjunud sellega, et kui ma naeran, jõuab mulle sekund hiljem kohale kui võlts see oli. Ma olen harjunud, et inimesed mulle kõike ette heidavad, mind ei mõista ning mind segaseks peavad.

Ma olen valuga harjunud. Ma ei tea küll kui hea see on. Sest kui ma valu ei tunne, ei pane ma tähelegi, et peaksin midagi tegema, et valu kaoks. Ning siis valu jääbki, läheb aina hullemaks. Ja mina muutun aina tuimemaks. Algul tuimaks valu suhtes, lõpuks tuimaks kõige suhtes.

Ma ei taha olla tuim, tundetu. Kuid mulle tundub, et see on mulle endale ja ka teistele parim. Nii ei saa mina haiget ja ma ei saa ka teistele haiget teha. Või.. kui isegi saan, siis olen ma nii tundetu, et mind ei huvitaks see.

On hetki, mil ma enam ei jõua. Pausinupp tuleks siinkohal jälle kasuks. Muidugi, on ka hetki, mil mul on hea tuju. Mil ma naeran, mõtlemata, et see on võlts.. vale. Kuid neid hetki on harva. Ja kui need ka tulevad, varjutab neid varsti reaalsus. Karm ja valus reaalsus. Kuid ma olen valuga harjunud. Tühjus on see, mis mind piinab.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

3...

Üha enam avastan ma, et mu lähedased reedavad mind. Inimesed, kes on kord mulle öelnud, et nad mind armastavad ja minust hoolivad. Need samad inimesed teevad mulle nii palju haiget. Oleks nad siis suvalised, lihtsalt tuttavad. Aga need on inimesed, kelle arvamus mulle korda läheb. Ja nad kasutavad seda ära ning ründavad mind minu kõige nõrgemast kohast.

Nad jätkavad seni kuni ma enam ei jõua ja kokku varisen. Ma olen nende silmis nõrk.. põlatud. Kui nad vaid teaks millised nemad minu silmis on. Ma vihkan neid inimesi, südamest vihkan. Nüüd on kõik. Ma ei lase neil endale enam haiget teha. Ma lõikan nad enda elust välja ja süüdistada võivad nad ainult endid.

Pealkiri: Re: Kildudest kokku pandud hing 11/1/2009, 11:51

Südamlik...
Mulle läheb see lugu südamesse.
Nii mõtteline...
Samas tundeliselt kirjeldatud...
Oeh....
Super!

» Eksinud hing
» Hing numbrites
» Tuule hing