Love, happiness, peace

Ma otsustasin ka siis luua midagi. Algus on veits mage, aga ma loodan, et pärast asi muutub. See on minu esimene järjekas nii, et ma ei looda eriti midagi, aga kui mõni lugeja on siis ma jätkan.
Head lugemist!

1.

Kärolin (14) - Tal on helepruunid, õlgadeni juuksed, rohelised silmad, ta on keskmise kehaehitusega ning ta on 166 cm pikk. Tüdrukule meeldib roosa värv ja sellepärast on ta paljud asjad roosad. Ta on sõbralik, tore, hooliv ning jutukas. Seda väidavad vähemalt tema sõbrad. Kärolin käib kaheksandas klassis.

Maris (14) – Maris on Kärolini parim sõbranna. Ta käib ka kaheksandas klassis. Tüdruk harrastab sporti, täpsemalt jalgratta sõitu. Tal on blondid, poole seljani ulatuvad juuksed, hallikas-sinised silmad ning ta on 161 cm pikk ja Maris on ka keskmise kehaehitusega. Maris on väga ilus ja sellepärast on ta ka iga poisi unistus.


Ma ärkasin telefoni surina peale. Võtsin vastu, kuid kõne katkes. Helistajat ma ei tundnud ja ei saanudgi tunda, sest helistaja helistas salastatud numbri pealt. Panin telefoni lauale ning vaatasin kella. Kell näitas kümne minuti pärast üks. Mõtlesin Kes see helistab mulle nii hilja, magada ka ei lasta. Ning peale seda mõtet jäin ma kohe uuesti magama.

Äratuskell helises ning ma sai aru, et täna peab kooli minema. Jälle, kooli,mõtlesin endamisi. “Tahaks midagi süüa” ütlesin vaikselt endale ja haigutaisin magusalt. Läks kööki ning esimese asjana nägin oma kassi Tupsut. Läksin kallistasin teda ning samal ajal ütlesin kiisule “ Tere hommikust.” Järgmise asjana märkasin, et ema ja isa on juba söönud ning tööle läinud. “Jälle hommikul üksi kodus” sõnasin ja hakkas saiale võid peale määrima.

Varsti sain söödud ning ma suundusin vannituppa. Kui pestud läksin oma riidekapi juurde ja otsisin sealt endale roosad, alt kitsad teksad ning valge pluusi. Pluus peale panin musta kampsuni. Siis kammisin juukseid ja väheke pani ripsmetušši, et peita enda padja nägu ning roosat huuleläiget. Rohkem ei viitsinud ma end meikida. Veel botased jalga ning kooli ütlesin veel endale, enne uksest välja astumist.

Kooli pidin minema jala, sest ema ja isa ei olnud kodus, kes oleks võinud viia mu kooli. Kui ma olin jõudnud uksest välja astuda, tuli mulle meelde, et ma pean oma telefoni ka võtma “Deem” sõnasin. Siis jooksin tuppa ning võtsin oma telefoni laualt kuhu olin selle jätnud. Esikus veel vaade peeglisse. Kui ma olin ennast vaadanud umbes viis sekundit peeglist, ütlesin enda peegelpildile “Tavaline mina” ning sammusin välja.


Koolis

“Tsau Kärolin” ütles Maris.

“Tsau Maris” vastasin ma.

“Kas sa oled kontrolltööks valmis?” küsis ta.

“Mhm” vastasin.

Ja me suundusime lobisemisega matemaatika klassi. See on meie esimene tund. Varsti olid tunnid läbi ning me otsustasime minna minu poole.

Kärolin (14) - Tal on helepruunid, õlgadeni juuksed, rohelised silmad, ta on keskmise kehaehitusega ning ta on 166 cm pikk. Tüdrukule meeldib roosa värv ja sellepärast on ta paljud asjad roosad. Ta on sõbralik, tore, hooliv ning jutukas. Seda väidavad vähemalt tema sõbrad. Kärolin käib kaheksandas klassis. <--- vihkan selliseid asju. Võiksid tulla välja jutu sees.

Tore, et peeglisse vaadates ei hakanud peategelane jälle mõtisklema ala, et kui igavad kuldkollased juuksed ja koledad suured sinised silmad mul on, rääkimata täidlaslikest huultest... ma näen jube välja.

Aga lõpp oli suht mõttetu. tegevust polnud.

Kuid ootan uut.

Okei.

Kunagi tuleb vast uus. :)

:)

Otsustasin ka uue osa lisada.

2.

Me jõudsime minu poole ning koolikotid panime elutoas asuvale diivanile. Ja siis kõndisime kööki. “Kas sa midagi süüa tahad?” küsisin ma.

“ Jah. Mis sul süüa on?” vastas ta minu küsimusele.

“Hmmm...Täpselt ma ei tea, aga ma arvan, et meil on süüa ainult võileibu ning õunamahla. Kas see sobib sulle?” pärisin ma.

“Vahet ei ole, mis söök. Ma söön kõike.” ütles ta muiates.

“Okei” vastasin.

Niisiis me sõime ja rääkisime. Varsti tuli mul meelde, et öösel helistas ju keegi mulle ning ma rääkisin sellest Marisele.

“Tead Maris, öösel helistas keegi mulle ning ma ei tea, kes see oli. Ma ei saa tagasi ka helistada.” ütlesin tõsisel häälel.

“Miks sa ei peaks saama?” päris ta.

“Sest number oli salastatud” ütlesin pettunul häälel.

Maris ütles vaid sellepeale “aa”. Ning sellel teemal me rohkem ei rääkinud.

Varsti hakkasime me õppima. Õppida ei olnud palju ning sellega saime ühele poole mingi poole tunniga. Varsti peale õppimist helises Marise mobla. Helistajaks oli Raul – ta on Marise poiss ning Raul on 170 cm pikk ja ta on 15. aastane, välimuselt on ta muidu täitsa kompu – poiss kutsus meid mingile diskole, mis toimub klubis, kus täna on vabad pääsmed. Kõik võivad tulla, kes soovib, rääkis ta. Me ütlesime kohe, et tuleme. Miks ei peaks minema? Vabad pääsmed ju, mõtlesin ma enda ette.

Kui ta kõne lõpetas, ütles ta ”Hakkame sättima end, meil ei ole palju aega.“

Ma vaatasin kella ning see näitas 18.10.

“Mis kell disko hakkab?” küsisin Mariselt.

“ Kell 19.00. Ning kella 20-ni on vabad pääsmed nii, et me peame jõudma enne 20 sinna! “ vastas ta ärevusega.

Peale seda vestlust hakkasime siis otsima riideid ja meikima ja soenguid tegema. Aeg muudkui jooksis samal ajal. Kui me olime riided leidnud, oli kell juba viieteistkümne minuti pärast seitse. Meil hakkas juba paanika tekkima, et me ei jõuagi vabade pääsmetega sisse. Aga kui me olime riided leidnu läks ülejäänud tegemised kiiremini ja me jõudsime valmis kella poole kaheksaks. Paari minuti pärast me läksime esikusse ning panime jalanõud jalga, aga enne seda ma andsin veel Tupsule süüa. Maris oli veel peegli ees ning uuris ennast ning ma küsisin temalt naljaga “Kas sa enda vaatamisest ära ei väsi?”

“Mkm” vastas ta ning me hakkasime sellepeale naerma.
Ja siis me olimegi mineku valmis.

igav! Kuigi parem , kui paljud teised mida lugenud olen. Nõme on kohe kõik asjad inimese kohta välja kirjutada. Sille vist mainis seda ka. Jaa, ma ei tea. Mis selle mõte on?

Keiti kirjutas:

igav! Kuigi parem , kui paljud teised mida lugenud olen. Nõme on kohe kõik asjad inimese kohta välja kirjutada. Sille vist mainis seda ka. Jaa, ma ei tea. Mis selle mõte on?

See lause hakkasime õppima ja õppida midagi eriti polnudki oli ka ... weird.

(goshh, ma tahan kooli...)

ta on Marise poiss ning Raul on 170 cm pikk ja ta on 15. aastane, välimuselt on ta muidu täitsa kompu –

Jälle see kirjeldus. Marise poiss, okei. Kuid pikkus ja vanus samasse lausesse...

Rohkem hetkel ette heita pole. Midagi suurt, ma mõtlen.

Ootan uut. :)

(Kooli ei oota. )